Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. juunil 2019 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-1734
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX on Lääneranna vallas Rannakülas asuva Pastori kinnistu (katastritunnus 86301:004:00026) omanik. Pastori kinnistu jäi 2007. aastal kaitse alla võetud Varbla hoiuala koosseisu ning jääb ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Varbla loodusalale.
2.Vabariigi Valitsuse 26. juuli 2018. a määrusega nr 66 (määrus nr 66) loodi Varbla looduskaitseala ja kehtestati selle kaitse-eeskiri. Kaitseala kaitse-eesmärk on määruse nr 66 lg 2 p 2 kohaselt mh kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe 1220, 2130*, 6210, 7230, 9010*, 9020* ja 9080*. Varbla looduskaitsealale jääb ka Pastori kinnistu. XX vaidles looduskaitseala moodustamise menetluse käigus Pastori kinnistu looduskaitseala piiridesse arvamise vastu, ent tema vastuväiteid ei arvestatud.
3.XX esitas 5. septembril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse määruse nr 66 tühistamiseks osas, millega arvati Pastori kinnistu Varbla looduskaitseala koosseisu. Kaebaja väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) looduskaitseala moodustamisel on teda koheldud ebavõrdselt võrreldes eeskätt lähedal asuva Tormitoa kinnistu (katastritunnus 86301:004:0352) omanikuga. Kuigi Pastori kinnistul asub kaitstavaid loodusväärtusi vähem kui Tormitoa kinnistul, andis Keskkonnaamet 2012. aastal nõusoleku Tormitoa kinnistule suvila ehitamiseks. Keskkonnaamet ei soostunud samasugust nõusolekut andma Pastori kinnistule ehitamiseks. Looduskaitseala koosseisu arvati Tormitoa kinnistu osaliselt, Pastori kinnistu aga tervikuna. OÜ Hendrikson & Ko viis läbi 2010. aastal Pastori kinnistu detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju eelhindamise, milles leiti, et Pastori kinnistule on võimalik anda ühe elamu ehitusõigus keskkonnataluvust kahjustamata. Tormitoa kinnistu ehitusprojekti osas mingisugust sõltumatut ekspertiisi ei tehtud. Asjaolud, millega Keskkonnaamet põhjendab Pastori kinnistu hoonestamise keelamist, esinesid ka Tormitoa kinnistul, kus esines samuti loodusdirektiivi lisa I nimetatud esmatähtis elupaigatüüp 9080* (tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid). Ekspert UT arvamuse kohaselt on Tormitoa kinnistul oluliselt rohkem kaitstavaid liike ja kaitstav põlismets on vanem kui Pastori kinnistul; 2) möönda võib, et Pastori kinnistule jäävad elupaigatüübid 1220, 2130*, 7230, 6270, 9020* ja 9080*. UT arvamuse kohaselt ei ole nende väärtus seal nii kõrge, et neid peaks loodusala ja ka kaitseala kaitse-eesmärkideks seadma. Ekspert RN ekspertiisis, millele vastustaja tugineb, ei ole eraldi hinnatud Pastori ega Tormitoa kinnistutel leiduvate elupaigatüüpide esinduslikkust. Vastustaja selgitused Pastori kinnistul leiduvate elupaikade esinduslikkuse kohta on paljasõnalised, tõendamata ning ei ühti ekspertide arvamusega. 2015. aastal ei inventeeritud reaalselt kogu Pastori kinnistut, vaid üksnes looduskaitseala merepoolset osa ja välispiiri. Varba hoiuala ja Varbla merikotka püsielupaiga (Varbla loodusala) kaitsekorralduskavas 2014–2023 (kaitsekorralduskava) on märgitud, et enne kaitsekorra muutmist on vajalik teostada täiendav inventuur; 3) määruse eelnõus nimetati kaitstavaks elupaigatüübiks 6510, kuid määruses nimetati elupaigatüüp 6210. Muudatuse kohta puuduvad põhjendused. Muudatuse eesmärk võis olla nimelt vajadus õigustada Tormitoa kinnistu looduskaitseala piiridest välja jätmist; 4) määruse nr 66 menetlemisel rikuti looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 2 p-i 3, kuna kinnistute omanikele ei esitatud kaarti, kust oleks nähtunud kaitstavad loodusväärtused ja nende esinduslikkus. Looduskaitsealast jäeti välja varem hoiuala koosseisu kuulunud 16,7 ha eramaad ilma adekvaatse põhjenduseta; 5) asjakohane pole vastustaja viide Natura 2000 puudutavale Euroopa Kohtu praktikale. Paljude kinnistute ja iseäranis Tõnise-Rooma kinnistu looduskaitseala piirist välja jätmist põhjendas vastustaja kaitstava loodusväärtuse seisundiga. 2(10)
3-18-1734
4.Vabariigi Valitsus palub vastustes jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kaebaja väited, mis seonduvad Pastori kinnistul ehitustegevuse kooskõlastamata jätmisega aastatel 2010–2011 ei ole asjakohased, kuna need ei puuduta praeguse vaidluse eset; 2) elupaigatüübid, mille kaitseks Varbla looduskaitseala loodi, määrati: 2000. aastal ja 2009. aasta Pärandkoosluste Kaitse Ühingu tehtud poollooduslike koosluste inventuuriga; ala ülepinnalise inventuuriga Natura 2000 inventuuri käigus 2004. aastal; Keskkonnaameti 2010. aastal ja 2015. aastal osalise elupaikade inventuuriga; ekspert RN tehtud metsaelupaikade inventuuriga 2012. aastal; 3) Keskkonnaameti eksperdid inventeerisid 2015. aastal Pastori kinnistu üle. Pastori kinnistul asuvad järgmised loodusdirektiivi elupaigatüüpid: 1220 (väga hea esinduslikkus), 2130* (hea esinduslikkus), 7230 (väga hea, hea ja arvestatav esinduslikkus), 9020* (väga hea ja arvestatav esinduslikkus) ning 9080* (väga hea ja degradeerunud esinduslikkus). Kinnistul on ligi 0,03 ha suurune ala, mis ei kvalifitseeru elupaigaks; 4) kaebaja viidatud OÜ Hendrikson & Ko keskkonnamõju eelhinnang ning UT arvamus ei lükka ümber loodusdirektiivi elupaigatüüpide olemasolu ega nende kaitse vajadust. UT arvamusest ei nähtu, millise metoodika alusel on ekspert elupaikade esinduslikkust hinnanud, sh pole elupaigatüübi 9020* määramise kõige määravamaks aluseks metsa vanus. UT pole hinnanud Pastori kinnistul olevat elupaigatüüpi 9080*. Kummaski eelnimetatud arvamuses ei ole arvestatud sellega, et Pastori kinnistul asuvad loodusdirektiivi elupaigatüübid ning see kuulub Varbla loodusala koosseisus Natura 2000 võrgustikku. Loodusdirektiivi ning Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei välista ega vähenda elupaigatüüpide seisund nende kaitsevajadust ; 5) looduskaitseala moodustamisel ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Pastori ja Tormitoa kinnistud ei ole võrreldavad looduslike tingimuste ega kinnistul kehtivate kitsenduste poolest. Tormitoa kinnistul asuv suvila-ala jäeti looduskaitsealast välja, sest sellel alal ei tuvastatud kaitseala kaitse-eesmärgiks nimetatud elupaigatüüpe ning kinnistu selle osa kasutust arvestades ei ole võimalik, et neid sinna tekiks. Pastori kinnistu on kogu ulatuses kaetud Natura 2000 elupaikadega või on seal tõenäoline elupaiga taastumine; 6) LKS §-i 8 ei ole rikutud. Viidatud säte ei reguleeri menetlusosaliste teavitamist. LKS § 9 lg-test 4 ja 5 ei tulene menetluse läbiviijal kohustust saata maaomanikule kaarti, kus on näidatud väärtuste paiknemine konkreetsel kinnistul; 7) eelnõu menetluse käigus elupaigatüübi 6510 asendamine elupaigatüübiga 6210 ei puutu Pastori kinnistusse, kuna Pastori kinnistul ei esine kumbagi neist elupaigatüüpidest; 8) kaitsealalt jäeti välja kinnistud või nende osad, kus Natura elupaigatüüpe ja muid kõrge väärtusega loodusväärtusi ei ole inventeeritud, kus neid on väga vähesel määral ja mis paiknevad kaitseala servas. Sellisel juhul ei mõjuta nende maatükkide väljaarvamine ala üldist looduskaitselist väärtust ega ala terviklikkust; 9) kaitse alla võtmise otsus põhineb kaitse alla võtmise eelduste olemasolul ja otstarbekuse hinnangul, kusjuures looduskaitselisi hinnanguid mitte kinnistu põhiselt, vaid suuremate alade kaupa, sest kaitsta tuleb tervikuna kogu ala, mis toimib ühtse ökoloogilise süsteemina; 10) reaalselt kaitseala moodustamine kaebaja omandiõigust varasema hoiuala kaitserežiimiga võrreldes oluliselt rohkem ei piira. Samas tagab kaitseala režiim soodsamad kompensatsioonimehhanismid, nt täielik maamaksuvabastus, võimalus saada suuremat erametsamaa toetust, võimalus kinnistu LKS § 20 alusel riigile võõrandada.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28. detsembri 2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) loodusobjekti kaitse alla võtmisel on pädeval avaliku võimu organil väga avar kaalutlusõigus. Kohus kontrollib seda, kas Pastori kinnistu looduskaitsealale jätmine ei ole
3(10)
3-18-1734 kaitseala kaitse-eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu. Samuti kontrollib kohus seda, kas kaebajat on koheldud ebavõrdselt; 2) Varbla looduskaitseala kaitse-eesmärki pole vaidlustatud. Pastori kinnistu kuulus enne Varbla looduskaitseala moodustamist Varbla hoiualale. Vaidlusalune maatükk jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Varbla loodusalale. Kaebaja kritiseerib küll vastustaja väiteid, mis puudutavad Pastori kinnistule jäävate elupaigatüüpide esinduslikkust, ent ei vaidle vastu sellele, et Pastori kinnistule jäävad elupaigatüübid 1220, 2130*, 7230, 9020* ja 9080* (vt kaebuse lk 4, kolmas lõik). Samu elupaigatüüpe on Pastori kinnistul nimetanud ka vastustaja (vt vastustaja 26. oktoobri 2018. a seisukoht, p 29.5; Keskkonnaameti 10. juuni 2016. a kirjale lisatud plaan, tl 87), samuti loetles vastustaja elupaigatüüpide aluseks olnud inventuurid. Varbla looduskaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiisi teostanud RN asus arvamuses seisukohale, et moodustatava kaitseala maa-alast vähemalt 90%-l leiduvad erinevad Natura elupaigatüübid ja neist paljud on esmatähtsad elupaigatüübid (2130*, 9010*, 9020* ja 9080*). Kuigi ekspert RN on leidnud, et osa Keskkonnameti poolt elupaikadeks 9020* ja 9080* inventeeritud objektidest on tegelikult käsitatavad elupaigatüübina 9010*, ei muuda see järeldust, et kogu alale tervikuna jäävad kaitset väärivad esmatähtsad elupaigad. Ekspert RN on sõnaselgelt oma arvamuses leidnud, et looduskaitseala on tsoneeritud looduskaitseliste väärtuste paiknemise alusel ja need on põhjendatud; 3) elupaigatüüpide kaitse eesmärk õigustab kaitseala loomist. Kaitseala režiim tagab kaitseeesmärke paremini, sh võimaldab vältida metsaelupaikade killustumist (vt määruse nr 66 seletuskirja p 2.3). Haldusorganil on suur vabadus määrata kaitstava loodusobjekti tüüp. Loodusobjekti kaitse alla võtmist saaks vaidlustada, kui on ilmselge, et tegemist on põhjendamatult range režiimiga. Kui eesmärgiks on kaitsta teatud elupaigatüüpe mingisugusel suuremal maa-alal (s.o umbes 270 ha suurune Varbla looduskaitseala), ei ole ilmselgelt ülemäärane hõlmata moodustatava looduskaitseala koosseisu ka need kinnistud, kus kaitstavate elupaigatüüpide esinduslikkus ei ole kõige parem; 4) otstarbekuse küsimus on see, kas Pastori kinnistule jäävad kaitstavad elupaigatüübid on sedavõrd esinduslikud, et väärivad kaitset looduskaitseala koosseisus. Ekspert RN märkis, et kaitse-eesmärgiga on kooskõlas ja see on otstarbekas, kui Pastori kinnistu jääb kaitsealale. RN ekspertarvamuses on viidatud kasutatud allikatele, sh välitöödele. Ekspertteadmiste valdkonda kuuluv küsimus on see, mil määral peab ekspert võimalikuks varasemate inventuuride tulemusi arvesse võtta ja usaldada. Põhjust ei ole arvata, et RN arvamus oleks koostatud lohakalt või vajalikke asjaolusid arvesse võtmata; 5) kõrge avaliku huvi tõttu looduskaitse vastu ei ole nõutav, et loodusobjekti kaitse alla võtmisel valiks pädev organ vähima vajaliku kaitset pakkuva kaitserežiimi või et valitud kaitserežiimile allutatud maa-ala piirataks nii väiksena kui võimalik. OÜ Hendrikson & Ko ekspertarvamus (tl 21) ja UT arvamus (tl 32) ei luba järeldada meelevaldset otsust. Vastustajal on õigus otsustada ka rangema režiimi kasuks olukorras, kus kaebaja viidatud eksperdid leiavad, et looduskaitseline eesmärk on võimalik saavutada leebema kaitserežiimiga (või Pastori kinnistule seda ei kohaldata), kuid RN leiab, et kohane on rangem režiim. Samas tuleb arvestada, et OÜ Hendrikson & Ko ekspertarvamus tehti keskkonnamõju eelhindamisena detailplaneeringu menetluses, mille pinnalt on usutav, et ühe elamu rajamine ei kahjusta Pastori kinnistul asuvaid loodusväärtusi olulisel määral. Looduskaitsedirektiivi kohaselt tuleb takistada elupaikade mistahes kahjustamist; 6) UT arvamuses ei ole kajastatud Pastori kinnistule jäävat elupaigatüüpi 9080*. 14. juuni 2016. a kohtumise protokollist (tl 110) nähtub, et UT käis Pastori kinnistul ning leidis, et kinnistul olevad elupaigatüübid on säilinud, v.a lageraie osas. UT arvamusest ei saa järeldada, et Pastori kinnistu looduskaitseala koosseisu arvamine oleks ilmselgelt põhjendamatu. Lageraie alal võib kooslus taastuda; 7) kaebajat pole ebavõrdselt koheldud. Määruse nr 66 vastu võtmise ajal ei olnud kinnistud võrdses olukorras. Tormitoa kinnistu osal, mis jäi kaitseala piiridest välja, asus suvila õueala. 4(10)
3-18-1734 Pastori kinnistul ehitisi ei olnud. Maatükil, kus paikneb ehitis ja kus toimub inimtegevus, on kaitstava elupaiga tekkimine (taastumine) välistatud või ebatõenäoline. Avalik võim peab piirangute seadmisel arvestama isikutele varem antud õigustega ja nende õiguspärase ootusega. Kaebaja ehitamiseks luba ei saanud. Praeguses asjas ei saa vaidlustada seda tegevust, millega keelati 2010. või 2011. aastal Pastori kinnistul ehitamine; 8) vaidluse esemeks pole see, kas Keskkonnameti 2012. aasta Tormitoa kinnistu suvila ehitusprojekti kooskõlastamine oli õiguspärane. Tormitoa kinnistu hoonestamise õigus ja ehitusõigus anti enne Varbala looduskaitseala moodustamist. Kaebajal ehitusõigust polnud. Kaebaja ei ole tõendanud, et Tormitoa kinnistul on rohkem kaitset väärivaid loodusobjekte kui kaebaja kinnistul. Tormitoa kinnistul suvila õueala kasutamise piiramine oleks ebaproportsionaalne meede ega aitaks tagada kaitse-eesmärke (seletuskirja p 2.4); 9) ka teised kinnistud, mis jäid looduskaitseala piiridest välja, ei ole Pastori kinnistuga sarnases positsioonis. Tõnise-Roomu kinnistu ei kuulunud Natura 2000 alale jäänud loodusala koosseisu. Kinnistute asukohad on erinevad. Pastori kinnistu ei jää kaitseala äärde. Tegemist on mereäärse kinnistuga ja suurem osa sellest jääb ehituskeeluvööndisse. Kaebaja huvide arvestamine tähendaks enklaavi loomist, mida ei toeta ükski kaalukas argument (nt ehitise kasutamine, ehitusloa realiseerimine vms); 10) Tormitoa kinnistu erineb Pastori omast, sõltumata sellest, kas mõni elupaik võis sinna otsapidi ulatuda või mitte. Toimikus olevast tõendist ei nähtu, et Tormitoa kinnistu vastaval osal oleks selliseid kaitstavaid loodusväärtusi olnud ning ka ekspert RN pidas võimalikuks ja otstarbekaks selle kinnistu vastava osa välja jätmist moodustatava kaitseala piiridest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellant väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) apellant jääb varasemate seisukohtade juurde; 2) halduskohtu otsus tugineb üksnes vastustaja selgitustele, milles esinevad väited pole tõendatud. Halduskohtul oli võimalik vaidlustatud inventuuri kohta määrata ekspertiis, kui ta ei pidanud kaebaja väiteid ja seisukohti piisavaks. Apellandil oli õiguspärane ootus, et kohus koguks ise tõendeid; 3) kohus hindas tõendeid valesti ja see tõi kaasa ebaõige otsuse. RN ekspertiis tõendab, et Natura 2000 alal asuval Tormitoa kinnistul ja selle ümbruses asuvad elupaigatüübid 6510 ja see piirneb elupaigatüübiga 9080*. RN ei teinud ettepanekut jätta Tormitoa kinnistu Varbla looduskaitsealalt välja. RN ei teinud ettepanekut muuta moodustatava kaitseala kaitseeesmärke Tormitoa kinnistul (elupaigatüübi 6510 asendamine elupaigatrüübiga 6210); 4) elupaigatüübi muutmine ilma selgitusteta on raske rikkumine; 5) RN ekspertiisist nähtub, et Pastori kinnistul asuvad elupaigad 1220, 2130*, 7230, 0 väärtusega ala ja 9020*; 6) RN ekspertiisis pole hinnatud Pastori ja Tormitoa kinnistute kaitstavate elupaikade esinduslikkust. RN ekspertiis on tõendiks ka Tormitoa kinnistu osas; 7) apellant ei osalenud 14. juuni 2016. a kohtumisel. Kohtumisel koostatud protokolli ei tutvustatud osalejatele. UT pole protokolli kinnitanud; 8) vastustaja ei esitanud Pastori kinnistul asuvate elupaikade esinduslikkuse kohta ühtegi tõendit; 9) kaitsekorralduskavas märgiti, et RN 2012. aasta ekspertiis on väga üldine ja enne Varbla looduskaitseala moodustamist tuleb Keskkonnaametil teha Varbla hoiualal uued inventuurid kaitstavate metsaelupaikade osas. Uusi inventuure pole tehtud; 10) vastustaja ametnike tegevus rikub kinnistuomanike õigusi.
5(10)
3-18-1734
7.Vabariigi Valitsus palub vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vabariigi Valitsus esitab kokkuvõtlikult järgmised seisukohad: 1) vastustaja ja halduskohus pole väitnud, et kogu Tormitoa kinnistul puuduvad Natura elupaigad. Tormitoa kinnistu arvati Varbla looduskaitseala koosseisu osaliselt. Välja jäeti kinnistust see osa, mis ei vastanud elupaigatunnustele ning millele kinnistul asuvaid ehitisi ja kinnistu kasutust arvestades ei teki elupaiku ka tulevikus. Halduskohus märkis õigesti, et sellel osal pole elupaikade olemasolu tõendatud; 2) kaebaja väide, et Tormitoa kinnistul elupaigatüüpide puudumine pole tõendatud, ei ole arusaadav. Apellandi arvates tõendab elupaiga olemasolu RN ekspertiisile lisatud joonis, millelt nähtub, et väljajäetud osal on elupaik 9080* (soo-lehtmets). Tormitoa kinnistule püstitati Keskkonnameti 2012. aasta kooskõlastuse alusel hooned. Apellant nõustus ka ise, et hoonete all ei saa midagi kaitsta. Tegemist on aktiivses kasutuses oleva õuealaga, millel on oluline inimmõju. Seega ei saa sinna elupaika kujuneda; 3) üldtuntud on asjaolu, et hoonestusal ei saa samal ajal olla Natura metsaelupaik. Ainetu on analüüsida seda, kuidas vastustaja pidi lisaks tõendama, et elupaik puudub. Apellandi tahe on vaielda ehitusõiguse andmata jätmise üle, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks; 4) Keskkonnaamet inventeeris Pastori kinnistul esinevaid loodusdirektiivi elupaigatüüpe 2010. aastal Natura 2000 inventuuri käigus ning 3. juunil 2015. Inventuuride tegemisel lähtus Keskkonnaamet loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendis kirjeldatud metoodikast ning hindas mh elupaikade esinduslikkust ja üldist looduskaitselist seisundit. Elupaikade inventuuri tehes täitsid inventeerijad inventuuri ankeedi, mille põhjal vormistasid hiljem MapInfo tabelifaili, mis sai omakorda aluseks andmete kandmiseks Eesti Looduse Infosüsteemi (ELI). LKS § 8 lg 3 kohast ekspertiisi tehes puudus kohustus ja ka vajadus viia alal läbi uus Natura 2000 hindamine ning RN sai lähtuda 2010. aasta hinnangutest elupaigatüüpide seisundile ja esinduslikkusele; 5) Pastori kinnistu arvati Varbla looduskaitseala koosseisu, sest seal esinevad loodusväärtused ehk loodusdirektiivi elupaigad. Määruse nr 66 menetluses selgitati seda kaebajale ja talle näidati kaarti; 6) elupaikade esinduslikkus ja üldine seisund ei omanud Pastori kinnistu Varbla looduskaitseala koosseisu arvamisel esmatähtsust. Pastori kinnistu kuulub Varbla loodusala koosseisus Natura 2000 võrgustiku alade hulka, mis tähendab, et alal tuleb täita loodusdirektiivist tulenevaid kohustusi, sh loodusdirektiivi art 6 lg-s 1 sätestatud kohustust kehtestada elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ökoloogilistele nõudlustele. Seejuures ei tee Euroopa Kohtu praktika kaitsemeetmete kehtestamise kohustuses mööndusi olenevalt sellest, milline on elupaiga esinduslikkus või seisund (EuKo C-127/02); 7) hinnang elupaiga esinduslikkusele ja seisundile omab tähtsust eelkõige looduskaitseala kaitse-eesmärgi ja kaitsekorralduslike meetmete valimisel. Näiteks kui hinnang elupaiga esinduslikkusele ja seisundile on halb, võib ala kaitse-eesmärk seisneda kõnealuse elupaigatüübi seisundi parandamises ning vastavalt tuleb kaitsekord kehtestada selliselt, et võimalik oleks selleks vajalike meetmete rakendamine (loodusdirektiivi art 6 lg 1). Kui elupaiga seisund on hea, on eesmärgiks selle seisundi säilitamine ning aktiivseid kaitsekorralduslikke meetmeid ei ole vajalik kaitsekorras planeerida (vt ka Euroopa Komisjoni 2019. a teabedokument Natura 2000 alade kaitsekorralduse kohta); 8) Pastori kinnistul asuvate loodusväärtuste tõendamiseks ei ole vaja läbi viia täiendavat ekspertiisi. Keskkonnaministeeriumi 15. juuli 2016. aasta kirjast ja 14. juunil 2016. aasta Pastori kinnistul toimunud paikvaatluse protokollist nähtub, et lisaks inventuuridele käidi kohapeal elupaigatüüpe hindamas. UT ei vaidlusta elupaigatüüpide olemasolu, v.a lageraie ala, kus lageraie tõttu elupaik degradeerus, kuid mille osas UT kinnitab, et lageraie ala ei sobi hoonestamiseks. Vastustaja esitab toimikusse lisamiseks sama protokolli, mis on allkirjastatud; 6(10)
3-18-1734 9) kaitsekorralduskava p-s 4.1.1 esitatud seisukoht ei ole Pastori kinnistu põhine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
9.Apellant on seisukohal, et halduskohtul lasus kohustus määrata asjas ekspertiis, kuigi apellant ei taotlenud ekspertiisi määramist. Kuna halduskohus enda algatusel ekspertiisi ei määranud, taotleb apellant ringkonnakohtult ekspertiisi määramist. Apellant ei selgita täpsemalt, millise konkreetse küsimuse lahendamiseks või asjaolu välja selgitamiseks tuleb ekspertiis määrata ja kuidas see aitaks õigusvaidlust lahendada. Apellatsioonkaebusest võib siiski mõista, et ekspertiis tuleks määrata selleks, et välja selgitada elupaikade esinduslikkus. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus rikkus HKMS § 2 lg-st 4 tulenevat uurimispõhimõtet, kui ei määranud enda algatusel asjas ekspertiisi. Eeskätt lasub kaebajal kohustus tõendada neid väiteid, millele ta soovib kohtumenetluses tugineda ning kui ta ei saa tõendile tugineda, peab ta kohtule seda selgitama (HKMS § 59 lg 1). Praegusel juhul pole kaebaja taotlenud halduskohtult ekspertiisi määramist ega ära näidanud, miks kohtuasja juures olevad tõendid (RN ekspertiis, OÜ Hendrikson & Ko ning UT arvamused, 14. juuni 2016. aasta paikvaatluse protokoll) ei ole asja õigeks lahendamiseks piisavad ning seetõttu tuleb kohtul määrata ekspertiis elupaikade esinduslikkuse määramiseks. Ainuüksi see, et kaebaja ei ole nõus halduskohtu vastu võetud tõendite pinnalt tehtud järeldustega, ei ole piisav, et nõuda ringkonnakohtult ekspertiisi määramist. Kaebajale olid arvamused teada juba kaebuse esitamisel. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellandi taotluse määrata ekspertiis rahuldamata (HKMS § 198 lg 3).
10.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vastustaja vaidlustatud tegevus ja halduskohtu otsus ei põhine tõenditel. Pastori kinnistut inventeeriti 2010. aasta Natura 2000 inventuuri käigus ja 3. juunil 2015. Asjas on RN koostanud ekspertarvamuse. Lisaks toimus Pastori kinnistul 14. juunil 2016 paikvaatlus, mille kohta koostati protokoll. Halduskohus on otsuse tegemisel tuginenud kaebaja esitatud tõenditele ja mh eespool viidatud tõenditele ning nende alusel oma hinnangu kujundanud (vt halduskohtu otsus, p-d 18–21). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldustega, ei tähenda, et otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud on tõendamata.
11.Apellant väidab, et RN ekspertiisiga on tõendatud, et Tormitoa kinnistul asuvad elupaigatüübid 6510 ja 9080. Samuti on apellant seisukohal, et RN ei teinud ettepanekut arvata Tormitoa kinnistu moodustatavast Varbla looduskaitsealalt välja ega asendada elupaigatüüpi 6510 elupaigatüübiga 6210.
11.1.Tormitoa kinnistu osaliselt looduskaitseala hulka arvamisega ei piirata kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja on Pastori kinnistu omanik. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et kellegi teise isiku kinnistu arvataks samuti tervikuna looduskaitseala hulka.
11.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja ka võrdse kohtlemise argumendil nõuda vaidlustatud tegevuse tühistamist. Nõue kohelda isikuid õiguse kohaldamisel võrdselt kehtib 7(10)
3-18-1734 olukorras, kus isikud asetsevad ühetaolises positsioonis. Halduskohus põhjendas, miks kaebajat pole õige võrrelda Tormitoa kinnistu omanikuga, mistõttu pole vastustaja kohelnud kaebajat ebavõrdselt Tormitoa kinnistu omanikuga. Halduskohus märkis, et kaitseala kaardilt ja määruse nr 66 seletuskirjast nähtus, et Tormitoa kinnistul asus suvila koos õuealaga, kuid Pastori kinnistul ehitised puudusid. Seejuures lisas halduskohus, et pädevad haldusorganid andsid Tormitoa kinnistule suvila ehitamiseks load enne Varbla looduskaitseala moodustamist. Kaebajale pole antud lube ehitise püstitamiseks ei enne looduskaitseala moodustamist ega ka pärast seda. Ringkonnakohus jagab seetõttu halduskohtu seisukohta, et vastustaja pole vaidlustatud tegevusega kohelnud kaebajat meelevaldselt erinevalt ega rikkunud tema võrdsusõigust.
11.3.Ringkonnakohus märgib, et kui kaebaja hinnangul rikub tema õigusi see, et ta ei saanud ehitamiseks kooskõlastust või ehitusluba, oleks tulnud neid tegevusi eraldi vaidlustada. Nende vaidluste raames oleks tulnud analüüsida, kas nt Keskkonnaamet on keeldunud õiguspäraselt kooskõlastuse andmisest, sh seda, ega kooskõlastuse andmata jätmisel pole võrdsusõigust rikutud. Praeguse vaidluse esemeks pole see, kas kaebajale keelduti või oleks keeldutud ehitusõiguse andmisest õiguspäraselt (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2).
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei riku kaebaja õigusi see, kui eelnõu menetluse käigus asendati elupaigatüüp 6510 elupaigatüübiga 6210. Kaebaja kinnistul pole kumbagi eespool mainitud elupaigatüüpi, mistõttu ei tulene sellest muudatusest kaebaja õigustele piirangut. Kaebaja ei saa kaitsta nende kinnistuomanike õigusi, keda muudatus puudutas.
13.Apellant väidab, et vastustaja pole tõendanud Pastori kinnistul asuvate elupaikade esinduslikkust, samuti ei nähtu elupaikade esinduslikkust RN ekspertiisist. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Keskkonnaamet inventeeris Pastori kinnistut 2010. aasta Natura 2000 inventuuri ja 3. juuni 2015. aasta inventuuri käigus, mille raames mh hinnati elupaikade esinduslikkust. Keskkonnaameti 10. juuni 2015. aasta vastuses nr PV 1510/15/8877-3 kaebajale märgiti järgmist: „Pastori kinnistu on 2010. aasta inventuuri, 2012. aasta elupaikade kameraalse kontrolli ning 03.06.2015. aastal teostatud inventuuri kohaselt kaetud EL nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ I lisas toodud elupaigatüüpidega: püsitaimestuga kivirannad (1220) (väga hea (A) esinduslikkusega), hallid ehk kinnistunud luited (2130*) (hea (B) esinduslikkusega), liigirikkad madalsood (7230) (väga hea (A), hea (B) ja arvestatava (C) esinduslikkusega), vanad laialehised metsad (9020*) (väga hea (A) ja arvestatava (C) esinduslikkusega) (kaasnevaks elupaigatüübiks 10% ulatuses on soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) (väga hea (A) ja väheesindusliku ehk degradeerunud (D) esinduslikkusega) (ca 0,7 ha suurune soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüüp on degradeerunud esinduslikkusega metsastunud lank, mis on uuenenud sanglepaga). Pastori kinnistul on ca 0,03 ha suurune ala, mis ei kvalifitseeru elupaigatüübiks ehk on nn „0” elupaigatüüp (lisa 1).“ (Digitoimik, I astme menetlus, lk 153). Vastustaja selgitab, et inventeerijad täitsid inventuuri ankeedi, mille põhjal vormistati hiljem MapInfo tabelifail ja need andmed kanti ELI. Eksperthinnangu koostamise alusmaterjaliks oli mh ELI-s kajastatud andmed (vt RN ekspertiis, lk 3). Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et sellises olukorras ei eelda LKS § 8 lg 3 uue Natura 2000 hindamise läbiviimist ega elupaigatüüpide esinduslikkuse uuesti kontrollimist. Eksperdil on õigus otsustada, kas ta peab võimalikuks varem kogutud materjale arvestada või mitte. Samuti pole kohtuasjas esitatud dokumente selle kohta, et asjaolud oleksid võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. Seejuures märgib vastustaja, et Pastori kinnistu Varbala looduskaitseala koosseisu arvamisel ei omistatud määravat tähtsust sellele, milline oli elupaikade esinduslikkus ja nende üldine 8(10)
3-18-1734 seisund, kuna Pastori kinnistu Varbla loodusala koosseisus kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Loodusdirektiivi art 6 lg-st 1 tuli kohustus kehtestada elupaikade kaitseks kaitsemeetmed ning see ei sõltunud elupaikade esinduslikkusest. Elupaiga esinduslikkus omab tähtsust eelkõige looduskaitseala kaitse-eesmärgi ja kaitsekorralduslike meetmete valimisel.
14.Apellant väidab, et kohus pole arvestanud asjas tehtud ja kogutud ekspertiisidega nende kogumis, sh pole nende sisuga piisaval määral tutvunud ega analüüsinud kõiki ekspertarvamusi.
14.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud apellandi väide, et halduskohus pole asjas kogutud tõenditega arvestanud. Halduskohus käsitles otsuse p-des 18–21 RN ekspertiisi ning OÜ Hendrikson & Ko ja UT arvamusi. Halduskohus on otsuses kajastanud RN ekspertiisi, mis rääkis kaitseala režiimi loomise kasuks, nt et moodustatava kaitseala maa-alast vähemalt 90%-l leiduvad erinevad Natura elupaigatüübid ja paljud neist on esmatähtsad elupaigatüübid, samuti on looduskaitseala tsoneeritud looduskaitseliste väärtuste paiknemise alusel. Halduskohus toob RN ekspertiisist esile mh selle, et Pastori kinnistu kaitsealasse jätmine on kaitse-eesmärgiga kooskõlas ja otstarbekas. Lisaks märgib halduskohus, et RN on tuginenud varasemate inventuuride käigus saadud andmetele (halduskohtu otsuse p 19). Teiselt poolt võttis halduskohus arvesse OÜ Hendrikson & Ko ning UT arvamusi, mille kohaselt oleks looduskaitseline eesmärk võimalik saavutada leebema kaitserežiimiga või nii, et Pastori kinnistule kaitserežiimi ei kohaldataks. Halduskohus ei omistanud OÜ Hendrikson & Ko arvamusele määravat tähendust, kuna see anti keskkonnamõju eelhindamisena Pastori kinnistu detailplaneeringu menetluses. Halduskohus lisab, et asjaolu, et elamuala rajamine tooks kaasa vähese mõju, ei välista Pastori kinnistu hõlmamist looduskaitsealaga, kuna loodusdirektiivi kohaselt tuleb takistada elupaikade mistahes kahjustamist (halduskohtu otsuse p 20). Halduskohus ei omistanud UT arvamusele määravat tähendust, kuna selles pole kajastatud Pastori elupaigatüüpi 9080* ning 14. juuni 2016. aasta paikvaatluse järel asus UT seisukohale, et elupaigatüübid on säilinud osas, kus pole tehtud lageraiet (halduskohtu otsuse p 21).
14.2.Ringkonnakohus peab mh vajalikuks märkida, et OÜ Hendrikson & Ko arvamuse kohaselt soovitab erialaasjatundja anda kinnistule ehitusõiguse üksnes ühele elamualale koos abihoonega. Erialaasjatundja andis oma hinnangu üksnes Pastori kinnistu kohta. Seevastu vastustaja hinnang ja vaidlustatud tegevus ei puuduta üksnes kaebaja kinnistut, vaid suuremat maa-ala, et luua üks tervik. Ühe terviku loomine oleks raskendatud, kui üksikute kinnistute kaupa tuleks hakata tegema kõigile kinnistu omanikele erandeid.
15.Apellant on seisukohal, et halduskohtus ei käsitlenud otsuses kaitsekorralduskava, millest nähtub, et RN ekspertiis oli üldine ja et enne Varbla looduskaitseala moodustamist tuli Keskkonnaametil viia läbi uued inventuurid. Kuigi halduskohus pole otsuse põhjendavas osas võtnud seisukohta kaebaja väite kohta, et kaitsekorralduskava kohaselt tuli läbi viia uued inventuurid, ei too see kaasa halduskohtu otsuse tühistamist ega kaebuse rahuldamist. Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, et kaitsekorralduskavast järeldub, et Pastori kinnistu osas tuli läbi viia uued inventuurid. Kaitsekorralduskava p-s 4.1.1 märgiti, et inventuuride käigus kogutud andmed on kohati liiga suure üldistusega, mistõttu on vajalik põhjalik metsapaikade inventuur koos kaardistusega (tl 153). Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et kaitsekorralduskava p-s 4.1.1 ei võetud seisukohta konkreetselt Pastori kinnistu kohta. Seejuures ei määratletud konkreetselt seda, millise koha kohta olid inventuurid liiga suure üldistusega. Pastori kinnistut puudutava vaidluse osas ei saa määravat tähendust kaitsekorralduskava p-le 4.1.1 omistada mh seetõttu, et lisaks inventuuridele toimus Pastori kinnistul 14. juunil 2016 paikvaatlus, milles 9(10)
3-18-1734 eriteadmistega isikud (sh kaebaja viidatud isik UT) järeldasid, et valdavas osas on elupaigatüübid säilinud. Paikvaatlusel osalesid mh IT (Keskkonnaamet, elupaigatüüpide inventuuri teostaja) ja UT (Paldiski Sadamate AS-i ekspert). Paikvaatluse protokollis märgiti järgmist: „Kadakaranna ja Jaana kinnistute asjus kohtumise lõppedes käisid Pastori [---] kinnistul IT ja UT ning leidsid, et kinnistul olevad elupaigatüübid on säilinud, välja arvatud UT arvates lageraie osas4, mis tema arvates ei kvalifitseeru soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüübiks ning see tuleb märkida 0 elupaigaks. Samuti on UT arvates küsitav Pastori kinnistu kagu nurgas oleva „mets“ vastavus elupaigatüübile. Teistes kohtades elupaigatüübi kui sellise olemasolu UT ei vaidlusta (väljavõte 22.06.2016 UT e-kirjast).“ Joonealuse märkuse nr 4 kohta märgiti järgmist: „Eraldis 4, mille on tehtud lageraie kehtiva metsateatise alusel, piirneb inventeeritud madalsooga (loodusdirektiivi elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230)), mis suurendab hetkel avatud maastiku pindala, kuid mis ei ole Keskkonnaameti arvates sobiv ala hoonestamiseks (ka UT arvates ei ole see suures osas sobiv ala hoonestamiseks). Keskkonnaameti poolt läbi viidud inventuuri kohaselt on eraldis 4 valdavas ulatuses degradeerunud esinduslikkusega soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüüp.“ Paikvaatluse protokoll kinnitab, et omaaegsed inventuurid Pastori kinnistu osas polnud ilmselgelt ekslikud ega ajas oma tähtsust kaotanud.
16.Ringkonnakohus ei jaga apellandi etteheidet, et 14. juuni 2016. aasta paikvaatluse protokoll ei ole usaldusväärne tõend, kuna kaebaja vaatlusel ei osalenud ning halduskohtule esitatud dokumendil puudus UT allkiri. UT allkirjaga esitatud dokument tuleb HKMS § 198 lg 3 alusel vastu võtta. Nimetatud dokument aitab tagada asja õige lahendamise, kuna võimaldab kontrollida kaebaja väidet tõendi usaldusväärsuse kohta. Kaebaja ei seadnud halduskohtus 14. juuni 2016. aasta paikvaatluse protokolli usaldusväärsust allkirja puudumise tõttu kahtluse alla. Kaebaja esitas vastava väite esmakordselt ringkonnakohtus, mistõttu on selle väite kontrollimiseks tarvis tõend vastu võtta. Ringkonnakohtu hinnangul pole paikvaatluse protokoll kui tõend ebausaldusväärne kaebaja esitatud põhjendustel. Sellel dokumendil on UT 30. juunil 2016 antud digitaalne allkiri (tl 183). Üksnes asjaolu, et kaebaja ei viibinud paikvaatluse juures, ei muuda paikvaatluse protokolli ebausaldusväärseks.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata
18.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei taotle menetluskulude väljamõistmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.