Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1413
Haldusasi
XX kaebus Keila Linnavalitsuse 05.06.2017 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-36 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle punktide 5.1−5.3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Keila linn, esindaja Enno Fels
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.08.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.08.2018 otsuse nr 3-17-1413 resolutsiooni punkt
2.Teha selles osas uus otsus, millega mõista Keila linnalt XX esimese astme menetluskulude katteks välja 692 eurot. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Keila linnalt XX apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 40 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-17-1413 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX on alates 09.01.2017 Keilas Haapsalu mnt 47 asuva kinnistu kaasomanik 29/100 mõttelises osas.
2.Keila Linnavalitsus kohustas 05.06.2017 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/634-36 XX korrastama Haapsalu mnt 47 kinnistul asuva elamu fassaadi (p 5.1); rakendama meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks (p 5.2); korrastama abihoone ja tagama kinnistul asuva abihoone ohutuse, vajadusel lammutama lagunenud abihoone seadusega sätestatud korras (p 5.3) ning niitma kinnistul muru ja koristama jäätmed (p 5.4). Ettekirjutuse p-de 5.1 ja 5.2 täitmise tähtajaks määrati 09.07.2017, p 5.3 täitmise tähtajaks määrati 10.08.2017 ja p 5.4 täitmise tähtajaks määrati 30.06.2017. Ettekirjutuses hoiatati, et selle täitmata jätmise korral kohaldatakse sunniraha. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt tuvastati 26.04.2016 paikvaatlusel, et kinnistul asuva elumaja fassaad on lagunenud ja korrastamata. Kinnistul asuv abihoone on vajunud viltu, selle katus on osaliselt sisse varisenud ja abihoone on tervikuna varisemisohtlik. Ehitiste ümbrus on jäätmetega reostatud ja korrastamata. 23.01.2017 teostatud kontrolli käigus selgus, et hoone fassaad on endiselt korrastamata ja abihoone on varisemisohtlik. Abihoonet on küll toestatud palkidega, kuid see on ajutine abinõu; abihoone vajab kapitaalremonti või lammutamist. XX ei ilmunud 05.06.2017 paikvaatlusele, samuti on ta mitmel korral keeldunud talle kaasomandina kuuluva kinnistu kohta selgituste andmisest. Ettekirjutuse õiguslikud alused on korrakaitseseaduse (KorS) § 15 lg 1, § 23 lg 4, § 28 lg-d 2 ja 3 ning Keila Linnavolikogu 29.04.2014 määrus nr 5 „Keila linna heakorraeeskiri“.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle p-de 5.1−5.3 tühistamiseks. Ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 alusel tühine. Ettekirjutuse teinud ametnikul puudus selleks pädevus. Ettekirjutust ei ole võimalik täita, sest sellest ei selgu, milliseid toiminguid peab kaebaja selle täitmiseks tegema. Kaebaja sai korralduse kätte 21.06.2017, seega on kohustuste täitmiseks antud tähtajad ebamõistlikult lühikesed. Kaebajal ei ole õigust lammutada abihoonet ilma kinnistu kaasomanike kokkuleppeta. Alternatiivselt tuleb ettekirjutuse p-d 5.1−5.3 nimetatud põhjustel tühistada.
Keila linn palus jätta kaebus rahuldamata.
Keila Linnavolikogu 25.08.2015 määrusega nr 14 „Riikliku järelevalve ülesannete delegeerimine“ (delegeerimismäärus) on riikliku järelevalve ülesanded üle antud Keila Linnavalitsusele, kes on kooskõlas HMS § 8 lg-ga 2 määranud isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. Ettekirjutuse koostamise pädevus tuleneb järelevalveametniku ametijuhendist. Ettekirjutus on piisavalt selge ja konkreetne. Paikvaatluse käigus tehtud fotodelt on näha, et umbes pool kinnistul asuva abihoone katusest on sisse 2(9)
3-17-1413 varisenud. Abihoone lõunakülg on vajunud viltu ja toestatud ajutiste palkidega, mis ei pruugi tagada hoone edasist püsivust. Seega on silmaga nähtav, et abihoone on varisemisohtlik. Korrastamine tähendab abihoone viimist sellisesse seisukorda, et see ei ole enam varisemisohtlik ja vastab ehitusprojektile. Alternatiivselt võib ehitise lammutada. Valiku peavad tegema kaasomanikud ühiselt. Kuna kinnistule ei ole seatud kaasomandi kasutuskorda, peavad kinnistut hooldama kõik kaasomanikud. Ehitusluba abihoone lammutamiseks saab taotleda iga kaasomanik teiste kaasomanike nõusolekul. Vastustaja on teinud sarnased ettekirjutused kõigile kinnistu kaasomanikele. Ettekirjutuse täitmise tähtajad on mõistlikud. Kaebaja on osalenud kinnistu heakorda puudutavas järelevalvemenetluses alates 2016. a maist.
5.Tallinna Halduskohus tühistas 06.08.2018 otsusega ettekirjutuse p-d 5.1 ja 5.2 ning jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 346 eurot ning jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Ettekirjutus ei ole tühine, sest ei esine ühtki HMS § 63 lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse alust. Kaebuses märgitud sisepädevuse rikkumine ei too kaasa haldusakti automaatset tühisust. Ettekirjutuse p-d 5.1 ja 5.2 on õigusvastased ja tuleb tühistada. Ettekirjutuse p-s 5.1 pandud kohustuse täitmiseks antud tähtaeg on ebaproportsionaalselt lühike. Ettekirjutuse p-s 5.2 pandud kohustus on nii üldsõnaline, et pole selge, mida kaebaja peab selle täitmiseks tegema. Ettekirjutuse p 5.3 on õiguspärane. Kogutud tõendite põhjal on usutav, et abihoone on varisemisohtlik. Vastustaja esitatud fotodelt on näha, et hoone üks välissein on vajunud väljapoole viltu ja võib kujutada endast ohtu möödakäijatele. Seega on sellise ehitise korrastamiseks või lammutamiseks ülekaalukas avalik huvi. Ettekirjutusega antud kahekuuline tähtaeg ei ole ebamõistlikult lühike. Asjaolu, et kinnistu on kaasomandis, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. Kaebaja menetluskulu oli kokku 1038 eurot. Kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 346 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täielikult. Kui ringkonnakohus ei tuvasta uues otsuses ettekirjutuse p 5.3 tühisust ega tühista seda, palub XX tühistada halduskohtu otsus vähemalt menetluskulude jaotamise osas ja mõista vastustajalt kaebaja esimese astme menetluskulude katteks täiendavalt välja 346 eurot. Ettekirjutus on tühine selle allkirjastanud isikul pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks sisepädevuse rikkumine ei too kaasa ettekirjutuse tühisust. Pädevuse puudumine on ilmselge. Delegeerimismäärusega anti riikliku järelevalve ülesanne Keila Linnavalitsusele kui omavalitsusorganile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 4 p 2 tähenduses, mitte linnavalitsusele kui ametiasutusele. Keila Linnavalitsus kui omavalitsusorgan ei ole andnud õigusakti, millega oleks määratud linnavalitsuse ametikohad, millel töötavatel isikutel oleks õigus viia läbi riiklikku järelevalvet. Keila linnapeal, kes on kinnitanud järelevalveametniku ametijuhendi, ei ole sellist pädevust, vaid ametikohad saaks määrata üksnes linnavalitsus kui omavalitsusorgan oma istungil. Seetõttu saab riiklikku järelevalvet läbi viia ja ettekirjutusi teha üksnes linnavalitsus, mitte selle ametnik, ning tegemist ei ole sisepädevuse küsimusega. Lisaks ei nähtu järelevalvespetsialisti ametijuhendist, et tal oleks õigus ettekirjutust koostada. 3(9)
3-17-1413 Ettekirjutus on tühine ka põhjusel, et kaebajale on antud p-s 5.3 nimetatud kohustuse täitmiseks – abihoone korrastamiseks või lammutamiseks – liiga lühike tähtaeg. Abihoone korrastamiseks tuleks leida ehitusettevõtja, koostada ehitusprojekt, osta materjalid jms. Ka ehitise lammutamiseks on vaja esmalt koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määruse nr 14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 25 lg 1 kohaselt saavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitada kõik omanikud ühiselt, seega ei saa kaebaja ainuisikuliselt ettekirjutust täita. Kaebajal ei ole kaasomanike nõusolekut ehitise lammutamiseks. Kirjeldatud tegevused võtavad ilmselgelt kauem kui kaks kuud. Lisaks tuleneb ettekirjutuse tühisus asjaolust, et selle p-s 5.3 nimetatud kohustust ei ole ebaselguse ja üldsõnalisuse tõttu võimalik täita. Kaebajale ei ole mõistetav, millal saaks p-s 5.3 nimetatud kohustuse lugeda täidetuks. Ettekirjutuse p 5.3 on ka vastuoluline, sest kaebajale tehti ettekirjutus ajal, kui teistele kaasomanikele tehtud samasisuliste ettekirjutuste täitmise tähtaega oli pikendatud. Kui ettekirjutuse p 5.3 ei ole tühine, oleks halduskohus pidanud selle eeltoodud põhjustel tühistama. Halduskohus rikkus menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kaebaja 04.06.2018 taotluse kohtuistungi edasi lükkamiseks, kuigi kaebaja esindaja ei saanud sellel osaleda. Kaebajal endal puuduvad vajalikud teadmised ja professionaalse esindaja puudumise tõttu ei saanud ta enda õigusi efektiivselt kaitsta. Halduskohus jaotas menetluskulud valesti, sest mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja ainult 1/3 menetluskuludest, kuigi kaebus rahuldati 2/3 ulatuses.
7.Keila linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja lisades järgmist. Ettekirjutuse p 5.3 eesmärk oli saavutada olukord, kus kinnistul asuv abihoone on korrastatud ja ohuallikas likvideeritud. Keila linn ei ole huvitatud sunniraha rakendamisest, vaid sellest, et omanikud hoiaksid neile kuuluvad ehitised ohutud ja korras. Kaebajale kuuluv varisemisohtlik ehitis asub linnaruumis ja ligipääs sellele on piiramata, seega võib see olla ohtlik seal viibivatele isikutele (sh kinnistule sattuvatele lastele, kes ei pruugi aru saada ehitise ohtlikkusest). Kaebaja ei ole asunud ettekirjutust täitma, vaid on oma tegevusega takistanud teisi kaasomanikke, kes soovivad abihoone korda teha või lammutada. Abihoone on varisenud just selles osas, mida kasutab kaebaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kuigi kohtuotsuse põhjendused on väga napid, on halduskohus jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et vaidlustatud ettekirjutus ei ole tühine ja kaebuse väited ei anna alust ka selle p 5.3 tühistamiseks. Kuigi halduskohus rikkus menetlusnorme, jättes rahuldamata kaebaja 04.06.2018 taotluse kohtuistungi aja edasi lükkamiseks, ei toonud see kaasa ebaõiget kohtulahendit. Halduskohus on aga eksinud menetluskulude jaotamisel ja selles osas tuleb kohtuotsus tühistada. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
I
4(9)
3-17-1413
9.Vastustaja viis läbi riikliku järelevalve Keila linna heakorraeeskirja nõuete täitmise kontrollimiseks ja kohustas vaidlustatud ettekirjutuse p-s 5.3 kaebajat kui Haapsalu mnt 47 kinnistu kaasomanikku korrastama kinnistul asuva abihoone ja tagama selle ohutuse või vajadusel abihoone seadusega sätestatud korras lammutama.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et eespool viidatud sisuga ettekirjutuse teinud ametnikul puudus selleks pädevus. KorS § 6 lg-st 1 ja § 23 lg-st 4 tulenevalt on õigus teha järelevalvesubjektile ettekirjutus korrakaitseorganil, s.o seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutusel, kogul või isikul. Ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-st 2, KOKS § 22 lg-st 2 ja § 30 lg 1 p-st 4, delegeerimismääruse § 1 lg-st 1 ja Keila linna heakorraeeskirja § 8 lg-st 1 tulenevalt on heakorranõuete täitmise ja linnas asuvate ehitiste nõuetele vastavuse kontrollimise pädevus Keila linnavalitsusel. Ringkonnakohus märgib, et kuigi vaidlustatud ettekirjutuses ei ole tuginetud EhS sätetele, kuigi see olnuks nõutav, ei too see käesoleval juhul kaasa ettekirjutuse tühisust või tühistamist, sest asjakohane õiguslik alus on tegelikult olemas ning sellele tuginemine on asjaoludest tulenevalt selge. Keila linnapea on määranud kooskõlas delegeerimismääruse § 1 lg-ga 2 ja HMS § 8 lg-ga 2 riikliku järelevalve teostajaks järelevalvespetsialisti (vt 18.04.2016 käskkiri nr 24 ja sellega kinnitatud ametijuhendi II osa ja III osa p-d 3.1, 3.1.2 ja 3.2.1 koostoimes; tl 73, 86), kes on omakorda allkirjastanud vaidlustatud ettekirjutuse. Käesolevas asjas ei tulene õigusaktidest, et linnavalitsus kui kollegiaalorgan pidi volitama järelevalvet teostava isiku oma korraldusega, seega võis nimetatud isiku määrata ka linnavalitsus kui ametiasutus oma üksikaktiga, sh käskkirja ja ametijuhendiga. Seega ei ole ettekirjutus antud pädevust ületades.
11.Isegi kui asuda seisukohale, et järelevalveametniku ametijuhend ei ole piisavalt konkreetne, sest ei maini selgesõnaliselt õigust allkirjastada järelevalvemenetluse tulemusena tehtavaid ettekirjutusi, ei ole alust pidada ettekirjutust tühiseks ega seda tühistada. HMS § 63 lg 2 p-s 3 on haldusakti tühisuse alusena silmas peetud ebapädevat haldusorganit (nn välispädevus), mitte haldusorgani nimel tegutsevat ebapädevat isikut (nn sisepädevus). Sisepädevuse ületamine, s.o ettekirjutuse allkirjastamine linna ametniku poolt, kellel puudub selleks linna antud volitus, ei too kaasa ettekirjutuse tühisust, vaid on menetlusviga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas see rikkumine mõjutas asja otsustamist (vt Riigikohtu 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 20). Kohtuotsuse eelmises punktis märgitut arvestades ei olnud järelevalveametnikul ettekirjutuse allkirjastamise pädevuse puudumine ilmselge. Sisepädevuse võimalik ületamine ei mõjutanud ka asja õiget otsustamist, sest Keila linn on kohtumenetluses aktsepteerinud järelevalvespetsialisti tehtud ettekirjutust ja pidanud ennast sellega seotuks.
12.HMS § 63 lg 2 p-s 5 nimetatud haldusakti ebaselgus või mittetäidetavus saab tühisuse kaasa tuua vaid siis, kui haldusakti pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha selle regulatiivset sisu; muul juhul võib tulla kõne alla selle tühistamine. Seejuures tuleb arvestada, et ettekirjutuse sisu väljaselgitamisel on võimalik lisaks resolutiivosale arvestada ka ettekirjutuse muid osasid, sh põhjendust, samuti ettekirjutuse aluseks olevaid õigusnorme ja faktilist konteksti. Kui adressaadil on õiguspärase olukorra loomiseks mitu võimalust, võib ettekirjutusega jätta valiku erinevate abinõude vahel. Ettekirjutus, mis kitsendab adressaadi valikuid meelevaldselt ja ebasoodsal viisil, on ebaproportsionaalne. Kui adressaadilt oodatavat tegu ei ole ettekirjutuses võimalik täpselt kirjeldada, peab ettekirjutus vähemalt määratlema eesmärgi ehk olukorra, mis tuleb ettekirjutuse täitmisega saavutada (vt Riigikohtu 03.04.2002 otsus nr 3-3-1-14-02, p 23; 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p-d 12 ja 13).
13.Vaidlustatud ettekirjutuses on viidatud Keila linna heakorraeeskirja § 4 lg 1 p-dele 7 ja 8, mille järgi kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ohutuse teiste isikute elule, tervisele või varale, samuti tagama kasutusel mitteoleva ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi 5(9)
3-17-1413 heakorra, vältima hoone varisemisohtlikkust ning sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile. Sarnased ehitise ohutuse ja korrashoiu nõuded tulenevad ka EhS §-dest 8, 11 ja 16. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt tuvastati 26.04.2016 paikvaatlusel, et Haapsalu mnt 47 kinnistul asuv abihoone on vajunud viltu, selle katus on osaliselt sisse varisenud ja abihoone on tervikuna varisemisohtlik. 23.01.2017 teostatud kontrolli käigus selgus, et abihoone on jätkuvalt varisemisohtlik; abihoonet on küll toestatud palkidega, kuid see on ajutine abinõu ning abihoone vajab kapitaalremonti või lammutamist. Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses neid faktilisi asjaolusid vaidlustanud ega abihoone seisukorda puudutavaid väiteid ümber lükanud.
14.Eelnevat arvestades on ettekirjutuse p 5.3 piisavalt arusaadav: kaebaja kaasomandis olev abihoone on väga halvas seisukorras ja seetõttu varisemisohtlik; selline ehitis kujutab endast ohtu nii selle omanikele kui ka teistele isikutele; seetõttu tuleb ettekirjutuse täitmiseks korrastada abihoone selliselt, et see ei oleks enam varisemisohtlik ja vastaks ka muus osas taolisele ehitisele kehtivatele nõuetele (vt eeskätt EhS §-d 8, 11 ja 16), või alternatiivina abihoone lammutada. Asjaolu, et ettekirjutusega on jäetud kaebajale õigus valida, milliste abinõudega ta eesmärgi saavutab ja kumma alternatiivi kasuks ta otsustab, ei muuda seda ebaselgeks või mittetäidetavaks. Kuna kinnistul on seitse kaasomanikku, kellel tuleb edasises tegevuses kokku leppida, saab ettekirjutuses valikuvõimaluse jätmist pidada eesmärgipäraseks ja mõistlikuks. Seda, et kaebaja väide ettekirjutuse p 5.3 ebaselgusest on otsitud ja kaebajale on temale pandud kohustus tegelikult arusaadav, kinnitab muu hulgas asjaolu, et ta on juba 2016. a-st alates Keila linnaga kinnistu, sh abihoone heakorra teemal suhelnud (enne 09.01.2017 kinnistu kaasomanikuks saamist eelmise omaniku YY volitatud esindajana; vt tl 7, 30–38, 72, 82).
15.Ringkonnakohus ei pea ettekirjutuse p 5.3 täitmiseks antud tähtaega ebamõistlikult lühikeseks. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga, mis üldjuhul tähendab haldusakti allkirjastamise hetke (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 02.02.2018 otsus nr 3-15-2813, p 14). Vaidlustatud ettekirjutus anti 05.06.2017 ja p-s 5.3 kaebajale pandud kohustus tuli täita 10.08.2017. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et abihoone oli halvas seisukorras ja varisemisohtlik. Seega on õigustatud linna soov, et abihoonest lähtuv oht kõrvaldatakse võimalikult kiiresti. Kohtule esitatud fotodelt (tl 40–41) nähtuvalt on kõnealune abihoone (kuur) lihtne ehitis, mille korrastamiseks või lammutamiseks tehtavad eeltööd (vajadusel projekti koostamine, asjakohaste lubade taotlemine, tööde teostaja leidmine vms) ei saa eelduslikult olla väga töö- ja ajamahukad. Kaebajal on õigus, et Haapsalu mnt 47 kinnistu ja sellel asuv abihoone on kaasomandis ning ettekirjutuse p 5.3 täitmine eeldab koostööd kinnistu teiste kaasomanikega. Samas oli vastustaja juba 2016. a-l teinud kõigile kaasomanikele, sh kaebaja õiguseellasele, samasisulised ettekirjutused kinnistul asuva abihoone korrastamiseks või vajadusel lammutamiseks (tl 58, tl 141–149). Vastustajale oli vaidlustatud ettekirjutuse andmise ajal teada, et teised omanikud on teinud ühiselt ettevalmistusi neile tehtud ettekirjutuste täitmiseks ning edasised tegevused abihoone korrastamisel või lammutamisel on takerdunud eeskätt kaebaja (ja enne 09.01.2017 tema õiguseellase, kelle volitatud esindajana kaebaja tegutses) koostöövalmiduse puudumise taha (vt tl 141–149). Puudub ka vaidlus, et kaebaja omandas mõttelise osa Haapsalu mnt 47 kinnistust, olles teadlik sellel asuva abihoone halvast seiskorrast, samuti asjaolust, et vastustaja on nõudnud juba tema õiguseelnejalt abihoone korrastamist või lammutamist (vt tl 30–36). Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebaja keeldus kõnealuses järelevalvemenetluses Haapsalu mnt 47 kinnistu kohta selgituste andmisest (tl 74), seega ei saanud vastustaja ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel tema seisukohtadega või võimalike vastuväidetega arvestada. Eelnevat arvestades ei saa käesoleva vaidluse asjaoludel pidada kaebajale ettekirjutuse täitmiseks antud rohkem kui 2-kuulist tähtaega ilmselgelt ebamõistlikuks. 6(9)
3-17-1413
16.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kui pärast ettekirjutuse andmist selgub, et selle täitmiseks vajalikke nõusolekuid või lubasid ei õnnestu saada või tekib ettekirjutuse tähtaegsel täitmisel muid objektiivseid takistusi, võib see anda aluse taotleda näiteks ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, samuti täitmist tagava sunnivahendi rakendamise edasi lükkamist või kohaldamata jätmist (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8). Need asjaolud ei muuda aga ettekirjutust tagantjärele õigusvastaseks.
17.Kaebajale tehti vaidlustatud ettekirjutus ajal, kui Haapsalu mnt 47 kinnistu teistele kaasomanikele tehtud samasisuliste ettekirjutuste täitmise tähtaega oli järelevalveametniku 04.07.2016 e-kirjaga pikendatud (vt Keila Linnavalitsuse 07.08.2017 vastus XX teabenõudele, tl 84). Keila Linnavalitsuse 07.08.2017 vastuse kohaselt tingis tähtaja pikendamise asjaolu, et kõigi kaasomanike nõusolekuta ei saanud väljastada ehitusluba abihoone lammutamiseks. Toimiku materjalidest ei selgu, millise ajani oli teistele kaasomanikele tähtaegu pikendatud. Tõenditest nähtuvalt oli aga vastustajale teada, et abihoone korrastamine või lammutamine seisis paljuski kaebaja (ja varem tema õiguseellase YY) nõusoleku ja koostöötahte puudumise taga (vt tl 104–117, 148, 150). Seega ei saanud teised kaasomanikud neile tehtud ettekirjutusi abihoonet puudutavas osas täielikult täita, kuid selle takistuse kõrvaldamine oli vähemalt osaliselt kaebaja mõjusfääris. Seetõttu ei saa käesoleva vaidluse asjaoludel pidada õigusvastaseks kaebajale ettekirjutuse tegemist ajal, kui teiste kaasomanike jaoks oli ettekirjutuste täitmise tähtaegu pikendatud. Ringkonnakohus märgib siiski, et sarnases olukorras oleks vastustajal mõistlik teha ühine ettekirjutus kõigile kinnistu kaasomanikele.
18.Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et ettekirjutus ei ole tühine selle allkirjastanud isikul pädevuse puudumise või ettekirjutuse ebaselguse või mittetäidetavuse tõttu ning kaebaja väited ei anna alust ka selle p 5.3 tühistamiseks. II
19.Kaebaja väitel rikkus halduskohus kaebaja õigusi sellega, et ei rahuldanud kaebaja 04.06.2018 taotlust kohtuistungi aja edasi lükkamiseks, kuigi kaebaja esindaja ei saanud mõjuval põhjusel 05.06.2018 kohtuistungil esindada.
20.HKMS § 128 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kohus kohtuistungi aja tühistada või seda muuta. HKMS § 128 lg-s 4 ja §-s 143 sätestatud tingimustel võib asja arutada ka menetlusosalise osavõtuta või teha menetlustoiminguid menetlusosalise kohaolekuta. HKMS § 127 lg 5 alusel on kohtul õigus kohustada kaebajat isiklikult kohtusse ilmuma. HKMS § 144 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile.
21.Toimikust selguvad järgmised asjaolud. Kaebaja märkis kaebuses, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Halduskohus määras 21.12.2017 määrusega kohtuistungi ajaks 05.06.2018 kell 10.00, kohustades kaebajat isiklikult kohtuistungile ilmuma ja hoiatades teda, et ilmumata jätmise korral võib jääda kaebus läbi vaatamata. Kaebaja esindaja esitas 04.06.2018 kohtule taotluse (tl 120) kohtuistungi edasilükkamiseks, kui kohus peab jätkuvalt vajalikuks kaebaja osalemist kohtuistungil, sest esindaja osaleb samal ajal kaitsjana kriminaalasjas nr 1-16-9171 toimuval kohtuistungil. Taotluses on märgitud, et kaebaja on nõus ka kirjaliku menetlusega või asja läbivaatamisega kaebaja osavõtuta. XX saatis 04.06.2018 kohtule täiendava avalduse (tl 121–123), milles selgitas, et soovib osaleda istungil koos oma esindajaga ja kuna esindaja ei saa 05.06.2018 istungil osaleda, palus kohtul määrata uus kohtuistungi aeg. Halduskohus jättis 05.06.2018 istungil tehtud protokollilise määrusega taotlused rahuldamata, sest kaebajal oli piisavalt aega oma 7(9)
3-17-1413 esindajaga seotud probleemi lahendamiseks ja päev enne istungit selle edasi lükkamise taotlemine ei ole kohane lahendus. Kaebaja 11.06.2018 vastuväite jättis halduskohus 13.06.2018 määrusega rahuldamata, viidates, et kaebaja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Seejärel esitas kaebaja 14.06.2018 taotluse menetluse uuendamiseks ja uute tõendite vastuvõtmiseks ning 11.07.2018 taotles kohtuotsuse teatavaks tegemise aja edasi lükkamist poolte vahel toimuvate kompromissiläbirääkimiste tõttu. Halduskohus andis 11.07.2018 määrusega pooltele aja kompromissi sõlmimiseks ja määras uue kohtuotsuse teatavaks tegemise aja juhuks, kui pooled ei jõua kokkuleppele. Seejärel tegi kohus 06.08.2018 otsuse.
22.Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalist peaks kohustama ilmuma isiklikult istungile vaid siis, kui on teada või võib eeldada, et asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta saab selgitusi anda vaid kaebaja isiklikult, mitte tema esindaja, või kui menetlusosalise isiklik osalemine on vajalik muul põhjusel (nt kompromissi saavutamiseks). Halduskohus ei ole 21.12.2017 määruses ega ka hiljem kaebajale isikliku ilmumise kohustuse panemist põhjendanud. Halduskohtu 05.06.2018 istungi protokollist (tl 129–130) nähtuvalt oli halduskohtul kaebajale vaid üks sisuline küsimus („millal viimati krundil käisite“), kuid kohtutsuses ei ole kinnistul viibimise asjaolusid üldse käsitletud. Seega ei selgu toimikust, miks oli kaebajale isikliku ilmumise kohustuse panemine vajalik. Halduskohus ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja esindaja väidet, et ta osales 05.06.2018 kaitsjana kriminaalasjas toimunud kohtuistungil, 05.06.2018 istungi toimumine selgus viimasel hetkel ja tegemist oli kriminaalasjaga, mille arutamine oli kestnud juba mitu kuud järjest. XX viitas 05.06.2018 kohtuistungil asjaolule, et esindaja tegeles kõigega ja tal endal puudub asja sisust piisav ülevaade. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja esindaja oli 04.06.2018 taotluses viidanud võimalusele arutada asja istungil kaebaja kohalolekuta või jätkata selle arutamisega kirjalikus menetluses, kuid halduskohus ei ole neid võimalusi üldse kaalunud. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus rikkus kaebaja 04.06.2018 taotlust rahuldamata jättes menetlusnorme, sest ei arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega põhjendanud piisavalt oma seisukohta.
23.Tegemist ei ole siiski rikkumisega, mille tõttu tuleks halduskohtu otsus tühistada. Kaebaja esitas halduskohtule pärast kohtuistungit täiendavad selgitused ja tõendid, mille vastuvõtmisega seonduvat ei ole halduskohus selgesõnaliselt lahendanud. Kuna kohtuotsuse p-s 6 märgitu kohaselt tutvus halduskohus otsuse tegemisel kõigi toimiku materjalidega ja hindas kõiki kogutud tõendeid, võib järeldada, et halduskohus on täiendavalt esitatud tõendid vaikimisi vastu võtnud ja neist asja lahendamisel lähtunud. Nimetatud selgitusi ja tõendeid on arvestanud ka ringkonnakohus, seega ei ole kaebaja õigused jäänud kaitseta. III
24.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada esimese astme menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kaebaja menetluskulud olid kokku 1038 eurot. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, tuli menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja märgib õigesti, et halduskohus rahuldas kaebuse 2/3 osas, kuid mõistis kaebaja menetluskulud välja vaid 1/3 osas. Seega tuleb vastustajalt kaebaja esimese astme menetluskulude katteks välja mõista täiendavalt 346 eurot, s.o kokku 692 eurot.
25.Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud on kulud õigusabile 720 eurot (6 tundi) ja riigilõiv 15 eurot, mille kohta on esitatud arve ja maksekorraldused. Asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades loeb ringkonnakohus need vajalikuks ja põhjendatuks. Kuna ettekirjutuse sisu osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulude jaotust 8(9)
3-17-1413 puudutab vaid lühike lõik apellatsioonkaebusest, mille koostamine ei saanud olla aeganõudev, mõistab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonimenetluse kulude katteks vastustajalt välja 40 eurot (HKMS § 108 lg-d 1 ja 2). Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 2, § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.