Ilotrükk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata 12.10.2018 taotlus läbi või alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti 19.11.2018 teate tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata 12.10.2018 taotlus läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Ilotrükk OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ilotrükk OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.07.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Ilotrükk OÜ esitas 12.10.2018 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse 17.02.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/020757-17 ja 17.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/031259-8 kehtetuks tunnistamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 103 lg 1 p 2 alusel. Ilotrükk OÜ taotles eelmärgitud maksuotsuste kehtetuks tunnistamist järgmiste tagasiulatuva mõjuga sündmuste tõttu: 1) Haldusasjas nr 3-11-1558 MTA 02.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/10287-67 tühistamine (Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2015 otsus jõustus 16.11.2015); 2) Haldusasjas nr 3-15-1249 MTA 29.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/016469-9 tühistamine (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2018 otsus jõustus 10.09.2018); 3) Tsiviilasjas nr 2-16-9851 kohus tuvastas, et maksuotsustes Ilotrükk OÜ töötajateks märgitud isikud olid kuni 29.02.2016 tööl AS-is Iloprint (Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2018 otsus jõustus 22.08.2018); 4) 06.09.2017 kriminaalmenetluse nr 15930000041 lõpetamine Ilotrükk OÜ juhatuse liikme Anti Päivi ja raamatupidaja Saima Mihkelsoo suhtes.
2.MTA selgitas 26.10.2018 kirjas, et OÜ Ilotrükk taotlus on esitatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-s 3 ettenähtud tähtaega ületades. Taotlus tulnuks esitada kuu aja jooksul Riigikohtu 10.09.2018 määruse tegemisest arvates. MTA andis Ilotrükk OÜ-le tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks aega kuni 02.11.2018 ning selgitas, et määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
3.MTA jättis 19.11.2018 teatega Ilotrükk OÜ taotluse läbi vaatamata, kuna taotluses esinenud puudused jäeti määratud tähtajaks kõrvaldamata.
4.Ilotrükk OÜ esitas 18.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada MTA-d, 30 päeva jooksul alates menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest käesolevas haldusasjas, vaatama läbi kaebaja 12.10.2018 taotlus või alternatiivselt tühistada MTA 19.11.2018 teade ja kohustada MTA-d, 30 päeva jooksul alates menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest käesolevas haldusasjas, vaatama läbi kaebaja 12.10.2018 taotlus. Kohus võttis 14.01.2019 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Ilotrükk OÜ taotleb kaebuses (täiendavad seisukohad 01.04.2019) MTA kohustamist 12.10.2018 taotluse läbivaatamiseks või alternatiivselt MTA 19.11.2018 teate tühistamist ja kohustamist 12.10.2018 taotluse läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kaebaja ei ole esitanud taotlust tähtaega ületades, sest HMS § 44 lg 3 ei ole MKS § 103 lg 1 p 2 puhul kohaldatav. MKS seletuskirjas on MKS § 101 lg 1 p 1 osas selgitatud järgmist: „Lisaks sellele võib maksuotsust muuta või seda kehtetuks tunnistada, kui selle on andnud mittepädev asutus, haldusaktis esinevate ilmsete kirja- ja arvutusvigade parandamiseks, juhul, kui maksuotsuse andmine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muul ebaseaduslikul viisil, samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel (nt §-d 102 ja 103). Haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise reeglid siinkohal ei laiene.“ HMS 4. peatüki 4. jaos asuva § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. MKS seletuskirjast nähtuvalt MKS § 103 ega ka muudel alustel maksuotsuste kehtetuks tunnistamisel seda sätet aga ei kohaldata, mistõttu on ebaõige MTA väide, et kohaldada tuleb HMS § 44 lg-t 3. Kaebaja seisukohta kinnitab käimasolev haldusasi nr 3-18-332, kus haldus- ega ringkonnakohus ei ole väitnud, et HMS § 44 lg 3 kohalduks MKS § 103 lg 1 p 2 alusel esitatud taotluse suhtes.
2(5)
2) MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamiseks ei ole seaduses sätestatud ka muud tähtaega. MKS § 101 lg 2 ja MKS § 138 lg 1 reguleerivad olukorda, mil maksukohustuslane leiab koheselt peale maksuhalduri haldusakti andmist, et sellega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi ja ta esitab selleks maksuhaldurile vaide (MKS § 137 lg 1). Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, arvestades, et maksuotsuste tegemisest on möödunud enam kui kolm aastat. Kuigi kaebaja taotluses viitas ka MKS § 101 lg 1 p-le 1, ei ole nimetatud sätte kohaldamise eelduseid võimalik antud juhul järgida, kuivõrd kaebaja taotlus põhineb MKS § 103 lg 1 p-s 2 sätestatud alusel. Õiguskirjanduses on selgitatud järgmist: „MKS-i §-des 102 ja 103 sisalduvad reeglid on vajalikud olukordades, kus maksuotsust ei olnud võimalik 30-päevase kaebetähtaja jooksul vaidlustada, sest vaidlustamise aluseks olevat asjaolu ei olnud veel tekkinud või ei olnud asjaosalistele teada“ (Lehis, L. Maksuõigus. Tallinn: Juura, 2012, lk 125). See tähendab, et ka MKS § 102 lg-s 2 ja § 138 lg-s 1 sätestatud tähtaega maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotlemisele ei ole antud olukorras võimalik kohaldada, sest MKS § 103 lg 1 p 2 eesmärgiks on üldjuhul tunnistada kehtetuks maksuotsus, mille kehtetuks tunnistamise alus on tekkinud peale vaidlustamistähtaja möödumist. Ka ükski teine MKS-s sätestatud norm ei näe ette tähtaega sellise taotluse esitamiseks. MKS § 33 lg 4 kehtestab küll maksukohustuslasele tähtaja esitada maksukohustuse äralangemise järgselt tagastusnõue kolme aasta jooksul, aga seaduses puudub tähtaeg, mille jooksul saab esitada MKS § 103 lg 1 p-st 3 tulenevat maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõuet (vt Tallinna Halduskohtu 09.02.2012 otsus nr 3-11-1411, p 28). 3) Taotlusest nähtuvalt ei olnud selle esitamise aluseks üksnes 29.04.2015 maksuotsuse tühistamine, vaid kõik neli taotluses välja toodud tegurit kogumis on tagasiulatuva mõjuga sündmuseks MKS § 103 lg 1 p 2 tähenduses, mis toob kaasa maksuotsuste kehtetuse. Seega oleks arusaamatu, kui kaebaja saaks taotleda üksnes viimati tekkinud asjaolu alusel maksuotsuste kehtetuks tunnistamist, aga mitte teiste taotluses märgitud sündmuste tõttu, kuna nende tekkest on möödunud enam kui kuu. 4) MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamine ei eelda MTA-le taotluse esitamist, sest MKS § 101 lg 1 p 5 sätestab, et lisaks maksukohustuslase taotlusele võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada ka muudel seadusega sätestatud juhtudel, milleks ongi muu hulgas MKS § 103 lg-s 1 sätestatud alused. See viitab sellele, et maksuhaldur võib tagasiulatuva mõjuga sündmuse esinemise korral ka omal initsiatiivil (ilma taotluseta) maksuotsuse kehtetuks tunnistada.
6.MTA palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et HMS § 44 lg 3 ei ole antud juhul kohaldatav. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks MKS § 101 lg 1 p 1 ja § 103 lg 1 p 2 alusel. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, maksuotsuste puhul lubab seadus (MKS § 102 ja 103) selles sätestatud juhtudel muuta juba jõustunud maksuotsust või tunnistada see kehtetuks. Selle eelduseks on maksumenetluse uuendamine (vt Juridica III/2015, lk 189). Seega tuleb maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel MKS §-des 102 ja 103 sätestatud juhtudel lähtuda HMS §-s 44 toodud menetluse uuendamise regulatsioonist. 2) Lähtuvalt HMS § 44 lg-st 3 tulnuks taotlus haldusmenetluse uuendamiseks kaebajal esitada kuu aja jooksul haldusasjas nr 3-15-1249 Riigikohtu poolt 10.09.2018 määruse tegemisest arvates. MKS § 101 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada maksukohustuse vähendamiseks üksnes siis, kui maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlus on esitatud maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud. Kaebaja esitas taotluse ettenähtud tähtaega ületades ning ei esitanud ka taotlust tähtaja ennistamiseks. Käesoleval juhul ei saa vaidlust olla ka teadasaamise hetke sisustamisel, kuna kaebaja poolt taotluses nimetatud viimane tagasiulatuva mõjuga sündmus (haldusasjas nr 3-15-1249 otsuse
3(5)
jõustumine) oli seotud kaebaja enda kohtuasjaga, mistõttu ei saanud toimuda viivitust otsusest teadasaamisel. Samuti puudub alus arvata, et ühekuuline tähtaeg taotluse esitamiseks oleks ebamõistlikult lühike. 3) Kaebaja seisukoht, nagu ei oleks menetluse uuendamiseks vajalik kaebaja vastavasisulist taotlust, on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Haldusaktide lõplikkuse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtetel on oluline roll õiguskindluse tagamisel. Kui jaatada kaebaja seisukohti taotluse esitamise tähtaja puudumisest ning taotluse esitamise mittevajalikkustest, esineks olukord, kus ei oleks tagatud, et õigusvaidlused ei jääks lõputult kestma.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas MTA-le taotluse 17.02.2015 ja 17.12.2015 maksuotsuste kehtetuks tunnistamiseks MKS § 103 lg 1 p 2 alusel. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja esitas MTA-le eelnimetatud taotluse HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades ega taotlenud tähtaja ennistamist. Praegusel juhul seisneb vaidlus selles, kas MKS § 103 lg 1 p 2 alusel maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotluse esitamisele üldse kohaldub HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ning kas MTA-l oli sellest tulenevalt õigus lugeda kaebaja 12.10.2018 taotlus esitatuks tähtaja rikkumisega. Samuti ei ole pooled ühel meelel selles osas, kas MTA pidanuks taotluses märgitud maksuotsused kehtetuks tunnistama ka ilma vastavasisulise taotluseta, st omal initsiatiivil.
8.Esmalt nõustub kohus MTA-ga, et jõustunud maksuotsuse kehtetuks tunnistamise eelduseks on maksumenetluse uuendamine. Kui haldusmenetluse uuendamise üldalused tulenevad HMS § 44 lg-st 1, siis maksuotsusega lõppenud maksumenetluse uuendamise osas kehtib eriregulatsioon ning alused saavad tuleneda MKS §-dest 101-103 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2013 otsus asjas nr 3-11-2695, p-d 24 ja 29). Praegusel juhul taotleski kaebaja MKS § 103 lg 1 p 2 alusel maksumenetluse uuendamist, s.o maksuotsuse kehtetuks tunnistamise haldusakti andmist.
9.Vaidlust ei ole, et MKS-s ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul võib MKS § 101-103 alusel maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlust esitada. MKS § 45 sätestab, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab erinevalt kaebajast, et MKS seletuskirjast ei nähtu, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotlemisel HMS § 44 lg 3 ei kohaldu. Seletuskirjas on selgitatud maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning märgitud, et HMS 4. peatüki 4. jaos sätestatud haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise reeglid siinkohal ei laiene. Vaidlust ei ole, et HMS § 44 paikneb HMS 2. peatükis, mis käsitleb haldusmenetluse läbiviimise regulatsiooni üldiselt. HMS 4. peatüki 4. jao normid reguleerivad haldusakti muutmist ja kehtetuks tunnistamist ning neid ei kohaldata maksuotsuse muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel, kuna selles osas näeb MKS ette erialused (MKS §-d 101-103). Seejuures on asjakohatu kaebaja viide HMS § 68 lg-le 1, kuna see säte ei ole kohaldatav maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamisel. MKS välistab seega üksnes HMS 4. peatüki 4. jaos sisalduvate haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise reeglite kohaldamise, mitte aga HMS §-s 44 toodud haldusmenetluse uuendamise regulatsiooni kohaldamist. Eeltoodut arvestades tugines MTA kaebaja taotluse nõuetekohasuse hindamisel õigesti HMS § 44 lg-le 3, mille kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.
4(5)
10.Ka kohtupraktikast ei tulene, et MKS § 103 lg 1 p 2 alusel esitatava maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotluse osas ei kehti HMS § 44 lg-s 3 ettenähtud tähtaeg. Kaebaja poolt osundatud haldusasjas nr 3-18-332 ei olnud vaidluse all maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotluse tähtaegsus. Viidatud asjast nähtuvalt esitas kaebaja vastava taotluse MTA-le 04.01.2018 ja väidetavaks tagasiulatuva mõjuga sündmuseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus, mis jõustus 08.01.2018. Seega oli selles haldusasjas taotlus MTA-le esitatud ühe kuu jooksul arvates tagasiulatuva mõjuga sündmusest teadasaamisest ning kohtud ei pidanudki võtma asja lahendamisel eraldi seisukohta HMS § 44 lg 3 kohaldatavuse suhtes. Kaebaja viidatud 09.02.2012 halduskohtu otsusest asjas nr 3-11-1411 ei saa kohtu hinnangul samuti teha järeldust, et HMS § 44 lg-st 3 tulenev tähtaeg MKS § 103 lg 1 p 2 alusel esitatavale taotlusele ei kohalduks.
11.Vaidlus puudub, et kaebaja poolt taotluses nimetatud tagasiulatuva mõjuga sündmustest kõige hilisem oli haldusasjas nr 3-15-1249 otsuse jõustumine Riigikohtu poolt 10.09.2018 määruse tegemisega. Siinkohal ei oma tähtsust kaebaja arutluskäik selle üle, kas taotluses välja toodud tegureid tuleb koosmõjus käsitleda ühe tagasiulatuva mõjuga sündmusena või vaadelda eraldi sündmustena – taotluse esitamise tähtaeg saab sellest sõltumata hakata kulgema viimatisest tegurist/sündmusest. Kuna kohus leidis eelpool, et MKS § 103 lg 1 p 2 alusel esitatav taotlus tuleb esitada HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, pidanuks kaebaja vastava taotluse MTA-le esitama hiljemalt ühe kuu jooksul arvates Riigikohtu 10.09.2018 määruse tegemisest haldusasjas nr 3-15-1249 ehk hiljemalt 10.10.2018. Seega oli kaebaja 12.10.2018 taotlus esitatud selleks ettenähtaega ületades. Kuna kaebaja ei esitanud MTA-le määratud tähtaja jooksul ka tähtaja ennistamise taotlust, jättis MTA õigesti kaebaja taotluse HMS § 14 lg 6 p 1 alusel läbi vaatamata.
12.MKS ei näe maksuhaldurile ette kohustust väljastatud haldusaktide üle n-ö järelkontrolli teostamiseks, omal initsiatiivil maksumenetluse uuendamiseks ja jõustunud maksuotsuste kehtetuks tunnistamiseks. See läheks kohtu hinnangul vastuollu ka haldusmenetluse üldpõhimõtetega. Õiguskindluse põhimõttega ei oleks kooskõlas, kui isikul oleks võimalik taotleda maksuotsuste kehtetuks tunnistamist piiramatu aja jooksul, takistades seeläbi õigusrahu saabumist. Samuti aitab maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotlemiseks ettenähtud tähtaeg tagada avalikkuse huve. Nii välistab seaduses sätestatud tähtaeg näiteks olukorra, kus isikul oleks võimalik maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotlemise venitamisega suurendada oma intressinõuet riigi vastu.
13.Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et MTA jättis õiguspäraselt 19.11.2018 teatega kaebaja 12.10.2018 taotluse läbi vaatamata. Seega jääb Ilotrükk OÜ kaebus tervikuna rahuldamata.
14.Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, sest otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.