Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-845
Haldusasi
XX kaebus Keila Linnavalitsuse 27. märtsi 2018. a ettekirjutuse nr 4.1-1.3/330-1 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja Keila linn, esindaja EF
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-18-845 muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. juulil 2019 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-18-845
2(6)
3-18-845 1) Keila Linnavolikogu delegeeris 25. augusti 2008. a määrusega nr 14 riikliku järelevalve ülesanded Keila Linnavalitsusele. Keila Linnavalitsus määras ametikohad ja isikud, kes tegutsevad haldusorgani nimel (HMS § 8 lg 2). Keila Linnavalitsuses viib järelevalvet läbi ehitusspetsialist, kelle ametiülesandeks on mh ettekirjutuste koostamine; 2) tühisuse alused puuduvad. Ringkonnakohus selgitas 11. augusti 2017. a määruses asjas nr 317-1413, haldusakti tühisuse aluseid ja seda, et spetsialist oli pädev ettekirjutust tegema; 3) ettekirjutusest nähtub kästud tegevus. Kaebaja peab tõrjuma lagunevast hoonest lähtuva ohu. Ohtu saab tõrjuda hoone korrastamise või lammutamisega. Omaniku enda valida on konktreetne meede, kuidas ta ohu tõrjub; 4) hoone peab olema visuaalselt korras, kuna see asub linnas peatänaval; 5) kaebaja viidatud teine ettekirjutus anti teisel õiguslikul alusel. Kaebaja viidatud ettekirjutusega kontrolliti Keila linna heakorra eeskirja nõuete täitmist; 6) kaebajale kuulub suurem osa kaasomandist. Puukuuri osa, mis on lagunenud, on just kaebaja kasutuses; 7) ettekirjutus pole õigusvastane põhjusel, et teistele kaasomanikele pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega.
3(6)
3-18-845 7) halduskohus jättis analüüsimata kaebaja väite, et ettekirjutust ei olnud võimalik kolme kuuga täita. Ehitisel polnud ehitusprojekti, mistõttu oleks kaebajal tulnud see tellida. Uut ehitusprojekti ega uue hoone ehitamist ei ole võimalik kolme kuuga teha; 8) ettekirjutus on õigusvastane põhjusel, et varem anti teine sama sisuga ettekirjutus; 9) ettekirjutusega peale pandud kohustused on üldsõnalised, umbmäärased ja põhjendamatud.
4(6)
3-18-845
5(6)
3-18-845 Vaidlustatud ettekirjutusega peale pandud kohustus kattub 5. juuni 2017. a ettekirjutusega osas, milles kaebajat kohustati tõrjuma abihoonest lähtuv oht. Ülejäänud osas ettekirjutustega kaebajale pandud kohustused ei kattu. Vaidlustatud ettekirjutus on ajaliselt hilisem ja selle andmisel on tuginetud teisele õiguslikule alusele, s.o EhS § 130 lg 2 p-le 2. Kuigi sellises olukorras oleks vastustajal olnud võimalik ka varasem haldusakt osaliselt kehtetuks tunnistada või seda muuta, ei ole eelviidatud asjaolu ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise aluseks. Vaidlustatud ettekirjutus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas (HMS § 54). HMS § 63 lg-s 2 sätestatud ettekirjutuse tühisuse alused puuduvad. Kui kaebaja peaks emmast-kummast ettekirjutusest tuleneva kohustuse abihoonet puudutavas osas täitma, tuleb sellega lugeda mõlemast korraldusest tulenev kohustus täidetuks ning kaebajale ei saa sunnivahendeid kohaldada (asendustäitmise ja sunniraha seadus § 2 lg 1 ja § 8 lg 1). Praeguse vaidluse esemeks ei ole see, kas ajaliselt varem antud korraldusest tulenev kohustus tõrjuda ehitisest lähtuv oht kehtib või mitte (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.