Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-18-2197

2(13)

3-18-2197 tekitab maksuhalduri senise praktika põhjal kahtluse, et neid äriühinguid kasutatakse maksupettuste toimepanemiseks. Eluliselt ei ole usutav, et niipea, kui OÜ Inndex kütusetehingute ahelas ülalkirjeldatud tunnustega tarnijaid enam ei ole, väheneb OÜ Inndex käive oluliselt pelgalt juhuslikult. Äriühingud muutusid ebausaldusväärseks peale juhatuse liikmete vahetumist. Lubade kehtetuks tunnistamine ja registritest kustutamine võtab aega. Maksuhaldur ei ole otsuse tegemisel tuginenud ainult OÜ Inndex tehingupartnerite usaldusväärsuse temaatikale, vaid enamus argumente puudutab OÜ Inndex enda käitumist ja usaldusväärsust. Otsuse p-s 1.2.5 on osundatud kahele käimasolevale maksumenetlusele (nr 12.2-3/041641 ja nr 12.2-3/043455), milles on tuvastatud, et OÜ Inndex on vastavalt 2017. a märtsist augustini ja 2017. a septembrist 2018. a jaanuarini kasutanud enda maksukohustuse vähendamiseks NRTK OÜ, Mahutipark OÜ, AP Oil OÜ ja Oilest OÜ fiktiivseid arveid (maksumenetlused on küll pooleli, kuid vastavad kontrollaktid on juba OÜ-le Inndex väljastatud). Ehkki need menetlused ei ole veel lõppenud ja ei ole välistatud, et rikkumisi ei tuvastatagi, joonistub siit välja vaide esitaja tegevusmuster loakohustusega kütuse müügi tegevusalal (nii arvukad rikkumiste kahtlustused ei saa olla juhuslikud) ning nende menetluste kõrvalejätmine loakohustusega kütusemüügi valdkonnas majandustegevuse keelamise üle otsustamisel olnuks põhjendamatu. 5) Seega on vaide esitaja majandustegevuse nõuete tuvastatud või kahtlustatavad rikkumised olulised ning vaide esitaja senist pikaajalist ja korduva iseloomuga käitumist arvestades saab prognoosida ka edasisi rikkumisi ja maksukahju suurenemist, samuti valdkondliku ausa konkurentsi jätkuvat kahjustamist, ning ära hoida saab seda kõike ainult loakohustusega kütuse müügi valdkonnas vaide esitaja majandustegevuse keelamisega. Muud meetmed (nt kütusekäitleja tagatise suurendamine, maksukontrollid, erinevad süüteomenetlused) ei ole suutnud kirjeldatud negatiivseid tagajärgi ära hoida. 6) OÜ Inndex majandustegevuse keelamine loakohustusega kütuse müügi tegevusalal on sobiv ja vajalik meede avaliku huvi ja kütusesektori ausa konkurentsi kaitse tagamiseks. Meede võimaldab edaspidi maksuseadustest tulenevate kohustuste ehk majandustegevuse nõuete rikkumisi ennetavalt ära hoida, mis on üks MsüS-i taotletud eesmärkidest. Puuduvad muud sama efektiivsed haldusõiguslikud abinõud, mis aitaksid OÜ Inndex edasisi rikkumisi tõkestada. MKS-ist ja maksuseadustest tulenevad (tagantjärele kohaldatavad) abinõud käesoleval juhul ei aita. Meetme kasutamine on proportsionaalne. 7) Meetme kasutamine on põhjendatud hoolimata selle olulisest riivest ettevõtlusvabadusele. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne, vaide esitajal on võimalus majandustegevuses maksuõigusrikkumisi vältida. Avalik huvi maksulaekumiste ja kütuseturu usaldusväärsuse, stabiilsuse ja ausa konkurentsi tagamise vastu kaalub OÜ Inndex kui ettevõtja huvid üles. Kui MTA ei rakendaks praegu OÜ Inndex suhtes majandustegevuse keeldu, on äriühingu varasemat käitumist arvestades üsna usutav, et OÜ Inndex rikuks majandustegevuse nõudeid ja maksuseadusi oluliselt üha uuesti ja uuesti. Lisaks on keeld tähtajaline ega takista tegutsemist muudel tegevusaladel, täielikult ei ole piiratud ka kütusega seotud majandustegevus, nt võib OÜ Inndex edaspidigi tegutseda tarbimisse lubamata kütuse müügiga aktsiisilaos, mis ei nõua kütuse müügi tegevusloa olemasolu (vt otsuse p 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(13)

3-18-2197 1) Majandustegevuse keelamise menetlus kestis üle aasta. MTA on koormanud kaebajat menetlustoimingutega, mille eesmärk jääb arusaamatuks. MTA on väljastanud kaks otsuse projekti. Läbiviidud menetlus ei vasta hea halduse põhimõttele ning on ebaproportsionaalne. MTA ei andnud otsust pärast 31.01.2018 projektile vastuväidete saamist ning keeldus menetluse lõpetamisest kaebaja taotluse alusel, väites 27.03.2018 otsuses nr 12.2-7/00064-9-1, et ilmnesid uued asjaolud. Sellisteks uuteks asjaoludeks ei saa olla asjaolud, millest MTA oli teadlik enne 31.01.2018 otsuse projekti väljastamist, kuid mida MTA otsuse seisukohalt oluliseks ei pidanud. 04.06.2018 otsuse projektile on uute menetlustena lisatud 24.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/041641-1 ja 13.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043455-1 OÜ Inndex käibe- ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse osas kontrolli alustamine vastavalt perioodidel märts-august 2017 ja september 2017-jaanuar 2018, samuti OÜ Inndex suhtes 02.05.2017 alustatud väärteomenetlus nr 930017000627, mis hõlmab maksustamisperioode veebruar-märts 2017 ja juuli 2017. Väärteomenetlusest ja 24.10.2017 alustatud kontrollimenetlusest oli MTA teadlik enne 31.01.2018 otsuse projekti väljastamist. 04.06.2018 otsuse projektis ei ole põhjendatud, miks need menetlused on omandanud sellise kaalu, et majandustegevus tuleb keelata. 2) Vaidlustatud otsuses toodud asjaolud ja põhjendused ei anna alust majandustegevuse keelamise otsuse tegemiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-15-467 selgitanud, et MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab majandustegevuse või tegevusloa peatamiseks olema täidetud kaks eeldust: peab olema toime pandud majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse oluline rikkumine ja rikkumisega peab kaasnema kõrgendatud või oluline oht. MsüS § 43 lg 1 kohaselt ei piisa tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ega ettevõtja tegevuse peatamiseks või keelamiseks majandustegevuse nõude rikkumise kahtlusest, vaid pädev asutus peab olema rikkumise ettenähtud korras kindlaks teinud. Kui õigusaktid ei täpsusta asjassepuutuva nõude rikkumise kindlakstegemise korda, võib majandushaldusasutus rikkumise tuvastada MsüS-i alusel korraldatavas menetluses. Need seisukohad on kohaldatavad MsüS § 36 lg 1 kohaldamisel. 3) Nõustuda ei saa MTA järeldusega, justkui oleks maksuõigusrikkumised tuvastatud maksuotsusega seaduses ette nähtud korras. 15.07.2016 maksuotsus ei ole jõustunud poolelioleva kohtumenetluse tõttu. Välistatud ei ole maksuotsuse tühistamine kohtus. Maksuotsuses on MTA teinud sisult vastukäivad järeldused tehingute puhul, mille asjaolud sisuliselt kattuvad (tehingud Urgen OÜ-ga ja Fund Investments OÜ-ga). Kaebaja on maksuotsuse vaidlustatud otsuse tegemise ajal täitnud, mistõttu selle haldusakti õigustoime on lõppenud ja MTA ei saa sellele tugineda väidetava kõrgendatud ohu või olulise ohu tuvastamiseks. 30.01.2018 maksuotsuses kajastatud asjaolud ei viita kuidagi kaebaja teadmisele sellest, et Benako OÜ ei ole tegelik kütuse müüja. Lisaks oli maksuotsus vaidlustatav ja võidakse tühistada, kuna kaebaja on esitanud maksuotsuse peale kaebuse (haldusasi nr 3-18-445). Haldusasjas on kohus peatanud maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril on lubatud üksnes teatud täitetoimingute tegemine kuni otsuse jõustumiseni haldusasjas. Seega on tõenäoline, et maksuotsus kohtumenetluses tühistatakse. Maksuotsuse täitmise selliselt peatamine tähendab ühtlasi, et haldusorganid ei saa teistes menetlustes maksuotsusele tugineda, kuna muude toimingute tegemine on kohtu poolt keelatud. Inndex OÜ tugines tehingute tegemisel heauskselt majandustegevuse registri kandele ja eeldas selle õigsust. Kaebaja eeldas, et Benako OÜ on MTA silmis usaldusväärne kütuse käitleja ning puudub oht temaga tehingutesse astumisel, sest eeldatavalt on MTA taganud käibemaksukohustuse täitmise võimalik käibemaksupettuse ohu korral. MTA-l on kohustus ja võimalused pidada kütuse käitlejate kohta registrit ja hoolitseda nende registrisse kantud andmete eest nii, et see oleks usaldusväärne. Samuti oli maksuhalduril kohustus ja võimalused hoolitseda selle eest, et õige 4(13)

3-18-2197 tagatise suuruse määramisega oleks tagatud kütuse müüja käibemaksukohustuse täitmise ja vähendatud selle kütuse käitleja poolt võimaliku käibemaksupettuse toimepanemise ohtu. Kütuse tehingute puhul ei saa ostja hoolsuskohustus olla samaväärne muude tehingutega, millele ei ole kehtestatud samaväärseid käibemaksukohustuse täitmist tagavaid nõudeid. Kütuse tehingute puhul on tehingupartneri suhtes tavapärasest kõrgem usaldus. Kõik tehingud Benako OÜ-ga toimusid laos, mille pidaja omas nõuetekohast tegevusluba. 4) Asjakohased ei ole viited kaebajale esitatud kahtlustustele kriminaalasjas. Väidetav kuriteo toimepanemine on ettenähtud korras tuvastamata, kriminaalmenetlused on pooleli. Kuriteokahtlus ei võimalda teha järeldust põhjendatud ja tekkida võiva ohtu esinemise kohta. Menetluste paralleelsusega ei tohi tekitada olukorda, kus kaebaja peab praeguses menetluses hakkama tõendama enda süütust või kuriteokahtluse põhjendamatust. Seega ei saa alustatud kriminaalmenetlusega tuvastada MsüS § 38 lg 2 ühe eeldusena sätestatud ohtu, sest esineb üksnes ohukahtlus. Ohtu ei saa tuvastada ka alustatud väärteomenetlusega. Väärteomenetluses ei ole kaebajale kahtlustust esitatud ega väärteoprotokolli koostatud. On ebaselge, mille alusel on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus. Asjakohatu on viide võltsarvetele. Kui maksuhaldur kahtleb, et arvel märgitud müüjad ei ole tegelikud müüjad, ei tähenda see, et arved oleksid võltsitud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-12-99). Ohtu ei saa tuvastada pooleliolevate maksumenetlustega. On tõendamata, et MTA-l on tekkinud kahtlus, et kaebaja on alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu perioodil märts-august 2017 ja september 2017-jaanuar 2018, kokku 2 999 590,92 eurot. Kaebaja on mõlemas menetluses palunud maksuaudiitoritelt teavet seni tuvastatud asjaolude ja nende võimaliku tähenduse kohta, kuid audiitorid selgitasid, et lõplike järelduste tegemine võtab alles aega. Seega ei ole kinnitust leidnud väide, et ka 24.10.2017 ja 13.03.2018 alustatud maksumenetluste käigus tuvastatakse maksukohustuse ebaõige deklareerimine ja tasumine. Viidatud maksuotsuste, alustatud kriminaalmenetluste, väärteomenetluse ja pooleliolevate maksumenetluste valguses ei ole seega võimalik asuda seisukohale, et OÜ Inndex võib suure tõenäosusega ka tulevikus jätta tagamata oma maksukohustuste täitmise, rikkudes selliselt oluliselt majandustegevuse üldist nõuet. 5) MsüS § 38 lg 2 järgi peab oht lähtuma vahetult juba toime pandud rikkumisest ega tohi olla realiseerunud. 6) Viide korrakaitseseadusele on asjakohatu ning selle kohaldamist ei ole põhjendatud. 7) MTA väidab, et kaebaja rikkus majandustegevuse nõudeid, st tekitas kahju 259 712,24 eurot, kuid kuna maksuotsusega on maksusummad tasumisele määratud, ei ole tegemist kahju tekitamisega. Kõrvaldatavate rikkumiste korral on võimalik kohaldada majandustegevuse peatamist. Maksupettus võib olla kõrvaldatav, kui riigile saamata jäänud maks tagantjärgi tasutakse. Kõrvaldatavate rikkumiste korral ei ole majandustegevuse keelamine lubatav ega proportsionaalne. Otsuses ei ole põhjendatud, miks Riigikohtu vastavate seisukohtadega ei arvestata. Nt 15.07.2016 maksuotsusega tuvastatud rikkumine on kõrvaldatud, kuna maksuotsus on täidetud. 8) MTA tugineb tehingupartnerite analüüsile, kuid kõik tehingupartnerid omasid nõuetekohast, MTA väljastatud tegevusluba kütuse müügiks ja registreeringut majandustegevuse registris. MTA ei ole tuvastanud tehingupartnerite valikul VKS rikkumisi. Tehingupartnerite luba kehtis ka pärast juhatuse liikme vahetust. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et MTA on väljastanud tegevuslube ebausaldusväärsetele isikutele ega ole teavitanud sellest teisi kütuseturul tegutsejaid. On ebaselge, millal muutusid nimetatud käitlejad MTA silmis ebausaldusväärseks. 9) Otsuses ei ole näidatud, milliseid seaduse nõudeid on kaebaja tehingute tegemisel rikkunud. On arusaamatu, milliste andmete alusel on tabelis 2 toodud tarnija osakaalude arvutused tehtud. 5(13)

3-18-2197 Kaebaja oli kütuse ostja, kuid üldjuhul otsib ostja kütust omav müüja. Ilmselt müüsid samad tehingupartnerid kütust ka teistele isikutele. Ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-82-16, p 16). Paljasõnaline on MTA väide, et juhatuse liikmete vahetused toimusid eesmärgiga kasutada äriühinguid maksupettuste toimepanemiseks. MTA ei ole otsuses toonud välja, miks ta ei ole neid osaühinguid juhatuse liikmete vahetamisel kontrollinud või millised olid kontrolli tulemused. MTA ei ole tõendanud väiteid, et arve väljastaja on toime pannud pettusi või rikkumisi. 10) MTA tuginemine pooleliolevate menetluste võimalikule kahjule on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on lahendis 3-15-467 selgitanud, et puudub sisuline vajadus rakendada ettevõtja suhtes MsüS § 36 lg-s 1, § 37 lg-tes 1 ja 2 ning § 43 lg-s 1 sätestatud meetmeid enne, kui maksuhaldur on maksukohustuse rikkumise selleks ettenähtud korras kindlaks teinud. Kõnealused meetmed ei ole vajalikud pooleliolevas maksumenetluses uuritava maksukohustuse täitmise tagamiseks. Selleks näeb MKS § 1361 ette muud küllaldased abinõud. Sama kehtib kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse kohta. Jääb ebaselgeks, millisest ebamäärasest kahju tekitamisest tulevikus otsuses räägitakse. Kaebaja on kõigi tehingute puhul käitunud heauskselt ja usaldanud MTA tehtud registreeringuid majandustegevuse registris. Kaebaja ei ole pettusi toime pannud ega nendes osalenud. Kui maksuotsust ei ole veel tehtud, on maksupettuse eeldamise tingimused täitmata. 11) Alusetu on MTA väide, et OÜ Inndex on pannud toime majandustegevuse rikkumisi pika aja jooksul. Maksusumma on määratud üksnes kahe maksustamisperioodi kohta, mille puhul ei ole tuvastatud tahtlust maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises. Käesolevas menetluses ei saa tahtlust tuvastada. Samuti pole võimalik kahe maksustamisperioodi alusel, mille vahele jääb 3 a, teha järelduste tegevusmustri olemasolust. MsüS § 38 lg 2 ei sätesta tegevusmustri mõistet. MTA kasutab asjassepuutumatuid mõisteid, mis ei tulene seadusest. See muudab otsuse sisu raskesti mõistetavaks. Alates augustist 2016 ei ole maksualaseid rikkumisi tuvastatud, seega ei ole võimalik rääkida tegevusmustrist. 12) Alusetu on seisukoht, et majandustegevuse keeld on sobiv meede avaliku huvi ja kütuse sektori ausa konkurentsi tagamise kaitseks, kuna see soodustab maksuseadustest tulenevate kohustuste edaspidise rikkumise vältimist, mis on üks MsüS-i eesmärk. Ekslik on väide, et puuduvad muud efektiivsed abinõud võimalike rikkumiste tõkestamiseks. Majandustegevuse keelamise eesmärk ei ole rikkumiste ära hoidumine. Kütuse valdkonnas on rikkumistest tekkivate ohtude (maksuriskide) vähendamiseks kehtestatud tagatise regulatsioon, mida MTA on OÜ Inndex puhul rakendanud. Sarnasel seisukohal on ka Riigikohus. Kuna kütuse valdkonnas on tegevusloa nõue, tagab kütuse müüja seadusele vastavuse väljastatud tegevusluba. Maksukohustuse täitmise tagab esitatud tagatis. MTA saab ise rakendada meetmeid eeltoodud ülesannete täitmiseks ning puudub alus väita, et MsüS eesmärk on tegeleda võimalike tulevikus tekkivate ohtudega. Majandustegevuse keelamine ei ole kohane ega vajalik abinõu. Kütuse müügi kui kaebaja peamise tegevusala piiramine riivab kaebajat intensiivselt. Otsusest ei nähtu, et MTA oleks analüüsinud majandustegevuse keelamise tagajärgi kaebaja õigustele ja kohustustele. 13) MTA poolt tegevuse keelamise eesmärk ei saa olla kütuseturul ausa konkurentsi tagamine, sest konkurentsiseadusega seonduv on Konkurentsiameti pädevuses. MTA peab lähtuma oma tegevuses seadusest ja Riigikohtu praktikast ega saa õigustada seda asjaoluga, et tema otsus lähtub MsüS eesmärgist ja avalikust huvist tagada kütuseturu usaldusväärsus ja stabiilsus, tagada kütuseturul osalejate võrdne kohtlemine, vältida rikkumisest ettevõtja klientidele, kolmandate isikutele ja avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju. Kaebaja ei kahjusta oma tegevusega kliente ega avalikku huvi. Kaebaja tegutses tegevusloa alusel ja oli esitanud kõrgendatud tagatise. 6(13)

3-18-2197 Seega on alusetu ja tõendamata MTA väide, et on olemas reaalne ja oluline oht avalikule huvile kaebaja tegevuse tagajärjel tekkiva maksude alalaekumise näol ka tulevikus. Maksude alalaekumine on kõrvaldatav rikkumine, mille puhul majandustegevuse keelamine ei ole Riigikohtu praktika kohaselt proportsionaalne. 14) MTA on 30.08.2018 otsusega nr 12.2-7/00152-1 peatanud kaebaja kütuse müügi tegevusloa nr VKM000745 täielikult alates 31.08.2018 kuni 18.07.2016 otsusega nr 12.23/00106-2 määratud käibemaksu tagatise osa summas 280 289,29 eurot esitamiseni või kütuse müügi tegevusloa nr VKM000745 kehtetuks tunnistamiseni. Tegevuse keelamine olukorras, kus kaebaja tegevusluba on peatatud, on sisuliselt kaebaja karistamine.

MTA palub 18.06.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Kaebajale ei saanud menetluse käigus jääda arusaamatuks selle eesmärk ja mõte. MTA on kaebajale selgitanud kontrolli läbiviimise vajadust 21.06.2017 korralduses (lisa nr 79). MTA põhjendas menetluse alustamist sellega, et on vaja koguda tõendeid eesmärgiga teostada järelevalvet majandustegevuse nõuete täitmise üle ning hinnata majandustegevuse keelamise vajalikkust. Kontrolli vajadus tekkis, kuna MTA-l on põhjendatud kahtlus, et OÜ Inndex on oluliselt rikkunud majandustegevuse nõudeid ning see võib tuvastatud asjaolusid arvesse võttes suure tõenäosusega ka tulevikus korduda. MTA leidis kaebaja majandustegevust keelavas otsuses lõppjäreldusena õigesti, et kaebaja on rikkunud MKS § 85 lg-st 4, KMS § 29 lg-st 1, § 31 lg-st 1, § 38 lg-st 1, TuMS § 51 lg 2 p-st 3, § 54 lg-st 2 tulenevaid nõudeid ja kohustusi. MTA 17.09.2018 otsuse p-des 1.1-1.2 on välja toodud olukorrad, kus kaebaja on rikkunud või teda kahtlustatakse rikkumises või sellele kaasa aitamises eelpoolmainitud majandustegevuse nõuete osas. Sellest nähtub üheselt MTA seisukoht, et kaebaja on ühelt poolt minevikus rikkunud kohustust tagada maksukohustuste täitmine ning samuti on alust arvata, et rikkumised on vältavad, kui kaebaja tegevus jätkub muutumatuna. Kaebaja varasemate maksuõigusrikkumiste ning muude seaduste rikkumiste iseloomust tulenevalt on põhjendatud asuda seisukohale, et kaebaja võib suure tõenäosusega tulevikus samuti jätta tagamata oma maksukohustuste täitmise. MTA on otsuse p-s 4.1 kirjeldanud täiendavalt menetluse asjaolusid. Sellele toetudes ei saa olla kahtlust, et kaebaja suhtes on menetlus läbi viidud piisavalt kiiresti ning kaebajalt üleliigselt koormamata. 2) MTA alustas 21.06.2017 korraldusega nr 12.2-7/00064-1 majandustegevuse keelamise menetlust kaebaja suhtes. MTA võimaldas kaebajal esitada 31.01.2018 otsuse projektile vastuväited. Kaebaja esitas 13.02.2018 esialgsed vastuväited ja taotluse väljastada kõik haldustoimiku materjalid ning pikendada ärakuulamise tähtaega. 21.02.2018 väljastas MTA kaebajale haldustoimiku ning pikendas vastuväidete esitamise tähtaega kuni 26.02.2018. Kaebaja esitas vastuväited. MTA koostas 04.06.2018 otsuse uue projekti, millele kaebaja sai vastuväited esitada hiljemalt 19.06.2018. Kaebaja esitas vastuväited vastavalt pikendatud tähtajale 25.06.2018. Kaebaja 13.02.2018 eriarvamuse p-st 19 selgus, et 31.01.2018 otsuse projektis viidatud maksuotsuste valguses ei olnud kaebaja hinnangul võimalik asuda seisukohale, et kaebaja võib suure tõenäosusega ka tulevikus jätta tagamata oma maksukohustuste täitmise, rikkudes selliselt oluliselt majandustegevuse üldist nõuet. Kaebajale jäi arusaamatuks, millest lähtub MTA, väites, et suure tõenäosusega jätkab kaebaja olulise majandustegevuse üldiste nõuete rikkumist. Seega otsustas MTA lisada 31.01.2018 otsuse projektis kajastatud lõppenutele ka pooleliolevad menetlused, et kinnitada oma seisukohti ning tagada kaebaja informeeritus asjaoludest, mille pinnalt on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus uute rikkumiste toimepanemise suure

7(13)

3-18-2197 tõenäosuse elulise usutavuse kohta. Esineb oht kütusetehingutelt maksude deklareerimata ja tasumata jätmise näol. Seega tekkis olukord, kus 04.06.2018 otsuse projektis kajastusid need menetlused, mille olemasolu oli MTA-le juba 31.01.2018 teada, kuid mida 31.01.2018 otsuse projektis ei olnud välja toodud. Kuivõrd antava haldusakti sisu muutus lisandunud menetluste tõttu, oli MTA hinnangul mõistlik koostada 04.06.2018 otsuse projekt majandustegevuse keelamisest ning anda kaebajale täiendav võimalus vastuväidete ja arvamuste esitamiseks. Uute maksu- ja väärteomenetluste kasutamine majandustegevuse keelamise menetluses oli põhjendatud ja lubatud, kuna menetlusosalisele anti sellest menetluse käigus enne haldusakti andmist teada ning anti võimalus esitada asjaolude kohta arvamus. 3) Majandustegevuse keelamise otsuses ei ole välja toodud üksnes majandustegevuse nõude rikkumise kahtlused, vaid ka lõppenud maksumenetluste raames tuvastatud rikkumised. Vaidlustatud otsus põhineb lõpetatud menetlustel (MTA 17.09.2018 otsuse p-d 1.1.1 ja 1.1.2), mille kohta on olemas kehtivad maksuotsused (15.07.2016 ja 30.01.2018 maksuotsus). Need maksuotsused ja nendele eelnenud maksumenetlused kinnitavad, et kaebaja on majandustegevuse nõudeid rikkunud. Samuti põhineb otsus pooleliolevatel menetlustel (MTA 17.09.2018 otsuse p-d 1.2.1, 1.2.2, 1.2.4, 1.2.5), mis koosmõjus lõpetatud maksumenetlustega kinnitavad majandustegevuse nõuete rikkumiste olulisust ehk põhjendatud kahtlust, et kaebaja ei suuda ka edaspidi tagada majandustegevuse nõuete või tingimuse täitmist. Samuti kinnitavad pooleliolevad menetlused vajadust kaitsta kolmandate isikute huvidele ja avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. MTA on läbiviidud menetluste käigus tuvastanud majandustegevuse nõuete korduva rikkumise, mis on kirjeldatud MTA 17.09.2018 otsuse p-des 1.1.1 ja 1.1.2, ja nende olulisusest, mida kinnitavad otsuse punktid 1.2.1, 1.2.2, 1.2.4, 1.2.5. Ei saa nõustuda kaebajaga, et MTA oleks tuginenud üksnes rikkumise kahtlusele. MTA on lisaks toimunud rikkumistele toonud välja ohu, et need ei lõpe, vaid võivad jätkuda tulevikus. 4) Vaidlustamine ei muuda maksuotsuse kehtivust. Haldusasjas nr 3-16-1646 toimunud vaidlus on jõustunud 28.06.2018 Riigikohtu määrusega, millega kohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse. Haldusasjas nr 3-18-445 ei ole esialgse õiguskaitse korras peatatud 30.01.2018 maksuotsuse kehtivust, vaid maksuotsuse täitmisel on lubatud üksnes teatud toimingute teostamine. 5) Pooleliolevatele menetlustele tuginemine majandustegevuse keelamise otsuses ei ole asjakohatu. Kaebaja puhul on tegemist ettevõttega, kelle puhul on läbi viidud ja vaidlustatud otsuse koostamise seisuga lõppenud kahe maksumenetluse raames tuvastatud maksude arvestamise ja deklareerimise kohustuse rikkumine erinevatel perioodidel, s.t on tuvastatud korduvat ja samalaadset majandustegevuse nõude rikkumist. Pooleliolevad menetlused kinnitavad, et kaebaja on ebausaldusväärne isik ja esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei ole suutnud ega suuda edaspidi tagada majandustegevuse nõuete täitmist. Lõppenud maksumenetluste raames tuvastatud rikkumistele järgnevate pooleliolevate menetluste tõttu on alust arvata, et kaebaja ei ole suutnud ega suuda edaspidi tagada üldiste majandustegevuse nõuete täitmist. Pooleliolevatele menetlustele tuginemine majandustegevuse keelamise otsuses on asjakohane, sest see tõendab kaebaja mitteusaldusväärsust ja majandustegevuse keelamise eeldusena sätestatud tekkida võiva ohu ja kahju olemasolu (vaidlustatud otsuse p 4.7). 6) MTA on kaebaja poolt sisendkäibemaksu alusetut mahaarvamist (1 673 967,51 eurot perioodil märts-august 2017 ja 1 325 623,41 eurot perioodil september 2017-jaanuar 2018, s.t kokku 2 999 590,92 eurot) käsitanud vaidlustatud otsuse p-s 4.9 ja jääb sellele seisukohale. 7) KorS-le viitamine ei ole asjakohatu. Kõrgendatud ohu ja olulise ohu mõisted on sätestatud KorS-s. KorS § 5 lg 4 kohaselt on kõrgendatud ohuga mh tegemist siis, kui on oht suure

8(13)

3-18-2197 väärtusega varalisele hüvele (KorS § 5 lg 8 p 2), s.t on oht üle 50 000 eurose väärtusega varalisele hüvele. Kaebaja puhul on 15.07.2016 ja 31.01.2018 maksuotsustega tuvastatud, et sisendkäibemaksu on alusetult maha arvatud vastavalt 171 035,83 eurot ja 71 467,83 eurot, s.o kokku 242 503,66 eurot. Lisaks on 31.01.2018 maksuotsusega määratud tasumisele 17 208,58 eurot tulumaksu. Kokku on kaebajale määratud tasumisele makse 259 712,24 eurot ning see ületab 50 000 eurot. Seega on kaebaja tekitanud avalikule korrale kõrgendatud ohu ja majandustegevuse nõude rikkumine on oluline. Oluliste majandusnõuete rikkumiste puhul on MTA-l õigus isiku majandustegevus keelata. Lisaks avalikule korrale tekitatud kõrgendatud ohule kinnitab kaebaja rikkumiste tõsidust see, et rikkumised on korduvad ja toime pandud teadlikult, seetõttu ei saa pidada kaebajat usaldusväärseks, samuti esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei täida majandustegevuse nõudeid ka edaspidi. Seetõttu on põhjendatud vajadus vältida rikkumisest tekkida võivat ohtu või kahju avalikule huvile (otsuse p 4.8). 8) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kõrvaldatavate rikkumiste puhul ei ole majandustegevuse keelamine proportsionaalne. MsüS § 36 lg 3 kohaselt võib majandustegevuse keelata majandustegevuse nõuete (maksukohustuse õige deklareerimine ja tasumine) olulise rikkumise korral (MsüS § 38 lg 1). Majandustegevuse nõude rikkumist saab pidada oluliseks, kui menetluse käigus on tuvastatud korduvad samalaadsed rikkumised. Seejuures ei ole oluline, kas majandustegevuse rikkumise tagajärg on kõrvaldatav. MTA tuvastas, et kaebaja on rikkunud üldist majandustegevuse nõuet (maksude arvestamine, deklareerimine ja tasumine) ja MTA-l on erinevate pooleliolevate menetluste tõttu tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja rikub majandustegevuse nõudeid ka edaspidi. Majandustegevuse keelu kohaldamine ei sõltu sellest, kas rikkumine on kõrvaldatav, vaid sellest, kas tegu on olulise rikkumisega (otsuse p 4.10). 9) MTA ei väljasta tegevuslubasid isikutele, kes ei vasta tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele nõuetele. Kaebaja tarnijate puhul oli tegemist äriühingutega, kes omasid kütuse müügi tegevusluba pikemat aega, mitte ei väljastanud MTA neile tegevusluba vahetult enne kaebaja tarnijaks saamist. MTA ei heida kaebajale ette tehingupartnerite tegevusloa ja käibemaksukohustuslase numbri olemasolu kontrollimata jätmist, vaid seda, et läbiviidud maksukontrollide käigus on tuvastatud maksude deklareerimata ja tasumata jätmine ning pooleliolevate menetluste puhul on põhjendatud kahtlus, et MTA 17.09.2018 otsuse p-s 1.2.3 nimetatud äriühingute puhul on tõenäoline, et neid kasutati sihipäraselt maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Äriühing, kes süstemaatiliselt valib tehingupartneriteks ebausaldusväärseid tehingupartnereid, ei saa olla ka ise usaldusväärne ning esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib majandustegevuse üldisi nõudeid rikkuda ka tulevikus. Üksikasjalikumalt on MTA oma seisukoha avaldanud 17.09.2018 otsuse p-s 1.2.3. 10) VKS § 3 lg-s 3 nõutud tagatise eesmärk on kindlustada maksude laekumine riigile. Seega on tagatis oluline VKS-i eesmärgi täitmiseks. Tagatise määramisel kütuse käitlejale lähtub MTA eelkõige tekkida võivast käibemaksukohustusest ja muudest riskidest, mis võivad käibemaksu laekumist mõjutada. MsüS eesmärk on sätestada majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord, sh reguleerida majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist ja jätkamist, registri pidamist, riiklikku järelevalvet ja vastutust. Majandustegevuse keelamist kohaldatakse, kui on oluliselt rikutud üldisi majandustegevuse nõudeid. Seega on tagatise eesmärk tagada maksude laekumine ja majandustegevuse keelu mõte on lõpetada ettevõtjapoolne majandustegevuse nõuete oluline rikkumine ning kaitsta töötajate, klientide, kolmandate isikute või avaliku huvi põhjustatud ohu või kahju ning tekkida võiva ohu või kahju ära hoidmiseks. Kuna tagatise ja majandustegevuse keelu eesmärgid on erinevad, ei ole võimalik asendada majandustegevuse keeldu tagatisega. Majandustegevuse keelu proportsionaalsuse osas jääb MTA 17.09.2018 otsuse p-s 3 toodu juurde.

9(13)

3-18-2197

KOHTU PÕHJENDUSED

10(13)

3-18-2197 seega võib ka maksukohustuse oluline rikkumine olla majandustegevuse või tegevusloa peatamise aluseks (p 11). Sama saab rikkumise tuvastamise osas järeldada ka majandustegevuse keelamise aluste kohta. Praegusel juhul ongi MTA majandustegevuse keelamisel ning kaebaja poolt majandustegevuse nõuete rikkumise põhjendamisel tuginenud kaebaja suhtes läbi viidud kahele maksumenetlusele, mis päädisid 15.07.2016 ja 30.01.2018 maksuotsustega (vt vaidlustatud otsuse p-d 1.1.1 ja 1.1.2).

3-18-2197 viiekordselt, samuti nähtub tehtud maksuotsustest, et OÜ Inndex on toime pannud samalaadse rikkumise kaks korda, mis tähendab korduvat ehk MsüS § 38 lg 2 mõistes samuti olulist rikkumist. Lisaks nähtub viidatud Riigikohtu lahendi p-st 14, et MsüS § 38 lg 2 kohase rikkumise olulisuse hindamisel võib olla asjassepuutuv ka usalduse kaotamine ettevõtja vastu. Vaidlustatud otsuse kohaselt põhjendavad pooleliolevad menetlused koosmõjus lõpetatud maksumenetlustega majandustegevuse nõuete rikkumise olulisust. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul pidada asjasse puutumatuks vastustaja poolt vaidlustatud otsuses täiendavalt pooleliolevatele menetlustele viitamist ning nendele ja juba tuvastatud rikkumistele koosmõjus tuginedes järeldamist, et rikkumised jätkuvad tõenäoliselt ka edaspidi. Rikkumiste olulisuse hindamisel ei ole seega tuginetud üksnes või peamiselt pooleliolevatele menetlustele, vaid eelkõige kahes maksuotsuses nõuetekohaselt põhjendatud maksupettuse kahtlusele. Vastustaja on õigesti viidanud, et ka kahe rikkumise tuvastamisel on tegu korduva rikkumisega. Tuvastatud korduvate samalaadsete rikkumiste puhul on põhjendatud eeldada isiku suutmatust majandustegevuse nõuet täita, mis on ühtlasi majandustegevuse nõude olulise rikkumise üheks eelduseks.

12(13)

3-18-2197 süüteomenetlused) ei ole suutnud negatiivseid tagajärgi ära hoida. Samuti on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses asjakohaselt leitud, et OÜ Inndex majandustegevuse keelamine loakohustusega kütuse müügi tegevusalal on sobiv ja vajalik meede avaliku huvi ja kütusesektori ausa konkurentsi kaitse tagamiseks, kuna see võimaldab edaspidi maksuseadustest tulenevate kohustuste rikkumisi ära hoida, mis on üks MsüS-i eesmärkidest. Muud sama efektiivsed haldusõiguslikud abinõud, mis aitaksid OÜ Inndex edasisi rikkumisi tõkestada, otsuse kohaselt puuduvad, ning MKS-ist ja maksuseadustest tulenevad (tagantjärele kohaldatavad) abinõud käesoleval juhul ei aita.

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.