Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1791
Haldusasi
XX kaebus Konkurentsiameti 19. mai 2017. a otsuse nr 7-18/2017-024 ja 31. juuli 2017. a vaideotsuse nr 718/2017-025 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks vaadata tema kaebus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2018. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Kersti Kägi Vastustaja – Konkurentsiamet, esindajad Marek Piiroja, Margus Kasepalu ja Väino Siilbek Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, esindajad Rudolf Penu, Gertu Pillenberg ja Lembit Sünt
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
17. aprill 2019
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1791 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25. juunil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-17-1791 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinnas asuv Räägu tn 15 kinnistu (registriosa nr 61201, katastritunnus 78407:701:1270, pindala 2442 m2) jagati 22.10.1996 kaheks kinnistuks: Räägu tn 15 (registriosa nr 61201, katastritunnus 78407:701:1270, pindala 1221 m2) ja Räägu tn 15a (registriosa nr 142901, katastritunnus 78407:701:2100, pindala 1221 m2). Räägu tn 15a kinnistu jagati 09.10.1998 omakorda kaheks kinnistuks: Räägu tn 15a (registriosa nr 142901, katastritunnus 78407:701:2100, pindala 505 m2) ja Räägu tn 15b (registriosa nr 732101, katastritunnus 78407:701:6960, pindala 716 m2).
2.Räägu tn 15 kinnistu omanik XX esitas elektrituruseaduse (ELTS) § 99 lg 1 alusel Konkurentsiametile 15.02.2017 kaebuse võrguettevõtja Elektrilevi OÜ tegevuse peale. Kaebuse kohaselt asub Räägu tn 15 kinnistul paarismaja, millel on kaks eraldiseisvat tarbimiskohta (Räägu tn 15-1 ja 15-2) ja mõlema osas on sõlmitud kehtivad võrgulepingud. Kummagi tarbimiskoha peakaitsme suuruseks on 50 A. Elektrilevi OÜ tegi 14.12.2015 ekirjaga Räägu tn 15, 15a ja 15b kinnistute omanikele ettepaneku vähendada lepingutes seniste peakaitsmete amprimahtu, sest alajaamas olev olukord ei vasta tarbijate senistele lepingutele. XX ei soovinud lepinguid muuta, kuid Elektrilevi OÜ muutis 2016. a veebruarist ühepoolselt võimsused arvetel ja lepingutes poole väiksemaks. XX palus kohustada Elektrilevi OÜ-d taastama Räägu tn 15-2 tarbimiskohas peakaitsme elektrivõimsus 50 A ja suurendama võrguühenduse läbilaskevõimet.
3.Konkurentsiamet jättis 19.05.2017 otsusega nr 7-18/2017-024 ELTS § 99 lg-te 2 ja 3 alusel XX kaebuse rahuldamata ning Elektrilevi OÜ-le võrguühenduse läbilaskevõime suurendamiseks ettekirjutuse tegemata. Ühestki Räägu tn 15 osas sõlmitud lepingust ei tule konkreetset kokkulepet võrguühenduse läbilaskevõime suuruse kohta ning puuduvad tõendid ka muude kirjalike kokkulepete kohta. Elektrilevi OÜ on esitanud tarbimiskohale Räägu tn 151 arveid, mille kohaselt toimub selles tarbimiskohas võrguühenduse kasutamine peakaitsmega 50 A ning see läbilaskevõime on Räägu tn 15-1 tarbimiskohale tagatud, mistõttu selles osas vaidlus puudub. Tarbimiskohalt Räägu tn 15-2 on Elektrilevi OÜ nõudnud kaitsme püsitasu (võrgutasu) 16 A läbilaskevõime eest ja Räägu tn 15-2 võrguühenduse läbilaskevõimeks tuleb seega lugeda 16 A. 19.09.1995 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 1456-a (kehtivusega kuni 19.09.1997) vastavat võrku ei ole välja ehitatud ega võrguettevõtjale üle antud. 12.09.1997 väljastatud uued tehnilised tingimused nr 1401-a muutsid varasemad kehtetuks ning 11.11.1997 liitumisleping nr 518-T on sõlmitud tehniliste tingimuste nr 1401-a alusel. 29.03.1994 piiritlusaktist nr 63 nähtuvalt lepiti Räägu tn 15 kinnistu osas (kinnistu korduvale jagamisele eelnenud kujul) kokku, et liitumispunkt asub alajaamas nr 846 asuvatel kaablikingadel. Võrguühenduse läbilaskevõime suuruseks on skeemil märgitud 80 A peakaitse. Elektrilevi OÜ selgituse kohaselt on võrguteenuse osutamise kontekstis Räägu tn 15-1, 15-2, 15a ja 15b tarbimiskohad ühisest võrguühendusest toidet saavad alamobjektid. Räägu tn 15b tekkis Räägu 2(14)
3-17-1791 tn 15a kinnistu jagamisel, mitte Räägu tn 15 jagamisel, mille osas oli sõlmitud liitumisleping nr 518-T. Esimene omanik lasi Räägu tn 15 kinnistule ehitada võrguühenduse, liitumisega alajaamas ja peakaitsme suurusega 3 × 80 A. Kinnistu jagamise järel ei ole uut liitumist taotletud ega olemasolevaid seadmeid võrguettevõtjale võõrandatud, vaid olemasolev võimsus jaotati kahe kinnistu vahel. 11.11.1997 liitumislepinguga nr 518-T on praegusele Räägu tn 15 kinnistule ostetud juurde võimsust 3 × 10 A. Seega jäi kolme kinnistu peale alajaamas kokku võimsust 3 × 90 A. Võrguettevõtja paigaldas alajaama uue lähima suurema nimivõimsusega peakaitsme, milleks on 3 × 100 A. Räägu tn 15b osas 10.09.1998 sõlmitud kodutarbija elektrienergiaga varustamise lepingus on fikseeritud „arvesti ees olev peakaitse 3 × 50 A ja lubatud võimsus 25 kW (36 A).“ 28.12.2000 sõlmitud lepingusse on üle kantud 3 × 50 A peakaitsme suurus. Elektrilevi OÜ otsustas suurendada alajaamas nr 846 olevat peakaitset 25 A võrra (3 × 125 A), et võimaldada Räägu tn 15b kinnistule varasemalt lepingutes toodud 3 × 50 A. Elektrilevi OÜ 02.02.2015 teatised nr 01029413 (Räägu tn 15-1) ja nr 01029418 (Räägu tn 15-2), mille kohaselt on olemasoleva liitumispunkti peakaitsme suuruseks 100 A, ei ole käsitatavad lepingutingimuste fikseerimise või muutmisena. Ka ELTS-st ei tulene võrguettevõtjale õigust ühepoolse teatise edastamisega lepingutingimusi fikseerida või muuta. Konkurentsiamet ei sea kahtluse alla XX poolt hoonesse installeeritud elektripaigaldistest tekkivat energiavajadust, kuid tarbija poolt hoonesse paigaldatud elektritarvikud ei saa tekitada õigustatud ootust tarbimiskoha läbilaskevõime tasuta suurendamiseks võrguettevõtja poolt. Tarbimiskoha läbilaskevõime määratlemisel saab lähtuda vaid ELTS-s ja selle alusel kehtestatud nõuetest ning poolte vahelistest liitumis- ja võrgulepingutest. Kuna võrguühenduse läbilaskevõimeks tuleb Räägu tn 15a tarbimiskohas lugeda 50 A ja Räägu tn 15-2 tarbimiskohas 16 A, ei ole Elektrilevi OÜ tegevus olnud õigusvastane.
4.Konkurentsiamet jättis 31.07.2017 vaideotsusega nr 7-18/2017-025 rahuldamata XX 21.06.2017 vaide Konkurentsiameti 19.05.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Võrgu läbilaskevõime tõlgendamisel ei oma tähtsust, milliseid elektripaigaldisi on tarbija oma tarbimiskohas ehitanud. Kõik liitumispunktist (st alajaamast nr 846) tarbija suunale jäävad elektripaigaldised on tarbija omand, mistõttu ei oma tähtsust, et Räägu tn 15-1 ja 15-2 tarbimiskohal on välja ehitatud kaks eraldiseisvat tarbimispunkti, kumbki 50 A. Peakaitsme suuruse (s.o tarbijale eraldatud tarbimisvõimsuse suuruse) kindlaksmääramisel ei saa lähtuda ka elektriprojektist ega kinnistule paigaldatud seadme tüübist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2014 otsus nr 3-13-1604). Peakaitsme tüüp näitab vaid selle nimivõimsust, mitte ei kinnita tarbijale seadme nimivõimsusele vastava tarbimisvõimsuse tegelikku eraldamist. Ka peakaitsme plommimine tõendab üksnes selle paigaldamist või volitatud isiku poolt üle vaatamist ja seadme muutmatust volitamata isikute poolt, kuid ei anna mingit teavet tarbijale eraldatud võrgu läbilaskevõime kohta. Seega ei anna tarbimiskohta paigaldatud plommitud peakaitse teavet tarbijale eraldatud võrgu läbilaskevõime kohta ega tekita õigustatud ootust läbilaskevõime kohta. Räägu tn 15, 15a ja 15b kinnistud (3 kinnistut ja 4 mõõtepunkti) omavad ühist liitumispunkti, mis asub alajaamas nr 846, läbilaskevõimega 3 × 132 A, jagunedes ampritasude arvelduse alusena tarbimiskohtade vahel järgmiselt: Räägu tn 15-1 (50 A), Räägu tn 15-2 (16 A), Räägu tn 15a (16 A) ja Räägu tn 15b (50 A).
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule 29.08.2017 kaebuse Konkurentsiameti 19.05.2017 otsuse nr 7-18/2017-024 ja 31.07.2017 vaideotsuse nr 7-18/2017-025 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks vaadata tema kaebus uuesti läbi. Aastatel 1992–1995 asus Räägu tn 15 kinnistul Kuldnoka tn poolsel küljel üks kaheabonentne tarbimiskoht paarismajas, mis on praegu Räägu tn 15a ja 15b tarbimiskohtadeks. Aastatel 1995–1996 rajati Räägu tn 15 kinnistule Räägu tn poolsele alale uus kaheabonentne paarismaja, mis on praegu Räägu tn 153(14)
3-17-1791 1 ja 15-2 tarbimiskohtadeks. Esimesele paarismajale väljastati 1992. a-l tehnilised tingimused, mille kohaselt on ühenduseks 3 × 40 A ja soovituslik on paigaldada kummalegi tarbimiskohale peakaitse 50 A. Praegu kuuluvad need tehnilised tingimused/liitumislepingud Räägu tn 15a ja 15b abonentidele. Üks neist kuulus varasemalt YY-le, kes sõlmis selle kohta 12.09.1997 lepingu võimsusega 3 × 40 A ja ostis 11.11.1997 juurde 10 A, mille tulemusena sai antud abonendi (praegune Räägu tn 15b) ühenduseks 3 × 50 A. Teise paarismaja püstitamiseks esitas YY 23.08.1995 avalduse, mille alusel väljastati 19.09.1995 tehnilised tingimused nr 1456-a (kehtisid kuni 19.09.1997) elektrivarustusega 100 A ehk 2 × 50 A. Ebaõige on väide, et YY ei kasutanud 19.09.1995 väljastatud tehnilisi tingimusi tähtaegselt. Seda, et vastavalt 19.09.1995 väljastatud tehnilistele tingimustele ehitati elektrivõrk Räägu tn 15 kaksikelamus välja, kinnitab elektriala spetsialisti 20.05.2016 objekti ülevaatuse eskiis, samuti Elektrilevi OÜ 14.12.2015 ettepanek vähendada tarbimiskohaga sõlmitud lepingutes eraldatud amprimahtu. Elektrilevi OÜ hakkas 2016. a märtsist esitama arveid võrguteenuse eest vähendatud amprimahuga ja muutis omavoliliselt ära kaebaja võrgulepingute amprimahud oma veebilehel (senise 2 × 50 A asemel 2 × 25 A). Konkurentsiameti sekkumise järel ennistati Räägu tn 15-1 tarbimiskohas senine võimsus 50 A, kuid Räägu tn 15-2 peakaitsmeks märgiti 16 A. Räägu tn 15-1 ja 15-2 osas on sõlmitud elektrienergia müügi- ja võrguteenuse osutamise lepingud 20.12.2000, mida on 30.10.2002 muudetud hinnapaketi osas. Kuna mõlemale tarbimiskohale valiti hinnapaket 6ME1 ehk küttepakett, siis pidi kummagi tarbimispunkti peakaitsme läbilaskevõime seda järelikult võimaldama (s.o vähemalt 50 A). Ka Elektrilevi OÜ 02.02.2015 teatiste kohaselt on mõlema abonendi puhul märgitud eramu peakaitsme võimsuseks 100 A. Elektrilevi OÜ on ühepoolselt muutnud olemasolevaid võrgulepinguid, vähendanud Räägu tn 15 võimsust ning muutnud Räägu tn 15a ja 15b lepinguid. Elektrilevi OÜ on 08.08.2016 kirjas kinnitanud, et Räägu tn 15 eramule väljastati kuni 2016. a jaanuarini elektriarveid vastavalt võimsusele 100 A. Ei ole usutav, et võrguettevõtja väljastas 21 aastat arveid ebaõige amprimahuga. Tarbimistingimuste ühepoolse muutmisega on Elektrilevi OÜ ületanud oma volitusi (ELTS § 65 lg 1 p 2) ja rikkunud ELTS § 64 lg-t 11. Räägu tn 15 kinnistu tarbimiskohtade elektrilepingute ühepoolse muutmise on põhjustanud Räägu tn 19 kinnistule ridaelamu ehitamine, mille elektriühendus on kavandatud samast alajaamast, kus on Räägu tn 15, 15a ja 15b ühendus.
6.Konkurentsiamet palus 29.09.2017 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et kaebaja ja võrguettevõtja vahelises lepingus oleks kokku lepitud võrguühenduse amprimahu suuruses, et Elektrilevi OÜ oleks osutanud Räägu tn 15-2 tarbimiskohale võrguteenust läbilaskevõime suurusega 50 A või Elektrilevi OÜ oleks läbilaskevõimet ühepoolselt vähendanud. Ebaõige on seisukoht, et 19.09.1995 väljastatud tehnilised tingimused puudutasid Räägu tn poolset paarismaja. Samuti ei tulene 01.08.1992 elektrivarustuse projektist nr 1778-E1, et varasemad tehnilised tingimused kehtisid vaid Kuldnoka tn poolsele osale rajatava kaksikelamu tarvis. Elektrivarustuse projekt on koostatud kogu varasemat Räägu tn 15 kinnistut silmas pidades, mida on hiljem jagatud. Muude tõendite puudumise tõttu on Konkurentsiamet lähtunud tarbimiskohta puudutavatel arvetel kajastatud läbilaskevõime suurusest.
7.Kolmas isik Elektrilevi OÜ palus 05.10.2017 seisukohas jätta kaebus rahuldamata. 29.03.1994 piiritlusaktist nr 63 ja 11.11.1997 liitumislepingust nr 518-T tuleneb, et Räägu tn 15, 15a ja 15b kinnistute ühises alajaamas nr 846 asuva liitumispunkti läbilaskevõime on 3 × 90 A. Need on ainsad dokumendid, mille alusel saab tõendada pooltele siduvat kokkulepet kolme kinnistu ühise liitumispunkti asukoha ja läbilaskevõime kohta. Liitumispunkti asukohta ei ole liitumislepinguga muudetud ja jagunenud kinnistutele ei ole loodud eraldi võrguühendust. Iga kinnistu jagunemise järgselt tekkisid uued alamobjektid, mis kasutavad liitumispunkti 4(14)
3-17-1791 mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku, st tarbijapaigaldise kaudu. Kolmas isik on osaliselt ka suurendanud kinnistute ühise liitumispunkti läbilaskevõimet, rakendamata liitumistasu (kolme kinnistu ühise liitumispunkti läbilaskevõimet ja peakaitset suurendatakse 42 A võrra ehk kuni 3 × 132 A, hetkel on juba paigaldatud peakaitse 3 × 125 A). Seejuures on võetud kompromissina arvesse tarbimiskohtade arvetel näidatud püsitasu arvestuse aluseks olnud ampreid ühise liitumispunkti läbilaskevõime jaotuskava põhjal, mida kinnistute omanikud saavad omavahelisel kokkuleppel muuta. Räägu tn 15-2 tarbimiskoha osas ei ole liitumislepinguga kunagi kokku lepitud, et sellel tarbimiskohal on eraldi peakaitse läbilaskevõimega 50 A, samuti ei ole väljastatud sellekohaseid arveid. 19.09.1995 tehnilised tingimused nr 1456-a olid liitumislepingu sõlmimise eelduseks, kuid nendega seonduvat liitumislepingut ei ole kunagi sõlmitud, vaid kehtima on jäänud varasemad kokkulepped võrguettevõtjaga. Kinnistute jagunemisel ja mõõtepunktide lisandumisel on tegemist Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ § 32 lg-ga 6 analoogse olukorraga. 30.10.2002 sõlmitud lepingus nr 17140105-2 muudeti Räägu tn 15-1 hinnapaketi valikut ja valiti uus pakett „hinnapakett 6ME1, küttepakett“ ning 30.10.2002 sõlmitud lepingus nr 17140120-2 muudeti Räägu tn 15-2 hinnapaketi valikut ja valiti uus pakett „hinnapakett 2M, ajatariifne põhipakett“.
8.Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2018 otsusega XX kaebuse rahuldamata. Vaidlus on selles, kas Elektrilevi OÜ peab tagama Räägu tn 15-2 tarbimiskohale läbilaskevõime 50 A ulatuses või mitte. Vaidlus on olemuselt tõenduslik ning on põhjustatud sellest, et endist Räägu tn 15 kinnistut on korduvalt jagatud ja sellele on tekkinud neli erinevat tarbimiskohta (kaks paarismaja), kusjuures aja jooksul on vahetunud nii võrguettevõtjad kui ka kinnistute omanikud ning kõik dokumendid ei ole säilinud. Puudub vaidlus, et alajaamas nr 846 asus peakaitse läbilaskevõimega 3 × 100 A, mis jagunes Räägu tn 15-1, 15-2, 15a ja 15b tarbimiskohtade vahel, kuid võrgulepinguid on koostatud mahtudes, mis ei olnud kooskõlas alajaama tegeliku võimsusega. Seetõttu on kolmas isik asunud alajaama võimsust suurendama. Vastustaja tuvastas kolmanda isiku esitatud arvetele tuginedes põhjendatult, et Räägu tn 15-2 tarbimiskoha kokkulepitud võimsus oli 16 A. Kaitsme püsitasu 16 A nähtub Eesti Energia AS 11.09.2001 arvelt nr 7462989 perioodi mai–august 2001 eest ning 31.10.2002 arvelt nr 11738607 perioodi september 2001 kuni oktoober 2002 eest. Teistsuguse ampritasuga arveid ei ole esitanud ka kaebaja ning ülejäänud arved on esitatud ajatariifi alusel ampritasuta. Samuti ei kinnita ükski esitatud leping Räägu tn 15-2 tarbimiskohale suuremas võimsuses kokku leppimist, sest lepingud on sõlmitud ilma amprimahtu välja toomata. Kaebaja leiab, et tema õigus 50 A suurusele võimsusele Räägu tn 15-2 tarbimiskohas tuleb 19.09.1995 tehnilistest tingimustest nr 1456-a, mis asendab 01.10.1995–19.03.1999 kehtinud majandusministri 29.09.1995 määruse nr 50 „Elektritarbija elektrivõrguga liitumise korra kinnitamine“ p-de 3 ja 4 kohaselt liitumislepingut. YY esitas 23.08.1995 avalduse Räägu tn 15 eramu elektrivarustuse projekteerimise tehniliste tingimuste saamiseks. Abonentide arvuks eramus on märgitud 2 ja soovitud 2 (50) A peakaitset, peakaitsmele järgneva suurima kaitsega 25 A. Tallinna Elektrivõrk väljastas 19.09.1995 elektrivarustuse tehnilised tingimused nr 1456-a kehtivusega kuni 19.09.1997, mille kohaselt on objekti peakaitsmeks 3 × 100 A, külgeühendamise punkt alajaamas nr 846, liin 9170. Tehniliste tingimuste kohaselt tuli Räägu tn 15 elamu (valdaja Lembit Lust) elektrivarustuseks paigaldada Räägu tn 15 elamu (valdaja Andrus Laansoo) transiitkastist kooskõlas transiitkasti valdajaga objektini elektriliselt sobiva ristlõikega kaabel, mis jääb tarbija teenindada. Kaitsmete suuruseks alajaamas tuli valida 3 × 200 A. Kaebaja väitel ehitas YY neile tingimustele vastava võrguühenduse ka välja, kuid Elektrilevi OÜ selgitusel ei ole sellist võrku välja ehitatud ega võrguettevõtjale üle antud. Seega kaotasid tingimused 19.09.1997 kehtivuse. Asjaoludest nähtuvalt saab järeldada, et viidatud tehnilisi tingimusi tegelikkuses ei realiseeritud (mh ei ole alajaama nr 846 paigaldatud peakaitset suurusega 3 × 200 A). YY-l võis olla kavas taotleda Räägu tn 15 paarismaja 5(14)
3-17-1791 mõlemale tarbimiskohale 50 A võimsust, kuid see on jäänud tegemata (nt põhjusel, et Räägu tn 15-2 paarismaja boksi ei ole senini valmis ehitatud). Kaebaja esitatud JK 19.02.2018 arvamus ei lükka neid seisukohti ümber ning tegemist on puudulike andmete põhjal kujundatud seisukohaga, mida ei saa pidada objektiivseks ja erapooletuks. Elektrilevi OÜ selgituste kohaselt loodi endisele Räägu tn 15 kinnistule 80 A võimsus, YY ostis juurde veel 10 A ja selle tagamiseks paigaldati alajaama 100 A peakaitse. Hiljem tekkinud tarbimiskohtadele sõlmiti ekslikult lepinguid suuremates mahtudes, kui alajaama võimsus ette nägi. 29.03.1994 piiritlusaktist nr 63 nähtuvalt teenindas Tallinna Elektrivõrk alajaama nr 846 0,4 kV seadet kuni elamu toitekaabli kaablikingadeni alajaama 0,4 kV seadmes ja tarbija teenindas elamu toitekaablit alates kaablikingadest alajaama 0,4 kV seadmes. Akti skeemilt nähtub alajaamast maakaabli nr 9170 kaudu Räägu tn 15 kinnistule tulev võimsus 80 A. Kuna Räägu tn 15a kinnistu moodustati alles 1996. a-l, puudutas piiritlusakt kogu endist Räägu tn 15 kinnistut, mitte ainult paarismaja, mis jäi hiljem Räägu tn 15a ja 15b kinnistutele. Seega oli kogu endisele Räägu tn 15 kinnistule ette nähtud võimsus 80 A ning kinnistu jagamise järel jagunes nimetatud võimsus Räägu tn 15 ja 15a kinnistute vahel. 11.11.1997 liitumislepingust nr 518-T nähtuvalt sõlmiti Räägu tn 15 objekti elektrivõrku ühendamise leping vastavalt 12.09.1997 tehnilistele tingimustele nr 1401-a ning tarbija ehitas siseseadmeühenduse lubatud peakaitsega 3 × 50 A. Liitumistasu maksti 3 × 10 A eest (uus kaitse 3 × 50 A – vana kaitse 3 × 40 A). 29.03.1994 piiritlusakt ja 11.11.1997 liitumisleping võimaldavad järeldada, et Räägu tn 15 kinnistu (s.o praeguste Räägu tn 15-1 ja 15-2 tarbimiskohtade) läbilaskevõimeks oli 50 A (80 / 2 + 10). Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et 11.11.1997 liitumisleping ei käinud praeguse Räägu tn 15 kinnistu paarismaja, vaid teise paarismaja selle boksi kohta, mis asub tänasel Räägu tn 15b kinnistul. Liitumislepingu järgi ühendati elektrivõrguga Räägu tn 15 objekt ning selleks ajaks oli juba olemas Räägu tn 15a kinnistu, millest eraldati hiljem Räägu tn 15b kinnistu. Tegemist ei ole ebamäärase aadressiga ning Räägu tn 15a paarismaja bokside omanike DD ja YY võimalik kokkulepe, et Räägu tn 15a aadressi kasutab üksnes DD, ei oma õiguslikku tähendust. Samuti ei ole usutav, et YY oleks sõlminud temale kuulunud paarismaja boksi (s.o praeguse Räägu tn 15b) osas liitumislepingu 11.11.1997 ehk vahetult enne 17.11.1997 toimunud boksi võõrandamist NN-le, kellel tuli niikuinii sõlmida võrguettevõtjaga uus leping. Kuna YY ei olnud praegust Räägu tn 15b paarismaja boksi elamiskõlblikuks välja ehitanud ega kasutusele võtnud, siis puudus tal ka vajadus osta sellele enne võõrandamist täiendavalt juurde 10 A. Kaebaja esitatud tõenditest võib küll järeldada, et Räägu tn 15-1 paarismaja boksis oli elektrivarustus olemas juba 1996. a-l, kuid need ei tõenda, milliste tehniliste tingimuste alusel elektriühendus välja ehitati ja millised võrgulepingud või kokkulepped võrguettevõtjaga sõlmiti. Pelgalt Räägu tn 15-1 paarismaja boksi väljaehitamisest 1996. a-l ei ole võimalik järeldada 19.09.1995 tehniliste tingimuste realiseerimist ja 100 A amprimahus kokkuleppimist. Räägu tn 15b kohta on sõlmitud lepingud ja Räägu tn 15-2 kohta esitatud arveid amprimahuga, mille kohta kokkulepped puuduvad või ei ole säilinud. Kuna Räägu tn 15-2 tarbimiskohale ei ole esitatud arveid suurema ampritasuga kui 16 A ja puuduvad ka lepingud suurema amprimahu ostmise kohta, siis puudub alus tuvastada, et Räägu tn 15-2 tarbimiskohale oleks suuremas amprimahus kokku lepitud. Võrguettevõtjaga kokkulepitud amprimahtu ei näita ka peakaitsme suurus. Kuna YY-l oli kavas ehitada Räägu tn 15-2 välja suuremahuline paarismaja boks, milles kasutatakse elektrikütet ja mis on suure elektritarbimisega, siis võidigi seda ette nähes paigaldada Räägu tn 15-2 tarbimiskohale 50 A peakaitse, kuid see ei tõenda, et YY oli juba sõlminud võrguettevõtjaga sellises mahus võrgulepingu. See pole usutav ka põhjusel, et Räägu tn 15-2 paarismaja boksi ei ole senini valmis ehitatud ja pole esinenud vajadust sellises mahus voolu järele. Seda, et kaitsme suurus ja selle plommimine ei tõenda võrguühenduse 6(14)
3-17-1791 läbilaskevõime kokkulepet, kinnitab ka Elektrilevi OÜ liitumistingimuste p 3.3.2. Elektrilevi OÜ selgitas 08.08.2016 kirjas kaebajale alajaamas oleva võimsuse jagunemist nelja tarbimiskoha vahel ja seda, et kuni 31.01.2016 esitati kaebajale arveid vale jaotuskava alusel (kahe mõõtepunkti osas kokku 100 A eest), mistõttu otsustati enam tasutud ampritasu (50 A eest) kolme aasta ulatuses tagastada. Kuna tegelikkuses ei ole kaebajale 100 A ampritasuga arveid esitatud ja tagasimakse arve oli seetõttu ekslik, on Elektrilevi OÜ 20.10.2016 kirjas otsustanud selle tühistada. Kuna Elektrilevi OÜ pidas varasemalt alajaamas olevat võimsust seotuks üksnes kaebaja tarbimiskohtadega (st Räägu tn 15a ja 15b kinnistute lisandumine oli jäänud tähelepanuta), siis on iseenesest usutav, et võrguettevõtja iseteeninduskeskkonnas võis nii Räägu tn 15-1 kui ka Räägu tn 15-2 tarbimiskohtade juures olla ebaõigesti märgitud 50 A. Nii ei oma seegi õiguslikku tähendust ega anna kaebajale alust nõuda vastava amprimahu tagamist. Elektrilevi OÜ ja NN vahelises 14.01.2016 võrgulepingus nr 1080425398 Räägu tn 15b tarbimiskoha nimetamine Räägu tn 15 alamobjektiks ei tähenda, et Räägu tn 15 paarismajale ettenähtud amprimahtu (50 A + 16 A) tuleks edaspidi jagada ka Räägu tn 15b tarbimiskohaga, vaid silmas on peetud alajaamaga nr 846 liidetud endist (jagamata) Räägu tn 15 kinnistut. Kokkuvõttes on vastustaja õiguspäraselt jätnud XX kaebuse rahuldamata. Räägu tn 19 ridaelamu elektrivarustus ei oma praeguses asjas tähtsust. Konkurentsiameti 31.07.2017 vaideotsusega ei ole pandud kaebajale täiendavat kohustust, sest selles, et elamu toitekaabli teenindamine on alates kaablikingadest tarbija kohustus, on kokku lepitud juba 29.03.1994 piiritlusaktis nr 63. Kõnealune kohustus tuleneb lisaks võrgueeskirja § 34 lg 3 p-st 3, mille kohaselt on kaabel ja kaablikingad tarbija elektripaigaldise osaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub 30.05.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Asjas on jätkuvalt vaidluse all 19.09.1995 tehniliste tingimuste nr 1456-a alusel välja ehitatud võrguühenduse jätkumine Räägu tn 15-1 ja 15-2 tarbimiskohtadel (mõlema puhul 50 A). Halduskohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, rikkunud menetlusnorme ja hinnanud vääralt tõendeid, mis on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse. Lugedes tuvastatuks, et alajaamas nr 846 on peakaitse läbilaskevõimega 3 × 100 A ning Räägu tn 15-1 ja 15-2 said võrguühenduse otse alajaamast, tugines kohus üksnes Elektrilevi OÜ 14.12.2015 e-kirjale, mis ei ole tõendiks HKMS § 56 tähenduses. Vastustaja ja halduskohtu ebaõiged järeldused tulenevad asjaolust, et Räägu tn 15 kinnistul asus 1996. a-l kaks paarismaja (neli tarbimiskohta) ning arvestatud ei ole Räägu tn 15 esimesele paarismajale väljastatud 06.11.1992 tehniliste tingimustega nr 1351-a (käsitatavad liitumislepinguna praeguste Räägu tn 15a ja 15b osas) ega Räägu tn 15 teisele paarimajale väljastatud 19.09.1995 tehniliste tingimustega nr 1456-a (käsitatavad liitumislepinguna praeguste Räägu tn 15-1 ja 152 osas). Vastustaja ja halduskohus on omistanud 29.03.1994 piiritlusaktile nr 63 ebaõige tähenduse, sest see on seostatav üksnes 06.11.1992 tehniliste tingimustega nr 1351-a (st konkreetse paarismajaga), mitte Räägu tn 15 kinnistuga, mis kanti kinnistusraamatusse alles 13.12.1995. Kõik neli tarbimiskohta saavad küll võrguühenduse alajaamast nr 846, kuid ebaõige on seisukoht, et alajaama võimsus 3 × 100 A tuleb jagada nelja tarbimiskoha vahel, sest tegelikult peab alajaama võimsus olema 3 × 200 A (vastavalt 19.09.1995 tehnilistele tingimustele nr 1456-a). Räägu tn 15 kinnistu jagunemise ajaks (s.o 15 ja 15a kinnistuteks) olid juba kehtestatud ka 19.09.1995 tehnilised tingimused nr 1456-a ning kahe paarismaja jagatud võrguühenduseks seega 180 A. Halduskohus on iseenesest õigesti märkinud, et üheski Räägu tn 15-2 tarbimiskohta puudutavas lepingus ei ole amprimahtu välja toodud, kuid sellest ebaõigesti järeldanud, et Räägu tn 15-2 osas on kokkulepitud võimsuseks 16 A. Halduskohtu viidatud Eesti Energia AS 11.09.2001 7(14)
3-17-1791 arve nr 7462989 ja 31.10.2002 arve nr 11738607 tõendavad üksnes viidatud ajavahemikul elektrienergia kasutamist võimsusega 16 A, kuid ei kinnita sellises võimsuses kokku leppimist. Apellandi hinnangul kinnitavad arved, et Räägu tn 15-2 oli olemas võimsus 50 A, millest YY kasutas ajutiselt 16 A. Viidatud arved ei ole ka originaalid, vaid konstrueeritud, sest neil on märgitud tänapäevased makseandmed, mistõttu on need tõendid ebaobjektiivsed. Vaidluse lahendamisel on äärmiselt olulise tähendusega YY 23.08.1995 avaldus, mille alusel väljastati 19.09.1995 tehnilised tingimused nr 1456-a. Halduskohus asus vääralt seisukohale, et kõnealuseid tingimusi ei realiseeritud ja need kaotasid 19.09.1997 kehtivuse. Järeldus, et 19.09.1995 tehnilistele tingimustele vastavat elektrivarustust välja ei ehitatud, on meelevaldne ega põhine ühelgi dokumentaalsel tõendil. Majandusministri 29.09.1995 määruse nr 50 p-st 3 tulenevalt enne 01.10.1995 tarbijale väljastatud tehnilised tingimused elektrienergia saamiseks jäävad kehtima, kui tarbija ei taotle nende asendamist liitumislepinguga, ning p 4 kohaselt toimus enne 01.10.1995 esitatud taotluste rahuldamine kas liitumislepingu sõlmimisega või tehniliste tingimuste väljastamisega. Määrusest tuleneb seega üheselt, et 19.09.1995 väljastatud tehnilised tingimused jäid kehtima ja on võrdsustatud liitumislepinguga ning kehtivad ka praegusel ajal. Halduskohus on kohaldanud viidatud määrust valesti. 19.09.1995 tehniliste tingimuste nr 1456-a alusel ehitati võrk välja ja vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole esitatud, vaid halduskohus lähtus üksnes kolmanda isiku seletustest. Kuna 06.11.1992 tehniliste tingimustega võimaldati kahele tarbimispunktile (praegused Räägu tn 15a ja 15b) 80 A (millele YY ostis 11.11.1997 lepinguga nr 518-T juurde 10 A), siis selleks, et YY-le võimaldada 19.09.1995 tehniliste tingimustega veel 100 A, pidid alajaama nr 846 kaitsmed olema võrguettevõtja poolt eelnevalt suurendatud vähemalt 3 × 200 A, sest enne poleks saanud 19.09.1995 tingimusi väljastada. Jääb arusaamatuks, millel põhineb halduskohtu järeldus, et alajaamas nr 846 on paigaldatud peakaitse võimsusega 100 A. Halduskohus on 11.11.1997 liitumislepingu nr 518-T meelevaldselt seostanud Räägu tn 15-1 ja 15-2 tarbimiskohtadega, sest Räägu tn 15-2 tarbimiskohale on esitatud arveid alates 25.02.1997 ja osundatud 20.12.2000 sõlmitud lepingule nr 17140120. Räägu tn 15-1 ja 15-2 tarbimiskohti puudutavad lepingud ei sisalda ühtegi viidet 11.11.1997 lepingule nr 518-T, mistõttu ei ole see leping seostatav Räägu tn 15 tarbimiskohaga, vaid sõlmitud praeguse Räägu tn 15b juurde. Kuna kohtule ei ole esitatud lepingus viidatud avaldust, mille alusel on väljastatud 12.09.1997 tehnilised tingimused nr 1401-a, siis ei ole võimalik tuvastada, millisele objektile YY 10 A tegelikult juurde ostnud. Kuna Räägu tn 15-2 tarbimiskohale esitatud Eesti Energia AS 07.12.1999 arve nr 4275408 hõlmab arvestusperioodil 25.02.1997–04.12.1999 ja arvel viidatakse lepingule nr 17140120, kinnitab seegi, et 11.11.1997 liitumisleping nr 518-T ei oma Räägu tn 15-1 ja 15-2 elektrivarustuse väljaehitamise seisukohalt mingit tähendust. Arusaamatu on halduskohtu arutlus sellest, et 11.11.1997 liitumislepingu sõlmimine vahetult enne kinnistu võõrandamist ei ole usutav ja elektriliitumine tuleb teostada konkreetse aadressiga objektile, mitte lähtudes omanike vahelisest mitteformaalsest kokkuleppest. Apellandi esitatud fotod, OÜ Welander elektritööde pakkumus ja Basseinitehnika AS 06.05.1996 garantiisertifikaat kinnitavad koosmõjus teiste tõenditega Räägu tn 15-1 ja 15-2 paarismajale elektrivarustuse väljaehitamist vastavalt 19.09.1995 tehnilistele tingimustele nr 1456-a. Elektrivarustuseta poleks majas olnud võimalik 1996. a-l elada. Eesti Energia AS 19.12.2003 teatis nr 256145 ja Elektrilevi OÜ 02.02.2015 teatis nr 01029418 kinnitavad üheselt, et Räägu tn 15 mõlemas tarbimiskohas võimsust 100 A. Väide 20 aasta jooksul arvete esitamisest vale jaotuskava alusel ei ole eluliselt usutav ja rajaneb Elektrilevi OÜ 08.08.2016 kirja ebaõigel hindamisel. Võrguettevõtja ei saa amprimahtu ühepoolselt muuta. Halduskohus jättis elektriala asjatundja JK 19.02.2018 arvamuse põhjendamatult ja üllatuslikult tähelepanuta. See viitab kohtumenetluse normi olulisele rikkumisele, mis on aluseks kohtuotsuse tühistamisele apellatsiooni korras. Tegemist on asjakohase tõendiga, mis kinnitab 8(14)
3-17-1791 apellandi seisukohta, et Elektrilevi OÜ on Räägu tn 15-1 ja 15-2 tarbimiskohtadel väljaehitatud elektrienergia läbilaskevõimet ebaseaduslikult vähendanud. Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu ka sellele, et Elektrilevi OÜ muutis 2016. a-l omavoliliselt jaotuskava kaks korda (esmalt 50 A asemel 25 A ja seejärel 25 A asemel 16 A) ning Konkurentsiametil oli kohustus teha võrguettevõtjale ettekirjutus, millega kohustada Räägu tn 15-2 tarbimiskohas taastama läbilaskevõime 50 A. Selleks puudub vajadus paigaldada uus peakaitse, sest alajaamas nr 846 on juba nähtud ette võimsus 3 × 200 A, vaid tegelikult tuleb üksnes taastada 2016. a-l ebaseaduslikult vähendatud võimus. Tõenditel ei põhine halduskohtu järeldus, et 29.03.1994 piiritlusaktis nr 63 on kokku lepitud, et apellandi elamu toitekaabli teenindamine on alates kaablikingadest tarbija kohustus, mistõttu ei riku Konkurentsiameti 31.07.2017 vaideotsus iseseisvalt apellandi õigusi. Apellant on selgitanud, et 29.03.1994 piiritlusakt nr 63 ei ole seostatav Räägu tn 15-1 ja 15-2 tarbimiskohtadega, mistõttu ei saa sellest tuleneda temale mingit vastutust. Apellandi vastutus tuleneb üksnes 19.09.1995 tehnilistest tingimustest nr 1456-a. Kokkuvõttes on halduskohus loonud olukorra, kus tarbijalt on võetud seni kehtinud tehnilised tingimused (100 A) ja apellant kaotab mõlema tarbimiskoha suhtes seni kehtiva liitumislepingu.
10.Konkurentsiamet palub 02.07.2018 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Võrguühenduse läbilaskevõime suurus amprites lepitakse kokku võrguettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus. Räägu tn 15-2 tarbimiskohta puudutavast hetkel kehtivast 10.05.2013 lepingust nr 7874810687 läbilaskevõimuse suurust ei tulene. Kokkulepitud läbilaskevõime suurust ei tulene ka nimetatud tarbimiskohta puudutavatest varasematest lepingutest, mistõttu sai vastustaja muude tõendite puudumisel lähtuda üksnes tarbijale esitatud ja tarbija poolt tasutud arvetel märgitust, millest nähtus võrgutasu 16 A eest. Apellant ei ole toonud välja ühtegi asjaolu või tõendit, millest saaks järeldada, et kolmas isik oleks ühepoolselt vähendanud Räägu tn 15-2 tarbimiskoha osas kokkulepitud läbilaskevõimsust ja amprimahtu. Põhjendamatu on apellandi väide, et osa Elektrilevi OÜ esitatud dokumentidest ei ole originaalid, ning ringkonnakohtule esitatud täiendavad tõendid on asjasse puutumatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Apellandi viide Räägu tn 15-2 tarbimiskohta puudutavale 16.05.2013 lepingule nr 17122283/1 on arusaamatu ja seda pole asjas esitatud. 29.03.1994 piiritlusakt nr 63 ei sisalda viiteid transiitkastile ega Räägu tn 15a aadressiga eramule. 19.09.1995 tehnilised tingimused nr 1456-a ei realiseerunud ja need kaotasid 19.09.1997 kehtivuse. Samuti ei oma tähendust 06.11.1992 tehnilised tingimused nr 1351-a, sest võrguühenduse asjaolud lepiti kokku 29.03.1994 piiritlusaktiga nr
63.Vaidlust ei ole selles, et 1996. a-l oli Räägu tn 15 paarismajas elektriühendus tagatud ja elektrivajadus võis olla suur, kuid sellest ei saa tuletada õigustatud ootust tarbimiskoha võrguühenduse läbilaskevõime tasuta suurendamiseks. Halduskohus leidis õigesti, et ainuüksi Räägu tn 15-1 paarismaja boksi väljaehitamisest 1996. a-l ei ole võimalik järeldada 19.09.1995 tehniliste tingimuste realiseerimist ja 100 A amprimahus kokku leppimist. Halduskohus jättis JK arvamuse põhjendatult tähelepanuta ja järeldas korrektselt, et vaideotsus ei riku iseseisvalt apellandi õigusi. Räägu tn 15 liitumispunkti osas lepiti 29.03.1994 piiritlusaktis nr 63 kokku, et võrguettevõtja teenindab alajaama nr 846 0,4 kV seadet kuni elamu toitekaabli kaablikingadeni alajaama seadmes (skeemil must) ja tarbija teenindab elamu toitekaablit alates kaablikingadest alajaama seadmes (skeemil punane). Alates alajaama 0,4 kV seadme toitekaabli kaablikingadest (skeemil punane) kuni mõõtepunktini (ja sealt edasi tarbija elektritarvititeni) paigaldatud elektrikaabel kuulub seega tarbijale, kellel lasub ka vastavate elektripaigaldistega seotud vastutus. Võrguettevõtjal on kohustus osutada võrguteenuseid kuni tarbija liitumispunktini (ELTS § 65 lg 1 p 3 ja lg 4).
11.Kolmas isik Elektrilevi OÜ palub 02.07.2018 seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Apellandi väide dokumentide 9(14)
3-17-1791 konstrueerimisest on põhjendamatu ning apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid ei tõenda vastupidist, sest lepingud on koostatud teistel vormidel (vormi T-1-11 asemel vormil T-1-28). Võrguettevõtja ei trüki välja ega säilita originaalarveid, vaid arveldussüsteemist tehakse vajaduse korral uus arve kuva, millel kasutatakse kuva tekitamise ajal kasutusel olevat vormi ja ajakohaseid andmeid. Arvete uued kuvad on tehtud kuni 2011. a aprillini kasutusel olnud arveldussüsteemist ja arvelt nähtub, et tegemist on koopiaga. See ei vähenda kuidagi nende tõendite objektiivsust. Mitte ükski pooltele siduv dokument ega arve ei tõenda, et Räägu tn 152 tarbimiskohas oleks kunagi olnud või võrguettevõtja oleks kohustatud tagama võrguühenduse läbilaskevõime 50 A. 19.09.1995 tehnilised tingimused nr 1456-a on kehtivuse kaotanud ja neist ei tulene apellandile mingeid õigusi. Menetlusosaline peab ise tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Tehingupooltel on võrdsed võimalused säilitada tehingut tõendavaid dokumente ning tõendamiskoormuse jaotust ei mõjuta asjaolu, et YY on praeguseks surnud. Põhjendamatu on eeldada, et just kolmandal isikul on hõlpsam juurdepääs ligi 20 aasta tagasi toimunud asjaolusid kinnitavatele tõenditele. Kolmas isik on menetluse käigus esitanud kõik temal olemasolevad asjassepuutuvad tõendid. Elektrilevi OÜ on võtnud kohustuse asendada alajaamas nr 846 paiknevas liitumispunktis olev peakaitse 3 × 132 A peakaitsme vastu, kuigi võimalikud arvetest ja nende tasumisest tulenevad nõuded on tänaseks päevaks aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
13.ELTS § 93 lg 6 p 4 kohaselt on Konkurentsiameti pädevuses muu hulgas turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine ELTS-s sätestatud korras (vt ka Riigikohtu 19.11.2012 otsus nr 3-3-1-43-12, p-d 12–15, 18–20). ELTS § 99 lg-st 1 tulenevalt võib turuosaline esitada Konkurentsiametile kaebuse teise turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus ELTS-ga või selle alusel kehtestatud õigusaktiga. Kuna XX on vaidlustanud Elektrilevi OÜ kui võrguettevõtja tegevust, mis on apellandi hinnangul vastuolus ELTS § 64 lg-ga 11 (s.o võrguettevõtja kohustus jätkata tarbijale võrguteenuste osutamist varasemalt määratud tehnilistel tingimustel) ja § 65 lg 1 p-ga 2 (s.o võrguettevõtja kohustus muuta tarbimistingimusi üksnes asjakohase taotluse alusel ehk osutada võrguteenuseid vastavalt tarbijaga sõlmitud kokkuleppele), siis oli Konkurentsiamet pädev nimetatud vaidlust lahendama.
14.Endisel Räägu tn 15 kinnistul asub praegusel hetkel neli tarbimiskohta (kaks paarismaja), millest Räägu tn 15-1 ja 15b tarbimiskohtadele on tagatud läbilaskevõime kummalegi 50 A ning Räägu tn 15-2 ja 15a tarbimiskohtadele kummalegi 16 A. Asjas on sisuline vaidlus üksnes Räägu tn 15-2 tarbimiskoha suhtes kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõime suuruse üle, mis peaks apellandi hinnangul olema 16 A asemel 50 A. Konkurentsiamet leidis 19.05.2017 otsuses nr 7-18/2017-024 (I kd, tl 8-14p) ja 31.07.2017 vaideotsuses nr 7-18/2017-025 (I kd, tl 83-92), et kuivõrd Räägu tn 15-2 tarbimiskoha osas puuduvad igasugused kirjalikud kokkulepped, siis on asjakohane lähtuda Eesti Energia AS 11.09.2001 arvel nr 7462989 (I kd, tl 26; I kd, tl 156; I kd, tl 177) näidatud amprimahust (16 A) ning halduskohus on sellega nõustunud. Nimetatud lähenemisega nõustub ka ringkonnakohus.
10(14)
3-17-1791
15.Seonduvalt apellandi etteheidetega tõendite hindamisele märgib ringkonnakohus esmalt, et kuigi ringkonnakohtu istungil uuritud Räägu tn 15-1 kohta sõlmitud 30.10.2002 lepingu nr 17140105-2 / 20.12.2000 (I kd, tl 105; II kd, tl 109-109p) ja Räägu tn 15-2 kohta sõlmitud 30.10.2002 lepingu nr 17140120-2 / 20.12.2000 (I kd, tl 105p; II kd, tl 111-111p) apellandile ja kohtule esitatud versioonid sisaldasid lahknevusi, mida kolmas isik ei ole suutnud selgitada, ei mõjuta nimetatud asjaolu siiski praeguse vaidluse lahendamist. Seda põhjusel, et ükski Räägu tn 15-1 või 15-2 tarbimiskohta puudutav elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping ei sisalda märget konkreetsele tarbimiskohale eraldatud amprimahu kohta, vaid neist nähtuvalt on tarbija õigus kasutada võrguühenduse läbilaskevõimet määratud jaotuskava alusel.
16.Apellant on heitnud ette, et halduskohus luges tuvastatuks, et alajaama nr 846 peakaitsme läbilaskevõimeks oli praeguse vaidluse tekkimise ajal jätkuvalt 3 × 100 A, mitte 3 × 200 A. Halduskohus on otsuse p-s 16 viidanud selles osas kolmanda isiku selgitustele ja korduvatele kirjadele kaebajale, mitte üksnes Elektrilevi OÜ 14.12.2015 e-kirjale (I kd, tl 76; I kd, tl 106). Asjaolu, et alajaamas nr 846 oli enne kolmanda isiku poolt peakaitsme võimsuse suurendamist (2016. aastal – esialgu 3 × 125 A, hiljem 3 × 132 A – vt Elektrilevi OÜ 25.07.2017 e-kiri Konkurentsiametile – I kd, tl 125; I kd, tl 172) paigaldatud peakaitse läbilaskevõimega 3 × 100 A, nähtub täiendavalt nt Elektrilevi OÜ 08.08.2016 kirjadest XX-le ja NN-le (I kd, tl 123p-124; I kd, tl 151-152) ning sama on XX-le korduvalt kinnitatud hilisemas e-kirjavahetuses (I kd, tl 106-111p). Apellant leiab ekslikult, et halduskohus ei saanud alajaama nr 846 paigaldatud peakaitsme läbilaskevõime tuvastamisel tõenditena tugineda Elektrilevi OÜ kirjadele. Halduskohtumenetluses ei ole küll tõendiks menetlusosalise kohtus antud seletus (v.a HKMS § 64 alusel vande all antud seletus), kuid HKMS § 65 lg 1 näeb ette, et kohus võib asja lahendamisel tõendina arvestada mh haldusmenetluses antud kirjalikke seletusi ja muid tõendeid, mis olid tõenditeks asjaomases haldusmenetluses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 kohaselt võib haldusmenetluses tõendiks olla ka menetlusosalise seletus, samuti dokumentaalne tõend. Seetõttu ei olnud halduskohtul takistust tugineda alajaama peakaitsme läbilaskevõime suuruse tuvastamisel eespool viidatud kirjadele.
17.Apellandi seisukoht, et alajaamas nr 846 peab reaalselt olema paigaldatud peakaitse läbilaskevõimega 3 × 200 A tugineb üksnes eeldusel, et YY 23.08.1995 avalduse (I kd, tl 22; I kd, tl 101; II kd, tl 18) alusel väljastatud 19.09.1995 tehnilistele tingimustele nr 1456-a (I kd, tl 23; I kd, tl 101p; II kd, tl 5) vastav võrk on ettenähtud tähtaja jooksul (s.o hiljemalt 19.09.1997) tegelikkuses välja ehitatud ja võrguettevõtjale üle antud, kuid seda ei kinnita ükski asjas olev tõend. Vastupidi, YY poolt 11.11.1997 sõlmitud liitumislepingust nr 518-T (I kd, tl 24; I kd, tl 118), milles on viidatud 12.09.1997 väljastatud uutele tehnilistele tingimustele nr 1401-a (nimetatud dokumenti pole kolmandal isikul õnnestunud arhiivist leida), saab järeldada, et 19.09.1995 tehnilised tingimused jäid tähtaegselt realiseerimata, sest vastasel korral ei oleks YY-l olnud mingit vajadust osta 40 A-le 11.11.1997 täiendavalt juurde 10 A. Pidades silmas, et 11.11.1997 liitumislepingu sõlmimise ajaks oli Räägu tn 15 kinnistust juba eraldatud Räägu tn 15a kinnistu (22.10.1996), millest omakorda eraldati hiljem Räägu tn 15b kinnistu (09.10.1998) ja selle osas sõlmis NN 28.12.2000 eraldi lepingu 50 A suuruse läbilaskevõime tagamiseks (II kd, tl 73-73p; II kd, tl 113-115), siis ei ole mingit alust seostada 11.11.1997 lepingut praeguse Räägu tn 15b tarbimiskohaga. Apellandi väited isikutevahelistest kokkulepetest aadresside kasutamise kohta ei ole eluliselt usutavad ning arusaamatuks jääb seegi, miks pidanuks elektrienergia tarbimise eest esitatavad arved sisaldama viiteid elektrivõrguga liitumise lepingule, kuigi elektrienergia müügi kohta on tarbijaga sõlmitud eraldiseisvad lepingud ja arved väljastatakse just nende lepingute alusel. Võrguühenduse väljaehitamist ei tõenda pelgalt asjaolu, et tarbija on paigaldanud hoonesse suure võimsusega elektriseadmeid.
11(14)
3-17-1791
18.Kuigi halduskohus on otsuse p-s 17 märkinud, et JK 19.02.2018 seisukoht (II kd, tl 6970) ei ole asjas tõendina kasutatav ja tuleb jätta tähelepanuta, on kohus seda arvamust siiski sisuliselt hinnanud ning leidnud, et see on esitatud puuduliku ja eksitava teabe põhjal ega lükka ümber vastustaja järeldusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et JK on 19.02.2018 arvamuses teinud ebatäieliku informatsiooni põhjal meelevaldseid järeldusi, mis ei tõenda kuidagi apellandi positsiooni õigsust. Kuna advokaadibüroo 13.02.2018 järelepärimist (II kd, tl 66-67) ei ole kohtule terviklikul kujul esitatud, puudub võimalus kontrollida, millistele konkreetsetele fotodele (lisa 13) on JK arvamuses viidatud, kuid on selge, et oluliselt hiljem tehtud fotod ja 20.05.2016 dateeritud eskiis (I kd, tl 122) ei saa kinnitada 19.09.1995 tehnilistele tingimustele vastava võrguühenduse väljaehitamist hiljemalt 19.09.1997. Samuti ei ole arvamuses pööratud tähelepanu sellele, et tarbimiskohta paigaldatud peakaitsme suurus ei tõenda mingil viisil, et elamu peakaitsme nimivõimsusele vastava suurusega võrguühenduse läbilaskevõime eraldamises oleks võrguettevõtjaga juba kokku lepitud.
19.Asjaolu, et Räägu tn 15-1, 15-2, 15a ja 15b ühiseks liitumispunktiks on olnud alajaam nr 846, tõendab 29.03.1994 piiritlusakt nr 63 (I kd, tl 21-21p). Räägu tn 15 paarismajale väljastatud 06.11.1992 tehnilised tingimused nr 1351-a (I kd, tl 103), mille kohaselt tulnuks elektrivarustus lahendada transiit-sisestuskapi baasil ja üksiku elamu peakaitsme suuruseks valida 50 A (st kokku 100 A), ei oma asjas tähtsust, sest 29.03.1994 piiritlusaktist nähtuvalt ei ole eeltoodud parameetritega võrguühendust tegelikult välja ehitatud, vaid Räägu tn 15 liitumispunktiks on elamu toitekaabli kaablikingad alajaama nr 846 0,4 kV seadmes ning võrgu läbilaskevõimeks 80 A, mis jaguneb kahe tarbimiskoha vahel. Tehnilised tingimused saavad majandusministri 29.09.1995 määruse nr 50 p 3 järgi liitumislepingut asendada üksnes juhul, kui neile vastav võrguühendus on tähtajaks (s.o kahe aasta jooksul) ka tegelikult välja ehitatud. Tähtsust ei oma, et Räägu tn 15 esmakinnistamine toimus alles 13.12.1995 ja varasemad aktid said seetõttu puudutada üksnes konkreetseid paarismaju, sest võrguühendust (liitumispunkti) on ka edaspidi seostatud üksnes algse Räägu tn 15 kinnistuga, lugedes üksikud tarbimiskohad (15-1, 15-2, 15a ja 15b) selle alamobjektideks.
20.Halduskohus on põhjendatult nõustunud Konkurentsiameti seisukohaga, et kuna Räägu tn 15-1 ja 15-2 tarbimiskohtade osas puuduvad igasugused lepingud või muud aktid, millest nähtuks konkreetselt neile eraldatud võrguühenduse läbilaskevõime (st jaotuskava), siis on mõistlik lähtuda Eesti Energia AS 11.09.2001 arvetest nr 7451619 (I kd, tl 25; I kd, tl 155) ja nr 7462989 (I kd, tl 26; I kd, tl 156; I kd, tl 177) ning 31.10.2002 arvest nr 11738607 (I kd, tl 177-178), millel on välja toodud kaitsme püsitasu Räägu tn 15-1 puhul 50 A ja Räägu tn 15-2 puhul 16 A. Viidatud arved puudutavad tõepoolest vaid konkreetseid perioode, kuid ülejäänud arvetelt ei nähtu samas üldse ampritasu, sest need on esitatud ajatariifi alusel, vastavalt YY enda poolt valitud hinnapakettidele. Arvete õigsuses ei anna alust kahelda asjaolu, et neil on kajastatud Elektrilevi OÜ tänapäevased makseandmed, sest kolmas isik on usutavalt selgitanud, et tegemist on infosüsteemist väljatrükitud koopiatega, mis vormistatakse automaatselt koopia tegemise hetkel (praegusel juhul 18.10.2016 ja 17.11.2016) kehtival blanketil. Apellant ei ole ka millegagi põhjendanud, mille alusel tuleks mõnel hilisemal perioodil lugeda Räägu tn 15-2 võrguühenduse kokkulepitud läbilaskevõime suuremaks kui 16 A. Sellisteks tõenditeks ei saa olla Elektrilevi OÜ 02.02.2015 teatised nr 01029413 (I kd, tl 34; I kd, tl 122p; II kd, tl 14) ja nr 01029418 (I kd, tl 35; I kd, tl 123; II kd, tl 15) ega ka Eesti Energia AS 19.12.2003 teatis nr 256145 (I kd, tl 29; I kd, tl 124p; II kd, tl 21), sest arvestite vahetamise ja plommimise näol ei ole tegu võrguühenduse läbilaskevõime kokkuleppimisega. Seejuures on Elektrilevi OÜ 02.02.2015 teatistes märgitud üksnes „olemasoleva liikumispunkti kaitsme suurus“ väärtusega „100“, mis vastas alajaamas nr 846 (st 29.03.1994 piiritlusaktiga määratud liitumispunktis) oleva peakaitsme läbilaskevõimele.
12(14)
3-17-1791
21.Kuna Konkurentsiamet on kokkuvõttes õigesti tuvastanud, et Räägu tn 15-2 tarbimiskoha osas puudus kokkulepe apellandi nõutud 50 A suuruse võrguühenduse läbilaskevõime tagamise kohta (st võrguettevõtja ei olnud läbilaskevõimet ühepoolselt vähendanud) ning Elektrilevi OÜ oli otsuse tegemise ajaks XX-le taganud sellise läbilaskevõimega võrguühenduse, mille ulatuses oli võrguettevõtja tarbijale varasemalt arveid esitanud, siis ei olnud vastustajal alust teha kolmandale isikule ettekirjutust tagada Räägu tn 15-2 tarbimiskohas võrguühendus läbilaskevõimega 50 A või mingis teises suuruses. Asjaolu, et Elektrilevi OÜ oli 2016. a-l kahel korral muutnud Räägu tn 15-1 ja 15-2 jaotuskava (st jagas algselt 50 A võrdselt mõlemale 25 A + 25 A ning hiljem korrigeeris seda arvete põhjal selliselt, et läbilaskevõimeks oli 50 A + 16 A), ei saa rikkuda eraldiseisvalt apellandi õigusi ega tingida Konkurentsiameti 19.05.2017 otsuse õigusvastasust.
22.HMS § 60 lg 2 kohaselt on igaühele täitmiseks kohustuslik vaid haldusakti resolutiivosa ning haldusakti muudel osadel (sh haldusakti põhjendustes tuvastatud asjaoludel) on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Konkurentsiamet jättis 31.07.2017 vaideotsuse resolutsiooniga XX vaide rahuldamata ja nimetatud haldusakt ei reguleeri küsimust, kelle kohustuseks on elamu toitekaabli teenindamine alates kaablikingadest alajaama nr 846 seadmes. Olenemata sellest, et vaideotsuse põhjenduste kohaselt on võrguettevõtja ja tarbija vastutuse ulatus kindlaks määratud 29.03.1994 piiritlusaktis, ei tulene sellest apellandile ühtegi täiendavat kohustust ning võrguettevõtja ja tarbija vahelise vaidluse tekkimisel puudub Konkurentsiameti seisukohal vahetu siduvus. Seetõttu ei riku vaideotsus iseseisvalt apellandi õigusi.
23.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.04.2018 otsus muutmata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et XX on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot ja kandnud apellatsioonimenetluses esindajakulusid 2560,44 eurot (III kd, tl 3-10; III kd, tl 23-26). Menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse vaidluse menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Konkurentsiamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
25.HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Elektrilevi OÜ osales kolmanda isikuna vastustaja poolel, peab kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 järgi kandma kaebaja. Elektrilevi OÜ on taotlenud ringkonnakohtu menetlusega seonduvalt kokku 404,10 euro suuruste menetluskulude kaebajalt väljamõistmist (III kd, tl 11-12; III kd, tl 21-21p), kuid ei ole menetluskulude nimekirjale lisanud tõendeid, millest nähtuks, et menetlusosalisel on tekkinud vastavate kulude kandmise kohustus. HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 kohaselt ei piisa üksnes menetlusosalise kinnitusest kulude kandmise kohustuse olemasolu kohta, vaid see peab olema tõendatud (nt arve esitamisega). Praegusel juhul ei tõenda kulude kandmise kohustuse tekkimist ka menetluskulude nimekirjas viidatud Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS vaheline 21.09.2017 käsundusleping nr JV-JUH-18/13079 (II kd, tl 78-79p), sest selle p 3.4 järgi makstakse õigusteenuse osutajale tasu vastavalt arvele. Õigusteenuse eest arvete väljastamine nähtub ka Elektrilevi OÜ poolt 12.03.2018 ja 12.04.2018 13(14)
3-17-1791 halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirjade lisadest (II kd, tl 80-81; II kd, tl 143-146). Kuna Elektrilevi OÜ ei ole apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenuse eest Eesti Energia AS poolt väljastatud arveid ringkonnakohtule esitanud, jäävad kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.