Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 30. mai 2019, Tartu 3-18-1169
Haldusasi
Logos OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2018. a teate nr 12.2-3/042071-9 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 14. novembri 2018. a otsus Logos OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Logos OÜ esindaja Vello Luik Vastustaja Maksu- ja Tolliamet esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
Jätta Logos OÜ apellatsioonkaebus
14.novembri 2018. a otsus muutmata.
rahuldamata
ja
Tartu
Halduskohtu
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. juuli 2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.28. novembri 2017. a korralduse nr 12.2-3/042071-1 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliamet (MTA) Logos OÜ käibemaksukohustust maksustamisperioodi detsember 2016 osas, mis puudutas Personal2Go OÜ 23. detsembri 2016. a arvel nr 16122301 näidatud tehingut kaebaja ja Personal2Go OÜ vahel.
12.märtsi 2018. a teatega nr 12.2-3/042071-9 lõpetas MTA kontrolli ning teavitas kaebajat, et ei tuvastanud Logos OÜ maksukohustust muutvaid asjaolusid, Personal2Go OÜ poolt
23.detsembri 2016. a arvel nr 16122301 näidatud käibemaks 1 200 200 000 eurot ei kuulunud deklareerimisele Logos OÜ 2016. aasta detsembrikuu KMD-l. Maksuhaldur märkis, et määrab siduvalt kindlaks, et arvel nr 16122301 näidatud käibemaks ei kuulu deklareerimisele ning kaebaja maksukohustus ei muutu selles osas. MTA selgitas, et pärast teate kättetoimetamist puudub kaebajal õigus kontrollitud perioodi KMD-d ise parandada, s.t teade on võrdväärne kontrolli tulemusel tehtud maksuotsusega.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas Logos OÜ Tartu halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 12. märtsi 2018. a teate nr 12.2-3/042071-9 tühistamist. Kaebuse kohaselt rikuti maksumenetluses kaebaja õigusi. Maksuhaldur lõi sisuliselt olukorra, kus kaebajale ei olnud tagatud õigus olla ärakuulatud ja seega võeti võimalus esitada seisukohti ja tõendeid enne haldusakti andmist. Maksuhaldur pani kaebajale tõendamis- ja kaasaaitamiskohustuse, jättes kaebaja teadmatusse, kas tegemist on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega või mitte ja kas kaebaja esitatud tõendeid võidakse hilisemas võimalikus süüteomenetluses kasutada tema vastu. Maksuhaldur rikkus uurimiskohustust, samuti ei taganud maksuhaldur kaebajale kaitseõigust ja ei andnud kaebajale võimalust esitada tõendeid kaitsja vahendusel.
3.Vastuses kaebusele MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. MTA leidis, et kaebaja väited on alusetud ja paljasõnalised. Vaidlustatud teade üksnes kinnitab kaebaja maksustamisperioodi detsember 2016 KMD-s esitatud andmete õigsust. Kaebaja väide tema õiguste piiramisest on ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja väide, nagu oleks sisendkäibemaksu deklareerimata jätmine olnud tingitud hirmust maksuhalduri ebaseadusliku tegevuse ees, on kohatu.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Halduskohtu 14. novembri 2018. a otsusega jäeti Logos OÜ kaebus rahuldamata.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas MTA-le 20. jaanuaril 2017 2016. aasta detsembrikuu KMD, millel deklareeris maksustatavat käivet 1745 eurot, sellelt arvestatud käibemaksu 349 eurot ja sisendkäibemaksu 333,33 eurot. Kaebaja ei deklareerinud
23.detsembri 2016. a OÜ Personal2Go arvel nr 16122301 näidatud sisendkäibemaksu 1 200 200 000 eurot.
6.Menetlusliku rikkumisena viitab kaebaja alusetult sellele, et tal ei lubatud tutvuda maksumenetluse nr 12.2-3/039374 toimikuga. Selline õigus ei tulene maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 lg-st 3, kuivõrd nimetatud säte ei anna alust nõuda teise isiku menetlustoimikuga tutvumist. Maksumenetluses nr 12.2-3/039374 kontrolliti Personal2Go OÜ maksukohustuste täitmise õigsust. Asjaolu, et maksuhaldur kasutas kaebaja maksumenetluses Personal2Go OÜ kontrollimise käigus kogutud teavet, ei tähenda, et kogu Personal2Go OÜ maksutoimik peaks olema kaebajale kättesaadav. Selline õigus ei tulene ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 37, kuna MKS-ga on menetluse avalikkuse põhimõtet piiratud.
7.Kuigi üldreeglina MKS § 13 lg 1 kohaselt isikul on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited, siis MKS § 13 lg 2 sätestab erandid sellest reeglist. Muuhulgas sätestab MKS § 13 lg 2 p 3, et maksukohustuslasele ei tule tagada ärakuulamisõigust, kui asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks. Kaebaja deklareeritud maksukohustust ei muudetud, seega ei otsustatud asja kaebaja kahjuks. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu rikuks teade kaebaja õigusi ning seetõttu on alusetu ka kaebaja etteheide ärakuulamisõiguse rikkumisest.
8.Maksuhaldur andis menetluses kaebajale korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks. Kaebaja korraldust ei täitnud, vaatamata ka hiljem määratud sunnirahale. Seega ei ole maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet, vaid kaebaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust, jättes põhjendamatult täitmata 28. novembri 2017. a teabe nõudmise korralduse nr 12.2-3/042071-1. Kaebaja suhtes toimunud menetlus ei olnud suunatud karistuse määramisele ning mis päädis kontrolli lõpetamisega ilma kaebaja maksukohustust muutmata. Seega ei olnud tegemist kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega. Vastavalt on ekslik kaebaja seisukoht, et teade, millega võeti kaebajalt õigus sisendkäibemaksule summas 1 200 200 000 eurot, on karistava iseloomuga teade, millega otsustati asi kaebaja kahjuks.
Vastustaja on teates tuvastanud, et kaebaja ja Personal2Go OÜ vahelise tehingu puhul on tegemist tegelikkuses mittetoimunud ehk näiliku tehinguga. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mis võiks maksuhalduri järelduse tehingu näilikkusest kahtluse alla seada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.Logos OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
10.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vaidlustatud teade on õigusvastane kaebaja menetluslike õiguste rikkumise tõttu maksumenetluses. Maksuhaldur tugines menetluses teises maksumenetluses kogutud teabele, samal ajal keeldudes OÜ-le Logos vastavat teavet tutvustamast. Kaebajale ei olnud maksumenetluses tagatud õigust olla ärakuulatud. Väär on maksuhalduri seisukoht, et käesoleval juhul ei otsustatud asja kaebaja kahjuks. Teatega on maksuhaldur siduvalt tuvastanud, et kaebajal Personal2Go OÜ-ga sõlmitud tehingust tulenev käibemaks deklareerimisele ei kuulu. Seega on teade otseselt kaebaja huvisid kahjustav. Lisaks ei vabane aga kaebaja Peronal2Go OÜ-le tehingu järgse tasu maksmise kohustusest arvel märgitud täissummas, k.a käibemaks. Seega tekib OÜ-le Logos kahju 1 200 200 000 eurot. Kaebaja ei olnud varem tehingust tulenevat sisendkäibemaksu deklareerinud hirmust maksuhalduri ebaseadusliku tegevuse ees (tehingust tuleneva sisendkäibemaksu deklareerimisele järgneb kriminaalmenetluse alustamine). Maksuhaldur ei ole andnud seadusega sätestatud korras kaebajale võimalust kaasaaitamiskohustust täita. MTA ei koostanud kontrollakti ega määranud kaebajale tähtaega oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Siduv teade, millega võetakse kaebajalt ära õigus sisendkäibemaksule summas 1 200 200 000 eurot, on karistava iseloomuga teade. Seega pidi kaebajale olema tagatud kõik EIÕK-s, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartas, EV Põhiseaduses ja KrMS-s kahtlustatavale/süüdistatavale sätestatud õigused, muuhulgas õigus kaitsjale.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei deklareerinud 2016. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu kaebuses näidatud summas ning maksuhaldur on maksumenetluse käigus jõudnud järeldusele, et sellise sisendkäibemaksu deklareerimiseks oleks apellandil puudunud ka alus. Kuigi kaebuses on apellant väitnud, et on Personal2Go OÜ-ga sõlminud tehingu, mille kohaselt on kohustatud tasuma 6 001 000 000 eurot, ei ole ta selle tehingu toimumist millegagi tõendanud ning ei ole seda kajastanud ka käibedeklaratsioonis. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et MTA ei rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. MTA andis Logos OÜ-le korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks, mida viimane ei täitnud. MKS § 92 lg 4 kohaselt ei ole maksuhaldur maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Kui maksuhaldur ei näe kontrolli tulemusel põhjust teha maksuarvestuses muudatusi (nagu vaatlusalusel juhul), siis kontrollakti koostamiseks vajadus puudub. Sellisel juhul väljastatakse üldjuhul vaid kontrolli lõpetamise teade. MKS § 13 lg 2 p 3 sätestab, et maksukohustuslasele ei tule tagada ärakuulamisõigust, kui asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks. Antud juhul deklareeritud maksukohustust ei muudetud, seega ei ole otsustatud asja kaebaja kahjuks. Kaebaja väited vaidlusaluse teate karistavast iseloomust on kohatud. Kaebaja esindaja õigusteadmisi ja kogemusi arvestades ei ole tõenäoline, et ta ei tee vahet süüteomenetlusel ja haldusmenetlusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
13.28. novembri 2017. a korraldusega nr 12.2-3/042071-1 (tl 10) teavitas MTA kaebajat, et alustas käibemaksu kontrolli kaebajale Personal2Go OÜ nimel 23. detsembril 2016 vormistatud arvel nr 16122301 märgitud tehingu ja käibemaksu (1 200 200 000 eurot) osas. Maksuhaldur selgitas, et menetluse tulemusel määratakse siduvalt kindlaks sellest tehingust tulenev kaebaja maksukohustus ning kohustas kaebajat esitama dokumendid ja teave tehingu kohta. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja MTA korralduses nimetatud tehingut oma maksuarvestuses ei kajastanud ning tehingust tulenevat sisendkäibemaksu ei deklareerinud. Samuti ei esitanud kaebaja maksuhaldurile korralduses nõutud teavet ega dokumente. Kaebaja esitas vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks, kuid jättis korralduse täitmata ka pärast edutut vaidemenetlust ja sunniraha määramist.
14.Kohtumenetluses on kaebaja läbivalt väitnud, et jättis sisendkäibemaksu deklareerimata ning kontrollimenetluses teabe ja dokumendid esitamata hirmust süüteomenetluse alustamise ees. Kaebaja hinnangul oli ka MTA korraldusega alustatud maksumenetlusel süüteomenetluse iseloom. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
15.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on tõepoolest sedastatud, et isiku suhtes kohaldatava meetme määratlemisel karistusena tuleb hinnata õigusrikkumise liigitust riigisiseste seaduste kohaselt, õigusrikkumise olemust ning kohaldatava karistuse iseloomu ja raskust1. Seetõttu võib ka siseriiklikult süüteomenetlusena mitte määratletud menetluses olla tegemist isiku karistamisega EIÕK art 6 tähenduses ning talle tuleb tagada süüteomenetlusele omased menetluslikud garantiid oma õiguste kaitseks. Käesoleval juhul on kaebaja suhtes toimunud menetlus Eestis määratletud haldusmenetlusena tulenevalt maksukorralduse seaduse §-dest 1, 45 ja 43. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-le 1 on maksukohustuslasel õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et kaebaja maksukohustust vähendava (või riigi vastu tagastusnõude andva) asjaolu tuvastamise menetlus ei sarnane süüteomenetlusele. Isiku maksukohustus tekib tema tegevusest vahetult seaduse alusel. Kuigi maksumenetluses võidakse isiku maksukohustus kindlaks määrata, ei ole tegemist MTA pädevusega panna isikule rahalisi koormisi või võtta temalt ära soodustusi. Maksuhaldur teeb menetluses üksnes kindlaks maksukohustust mõjutavate asjaolude esinemise ning arvutab neist lähtuvalt maksukohustuse.
16.Seetõttu on väljaspool kahtlust, et MTA 28. novembri 2017. a korraldusega nr 12.2-3/042071-1 kaebaja suhtes alustatud kontrollimenetlus oli haldus-, mitte süüteomenetlus. Selles menetluses ei olnud maksuhalduril kohustust tagada kaebajale kvalifitseeritud õigusabi ega muid süüteomenetlusele omaseid menetluslikke õigusi. Kuna menetluse tulemusel puudus kaebaja suhtes sanktsiooni kohaldamise võimalus, siis ei saa nimetatud õigused tuleneda ka Euroopa Liidu õigusest.
Vt EIK 8. juuni 1976. a otsus liidetud asjas nr 5100/71; 5101/71; 5102/71; 5354/72; 5370/7 Engel jt vs Holland.
17.Kaebaja väitel oli kontrollitavast tehingust väidetavalt tuleneva sisendkäibemaksu deklareerimine takistatud, kuna kaebajal oli alust karta tema või tema juhtorgani liikmete suhtes süüteomenetluse alustamist. Samal põhjusel ei saanud kaebaja esitada MTA-le teavet ja dokumente kontrollimenetluses. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
18.Ka haldusmenetlusena käsitatavas maksumenetluses on isikul õigus keelduda maksuhaldurile teabe ja dokumentide andmisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või lähedase õigusrikkumises süüditunnistamist. Selline õigus on otsesõnu sätestatud MKS § 64 lg 1 p-s 6. Samas ei ole teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus piiramatu, vastandudes isiku kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses ja kohustusele pidada maksuarvestust ning esitada maksudeklaratsioone (MKS § 56). Tuginedes EIK lahenditele on siseriiklikud kohtud leidnud, et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei hõlma kõiki maksumenetluses esitatavaid andmeid. Teabe ja dokumentide nõudmise õigus on MTA-le vajalik maksukorralduse efektiivseks toimimiseks. Kaebaja saanuks enese mittesüüstamise õigusele tugineda eelkõige olukorras, kus juba on alustatud maksumenetluse kontrolliesemega seotud asjaoludel süüteomenetlust või on sellise süüteomenetluse alustamise võimalus nõutava teabe iseloomust tulenevalt äratuntav. Teabe andmisest keeldumise õigus ei saa aga seonduda konkreetsete asjaoludega seostamata kartusega, et süüteomenetlust võidakse alustada. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul ei saa maksudeklaratsioonis ning hiljem kontrollimenetluses teabe ja dokumentide andmisest hoidumist õigustada süüteomenetluse alustamise kartusega, kuna on ilmne, et tegelikkusele vastavate andemete esitamine ei saanud tingida süüteomenetluse alustamist, kaebajal aga puudub subjektiivne õigus tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise kaudu maksueelise saamiseks.
28.novembri 2017. a korralduses on MTA menetluse olemust ja eesmärki piisavalt selgitanud, mistõttu on alusetu ka kaebaja arusaam, et teabest ja dokumentide esitamisest keeldumise aluseks võiks olla ebaselgus selles, mis liiki menetluses ja milleks kaebajalt teavet ja dokumente nõuti.
19.Kaebaja soov tutvuda Personl2Go OÜ maksumenetluse toimikuga ei seondu käesolevas asjas vaidlustatud teate andmise menetlusega. Kahtlemata on kaebajal õigus teada, mis asjaoludel ja millistele tõenditele tuginedes tema maksukohustus määratakse. See aga ei tähenda õigust tutvuda kolmanda isiku maksumenetluses kogutud kõigi tõendite ja andmetega. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliste dokumentide ja teabega tutvumine oli vajalik tema õiguste teostamiseks kontrollimenetluses ja hiljem halduskohtule kaebuse esitamiseks, kuid millele tal juurdepääs puudus. Arvestades, et vaidlustatud teates on detailselt esitatud nii tuvastatud asjaolud kui järeldustele viinud tõendid, siis oli kaebajal hiljemalt teate saamisel võimalik osutada, millistele tõenditele varasem juurdepääs oli vajalik tema õiguste teostamiseks. Kuna kaebaja ei ole oma väidet käesoleva ajani konkretiseerinud, siis järeldab ringkonnakohus, et kaebajal puudus tegelik takistus kontrollimenetluses osalemiseks ja hiljem teate vaidlustamiseks halduskohtus.
20.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud teatel on mõju tema õigustele, kuna teatega määrati siduvalt kindlaks vaidlusaluse tehingu maksustamist puudutavad asjaolud ning kaebaja kaotas seega võimaluse maksudeklaratsiooni selles osas hiljem parandada2. Siiski on vähemalt kaheldav, kas kaebuse asjaoludel saab ainuüksi seetõttu väita, et teate andmisega lahendas MTA asja kaebaja kahjuks. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks, et kaebaja ei olnud varasemalt deklareerinud maksukohustust vaidlusaluse tehingu osas erinevalt maksuhalduri teates tuvastatust ning ei väitnud ka kontrollimenetluses tehingu toimumist ega esitanud selle kohta teavet ja dokumente. Lisaks oli kaebajale teada kontrollimenetluse eesmärk ning ka menetluse võimalik tulemus, kui ta asjaolude tuvastamisele kaasa ei aita. MKS § 92 lg 4 kohaselt maksuhaldur ei ole maksusumma
Vt ka RKHK 17. mai 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-3-16 (p 19).
määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Seega oli kaebajale teada ka see, et kui ta kontrollimenetluses oma seisukohti ning neid kinnitavaid tõendeid ei esita, siis maksuhaldur kaebaja maksukohustust vähendavat asjaolu kontrollimenetluses ei arvesta ning vastavalt saab teatis üksnes kinnitada kaebaja deklareeritud maksukohustuse ulatuse õigsust. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et sõltumata sellest, kas käesolevas asjas on tegemist ärakuulamisõigusest MKS § 13 lg 2 p 3 alusel tehtava erandiga, ei ole kaebaja õigust rikutud, kuna talle on menetluses olnud tagatud tegelik võimalus oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kaebaja ise on jätnud selle võimaluse kasutamata. Menetluse iseloomust tulenevalt ei olnud ärakuulamisõiguse teostamiseks vajalik kontrollakti või teate projekti koostamine ja kaebajale selle kohta vastuväidete esitamiseks võimaluse andmine.
21.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud ega põhjendanud, et maksuhalduri ja halduskohtu järeldus vaidlusaluse tehingu mittetoimumise kohta oleks sisuliselt ebaõige. Arvestades, et kaebaja ei ole konkretiseerinud ka kartust enda suhtes süüteomenetluse alustamise osas, siis puudub ringkonnakohtul võimalus kontrollida kaebuse väidet teate õigusvastasusest. Kehtivast õigusest ei tulene eeldust, et tehingu toimumise tõendamiseks piisavate andmete ja tõendite esitamata jätmisel enese mittesüüstamise õigusele viitamise korral eeldatakse tehingu toimumist, õigust tehingu järgi sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning vastavalt läheb tõendamiskoormus üle maksuhaldurile. Kaebaja väited ja seletused tema menetluslike õiguste rikkumisest on üldsõnalised ja eluliselt mitteusutavad ega lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ei ole vaidlusalusel arvel märgitud teenust või kaupa tegelikult saanud ega selle eest tasunud. Tehingu väidetav maht iseenesest väljub kaebaja eelnevat majandustegevust arvestades elulise usutavuse piiridest. Maksumenetluses piisab põhjendatud ja eluliselt usutavast mõistlikust kahtlusest maksukohustuslase väidetud asjaolude suhtes. Teates on maksuhaldur põhjalikult selgitanud oma seisukohti tehingu puudumises, seostades väited neid kinnitavate tõenditega ning neist tehtud järeldustega. Kaebajale on seetõttu MKS § 150 lg 1 alusel tõendamiskoormus üle läinud, kuid ta ei ole isegi üritanud maksuhalduri seisukohti ümber lükata.
22.Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus
14.novembri 2018. a otsus muutmata.
rahuldamata
ja
Tartu
Halduskohtu
23.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.