Maipel Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 5.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/043487-12 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Maipel Ehitus OÜ, esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 13.11.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 5.07.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/043487-12 Maipel Ehitus OÜ-d tasuma maksusumma 17 968,60 eurot. Maksuotsuse põhjendused olid järgmised. Kaebaja kajastas perioodil oktoober kuni detsember 2017 käibedeklaratsioonil (KMD) sisendkäibemaksu arvestuses Paista Silma OÜ arvetel nr 100041, nr 100043 ja nr 100044 märgitud käibemaksu kokku 17 968,60 eurot. Samuti ei isikustanud kaebaja 2017. aasta oktoobri kuni detsembri KMD-el INF B osades sisendkäibemaksu 3334,66 euro ulatuses. Maksuhaldur tuvastas, et kaebajal puudub perioodil oktoober kuni detsember 2017 KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus summas 17 968,60 eurot. Kaebaja ei ole Paista Silma OÜ nimel 2017. aasta oktoobrist kuni detsembrini väljastatud arvetel kajastatud teenuseid soetanud. Maksuhalduri seisukoht tugineb järgneval: Paista Silma OÜ ei tõendanud ettevõtluse olemasolu ja tehingute toimumist kaebajaga; Paista Silma OÜ on varifirma; kaebaja ei ole maksuotsuse väljastamiseni andnud perioodi oktoober–detsember 2017 KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksu kohta infot ega esitanud kõiki kontrollitava perioodi kohta küsitud dokumente, mis tõendaksid kaebaja 2017. a oktoobrist kuni detsembrini KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksu arvestuse õigsust tehingus Paista Silma OÜ-ga. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebajal puudub õigus oktoobri kuni detsembri 2017 sisendkäibemaksu arvestuses kajastada 1(5)
Paista Silma OÜ nimel väljastatud arveid nr 100041, nr 100043 ja nr 100044, kuna arvetel kajastatud tehingute toimumist ei ole kaebaja ega Paista Silma OÜ tõendanud, mis omakorda kinnitab seda, et tehingut ei toimunud. Kui tehingut ei ole toimunud, siis ei saa sellest tekkida käivet käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 tähenduses. Seega on kaebajal täitmata KMS § 29 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja puudub tehingus Paista Silma OÜ-ga sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
2.Maipel Ehitus OÜ esitas 20.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 5.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/043487-12 tühistamise nõudes. Kaebaja seisukohad
3.Esialgne kontrollakt on koostatud kiirustades ja osa andmeid, mida maksuhaldur on plaaninud koguda, on enne kontrollakti koostamist jäetud välja selgitamata ja seetõttu ka arvesse võtmata. Kontrollakt on vastuoluline ning selles kajastatud andmed ja seisukohad ei lähe kokku teiste kogutud andmetega. Maksuhaldur tõi 29.05.2018 kontrollaktis esile, et Paista Silma OÜ on deklareerinud 2017 KMD-l müügi Maipel Ehitus OÜ-le. Samas heitis maksuhaldur ette, et Paista Silma OÜ ei ole nimetatud tehingu olemasolu kinnitanud.
4.Maksu määramiseni on viinud see, et Paista Silma OÜ ei ole maksuhalduri arvates tõendanud ettevõtlusega tegelemist ega tehingute toimumist Maipel Ehitus OÜ-ga. Paista Silma OÜ endine juhatuse liige Kalle Kaasik on käinud maksuhalduri juures selgitusi andmas, kuid maksuhaldur on jätnud Kalle Kaasiku ütlused tõendina hindamata ja arvestamata. Kalle Kaasiku maksuhaldurile antud ütlused peaksid olema maksukorralduse seaduse (MKS) § 45 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 alusel tõendiks ilma, et Kalle Kaasik peaks veel midagi esitama. Seega on kaevatav maksuotsus oluliste kaalutlusvigadega. Vastustaja seisukohad
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. MTA alustas 19.04.2018 korraldusega nr 12.2-3/043487-2 kaebaja 2017. a oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete kontrolli. Kaebaja sai korralduse kätte 19.04.2018, kuid seal nõutud selgitusi ja dokumente ei esitanud. Kaebaja esitas maksuhaldurile eriarvamuse MTA 29.05.2018 kontrollaktile nr 12.2-3/043487-7 koos lisadega. Seega ei ole kaebaja kogu maksumenetluse vältel maksuhaldurile esitanud tema sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud Paista Silma OÜ 30.11.2017 arvet nr 100043, 29.12.2017 arvet nr 100044 ja 26.10.2017 arvet nr 100041, mille alusel on kaebaja arvestanud 2017. a oktoobri–detsembri käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku 17 968,60 eurot.
6.Paista Silma OÜ arveid nr 100043, 100044 ja 100041 ei esitanud maksuhaldurile ka Paista Silma OÜ ise, kuigi maksuhaldur neid dokumente äriühingult mitmel korral nõudis. Maksuhalduril ei ole võimalik muudest allikatest Paista Silma OÜ arveid saada. Kaebaja on maksumenetluses Paista Silma OÜ-ga deklareeritud tehingute toimumise tõendamiseks esitanud vaid allkirjastamata ehitustööde lepingu koos lisadega ning allkirjastamata aktid, mis ei sisalda KMS §-s 37 nõutud andmeid ning mille abil ei ole võimalik kindlaks teha, millises mahus millisel maksustamisperioodil väidetavalt toimunud tehingud toimusid. Seega on vaidlustatud maksuotsus tehtud kaebajale sellise maksumenetluse tulemusena, milles kaebaja ei ole esitanud isegi tehingute käibemaksuarvestuses deklareerimise aluseks olnud arveid ega teisi tehinguid kinnitavaid tõendeid. Kaebaja kaasaaitamiskohustus on olulises osas jäänud täitmata. MTA 26.06.2018 kontrollaktile nr 12.2-3/043487-11 kaebaja eriarvamust ei esitanud ega täiendavaid tõendeid maksumenetlusse ei lisanud, kuigi kaebaja on kontrollakti 26.06.2018 kätte saanud.
7.Paista Silma OÜ endine juhatuse liige Kalle Kaasik väidab küll tehingud toimunud olevat, kuid tema sõnul oli tegemist tööjõurendiga, mitte ehitusteenuse osutamisega, nagu näitab kaebaja 2(5)
esitatud allkirjastamata leping. Küsimus kaebaja ja Paista Silma OÜ vaheliste tehingute toimumise hindamisel ei seisne üksnes selles, kuidas hinnata kaebaja maksumenetluse vältel 6.06.2018 esitatud tõendeid ega Paista Silma OÜ endise juhatuse liikme Kalle Kaasiku 6.06.2018 antud seletuses esitatud väiteid, vaid muuhulgas ka selles, et kumbki tehingupool ei ole maksuhaldurile esitanud Paista Silma OÜ arveid nr 100043, 100044 ja 100041, mis olid kaebaja käibedeklaratsioonidel kajastatud. Maksuhalduri jaoks ei ole probleem isikute seletused (ütlused). Praegusel juhul ei kinnita tehingute toimumist kaebaja ja Paista Silma OÜ vahel muud asjas kogutud tõendid. Sellises olukorras ei oma tähendust asjaolud, kuidas pooled jõudsid koostööni ja milles seisneb tehingute tegelik sisu.
8.Maksuhalduri kogutud andmed töötajate registrist näitavad, et kaebaja oli vormistanud tema heaks ehitustöid tegevad töötajad järjestikku mitmetesse erinevatesse äriühingutesse. Paista Silma OÜ-sse olid töötajad vormistatud just kontrollitud perioodiks, s.o ajavahemikuks 2017. oktoobrist kuni detsembrini. Enne Paista Silma OÜ-sse vormistamist olid töötajad kantud registrisse kaebaja juhatuse liikme Tarmo Pärna teise äriühingu Eelistus OÜ nimel ning pärast Paista Silma OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist vormistati töötajad kaebaja enda töötajateks. Seega oli kaebaja eesmärgiks Paista Silma OÜ arvete alusel vähendada oma käibemaksukohustust olukorras, kus töötajad töötasid jätkuvalt tema kontrolli all ja tema objektidel.
9.Maksusumma määramine ei ole maksuhalduri kaalutlusotsus. Maksukohustus tekib isikul vahetult seaduse alusel ning kui maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et täidetud on maksuseaduses sätestatud maksukohustuse aluseks olev teokoosseis, puudub maksuhalduril kaalutlusõigus, kas maksusumma määrata või mitte, vaid maksuhaldur on kohustatud maksusumma määrama.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on küll vaielnud kaebuses üksikutele asjaoludele vastu, kuid ei ole suutnud kummutada lõppjäreldust, et ta Paista Silma OÜ-lt teenust ei soetanud ja kajastas Paista Silma OÜ 26.10.2017 arvet nr 100041, 30.11.2017 arvet nr 100043 ja 29.12.2017 arvet nr 100044 oma raamatupidamises teadlikult valesti. MTA on vaidlustatud 5.07.2018 maksuotsuses nr 12.2-3/043487-12 ning selle aluseks olevas 26.06.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/043487-11 piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maks määrati. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi, kuna nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
11.Maksumenetluses ei esitanud kumbki tehingupool maksuhaldurile Paista Silma OÜ arveid nr 100041, 100043 ja 100044, mis olid kaebaja käibedeklaratsioonidel kajastatud. Kaebaja ei täitnud MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Selgitus, et kaebaja lootis, et arved esitab maksuhaldurile Paista Silma OÜ, ei ole tõsiseltvõetav ega asjakohane. MKS § 56 pani kaebajale kohustuse täita talle maksuhalduri poolt esitatud teabe ja dokumentide esitamise korraldus. MTA kohustas kaebajat 19.04.2018 korraldusega nr 12.2-3/043487-2 esitama 2017. a oktoobri kuni detsembri kohta dokumendid ja ilmuma selgituste andmiseks maksuaudiitori ametiruumidesse aadressile Lõõtsa 8a, Tallinn, tähtajaga 26.04.2018 kell 09:30. Korralduse sai kaebaja kätte 19.04.2018 (MKS § 54 lg 3), kuid jättis korralduse tähtajaks täitmata ega esitanud ka mingeid põhjendusi, miks korraldust täita ei saa. MTA 29.05.2018 kontrollaktile nr 12.2-3/043487-7 3(5)
esitas kaebaja eriarvamuse ja lisas allkirjadeta töövõtulepingu ning tööde teostamise aktid, kuid vaidlusaluseid arveid ei esitanud. MTA 26.06.2018 kontrollaktile nr 12.2-3/043487-11 kaebaja eriarvamust ei esitanud ega täiendavaid tõendeid maksumenetlusse ei lisanud, kuigi kaebaja on kontrollakti 26.06.2018 kätte saanud. 26.06.2018 kontrollakti lehekülje 5 viimases lõigus ja punktis 1.3.a) on kirjas, et arveid ei ole esitatud. Arved, mille kaebaja esitas alles kohtumenetluses (ja sedagi peale kohtukutse saamist, 15.10.2018), ei ole usaldusväärsed, kuna puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks neid maksumenetluses ei esitatud. Kaebaja kasutas maksumenetluses professionaalset õigusabi.1
12.Kaebaja seadusliku esindaja kohtuistungil antud selgitus, et arved olid kausta vahel olemas ning esitati maksuhaldurile eelmisel aastal, ei ole usutavad. Seaduslik esindaja selgitas, et kui MTA esitas teabe andmise korralduse, oli seaduslik esindaja välismaale sõitnud ja jäi pikk aeg, kui ei saanud vastata. Maksumenetluses ei ole kaebaja esindaja viidanud vastamise võimatusele välismaal viibimise tõttu. Ei ole usutav, et väidetava välismaal viibimise tõttu ei suudetud sedavõrd pika aja vältel ka peale kahe kontrollakti kättesaamist arveid esitada. MKS § 102 lg 1 p 2 käesoleval juhul ei kohaldu, kuna kaebaja on jätnud arved esitamata vähemalt hooletusest, kui mitte tahtlikult. Maksuhalduril oli seega õigus teha 5.07.2018 maksuotsus selle info põhjal, mille maksumaksja esitas. Maksuhalduril ei olnud võimalik saada Paista Silma OÜ arveid mujalt kui kaebajalt või Paista Silma OÜ-lt, seega ei ole maksuhaldur uurimiskohustust rikkunud.
13.Isegi kui vaidlusalused arved oleksid maksumenetluses eitatud, ei oleks võimalik neid kaebaja käibemaksuarvestuses kajastada, kuna arvel näidatud teenust ei osutanud Paista Silma OÜ ja kaebaja pidi seda teadma.
14.Paista Silma OÜ oli varifirma, kes ei olnud juba enne vaidlusalust maksumenetlust MTA-le ettevõtlust tõendanud. Vaidlusalust müüki pole Paista Silma OÜ KMD-del deklareerinud. Paista Silma OÜ kustutati 11.01.2018 käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ta ei tõendanud maksuhaldurile, et tegeleb ettevõtlusega. Pärast seda kaebaja enam Paista Silma OÜ-lt teenuseid ei ostnud. Paista Silma OÜ ei vastanud vaidlusaluses maksumenetluses MTA korraldustele.
15.Kohus leiab, et Kalle Kaasik ei olnud vaidlusalusel perioodil Paista Silma OÜ tegelik juht. Paista Silma OÜ endine juhatuse liige Kalle Kaasik väitis 6.06.2018 vestlusel maksuhalduriga küll tehingud toimunud olevat, kuid tema sõnul oli tegemist tööjõurendiga, mitte ehitusteenuse osutamisega, nagu näitab kaebaja esitatud allkirjastamata leping. Ka kohtuistungil rääkis Kalle Kaasik renditööjõust. Kaebaja osutas istungil sellele, et Kalle Kaasik ei tee vahet ehitusteenuse osutamisel ja tööjõurendil, ent vastuolu nende kahe teenuse vahel on ilmne juba teenuse eest maksmise arvestuses. Kui Kalle Kaasik neil vahet ei tee, ei saanud ta Paista Silma OÜ-d nende tehingute tegemisel ka esindada. Kalle Kaasik vastas 6.06.2018 maksuhaldurile samas protokolli punktis (p 4) läbisegi seda, et Meelis Priimägi asus ise Paista Silma OÜ juhatuse etteotsa ja ütles, et tema majandab nüüd edasi, ja seda, et ta tegi ise Meelis Priimäele ettepaneku äriühingu juhatajaks asumiseks. Ka kohtuistungil antud ütlustest oli näha, et Kalle Kaasik ei olnud Paista Silma OÜ tegevusega piisaval määral kursis. Küsimusele, millal ta oli Paista Silma OÜ juhatuse liige, vastas Kalle Kaasik, et ei mäleta.
16.Tõendid viitavad kogumis sellele, et Paista Silma OÜ tegevust vaidlusalustes tehingutes juhatas hoopis Tarmo Pärna. 6.06.2018 protokolli p-des 5 ja 16 kinnitas Kalle Kaasik, et klientideni jõuti läbi tutvuste, kinnitades ka p-s 14, et tundis isiklikult kaebaja juhatuse liiget Tarmo Pärnat. Taivo Pärna soovitas võtta Kalle Kaasikul Paista Silma OÜ-sse tööle need
6.06.2018 seisukoha 29.05.2018. a kontrollakti nr 12.2-3/043487-7 kohta on allkirjastanud kaebaja esindaja Andrias Palmits.
4(5)
töömehed, keda tal endal objektil oli vaja. Tarmo Pärna ütles Kalle Kaasikule, et mehed on ripakil, võta enda firmasse tööle, kuna ehitusringkonnas teavad kõik töömehi (Kalle Kaasiku istungil antud ütlused). See viitab otseselt sellele, et tegelikult ei olnud need Paista Silma OÜ töötajad, vaid kaebaja kasutas Paista Silma OÜ-d teadlikult vahendajana, tänu kellele ta pääseks tööjõumaksude tasumisest. Peale Paista Silma OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist jätkasid samad töötajad kaebaja heaks töötamist teise Tarmo Pärnaga seotud äriühingu kaudu.
17.Töövõtulepingu järgi vastustas Paista Silma OÜ objektil tehtava töö eest, kuid tegelikkuses tegi seda Kalle Kaasiku istungil antud selgituste kohaselt kaebaja töötaja B. Mõistlik ettevõtja kontrolliks tööde tegemist, mitte ei nõustuks sellega, et tellija ütleb, millises summas arve esitada (kui palju töid tehtud on). Sellest on põhjust järeldada, et kaebaja kasutas Paista Silma OÜ-d -nö end teenindava ettevõttena, et jätta sinna tekkiv maksukohustus. Paista Silma OÜ ei olnud ise tavapärase ärilise hoolsusega tegutsev ettevõte, kes oleks olnud huvitatud endale kasumi teenimisest.
18.Arusaamatu on, mille eest koostas Paista Silma OÜ arve, kas konkreetse objekti valmimise eest või tunnihinnana. Kui arve aluseks oleks tööjõurent, nagu väidab Kalle Kaasik (ja nagu on kirjas hilinenult esitatud arvetel), peaks arvestus olema ajaühikutes. Arved on esitatud tööjõurendi eest, aktid ja 3.10.2017 ehituse töövõtuleping on ehitustööde kohta (selgituseks konkreetne objekt: rõdud, katused, terrassid jne). Ei ole usutav, et kui kirjalik leping oli ehitustööde teostamise kohta, siis tööjõurendi kohta oli suuline leping (nagu Kalle Kaasik väitis kohtuistungil). Seejuures ei mäletanud Kalle Kaasik, kas kirjalikku lepingut ehitustööde kohta täideti või ei. Ühestki dokumendist ei ole näha, milline Paista Silma OÜ tööline ja kui palju tööd tegi.
19.Kaebaja teised ostuarved erinevad vaidlusalustest, nende puhul siin ette heidetud puudusi ei ole.
20.KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Viidatud nõuete eesmärk on, et arve võimaldaks tuvastada kauba või teenuse soetamist käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse tekkimiseks ei piisa maksukohustuslasel KMS §-s 37 nõutud rekvisiite sisaldava arve olemasolust, kui arvel näidatud andmed tehingu kohta ei vasta tegelikkusele (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-915, p 10).
21.Kuivõrd maksumenetluses tuvastati, et Paista Silma OÜ kaebajale kontrolliperioodil tegelikult teenust ei osutanud, ei ole vaidlusaluste arvete alusel käivet tekkinud (KMS § 4 lg 1 p 1) ja vormistatud arved ei vasta KMS § 37 nõuetele (ei kajasta tegelikku majandustehingut). Seega puudub kaebajal KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada neid arveid oma sisendkäibemaksuarvestuses.
22.Eeltoodust tulenevalt on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.