Maipel Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/043487-12 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Maipel Ehitus OÜ, seaduslik esindaja TP, volitatud esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.11.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maipel Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
07.05.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maipel Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.11.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-1461 muutmata.
2.Poolte apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.07.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-18-1461 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kohustas 05.07.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/043487-12 Maipel Ehitus OÜ-d tasuma 17 968,60 eurot. Maipel Ehitus OÜ kajastas 2017. a oktoobri kuni detsembri käibemaksudeklaratsioonidel sisendkäibemaksu arvestuses Paista Silma OÜ arvetel nr 100041, 100043 ja 100044 märgitud käibemaksu kokku 17 968,60 eurot. Maksumenetluse käigus leidis tuvastamist, et Maipel Ehitus OÜ ei ole eelnimetatud arvetel kajastatud teenuseid soetanud. Maksuotsuse lahutamatuks lisaks on 26.06.2018 kontrollakt nr 12.2-3/043487-11. Maksuhalduri hinnang toetub alljärgnevale. Paista Silma OÜ ei ole tõendanud ettevõtluse olemasolu ja tehingute toimumist. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 11.01.2018, sest ta ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist perioodil 2017. a november kuni 2018. a jaanuar. Kohe pärast kustutuskande tegemist katkes Maipel Ehitus OÜ ja Paista Silma OÜ vaheline koostöö. Paista Silma OÜ hoidis kõrvale maksuhalduri korralduste täitmisest ega esitanud tehingutega seotud dokumente. Tehingute tegemise ajal oli äriühingu juhatuse liikmeks Kalle Kaasik, kes ei osanud maksuhaldurile anda selgitusi tehingute tegemise üksikasjade kohta. Paista Silma OÜ ei deklareerinud kontrollitavatel perioodidel müüki Maipel Ehitus OÜ-le. Paista Silma OÜ on variühingu tunnustega. Esitatud käibemaksudeklaratsioonidel on maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks ja sisendkäibemaks kuude lõikes deklareeritud üsna sarnastes summades. Enamus kontrolliperioodil juhatuse liikmeks olnud KK-ga ja praegu juhatuse liikmeks oleva MP-ga seotud äriühinguid on tänaseks äritegevuse puudumise tõttu käibemaksukohustuslaste registrist või äriregistrist kustutatud. Maksuhaldur kohustas Maipel Ehitus OÜ-d esitama kõiki 2017. a oktoobri kuni detsembri dokumente ja ilmuma selgituste andmiseks maksuhalduri juurde. Korraldust ei täidetud. Käesoleva ajani on osaliselt esitamata käibemaksudeklaratsioonide kannete aluseks olevad raamatupidamisdokumendid – arved ja muud tehingute toimumist tõendavad dokumendid.
2.Maipel Ehitus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning palus 05.07.2018 maksuotsus tühistada. Kontrollakt on koostatud kiirustades ja osa andmeid, mida maksuhaldur on plaaninud koguda, on jäetud enne kontrollakti koostamist välja selgitamata ja seetõttu ka arvesse võtmata. Maksuhaldur on leidnud, et Paista Silma OÜ-l puudus ettevõtlus. Samas on äriühingu endine juhatuse liige KK käinud maksuhalduri juures selgitusi andmas, kuid maksuhaldur on jätnud tema ütlused tõendina hindamata ja arvestamata. Tema ütlused on maksukorralduse seaduse (MKS) § 45 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 alusel tõendiks, ilma et ta peaks veel midagi esitama.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuse põhjenduste juurde.
2(6)
3-18-1461 Kaebaja ei esitanud kogu maksumenetluse vältel Paista Silma OÜ 26.10.2017 arvet nr 100041, 30.11.2017 arvet nr 100043 ja 29.12.2017 arvet nr 100044. Nimetatud arveid ei esitanud maksuhaldurile ka Paista Silma OÜ ise. Kaebaja poolt on esitatud vaid allkirjastamata ehitustööde leping koos lisadega ning allkirjastamata aktid, mis ei sisalda käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 nõutud andmeid ja mille abil ei ole võimalik kindlaks teha, millises mahus ja millisel maksustamisperioodil väidetavad tehingud toimusid. Paista Silma OÜ endine juhatuse liige KK väidab küll tehingud toimunud olevat, kuid tema sõnul oli tegemist tööjõurendiga, mitte ehitusteenuse osutamisega. Töötajate registri andmed näitavad, et kaebaja vormistas enda heaks tööd tegevad töötajad järjestikku mitmetesse erinevatesse äriühingutesse. Paista Silma OÜ-sse olid töötajad registreeritud just kontrollitud perioodiks, s.o 2017. a oktoobrist detsembrini. Enne seda olid töötajad kantud kaebaja juhatuse liikme Tarmo Pärna teise äriühingusse Eelistus OÜ. Pärast Paista Silma OÜ-d registreeriti töötajad kaebaja enda töötajateks. Seega oli kaebaja eesmärgiks Paista Silma OÜ arvete alusel vähendada oma käibemaksukohustust olukorras, kus töötajad töötasid jätkuvalt tema kontrolli all ja tema objektidel.
4.Tallinna Halduskohus jättis 28.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja pole suutnud kummutada maksuotsuse lõppjäreldust, et ta ei soetanud teenust Paista Silma OÜ-lt. Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maks määrati, ning kohus järgib neid põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Maksumenetluses ei esitanud kumbki pool maksuhaldurile Paista Silma OÜ arveid nr 100041, 100043 ja 100044, mis olid kaebaja käibedeklaratsioonidel kajastatud. Kaebaja ei täitnud MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Tõsiseltvõetav ja asjakohane pole kaebaja selgitus, et ta lootis, et arved esitab Paista Silma OÜ. Kaebaja ei täitnud maksuhalduri 19.04.2018 korraldust, millega teda kohustati esitama dokumente ja ilmuma selgituste andmiseks maksuhalduri juurde. Maksuhalduri 29.05.2018 kontrollaktile esitas kaebaja eriarvamuse, kuid lisas sellele vaid allkirjadeta 03.10.2017 töövõtulepingu nr 17/10-01 ning tööde teostamise aktid. Maksuhalduri 26.06.2018 kontrollaktile kaebaja eriarvamust ei esitanud ja täiendavaid tõendeid ei lisanud. Arved, mis kaebaja esitas alles kohtumenetluses, ja sedagi alles peale kohtukutse saamist, ei ole usaldusväärsed, sest puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks neid ei esitatud maksumenetluses. Kaebaja kasutas maksumenetluses kvalifitseeritud õigusabi. Usutav ei ole seadusliku esindaja selgitus, et arved olid kausta vahel olemas ning need esitati maksuhaldurile eelmisel aastal. Seaduslik esindaja on põhjendanud viivitust välismaal olekuga. Ei ole usutav, et väidetava välismaal viibimise tõttu ei suudeta sedavõrd pika aja vältel ka peale kahe kontrollakti saamist arveid esitada. Isegi kui arved oleksid maksumenetluses esitatud, ei oleks võimalik neid kaebaja käibemaksuarvestuses kajastada, sest arvetel näidatud teenust ei osutanud Paista Silma OÜ ja kaebaja pidi sellest teadma. KK ei olnud vaidlusalusel perioodil Paista Silma OÜ tegelik juht. KK väitis 06.06.2018 vestlusel maksuhalduriga, et tehingud toimusid, kuid tema sõnul oli tegemist tööjõurendiga, mitte ehitusteenuse osutamisega, nagu näitab kaebaja esitatud allkirjastamata leping. Ka kohtuistungil rääkis KK renditööjõust. Maksuhaldurile andis KK esmalt vastuolulisi ütlusi selle kohta, et MP astus ise Paista Silma OÜ juhatuse etteotsa ja ütles, et tema majandab nüüd edasi, aga hiljem väitis, et tegi ise MP-le ettepaneku juhatajaks tulla. Kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et KK polnud äriühingu tegevusega piisavalt kursis, ta ei mäletanud, millal ta oli Paista Silma OÜ juhatuse liige. Tõendid viitavad kogumis sellele, et Paista Silma OÜ tegevust juhatas hoopis TP. KK on kinnitanud, et tundis TP isiklikult. TP soovitas võtta KK-l Paista Silma OÜ-sse tööle need töömehed, keda tal oli endal objektil vaja. Kaebaja kasutas Paista Silma OÜ-d vahendajana, et 3(6)
3-18-1461 pääseda tööjõumaksudest. Peale Paista Silma OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist jätkasid samad töötajad kaebaja heaks töötamist teise TP-ga seotud äriühingu kaudu. Töövõtulepingu järgi vastutas Paista Silma OÜ objektil tehtava töö eest, kuid tegelikkuses tegi seda KK selgituste kohaselt kaebaja töötaja B. Mõistlik ettevõtja kontrolliks tööde tegemist, mitte ei nõustuks sellega, et tellija ütleb, millises summas arve esitada. Kaebaja kasutas Paista Silma OÜ-d n-ö end teenindava ettevõtjana, et jätta tekkiv maksukohustus sinna. Arusaamatu on, mille eest koostas Paista Silma OÜ arved, kas konkreetse objekti valmimise eest või tunnihinnana. Kui arve aluseks oleks tööjõurent, nagu väidab KK, peaks arvestus olema ajaühikutes. Arved on esitatud tööjõurendi eest, aktid ja 03.10.2017 töövõtuleping aga ehitustööde kohta.
5.Maipel Ehitus OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 28.11.2018 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Paista Silma OÜ ei ole variühing. Kohus jättis hinnangu andmata kaebaja asjakohastele väidetele ja nendega seonduvatele tõenditele. Paista Silma OÜ kanti äriregistrisse 07.03.2016 ning äriühing asus tegutsema. Talle väljastati 16.05.2016 käibemaksukohustuslase number, mida äriühing kasutas kuni 10.01.2018. Alates 2016. a-st on Paista Silma OÜ tasunud riiklikke makse, selle kohta on kaebaja esitanud väljatrüki maksude tasumise kohta. Maksude tasumine nähtub ka Krediidiinfo raportist. Lisaks nähtub sellest raportist, et alates 2017. a märtsist on Paista Silma OÜ-l olnud töötajad. Paista Silma OÜ töötajad tegid tööd ka objektidel, millel pole kaebajaga mingit seost. Kohus ei pidanud usutavaks, et pooltel oli mitu lepingut: kirjalik leping ehitustööde kohta ning suuline leping tööjõurendi kohta. Asjakohatu on kohtu tuginemine lepingu projektile, mis kannab numbrit 17/10-01. See on allkirjastamata ning pooled ei asunud seda kunagi täitma. KK tunnistas istungil, et koostöö rajanes suulistel kokkulepetel. KK arvas, et tegemist on tööjõurendi lepinguga, kuid tegelikult ta ei saanud aru, mis on tööjõurendi ja töövõtulepingu vahe. Tunnistaja täpsustas, et poolte eesmärgiks oli, et mingi kindel ehitustöö saab valmis ning Paista Silma OÜ vastutas just töö nõuetekohase valmimise eest – seetõttu ei olnud poolte vahel sõlmitud mitte tööjõurendi leping, vaid töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. Järelikult ei pidanud kaebajale teada olema, milline Paista Silma OÜ tööline kui palju tööd tegi. Seda, et pooled pidasid silmas just alltöövõttu, ilmestab asjaolu, et pärast tööde mingi etapi valmimist ning enne arvete esitamist allkirjastasid pooled aktid ehitustööde valmimise ulatuse kohta. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Paista Silma OÜ arveid oleks tulnud hinnata koos ehitustööde aktidega ja aktide aluseks olevate töömahtude tabeliga. Aktide koostamisel rääkisid pooled omavahel läbi, kui suur on valminud ehitustööde osakaal. Aktide projektid koostas kaebaja. Tavapäraselt ei koosta neid akte alltöövõtjad põhjusel, et aktidel kajastatavad mahud kehtestab või koostab tellija. Aktidel on viidatud nn lepingu lisadele, mis on samuti kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud. Lisadest nähtub detailselt iga tehtud töö kirjeldus ja iseloom, samuti arvandmed. Kuigi arvetel on viidatud lakooniliselt „ehitustöödele“, on muude tõendite alusel tuvastatav, et arvete
4(6)
3-18-1461 esitamisele eelnesid aktid, millele eelnesid lepingu lisadena pealkirjastatud töömahtude arvestused, milles sisaldus tööde täpne kirjeldus. Vaidlust ei saa olla selles, et enamik KMS § 37 lg-s 7 nimetatud andmetest on Paista Silma OÜ arvetele kantud. Arvetel ei ole küll detailset teenuse nimetust või kirjeldust, niisamuti puudub viide teenuse mahu või selle osutamise kuupäeva kohta, kuid need andmed nähtuvad aktidest ja töömahu arvestusest.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuse juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja ise esitas maksumenetluses tehingu toimumise tõendamiseks allkirjastamata töövõtulepingu nr 17/10-01. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et seda üldse ei sõlmitudki. Kaebaja ei selgita, miks on suulise lepingu lisad vormistatud kirjalikult. Kaebaja toob veel välja, et pooled allkirjastasid aktid ehitustööde valmimise ulatuse kohta. Samas ei ole maksuega kohtumenetluses allkirjastatud akte esitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Tõendid, mis on kaebaja poolt seoses vaidlusaluste tehingutega esitatud, on äärmiselt vastuolulised ning ei kinnita arvetel nr 100041, 100043 ja 100044 märgitud tehingute toimumist. Halduskohus luges arved õigustatult ebausaldusväärseteks. Kaebaja ning Paista Silma OÜ maksumenetluses arveid ei esitanud. Kaebaja ei esitanud neid ka koos kaebusega halduskohtule, vaid alles 15.10.2018, kui kohus oli asjas määranud istungi ning teinud teatavaks täiendavate tõendite esitamise tähtaja. Kaebaja selgitus, et arved olid maksuhaldurile juba esitatud mingis muus kaustas ühes teises maksumenetluses, pole kinnitust leidnud. Kaebaja on rõhutanud, et arveid tuleb vaadata koos aktide ja töömahtude arvestuslehtedega ning kogumis sisaldavad need kõiki sisendkäibemaksu mahaarvamiseks vajalikke andmeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Aktid on allkirjastamata, sisaldades viiteid lepingule nr 17/10-01 ning lepingu lisadele nr 1-6. Lepingu nr 17/10-01, selle lisad ja aktid esitas kaebaja maksuhaldurile vastuseks 29.05.2018 kontrollaktile, väites, et need tõendavad töövõtulepingu olemasolu Paista Silma OÜ-ga. Kohtumenetluses asus kaebaja väitma, et leping nr 17/10-01 ei ole asjakohane, sest seda ei sõlmitudki, vaid poolte vahel oli suuline töövõtuleping. Eelnevat arvestades on arusaamatu, miks sisaldavad aktid viidet asjakohatule lepingule ja selle nummerdatud lisadele. Lepingu lisadeks loeb kaebaja toimiku lehtedel 19-24 olevaid dokumente, mis sisaldavad ehitustööde täpsemaid kirjeldusi, kuid mis on samuti allkirjastamata ning millel puudub igasugune viide nende seotusele Paista Silma OÜ poolt väidetavalt osutatud teenusega. Samuti puudub neil numeratsioon, kuigi aktid viitavad lisadele nr 1-6. Kui eelnevale täiendavalt tuua veel esile asjaolu, et Paista Silma OÜ seadusliku esindaja ütluste järgi osutati kaebajale tööjõurendi teenust, mitte ehitusteenust, ja esindaja käis vaid ühe korra ühel objektil, on ilmne, et vaidlusalused arved ei kajasta toimunud tehingu tegelikke asjaolusid ning kaebajal puudub õigus arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna
5(6)
3-18-1461 maha arvata. Usutav ei ole kaebaja seisukoht, et KK ei saanud aru, kas tegemist on tööjõurendiga või töövõtuga. Tegemist on olemuslikult väga erinevate teenustega.
9.Asjaolu, kas Paista Silma OÜ oli variühing, ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega. Samas on maksuhaldur õigesti esile toonud, et alates novembrist 2017 äriühing deklaratsioone ei esitanud ning kustutati 11.01.2018 käibemaksukohustuslaste registrist. Paista Silma OÜ-s vaidlusalusel perioodil tööle vormistatud isikud töötasid eelnevalt kaebaja seadusliku esindajaga seotud Eelistus OÜ-s, mille osas on maksuhaldur 18.01.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/040849-21 leidnud, et tegemist ei olnud tegelikult tegutseva äriühinguga, vaid seda tuleb vaadelda ühe majandusüksusena kaebajaga (haldusasi nr 3-18-754). Pärast Paista Silma OÜ tegevuse lõpetamist asusid samad töölised tööle kaebaja juures. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja seaduslik esindaja, et ta on alati püüdnud hoida lahus äriühingu ja töötajad, ta pole soovinud mehi omada, vaid rentida. KK lubas meestega majandada. Töötajad vormistati tööle Maipel Ehitus OÜ-sse maksuhalduri nõudel (07.05.2018 istungi salvestis 10:21:41). Ka eelnevast nähtub, et kaebaja ja Paista Silma OÜ vahel ei olnud töövõtusuhet.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.