Korrakaitse › Muu korrakaitse

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29. novembril 2019. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-19-122 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-19-122 ilmuma vastustaja juurde. Vastustaja ei oodanud kaebajalt selgitusi mitteilmumise põhjuste kohta. Kaebaja saatis vastustajale 31.10.2018 kirja, milles teatas põhjused, miks ta ei saanud kohtumisele tulla. Vastustaja sai kirja kätte 02.11.2018. Seega oli vastustaja teadlik, et kaebajal oli mõjuv põhjus mitteilmumiseks, kuid jättis kaebaja selgitustega arvestamata. Vaatamata kaebaja kirjale esitas vastustaja 21.11.2018 kohtutäiturile täitmisavalduse. Lisaks peab haldusorgan valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe koormates sunnib teda ettekirjutust täitma (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg-d 2 ja 3; Riigikohtu 17.12.2013 otsus asjas nr 3-2-1-4-13, p 42). Kaebaja ei ole keeldunud linnavalitsusse ilmumisest, vaid teavitas, et tal puudub võimalus seda teha 01.11.2018. Seetõttu on määratud sunnivahend põhjendamatu ja õigusvastane. Vastustaja määras sunnivahendi KorS § 24 lg 4 ja § 31 lg 3 alusel. Keila linna järelevalveametnik ei ole korrakaitseametnik või korrakaitseüksus ja tal puudus õigus sunnivahendi määramiseks KorS alusel. Kaebaja on mitmeid kordi käinud vastustaja juures, mistõttu puudus vastustajal tegelik vajadus saada täiendavaid selgitusi. Kinnistul on seitse kaasomanikku ja vastustajal on võimalus saada selgitusi teiselt kuuelt kaasomanikult. Kaasomanikud vastutavad kinnistu korrashoiu eest solidaarselt. Sisse varisenud katusega ehitise osa ei ole kaebaja kasutuses. Lisaks on vastustaja juba koostanud kaebajale kaks ettekirjutust, toimetanud viis kinnistu paikvaatlust ja koostanud kuus ettekirjutust kinnistu kaasomanikele. Paikvaatlustel osalesid teised kinnistu kaasomanikud, mistõttu puudus kaebajal vajadus seal osaleda. Kaebajal on olemas postiaadress, kuhu on võimalus haldusakte saata. Vastustaja on selliselt toimetanud ja saatnud kaebajale tähitud kirju ja kaebaja on need kätte saanud. 2018. aastal oli ainult üks juhtum, mil kaebaja ei saanud vastustaja kirja jätte, ent see oli seotud Omniva AS tehniliste probleemide ja ümberkorraldustega. Kaebaja väiteid tõendavad vastustaja esitatud tähitud kirjad, mille kaebaja on vastu võtnud Omniva AS postiasutuses. Kaebajal ei ole esindajat suhtlemiseks vastustajaga haldusmenetluses. Seega ei ole kaebaja järelevalvemenetlust venitanud. Asjakohatud on vastustaja väited, et kaebaja keeldus väärteomenetluses ütluste andmisest. Väärteomenetlus ei ole haldusmenetlusega seotud ja kaebajal on õigus väärteomenetluses ütlusi mitte anda.

3(11)

3-19-122 Arvestades, et kaebaja ei võta vastu elektronposti ja tema esindaja keeldub vastu võtmast kaebajale adresseeritud dokumente, oleks keeruline toimetada kaebajale kätte ettekirjutust ja fikseerida tähtaeg, millal ta selle kätte sai. Kaebaja ei võta sageli vastu ka talle tähitud kirjaga edastatud dokumente. Kui vastustaja soovis kaebajale üle anda allkirja vastu kutset tema töökohas 22.02.2018 kell 11.40, keeldus kaebaja tulemast õppealajuhataja kabinetti. Kaebaja on 2018. aastal jätnud kahel korral ilmumata linnavalitsusse ja saatnud vastuseks kirja, et ta on hõivatud tööga. Samas ei ole ta välja pakkunud muud aega selgituste andmiseks. Kaebaja on suuliselt väljendanud linnapea vastuvõtul oma seisukohta, et ta ei pea selgituste andmiseks kohale tulema ja oma töö ajal ta seda teha ei taha. Keila Linnavalitsus töötab samal ajal kui kaebaja on tööl, mistõttu ei ole tööl viibimine mõjuv põhjus menetleja juurde ilmumata jätmiseks. Üldjuhul loetakse mõjuvaks põhjuseks rasket haigestumist ja välismaal viibimist. Oma käitumisega on kaebaja selgelt väljendanud seisukohta, et ta teeb kõik, et takistada järelevalvemenetluse (ja väärteomenetluse) toimetamist ja venitab teadliku tegevusega ettekirjutuste kättesaamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 otsus asjas nr 3-171413). Kaebaja käis Keila Linnavalitsuses 20.03.2018, 28.03.2018 ja 09.05.2018. Samas kohaldati 13.03.2018 tema suhtes sundtoomist väärteomenetluse toimingutes osalemiseks ning ta tuli kohale 20.03.2018. Ka 28.03.2018 ja 09.05.2018 kohtumised toimusid väärteomenetluse raames, mille toimetamisel keeldus kaebaja ütluste andmisest ning osalemast järelevalvemenetluses. Kui kaebaja oleks soovinud, oleks ta viidatud kuupäevadel saanud selgitused anda ka järelevalvemenetluses. Vastustaja saatis 29.01.2019 kaebajale uue kutse ilmuda Keila Linnavalitsusse järelevalvemenetluse toimingute tegemiseks ja selgituste andmiseks. Kaebaja sai kutse kätte 25.02.2019 ning saatis 04.03.2019 posti teel vastuse, et ta keeldub tulemast Keila Linnavalitsusse, viidates töökohustustele. Kutse saadeti välja 38 päeva enne kohtumise toimumist ja kaebaja sai kutse kätte 11 päeva enne tähtaega. Kaebaja palus 04.03.2019 kirjas adresseerida küsimused järelevalvemenetluses posti teel. Kirja teel menetluse läbiviimine ei ole mõistlik. Kaebajal on kohustus tulla isiklikult kohale haldusmenetluse toimetamiseks. Kuna kaebaja keeldub suhtlemast telefoni teel, e-posti vahendusel ja esindaja kaudu, ei ole menetlustoimingute läbiviimiseks muud võimalust, kui ta isiklikult välja kutsuda. Lisaks on info vahetamine posti teel aeganõudev ning võib ajas muutuda. Ka paikvaatlus tuleb toimetada Keilas ning selle käigus on võimalik koha peal vaadelda olukorda, anda täiendavaid selgitusi ja fikseerida reaalne olukord kinnistul. Keila Linnavalitsus on korrakaitseorgan ja tema volitatud ametnikul on õigus tegutseda KorS alusel.

3-19-122 Ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2 järgi teostab ehitise nõuetele vastavuse üle riiklikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksus. Korrakaitseorganina on vastustaja pädev kohaldama KorS-s sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid ja EhS §-s 131 viidatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh KorS §-s 31 sätestatud meetmeid. Järelikult oli vastustajal korrakaitseorganina õigus kutsuda kaebajat järelevalvemenetluse raames linnavalitsusse selgituste andmiseks ja kohaldada mõjuva põhjuseta ilmunud kaebaja suhtes sunniraha. U. Paas on Keila linna järelevalvespetsialist, kelle ülesandeks on ametijuhendi kohaselt teostada riiklikku järelevalvet. Järelikult ei ole vaidlusaluse täitekorralduse andmisel rikutud välis- ega sisepädevust. 09.10.2018 kutsest nähtuvalt soovis vastustaja saada kaebajalt selgitusi Haapsalu mnt 47 kinnistu seisukorra kohta. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et vastustajale laekus teave, et kaebaja on võtnud oma korteris maha kandvad seinad, mis võib muuta Haapsalu mnt 47 elamu varisemisohtlikuks. Ilma kaebaja kohaolekuta tema korteris paikvaatlust teha ei saa. Samuti saab selles osas asjakohaseid selgitusi anda vaid kaebaja ise. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et vastustaja saanuks Haapsalu mnt 47 hoonete osas võtta järelevalvemenetluses vajalikud selgitused teistelt kaasomanikelt (vt ka KorS § 31 lg 1). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 lähtudes ei hinda kohus, kas praegusel juhul olnuks otstarbekas suhelda kaebajaga kirjalikult või vahetult temaga kohtudes. Vastustaja on esitanud põhjendused, miks ta pidas vajalikuks kaebajaga vahetult kohtuda. Need kaalutlused on asjakohased ja puuduvad ilmselged kaalumisvead, mis annaks alust pidada kaebajale pandud ilmumise kohustust ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Kuigi kaebaja esitas kohtule fotod mitmete vastustaja saadetud tähitud kirjade kohta, mis peavad tõendama, et kaebaja on vastustaja kirjad kätte saanud, nähtub vastustaja esitatud tõenditest, et mitmeid tähitud kirju on vastustajale ka tagasi saadetud. Seega ei ole kaebaja kõiki kirju vastu võtnud. Kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, miks ta ei ole kõiki saadetud kirju vastu võtnud ning miks ta keeldub vastustajaga suhtlemast telefoni ja e-posti teel. Vastustaja esitas kohtule tõenditena ka kaebaja esindaja 01.06.2017 ja 24.10.2017 e-kirjad, milles esindaja keeldus vastustaja poolt kaebajale saadetavaid e-kirju vastu võtmast, väites, et ta on kaebaja esindajaks vaid kohtu-, mitte haldusmenetluses. Samas on kaebaja esitanud kohtule koos kaebusega 17.03.2017 allkirjastatud volikirja, millega volitas A. Smelovi esindama teda mh ka haldusasjades administratiivasutustes, sh saama ja esitama vajalikke dokumente. Eeltoodut arvestades on põhjendatud vastustaja soov kaebajaga kohtuda, sest muul viisil on kaebajaga asjaajamine ja haldusmenetluse toimetamine ebaefektiivne. HMS § 42 lg 1 järgi on isik kohustatud haldusorgani kutse peale ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta (vt ka KorS § 31 lg 3). Seega oli kaebaja kohustatud ilmuma vastustaja kutse peale linnavalitsusse ning tema otsustada polnud, kas ilmumine oli vajalik või mitte. Väidetavalt sai kaebaja kutse kätte 29.10.2018 ja teatas 31.10.2018 kirjaga vastustajale, et tal puudub võimalus kutses märgitud ajal kohale ilmuda, sest ta peab tööl olema. Vastustaja sai kaebaja kirja kätte 02.11.2018, st pärast kutses märgitud kohtumise aega. Kui kaebaja leidis, et tal ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutses märgitud ajal linnavalitsusse ilmuda, pidanuks ta HMS § 42 lg 2 järgi sellest vastustajat viivitamata teavitama. Viivitamatuks teavitamiseks ei saa pidada kaks päeva pärast kutse kättesaamist ja üks päev enne kohtumise toimumist tavaposti teel saadetud kirja. Kaebajal puudus alus arvata, et selline kiri jõuab vastustajani enne kohtumise toimumist. Kaebajal oli võimalus teavitada vastustajat kiiremini telefonitsi või epostiga. Kaebaja ei ole praeguses asjas tõendanud ega usutavalt põhistanud, et ta oli kutses märgitud ajal hõivatud töökohustuste täitmisega ja tal puudus mõistlik võimalus töökohustuste täitmisest vabaneda. Kaebaja ei ole esitanud tunniplaani, kust nähtuks, et tal olid sel päeval samal ajal 5(11)

3-19-122 tunnid. Samuti pole kaebaja selgitanud, miks tal ei olnud võimalik endale asendajat leida või vajadusel tunde sel korral ära jätta. Kaebaja on ka varem korduvalt keeldunud kutse peale kohale ilmumast, põhjendades seda tööl olemisega, ega ole pakkunud omalt poolt välja ühtegi teist temale sobivamat aega. Linnavalitsus töötab samal ajal kui kaebajal toimuvad koolis tunnid, ent see ei tähenda, et kaebajal on alati õigus kohale ilmumist vältida töötamisele viidates. Seega ei ole kaebaja käitunud heas usus ning tema eesmärk näib olevat menetlust venitada või vältida. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et talle jäeti õppetöö ümberkorraldamiseks liiga vähe aega. Vastustaja saatis kutse välja ligi kuu aega varem ja see oli kaebaja risk, et ta viivitas kirja vastuvõtmisega. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et kl 15.00 linnavalitsusse ilmumiseks pidanuks ta võtma töölt alates kl 12.00 vaba päeva. XXX ja Keila Linnavalitsuse vahele jääb olenevalt valitud marsruudist 35–42 km ja see teekond on autoga läbitav 35–42 minutiga. Ka ühistranspordiliin nr 177 sõidab Tallinnast Keilasse poole tunniga. Arvestades Lasnamäelt Estonia peatusesse sõitmise aega ja bussiga pool tundi varem Keilasse jõudmise aega, võinuks ühistranspordiga Keilasse sõitmisel arvestada maksimaalselt pooleteise tunniga. Kaebaja sai vastustaja 09.10.2018 kutse kätte ning jättis mõjuva põhjuseta linnavalitsusse ilmumata. Kaebaja ei otsinud võimalust vastustajaga muul ajal kohtuda, mistõttu oli sunniraha määramine kaebaja sundimiseks asjakohane ja põhjendatud. Järelevalvemenetlust viiakse läbi alates 2017. aastast. Kaebaja ei ole seni vastustajaga koostööd teinud. Sunniraha suurust ei ole kaebaja vaidlustanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(11)

3-19-122 Kaebaja on korduvalt teavitanud vastustajat, et ta ei saa tulla linnavalitsusse kell 14.00 ja kell 15.00, kuna töötab koolis õpetajana ja tal puudub võimalus tunde ära jätta (vastused esitatud 07.02.2018, 04.04.2018, 11.06.2018 ja 04.03.2019). Kaebajal oli põhjendatud ootus, et vastustaja aktsepteeris mitteilmumise põhjusi ja need on mõjuvad. Sellises olukorras oli põhjendamatu vastustaja kiri, millega ta määras kaebajale ilmumise ajaks kell 15.00. Kaebajale kirja kättetoimetamise ja vastustaja juurde ilmumise päeva vahele jäi ainult kaks päeva (vrdl ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 342 lg 2). Kaebaja töötab õpetajana ja talle on määratud õppekavas koolitunnid, kus tunde ei ole võimalik ära jätta sellise lühikese aja jooksul. Seega oli kaebajal mõjuv põhjus mitteilmumiseks. Halduskohus jättis sellega arvestamata. Kinnistul on seitse kaasomaniku. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et on saanud nendelt selgitused. Vastustajal puudus vajadus täiendavate selgituste saamiseks kaebajalt. Lisaks on vastustaja juba koostanud kaebajale kaks ettekirjutust, toimetanud viis kinnistu paikvaatlust ja koostanud kuus ettekirjutust kaasomanikele. Seega on vastustajal alates 2017. aastast olemas piisavalt informatsiooni ja selgust majandushoone seisukoha kohta ja puudus vältimatu vajadus saada selgitusi 01.11.2018. Eelneva tõttu on sunniraha määramine põhjendamatu ega ole määratud ettekirjutuse täitma sundimise eesmärgil. Kaebaja teadis, et kõik vajalikud selgitused majandushoone kohta on vastustajal olemas ja tal oli arusaam, et asjaga ei ole kiire. Sunniraha suurus on ebaproportsionaalne. Sunniraha määramine pole kooskõlas rikkumise raskusastmega (Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 27). Vastustaja ei andnud kaebajale enne täitekorralduse koostamist võimalust arvamuse avaldamiseks ega sunniraha rakendamise edasilükkamise taotlemiseks (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19). Kaebaja sai täitekorralduse kohtutäituri kaudu koos täitmisteatega. Vastustajal puudus haldusmenetluses õigus määrata sunniraha korrakaitseorganina KorS alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) 61. ptk kohaselt otsustab korrakaitseüksuse moodustamise ja lõpetamise või korrakaitseametniku ametikoha loomise ja koondamise vallavõi linnavolikogu. Keila linnas sellist linnavolikogu määrust ei ole ja seega puudub korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik. Halduskohus tugines ainult vastustaja istungil antud seletustele, mis vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 56 ei ole tõend. Kaebaja ei ole määranud endale esindajat suhtlemiseks vastustajaga. Asjaolu, et lepingulisel esindajal sellist volitust ei ole ja sellest on vastustajat korduvalt teavitatud, on tõendatud A. Smelovi kirjadega. Tõendatud ei ole väited, et kaebaja on vältinud vastustaja saadetud tähtkirjade kättesaamist, ei võta vastu vastustaja telefonikõnesid ega nõustu vastustajaga e-posti teel suhtlema.

3-19-122 Põhjendatud oli sunniraha määramine summas 500 eurot. Määratud sunniraha on oluliselt väiksem kui hoiatuses märgitud ning oli kaebaja suhtes vähem koormavam. Ebaõige on kaebaja väide, et talle ei antud võimalust esitada oma seisukohti täitekorralduse kohta. Kaebajale anti sunniraha tasumiseks vabatahtliku tasumise tähtaeg kuni 10.11.2018. Sama tähtaja jooksul võis ta esitada vastuväiteid. Täitekorraldus saadeti kaebajale 02.11.2018. Kaebaja ei vastanud täitekorraldusele ja keeldus sunniraha vabatahtlikult tasumast. Täitemenetlust alustati alles 21.11.2018. KorS § 6 lg 1 alusel on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus. EhS § 130 alusel viib järelevalvet läbi kohalik omavalitsus. Järelevalvemenetlus algatati, kuna tuvastati võimalik EhS § 134 rikkumine, mis on võimalik väärtegu. Menetlust alustati rikkumise tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks (vt KorS § 2 lg 4). Ekslik on kaebaja seisukoht, et tal on õigus keelduda selgituste andmisest järelevalvemenetluses. HMS § 40 lg 1 sätestab, et menetlusosalisele tuleb anda võimalus selgituste andmiseks ja lõige 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (vt ka HMS § 42 lg 1). Samuti on tal kohustus esitada kõik EhS alusel nõutavad dokumendid (projekt, ekspertiisid jms).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

http://www.keila.ee/documents/179240/11040926/J%C3%84RELEVALVESPETSIALIST+ametijuhend+kodul ehele.pdf/45d7f2ff-843f-4aa3-aa36-78b70b50f202?version=1.0&inheritRedirect=true.

8(11)

3-19-122 on antud ebapädeva haldusorgani, mitte organi nimel tegutseva ebapädeva ametniku poolt. Nn sisepädevuse rikkumine ei too üldjuhul kaasa haldusakti automaatset tühisust (Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsus asjas nr 3-16-511, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2018 määrus asjas nr 3-16-2503, p 26) ega tühistamist (Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1413, p-d 9–11; 31.05.2019 otsus asjas nr 3-18-845, p-d 8 ja 9).

3-19-122 soovitava tegevuse teostamise võimalused on selgelt vähesed, ei ole kooskõlas sunniraha määramise eesmärgiga. Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena (Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 27), vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (Riigikohtu 27.10.2015 määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17).

10(11)

3-19-122

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.