Logos OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.03.2018 teate nr 12.2-3/042071-9 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Logos OÜ, volitatud esindaja Vello Luik; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 14.12.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) viis läbi Personal2Go OÜ kontrolli (menetlus nr 12.2-3/039374), mille käigus esitas Personal2Go OÜ maksuhaldurile Logos OÜ nimele 23.12.2016 vormistatud arve nr 16122301 summas 6 001 000 000 eurot, käibemaks 1 200 200 000 eurot, kokku 7 201 200 000 eurot. Nimetatud kontrolli käigus maksuhaldurile antud seletuses väitis Logos OÜ 23.12.2016 tehingu toimumist. Logos OÜ 2016. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonil (KMD) 23.12.2016 arvel nr 16122301 näidatud tehingut ei deklareerinud. Seetõttu alustas MTA 28.11.2017 korralduse nr 12.23/042071-1 alusel Logos OÜ käibemaksu kontrolli maksustamisperioodi 2016. aasta detsembrikuu osas, mis puudutas Personal2Go OÜ poolt 23.12.2016 arvel nr 16122301 näidatud tehingut Logos OÜ ja Personal2Go OÜ vahel.
2.Maksuhaldur teavitas 12.03.2018 teatega nr 12.2-3/042071-9 (teade) Logos OÜ-d, et ei tuvastanud kontrolli käigus Logos OÜ maksukohustust muutvaid asjaolusid, Personal2Go OÜ poolt 23.12.2016 arvel nr 16122301 näidatud käibemaks 1 200 200 000 eurot ei kuulunud deklareerimisele Logos OÜ 2016. aasta detsembrikuu KMD-l.
Logos OÜ esitas maksuhaldurile teate tühistamiseks 11.04.2018 vaide, mille MTA jättis 14.05.2018 vaideotsusega nr 6-1/4065-4 rahuldamata.
3.13.06.2018 saabus Tartu Halduskohtusse Logos OÜ kaebus MTA 12.03.2018 teate nr 12.23/042071-9 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 18.06.2018 määruses kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja leiab, et MTA teade on õigusvastane, kuna menetluse läbiviimisel on rikutud kaebaja õigusi. Maksuhaldur lõi sisuliselt olukorra, kus läbiviidavas maksumenetluses ei olnud kaebajale tagatud õigust ärakuulamiseks ja seega võeti võimalus esitada seisukohti ja tõendeid enne haldusakti andmist. Maksuhaldur pani kaebajale tõendamis- ja kaasaaitamiskohustuse, jättes kaebaja teadmatusse, kas tegemist on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega või mitte või ja kas kaebaja poolt esitatud tõendeid võidakse hilisemas võimalikus süüteomenetluses kasutada tema vastu. Kaebaja väitel on maksuhaldur rikkunud uurimiskohustust, samuti ei taganud maksuhaldur kaebajale kaitseõigust ja ei andnud kaebajale võimalust esitada tõendeid kaitsja vahendusel.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja leiab, et vaidlustatud teade on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja hinnangul on kaebaja väited teate õigusvastasusest alusetud ja paljasõnalised. Vastustaja jääb 14.05.2018 vaideotsuses nr 6-1/4065-4 esitatud seisukohtade juurde, pidamata vajalikuks neid täies mahus korrata. Vastustaja on seisukohal, et maksuhalduri teade üksnes kinnitab kaebaja poolt maksustamisperioodi detsember 2016 KMD-s esitatud andmete õigsust ning kaebaja väide tema õiguste piiramisest on ilmselgelt põhjendamatu ning tema etteheited maksuhalduri aadressil absurdsed. Kaebaja väide, nagu oleks sisendkäibemaksu deklareerimata jätmine olnud tingitud hirmust maksuhalduri ebaseadusliku tegevuse ees, on ilmselgelt kohatu ning kaebaja etteheited maksuhalduri aadressil on solvavad.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, vaidlustatud teadet, hinnanud menetlusosaliste esitatud seisukohti ja kogutud tõendeid nende kogumis, vastastikuses seoses ja koosmõjus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Asja materjalidest nähtuvalt esitas Personal2Go OÜ maksuhaldurile maksukontrolli käigus Logos OÜ nimele 23.12.2016 vormistatud arve nr 16122301 (MTA kontrollimaterjalid, fail nr 20) summas 6 001 000 000 eurot, käibemaks 1 200 200 000 eurot, kokku 7 201 200 000 eurot.
8.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas MTA-le 20.01.2017 2016. aasta detsembrikuu KMD, millel deklareeris maksustatavat käivet 1745 eurot, millelt arvestatud käibemaks oli 349 eurot ja sisendkäibemaks 333,33 eurot, kuid ei deklareerinud 23.12.2016 arvel nr 16122301 näidatud sisendkäibemaksu 1 200 200 000 euro suuruses summas.
9.Vaidlus on selles, kas teade, milles maksuhaldur teatas kaebajale, et Logos OÜ maksukohustus ei muutu maksustamisperioodi 2016. aasta detsembrikuu KMD-l on õigusvastane, kuna menetlus pole olnud aus ja erapooletu ning kas maksuhaldur on selle menetlemisel pannud toime terve rea olulisi rikkumisi.
10.Kaebaja väitel on teade õigusvastane, kuna menetluse läbiviimisel on rikutud maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 lg-t 3, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg-t 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud vaide esitaja õigusi.
10.1.MKS § 14 lg 3 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Kohtu arvates on kaebaja viide MKS § 14 lg-le 3 asjakohatu, kuivõrd nimetatud säte ei anna kaebajale alust nõuda teise isiku menetlustoimikuga tutvumist. Nimelt ei kontrollitud maksumenetluses nr 12.2-3/039374, mille toimikuga tutvumist kaebaja nõudis, kaebaja tegevust, vaid Personal2Go OÜ maksukohustuste täitmise õigsust. Asjaolu, et maksuhaldur kasutas kaebaja maksumenetluses Personal2Go OÜ kontrollimise käigus kogutud teavet, ei tähenda, et kogu Personal2Go OÜ maksutoimik peaks olema kaebajale kättesaadav. Kaebajal on võimalik tutvuda vaid nende tõenditega, mida maksuhaldur on kaebaja maksukohustuse kindlakstegemise huvides võtnud tema kontrollimaterjalide juurde. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur kaebajale tema hilisema taotluse alusel ka kontrollimaterjalid väljastanud.
10.2.HMS § 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus avalik. HMS § 37 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Kohtu arvates on kaebaja viited nimetatud sätetele asjakohatud, kuna maksumenetluse läbiviimist reguleerib eriseadusena MKS, mis seab olulised piirangud maksumenetluses kogutud teabe avaldamisele. MKS § 26 sätestab maksusaladuse kaitse, mis kohustab maksuhaldurit hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet. See on kooskõlas HMS § 37 lg-ga 2, mille kohaselt haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Seega olukorras, kus maksuhaldur jättis rahuldamata kaebaja taotluse maksumenetluse nr 12.23/039374 toimikuga tutvumiseks ja keeldus menetlusosalistele tutvustamast menetluses kogutud ja kasutatud teavet, ei ole kohtu arvates tegemist MKS ja HMS sätete rikkumisega.
11.Väär on kaebaja väide, et teade on õigusvastane, kuna maksuhaldur on teate väljastamisel rikkunud ärakuulamisõigust. Kuigi üldreeglina on MKS § 13 lg 1 kohaselt maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited, siis MKS § 13 lg 2 sätestab erandid sellest reeglist. Muuhulgas sätestab MKS § 13 lg 2 p 2, et maksukohustuslasele ei tule tagada ärakuulamisõigust, kui asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks. Antud juhul deklareeritud maksukohustust ei muudetud, seega ei otsustatud asja kaebaja kahjuks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendamatud kaebaja etteheited, nagu rikuks teade kaebaja õigusi ning seetõttu on alusetu ka kaebaja etteheide ärakuulamisõiguse rikkumisest. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei olnud vajalik ärakuulamisõiguse tagamine.
12.Väär on kaebaja väide, et maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust. MKS § 82 sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Seega eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid.
Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Antud juhul on maksuhaldur leidnud kohtu arvates õigesti, et maksukohustuslase deklareeritud maksukohustus muutmisele ei kuulu. Käesoleval juhul on maksuhaldur teinud kaebajale korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks, mida kaebaja ei täitnud. Ka koos vaidega ei esitanud kaebaja tõendeid. Seega mitte maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, vaid kaebaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust, jättes põhjendamatult täitmata 28.11.2017 teabe nõudmise korralduse nr 12.2-3/042071-1.
13.Kohus on seisukohal, et kaebaja rikkus kaasaaitamiskohustust, jättes menetluse vältel täitmata maksuhalduri korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks, ning seda ka vaatamata talle määratud sunnirahale. Järelikult kaebaja etteheide, et talle ei ole antud võimalust esitada täiendavaid tõendeid, on kohtu hinnangul otsitud ja ebaveenev, kuivõrd kaebaja käitumisest ei nähtunud, nagu kavatseks ta tõendeid üldse esitada. Seetõttu on ebausutavad ka kaebaja viited võimalikule soovile tõendeid esitada.
14.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et antud menetlus oli kriminaalõigusliku iseloomuga. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja suhtes oli läbi viidud maksumenetlus, mis ei olnud suunatud karistuse määramisele ning mis päädis kontrolli lõpetamisega ilma kaebaja maksukohustust muutmata, siis ei olnud tegemist kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega. Järelikult ei pidanud maksuhaldur kaebajale kaitseõigust tagama. Maksumenetluses on isikul soovi korral võimalik kasutada MKS § 48 lg 1 kohaselt õigusteadmistega esindajat, mida kaebaja on ka teinud.
15.Väär on kaebaja seisukoht, et siduv teade, millega võeti kaebajalt ära õigus sisendkäibemaksule summas 1 200 200 000 eurot, on karistava iseloomuga teade, millega otsustati asi kaebaja kahjuks. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud teade ei riku kaebaja õigusi. Vastustaja on teates tuvastanud, et kaebaja ja Personal2Go OÜ vahelise tehingu puhul on tegemist tegelikkuses mittetoimunud ehk näiliku tehinguga. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mis võiks maksuhalduri järelduse tehingu näilikkusest kahtluse alla seada. MKS § 83 lg 4 kohaselt näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 2 järgi näilik tehing on tühine. Sama seaduse § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna näilikul tehingul kui tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis ei teki sellest tehingust ei tasu maksmise kohustust ega ka õigust sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Vaidlustatud teatega maksuhaldur üksnes kinnitas kaebaja deklareeritud andmete õigsust, järelikult ei saanud selle tulemusel kaebajale kahju tekkida.
16.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et maksuhalduri tegevus kaebaja maksukohustuse kindlakstegemisel on olnud igati õiguspärane, väljastatud teade ei riku kaebaja õigusi ja selle tühistamiseks puudub alus. Järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
17.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.