lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-887/15

Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-887/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-887

Haldusasi

X.X. kaebus Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse 02.04.2018 otsusele

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X., volitatud esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja – Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Asja läbivaatamise vorm

06.05.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.05.2018 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.06.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-18-887

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ) juhatus tunnistas 02.04.2018 otsusega kutsekomisjoni 12.02.2018 ettepaneku alusel, X.X. 26.02.2018 esitatud arvamust arvestades ning kutseseaduse (KutS) § 22 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel kehtetuks X.X. väljastatud kutsetunnistuse nr 095314 (p 1) ja kohustas teda kutsetunnistust tagastama (p 2). Otsuses nõustuti kutsekomisjoni ettepanekus esitatud põhjendustega ja loeti need otsuse põhjendusteks. Seega on 02.04.2018 otsuse põhjendused kokkuvõttes järgmised. 1) Ülevaatuse tegemata jätmine. Varahindamise standardi EVS 875-6 jaotise 6.3.1 kohaselt on laenutagatise hindamisel kohustuslik vara ülevaatuse teostamine ning sealjuures nii väline kui ka ehitise osa ülevaatus. Rahandusministri 15.06.2016 määruse nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ § 2 lg-st 2 tulenevalt viib hindamise läbi kutseline hindaja. Seega ei tohi ühtegi hindamistoimingut teostada kutseta isik. Määruse nr 25 § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse vara kooskõlas hindamise hea tavaga. Hindamise hea tava on sisustatud varahindamise standardiseerias EVS 875. Vastavalt varahindamise standardi EVS 875-10:2013 jaotisele 7.2 tuleb eksperthinnangus märkida hinnatava vara ülevaatuse teinud hindaja nimi ja ülevaatuse juures viibinud isiku nimi. X.X. koostatud 13.06.2017 eksperthinnangus nr T-131-17 korteriomandile asukohaga xxxxxxx (eksperthinnang) on märgitud ülevaatuse teostajana X.X., kes ei ole tegelikult ülevaatust teostanud, sest ka tema enda kinnitusel ei viibinud ta ülevaatuse juures. X.X. selgitas 07.12.2017, et hindamisaktis on ebaõigesti märgitud, et hindamisaruannete objektide ülevaatuse teostas X.X. Ta selgitas, et korteriomandi ülevaatuse teostas maakler Y.Y., kes edastas talle fotod. Korteriomandi omanik Q.Q. kinnitas 20.09.2017 avalduses, et ülevaatuse juures viibis Q.Q. ja ülevaatuse tegi maakler Y.Y. X.X. väited näitavad, et ta ei mõista riske, mis kaasnevad olukorraga, kus ülevaatus võimaldatakse teha huvitatud isikul endal (omanik, tellija või maakler). Üks riskidest realiseeruski, kuna eksperthinnangusse sattus ebaõige foto. Ehkki ebaõige foto võib hinnangusse jõuda erineval moel, tuleb seda vaadelda koos asjaoluga, et X.X. ei teostanud vara ülevaatust. Vara ülevaatuse mitteteostamine ja tuginemine mujalt saadud informatsioonile on lubamatu ja EVS 875 oluline rikkumine. X.X. pidanuks olukorras nägema potentsiaalset huvide konflikti, kuid allkirjastas hinnangu siiski objekti müügist ja vahendustasust saadavast kasust otseselt huvitatud isiku poolt teostatud ülevaatuse ja fotode alusel. See on vastuolus objektiivsuse nõudega. 2) Olulise väärtust mõjutava teguri analüüsimata jätmine eksperthinnangu koostamise käigus. Ebaõige oli eksperthinnangus sisalduv seisukoht mitte arvestada vara turuväärtust oluliselt mõjutava isikliku kasutusõigusega. Selgitus isikliku kasutusõigusega mittearvestamise kohta on raskesti mõistetav. Hüpoteekidega arvestamata jätmine on üldine praktika, vastupidiselt isikliku kasutusõigusega arvestamata jätmisele. 3) Ebaõige informatsiooni esitamine eksperthinnangus. X.X. hindajana, kes ei ole vara ülevaatust teinud, ei saa väita, et eksperthinnangu andmed on usaldusväärsed olukorras, kus ta ei ole kohapealset olukorda ise vahetult tajunud. 4) Ebaõige seisukorra koondhinnangu andmine eksperthinnangus. Koondhinnanguks on esitatud „hea“, milleks on eksperthinnangus esitatud definitsiooni kohaselt uued või remonditud, kuid kulumistunnustega pinnad. Q.Q. esitatud foto kohaselt on vara vannituba ekspluatatsioonikõlbmatu, seega viib seisukorra hinnanguna esitatud „hea“ hinnangu lugeja ebaõigele arusaamale tegelikest asjaoludest. Vannitoa kirjeldus on esitatud sedavõrd umbmääraselt, et see on põhimõtteliselt sobilik igasuguses seisukorras oleva vannitoa kohta. 5) Eksperthinnangu esikaanel on tellijana toodud Q.Q. X.X. ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tellijaks oleks olnud Y.Y. Seevastu on X.X. eksperthinnangus ise märkinud tellijana Q.Q.. X.X. selgitas 18.10.2017 vastuses, et Q.Q. oli volitanud enese eest tegutsema Y.Y. (st Y.Y. 2(11)

3-18-887 tegutses Q.Q. esindajana) ning ka OÜ Tõnisson Kinnisvarakonsultant tagastas eksperthinnangute koostamise eest makstud tasu Q.Q., mitte Y.Y. Aukohus ega kutsekomisjon ei pidanud kahtlema tellija isikus ega asuma uurimispõhimõttest lähtuvalt koguma vastupidiseid tõendeid. Tellija isik ei mõjuta hindaja eksimuste olemust ja ulatust ega oma lõppkokkuvõttes tähtsust. KutS § 22 lg 1 p 3 alusel kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ei eelda tellija kaebust. Tellija isikust olenemata tuleb tööd teha vastutustundlikult ja kooskõlas seaduste, heade tavade ja standardiga. 6) Tegemist on oluliste rikkumistega, kuid X.X. peab oma tegevust suures osas vastutustundlikuks ning kõikide normidega kooskõlas olevaks. Ta ei mõista kutsetasemega seonduvat vastutust ning juhtum kahjustab kogu kutseala mainet. Praeguses asjas saab kohaseks meetmeks olla ainult kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine, et isik saaks tutvuda valdkonda reguleerivate normidega ja mõista kõrgeima kutsetasemega isiku vastutuse ulatust. Noomitus ega EKHÜ-st väljaheitmine ei anna võimalust suunata isiku käitumist selliselt, et tekiks võimalus mõelda oma tegevuse tagajärgede üle. Põhiseaduse §-des 19 ja 29 sätestatu ei välista kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist olukorras, kus tegevuse mittevastavus kutsestandardi normidele on oluline. X.X. on võimalik tulevikus kutset uuesti taotleda. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine riivab X.X. õigusi, kuid samas on vaja tagada, et kutselise hindaja teenuste kasutamine oleks kvaliteedi garantiiks tellijatele ja muudele isikutele, kellele eksperthinnangud on mõeldud kasutamiseks. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ei toimu X.X. poolt menetluses vastuväidete esitamise tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2.X.X. esitas 02.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendavad seisukohad 10.07.2018) EKHÜ juhatuse 02.04.2018 otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Otsus on tühine, kuna selle on teinud pädevust mitteomava organina EKHÜ juhatus. EKHÜ kutsekomisjoni töökorra kohaselt otsustab kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kutsekomisjon. 2) Alternatiivselt tuleb otsus tühistada. Haldusorgan ei saa lahendada asja isiku kahjuks põhjusel, et isik on jätnud esitamata tõendid asjaolu kohta, mida haldusorgan on oluliseks pidanud. Vastustaja ei ole tuvastanud olulisi asjaolusid ega kogunud tähtsust omavaid tõendeid, nt kuulanud üle Y.Y. ega muid isikuid. Eksperthinnangu tellija ei pea olema kinnisasja omanik, vaid isik, kes sõlmib hindamise teostajaga lepingu. Vastustaja ei ole seda kaebaja poolt vaides esitatud seisukohta analüüsinud. Vastustaja on kontekstiväliselt tõlgendanud kaebaja 18.10.2017 vastuse p-s 1 esitatud väidet, et Y.Y. tegutses Q.Q. esindajana. Kaebaja väljendas selles vastuses korduvalt seisukohta, et hindamisaruande tellis Y.Y. Vastustaja ei ole kaalutlusotsuse tegemiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud ja on jätnud kõrvale kõik kaebaja argumendid, mis ei toetanud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist. Kuna X.X. vaidles vastu seisukohale, et tellijaks oli Q.Q., ei saanud kutsekomisjon tugineda üksnes eeldusele, et Q.Q. oli tellija. Vastustaja oleks HMS §-dest 6 ja 38 tulenevalt pidanud välja selgitama, kes hindamisaktid tellis. 3) Q.Q. kaebuse läbivaatamisel EKHÜ aukohtus rikuti menetlusreegleid, sest vastustaja juhatus ei vaadanud avaldust läbi enne selle läbivaatamist aukohtu poolt. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Q.Q. avaldus oleks juhatuses arutusel olnud ja et juhatus oleks selle aukohtule edastanud. On tõsi, et KutS ei näe ette aukohtumenetlust, kuid käesoleval juhul on vastustaja aukohtumenetluse läbi viinud ja aukohus on teinud kutsekomisjonile ettepaneku kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Alles seejärel on kutsekomisjon

3(11)

3-18-887 kaebaja tegevust hinnanud. Vastustaja on nii kohtueelses menetluses kui vastuses kaebusele aukohtu otsusele tuginenud. Kuna aukohtumenetlus viidi läbi, oleks tulnud järgida ka selleks ette nähtud reeglistikku, sh Aukohtu Statuuti. 4) Kaebaja vaatas hinnatava vara üle, teostades hinnatava objekti välise ülevaatuse kohapeal ning ehitise osa (vara seestpoolt) ülevaatuse Y.Y. saadud fotode kaudu. Vahetu kohapealse ülevaatuse teostamata jätmine ei ole käsitatav kutsestandardite olulise rikkumisena, kui see ei mõjuta oluliselt eksperthinnangu tulemust. Hindajal ei ole kohustust vara kohapeal ja vahetult üle vaadata, kui muul viisil on võimalik koguda usaldusväärseid andmeid vara seisukorra kohta. Kaebaja oli tellija Y.Y. suuliselt kokku leppinud ülevaatuse teostamise viisi. Q.Q. märkimine tellijaks toimus tellimuse esitanud Y.Y. soovil. Tegemist oli klassikalise allhanke olukorraga. Kaebaja jaoks oli tellijaks Y.Y. Lisaks nõustus ka Q.Q. hinnatava vara ülevaatusega sellisel viisil nagu see toimus, sest ta võimaldas Y.Y. vara üle vaadata ja teha sellest fotod. Seega nõustus Q.Q., et kaebaja vaatab vara seestpoolt üle Y.Y. saadud fotode ja info alusel. Kuna nt vara ülevaatus videokonverentsi teel ei oleks käsitatav kutsestandardite olulise rikkumisena, ei saa sellena käsitada ka vara ülevaatust fotode abil. Vastustaja ei ole välja toonud regulatsiooni, millest tulenevalt tuleb objekt täies ulatuses kohapeal üle vaadata. Kuigi kaebaja ei käinud xxxxxx korterit seest vaatamas, on korteriomandi hindamise läbi viinud kaebaja. Kaebaja on sellises tüüpelamus asuvaid kortereid varem hinnanud. Arvestades, et kaebaja oli teostanud välise vaatluse, tal olid fotod ja Y.Y. saadud suuline info ning varasemalt omandatud andmed, oli kaebajal piisavalt infot hindamisakti koostamiseks. Kehtiv regulatsioon ei välista, et hindamiseks vajaliku info kogumisega tegeleb lisaks hindajale keegi teine. Hinnangu annab ja selle õigsuse eest vastutab hindaja. Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja teostas korterelamu välise vaatluse, ehkki kaebaja tugines sellele juba kohtueelses menetluses (18.10.2017 vastuses). Kaebaja selle väitega arvestamata jätmine kinnitab kaalutlusreeglite rikkumist (HMS § 4 lg 2 ja § 6). Vastustaja leiab valesti, et kaebaja peab tõendama, et ta teostas xxxxxxx korterelamu ja krundi ülevaatuse. Vastustajal lasub tõendamiskohustus, et kaebaja seda ei teinud. Kuna vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja väited, et kaebaja teostas hindamisobjekti välise vaatluse, ei ole vastustaja teinud midagi selleks, et selgitada välja, kas kaebaja vaatas hindamisobjekti väliselt üle (HMS § 6 rikkumine). Vaidlustatud haldusaktis ei ole väidetud, et kaebaja oleks hindamisakti töö tellijale sobilikuks „kohendanud“. 5) Kutsestandardite eesmärk on maandada hindaja riske. Kui hindaja kaldub kutsestandardite tingimustest kõrvale, võtab ta riski, et ebakorrektse hinnangu ning standardite rikkumise tagajärjel kaasneb tema vastutus. Kui hindamise kvaliteet on tagatud, ei tohi standarditest mõningane kõrvalekaldumine kaasa tuua kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist. 6) Isikliku kasutusõigusega mittearvestamine on kooskõlas kutsestandarditega. Eksperthinnangus on viide sellele, et hinnangu kasutajaks on krediidiasutus. Lisaks ei mõjuta surmani seatud isiklik kasutusõigus hinnatava vara väärtust teatud ulatuses ning sellist mõju ei ole ka võimalik hinnata, vaid see muudab vara mh ka krediidiasutuse silmis mittelikviidseks. Haldusakti põhjendused on vastuolulised. Kutsekomisjoni 12.02.2018 ettepaneku p-s 2.2 on samaaegselt väidetud nii seda, et eksperthinnangus esitatud seisukoht kõnealuse kandega mitte arvestada on ebaõige, kui ka seda, et eksperthinnangus ei ole selgesõnaliselt sõnastatud eeldust, et isikliku kasutusõiguse kandega ei arvestata. Hindamisaktis on kirjas, et isikliku kasutusõiguse kandega ei arvestata. Vastustaja möönab ka vaidlustatud haldusaktis, et hüpoteekide puhul on varahindamise standardi EVS 875-4:2015 p 6.3.2 mittejärgimine tavapärane ja vastustaja poolt aktsepteeritav. Vastustaja seisukoht erinevate koormatistega arvestamise lubatavuse osas on vastuoluline. Võrdlus hüpoteegiga mittearvestamisega on kohane. Tõendatud ei ole vastustaja organite poolt haldusmenetluses antud seisukohad, et tegemist on olulise väärtust mõjutava 4(11)

3-18-887 teguri analüüsimata jätmisega. Kaebaja on esitanud asja juurde kutselise hindaja ja riiklikult tunnustatud eksperdi Riho Lubi arvamuse isikliku kasutusõiguse arvestamata jätmise kohta, mis tõendab vastustaja põhjenduse ebaõigsust. 7) Eksperthinnangus on esitatud õige informatsioon. Asjaolu, et kaebaja xxxxxx korteris ei käinud, ei muuda kogutud ja esitatud andmeid ebausaldusväärseks. Vastustaja pidanuks andmete ebausaldusväärsuse kui faktilise asjaolu tuvastama otsuse tegemisel. Vastustaja ei ole tuvastanud, milles seisneb eksperthinnangus esitatud andmete ebaõigsus, ega sedagi, et andmeid kogunud isiku usaldusväärsuses on alust kahelda. Eksperthinnangus toodud andmetes puuduvad vastuolud. Kogutud ja esitatud andmetes ei ole tuvastatud olulist ebakõla tegeliku olukorraga. Eksperthinnangus toodud hinnatava vara seisukorra koondhinnang on õige. Vastustaja seisukoht, et duširuum ja WC on ekspluatatsioonikõlbmatu, ei tugine faktilistele asjaoludele. Hindamise ajal olid remonttööd lõpetamata, kuid ruum oli kasutatav. Paigaldamata olid seinaplaadid ja dušinurk, mis olid korteris juba olemas. Kaebaja möönab, et eksperthinnangus sisaldus ekslikult ebaõige duširuumi pilt. Ruumi remondijärgus olek ei mõjutanud korteriomandi seisukorra koondhinnangut sedavõrd, et selleks ei oleks saanud olla hinnang „hea“. Samuti ei mõjutanud see märkimisväärselt korteri hinda. Vaatamata remondile ei olnud duširuum kasutuskõlbmatu. Hindamisakti kohaselt oli korteri turuhind 11 000 eurot ning hindamisaktis toodud hinna täpsus oli +/- 5%. Duširuumi pooleliolev remont ei mõjutanud korteriomandi hinda üle 5%. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja antud koondhinnang xxxxxx seisukorrale või hinnang korteriomandi turuväärtuse kohta oleks olnud ebaõige. 8) Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on ebaproportsionaalne, arvestades kaebaja senist pikaaegset tegevust (17 aastat) ning varasemate kaebuste ja karistuste puudumist. Tegemist on väga olulise põhiõiguse riivega. Kehtetukstunnistamise tagajärjeks on kaebaja töökoha ja sissetuleku kaotus. Vastustaja ei ole neid asjaolusid kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud. Isikut ei tohi karistada selle eest, et ta on kasutanud õigust esitada vastuväiteid. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on sisuliselt võrdsustatav ametniku teenistusest vabastamisega. Isegi kui eksperthinnangu koostamisel esinenuks puudusi, pole tuvastatud, et eksperthinnangus esitatud turuväärtus oleks vale. Rikkumisega ei ole kellelegi kahju tekitatud. Tegemist pole sedavõrd olulise rikkumisega, mis üksikult või koosmõjus annaks aluse raskeima karistuse kohaldamiseks. Isegi kui rikkumine tuvastatuks lugeda, tulnuks kohaldada noomitust. Riigikohtu seisukohad haldusasjas nr 3-3-1-13-16 selle kohta, milliseid asjaolusid tuleb arvestada isikule distsiplinaarkaristuse määramisel, on kohaldatavad ka praeguses asjas. Vastustajal lasus kohustus kaaluda kaebaja huvi jätkata oma senist kutsetegevust. Vastustaja on hinnanud kaebaja väidetavaid minetusi põhjendamatult rasketeks. Ühe hindamisobjekti osaliselt vahetult vaatamata jätmine olukorras, kus see ei omanud tellijale, kinnistu omanikule ega kolmandatele isikutele kahjulikke tagajärgi, ei tohi kaasa tuua kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist. Kohus saab hinnata vaidlustatud otsuse proportsionaalsust. Väide, et kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamata jätmine kahjustaks teiste hindajate mainet, on üldsõnaline ja sisustamata. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise eesmärgiks vastavalt KutS § 22 lg 2 p-le 3 ei saa olla teiste hoiatamine või maine hoidmine ega ka isikule järelemõtlemiseks jmt aja võimaldamine. Vastustaja ei saa põhjendada kaebaja mittesobivust kutseliseks hindajaks väidetega, mida kaebaja on esitanud pärast haldusakti andmist.

3.Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing palub 19.06.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Vaidlustatud otsuse tegemine oli vastustaja juhatuse pädevuses. KutS § 22 lg 1 p 3 kohaselt on kutse andjal kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb kutse andja – seadus ei sätesta, milline kutse andja organ peaks selle otsuse tegema. Antud juhul on kutse andjaks EKHÜ, kes 5(11)

3-18-887 on õiguslikult vormilt mittetulundusühing. Vastustaja juhtimis- ja esindusorganiks on juhatus. KutS § 22 lg 1 p 3 ja MTÜS § 26 lg 1 koosmõjus on ainumõeldav tõlgendus, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemine oli vastustaja juhatuse pädevuses, kes ongi kaevatava otsuse teinud. Ilmselgelt ebamõistlik oleks tõlgendus, mille kohaselt peaks kutse andja nimel tegema otsuse kutsekomisjon, kuna see tähendaks ühtlasi seda, et kutsekomisjon peaks tegema ettepaneku iseendale. 2) Kaebusest ei nähtu, milliste tõendite esitamise vajadusele pole kaebaja tähelepanu juhitud. Vastustajal polnud mõistlikku põhjust asuda kahtlema Q.Q. tellija isikus üksnes seetõttu, et kaebaja väitel oli tellijaks Y.Y. Kaebaja vastav väide on vastuolus nii tema enda koostatud eksperthinnangu kui 18.10.2017 vastuse p-s 1 esitatud väitega. Hindaja ei saa tema suhtes läbiviidatavat aukohtumenetlust ära hoida üksnes väitega, et aukohtusse pöördunud isik ei ole tellija. Q.Q. pöördus Aukohtusse läbi aukohtu juhatuse. Aukohtumenetluse läbiviimine ei ole eelduseks kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisele. 3) Ülevaatus tähendab hinnatava varaga hindaja poolt vahetut kohapealset tutvumist. Sellena ei saa käsitada uurimist, mis toimub kellegi teise poolt saadud suulise või muus vormis teabe põhjal. Määruse nr 25 § 2 lg-st 2 tulenevalt viib hindamise läbi kutseline hindaja. Hindamise läbiviimist tuleb mõista selliselt, et ühtegi hindamistoimingut ei tohi teostada kutseta isik. Määruse nr 25 § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse vara kooskõlas hindamise hea tavaga, mille aluseks on ühtne ja väljakujunenud turupraktika. Hindamise hea tava on suures osas sisustatud Eesti Vabariigi Varahindamise standardiseerias EVS 875. Vastavalt varahindamise standardile EVS 875-10:2013 jaotisele 7.2 tuleb eksperthinnangus märkida hinnatava vara ülevaatuse teinud hindaja nimi ja ülevaatuse juures viibinud isiku nimi. Eksperthinnangus on märgitud ülevaatuse teostajana kaebaja, kes ei ole tegelikult ülevaatust teostanud. Kaebaja on 18.10.2017 vastuse p-s 4 võtnud õigeks, et xxxxxxx korteriomandi ülevaatuse juures ta ei viibinud. Kaebaja on 07.12.2017 vaide p-s 3 möönnud, et tegemist on temapoolse rikkumisega ja hindamisaktis on ebaõigesti märgitud, et hindamisaruannete objektide ülevaatuse teostas kaebaja. Samas on kaebaja selgitanud, et xxxxxx korteriomandi ülevaatuse teostas Y.Y. ja edastas talle fotod. Q.Q. on 20.09.2017 avalduses kinnitanud, et ülevaatuse juures viibis tema ja ülevaatuse tegi Y.Y., kaebaja ei ole korteris käinud. Ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kaebaja ei ole hinnatavat vara üle vaadanud. 4) Ülevaatuse teostamata jätmine seab eksperthinnangu tulemuse usaldusväärsuse automaatselt kahtluse alla. Kaebaja poolt isiklikult ülevaatuse teostamata jätmine mõjutas eksperthinnangu tulemust, kuna eksperthinnangusse „sattusid“ ebaõiged fotod vannitoasttualettruumist, mille tulemusena andis kaebaja ebaõige koondhinnangu vara seisukorrale. Kaebaja allkirjastas eksperthinnangu objekti müügist ja vahendustasust saadavast kasust otseselt huvitatud isiku (müüki vahendava maakleri) poolt teostatud ülevaatuse ja fotode alusel. See on vastuolus eksperthinnangu olemuse ja mõttega. Eksperthinnangust peab saama ostja teada varaga seotud kohustustest, probleemidest, puudustest ning eksperthinnang peab olema objektiivne. Kaebaja tegevus oli objektiivsuse nõudega vastuolus. 5) Asjakohatu on kaebuse väide, et piisav võib olla objekti ülevaatamine tehnilise abivahendi vms vahendusel. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid tänapäevaseid tehnilisi vahendeid ta kasutas, et saada sama hea ülevaade kui vahetu ülevaatuse käigus kohapeal. Kuna kaebaja pole väitnud, et kolmas isik oleks ülevaatuse filminud ja edastanud video kaebajani reaalajas, on asjakohtu kaebuses toodud hüpoteetiline käsitlus ülevaatuse võimalusest nö videokonverentsi vormis. 6) Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid määruse nr 25 § 3 lg 3 kohaldamist.

6(11)

3-18-887 7) Väär on seisukoht, et hindaja saab kokkuleppel tellijaga kõrvale kalduda standardites toodud nõuetest. Selline kaebaja seisukoht kinnitab kaebaja mittesobivust kutseliseks hindajaks. Kaebaja ei mõista, et hindaja töö tulemus ei pruugi tellijale sobida, kuid see ei tähenda, et hindaja võiks oma töö tulemust tellijale sobilikuks „kohendada“. Eksperthinnang on lisaks omanikule suunatud ka teistele isikutele. Seetõttu peavad eksperthinnangud vastama standardile ja neis esitatud turuväärtusi peab saama usaldada. Kui standardites toodud nõuetest võiks tellija nõusolekul kõrvale kalduda (nt hindaja poolt teostatava ülevaatuse asemel võimaldada tellijal edastada fotod, mis ei pruugi üldse olla fotod hinnatavast varast, nagu antud juhul juhtuski), saaks tellija mõjutada eksperthinnangu lõpptulemust talle sobivas suunas. Tellijaks on tavaliselt omanik, kes on reeglina huvitatud sellest, et tema vara turuväärtus oleks võimalikult suur – see võimaldaks vara võimalikult suure hinnaga müüa või saada rohkem laenu. Seevastu laenuandja, usaldades kutselise hindaja koostatud eksperthinnangut, võib sattuda olukorda, kus ta annab välja ebapiisavalt tagatud laenu ja saab kahju, kui laen jääb tagastamata ja tagatisvara müügist ei laeku piisavalt raha, ehkki eksperthinnangut usaldades võis eeldada piisava rahasumma laekumist. Kaebaja oli teadlik, et eksperthinnangu kasutajaks on krediidiasutus. 8) Põhjendamatu on kaebaja väide, et kuna Q.Q. võimaldas Y.Y. vara üle vaadata olevat ta (kaudselt) olnud nõus sellega, et kaebaja vaatab vara seepoolt üle ja hindab seda Y.Y. poolt tehtud fotode ja temalt saadud info alusel. Seegi kinnitab kaebaja mittesobivust kutseliseks hindajaks. Tellija ei tea ega peagi teadma kutselise hindaja tegevusele esitatavaid nõudeid. Isegi kui asuda seisukohale, et tellija nõusolekul võib nõuetest kõrvale kalduda, siis tellija nõusolek nõuetest kõrvale kaldumiseks saaks olla üksnes teadlik ja eeldaks, et hindaja hoiataks tellijat eelnevalt nõuetest kõrvalekaldumisest ja selle võimalikest tagajärgedest. Tellija poolt vaikimisi nõusoleku andmine ei ole võimalik. 9) Ei saa olla vaidlust, et kaebaja rikkus standardite nõudeid ülevaatuse teostamata jätmisega. Kaebaja on üritanud rikkumist kohtueelse menetluse käigus pisendada ja näidata ebaolulistena. Alles kaebuses on kaebaja asunud ülevaatuse teostamata jätmist kui rikkumist täielikult eitama. 10) Isikliku kasutusõigusega mittearvestamist kui rikkumist on käsitatud kutsekomisjoni 12.02.2018 ettepaneku p-des 2.2 ja 3.5.2. Juhatuse 02.04.2018 otsuses on lisaks märgitud, et võrdlus hüpoteegiga ei ole kohane, kuna hüpoteekidega arvestamata jätmine on üldine praktika (vastupidiselt isikliku kasutusõigusega arvestamata jätmisele). Kaebaja poolt esitatud e-kirjavahetus W.W. ja Riho Lubiga ei lükka ümber vastustaja seisukohti. W.W. vastusest nähtuvalt oleks õigem üle küsida sellelt pangalt (haldurilt), kellele hindamisakt töösse jõuab (vt kaebuse lisa nr 6). Seega on kaebuses toodud käsitlus krediidiasutuse poolt eksperthinnangu vääralt mõistmise ohu puudumise kohta üksnes hüpoteetiline. Aukohtus, kutsekomisjonis ja juhatuses on asja arutanud kutselised hindajad, kes on üksmeelselt leidnud, et tegemist on rikkumisega – olulise väärtust mõjutava teguri analüüsimata jätmisega. Kui mõne koormatisega hindamisel ei arvestata, tuleb esitada selged põhjendused, miks hindamisel on jäetud piiratud asjaõiguse mõju analüüs esitamata. Eksperthinnangus on küll viide isikliku kasutusõigusega arvestamata jätmise kohta, kuid puuduvad vastavad põhjendused. 11) Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks hindamise käigus teostanud kohapeal korterelamu xxxxxxx ja vastava krundi ülevaatuse. Kohtueelse menetluse käigus heideti kaebajale ette, et teostamata jäid nii korteriomandi reaalosa eseme ülevaatus kui ka mõttelise osa hulka kuuluva elamu ja krundi ülevaatus. Kaebaja väide korterelamu xxxxxx ja vastava krundi ülevaatuse vahetult kohapeal teostamise kohta on uus ja tõendamata ning esitatud tõenäoliselt üksnes rikkumise pisendamise eesmärgil. 12) Määruse nr 25 § 4 lg 2 p 9 kohaselt sisaldab eksperthinnang korteri või eramu puhul siseviimistluse seisukorda ning hinnangut hinnatava kinnisvara kvaliteediklassile.

7(11)

3-18-887 Eksperthinnangus on esitatud seisukorra koondhinnanguna „hea“. Q.Q. esitatud foto (tl 109) kohaselt on vannituba-tualettruum tegelikult ekspluatatsioonikõlbmatu. Seega viib seisukorra hinnanguna esitatud „hea“ hinnangu lugeja ebaõigele arusaamale tegelikest asjaoludest. Eksperthinnangusse on „sattunud“ fotod mingi teise korteri vannitoast, mis on tõepoolest heas seisukorras. Kohtueelse menetluse käigus ei ole kaebaja eitanud oluliselt paremas seisukorras vannitoa fotode „sattumist“ eksperthinnangusse. 13) Kutsekomisjon on kaalunud meetme proportsionaalsust. Juhatus on 02.04.2018 otsuses nõustunud kutsekomisjoni kaalutlustega, lugenud need juhatuse otsuse kaalutlusteks ja lisaks leidnud, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine riivab küll X.X. õigusi, kuid samas tuleb tagada, et kutselise hindaja teenuste kasutamine oleks kvaliteedi garantiiks tellijatele ja muudele isikutele, kellele eksperthinnangud on mõeldud kasutamiseks. Juhatus leidis, et kui jätta kutsetunnistus kehtetuks tunnistamata, võib saada veelgi enam kahjustada kutsealal tegutsevate kutse-eetikaga kooskõlas tegutsevate hindajate ning kogu kutseala maine. 14) Kaebaja ei ole esitanud põhjendatud ja konkretiseeritud väiteid, et kaevatav otsus oleks kaalutlusvigadega. Kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalutlemisel asjassepuutuvaid asjaolusid (Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13, p 33). Käesoleval juhul on kaebus üles ehitatud väidetele, mis eeldaksid, et kohus astuks vastustaja asemele ja hindaks sisuliselt kaebaja poolt toimepandud rikkumisi, mis tingisid kaevatava otsuse tegemise.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kaebaja on esmalt seisukohal, et EKHÜ juhatuse 02.04.2018 otsus on tühine, kuna selle on teinud EKHÜ juhatus, ehkki EKHÜ kutsekomisjoni töökorra kohaselt otsustab kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kutsekomisjon. Kohus leiab, et vaidlustatud otsuse osas ei ilmne kaebaja väidetud tühisuse alust. On tõsi, et kutsekomisjoni töökorras (http://www.ekhy.ee/wpcontent/uploads/2015/04/Kutsekomisjoni-t%C3%B6%C3%B6kord.pdf) on sätestatud, et kutsekomisjoni ülesandeks on mh otsustada kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine (p 4.8). KutS § 22 lg 1 p 3 sätestab aga, et kutse andjal on kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele. Sama tuleneb ka Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu 06.04.2016 otsusega nr 1 kinnitatud kutse andmise korrast kinnisvara nooremhindaja, kinnisvara hindaja ja vara hindaja kutsetele (p 5.7). Kutsekomisjoni töökord on seadusest alamal seisev akt. Kohus nõustub seetõttu vastustajaga, et seaduse kohaselt teeb kutsekomisjon üksnes kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku, mitte otsuse, ning kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise pädevus on kutse andjal EKHÜ-l. Arvestades, et EKHÜ kui mittetulundusühingu juhtimis- ja esindusorganiks on selle juhatus, saab asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuse tegemine oli vastustaja juhatuse pädevuses.
5.Alternatiivselt palub kaebaja vaidlustatud otsus tühistada selle õigusvastasuse tõttu, kuna otsuses toodud etteheited ei ole põhjendatud ning otsus on ebaproportsionaalne. Kaebaja leiab, et ta ei ole talle etteheidetavat ülevaatuse tegemata jätmist toime pannud, kuna ta on teostanud kinnisasja välise ülevaatuse isiklikult ning ehitise osa ülevaatuse Y.Y. saadud fotode vahendusel. Kaebaja on seisukohal, et põhjendamatu on ette heita isikliku kasutusõigusega arvestamata jätmist, kuna sellekohane märge sisaldus eksperthinnangus. Samuti on kaebaja seisukohal, et olenemata valede fotode sisaldumisest eksperthinnangus on kaebaja antud koondhinnang korteri väärtusele õige.
6.Seoses ülevaatuse tegemata jätmisega on vaidlustatud otsuses rikkumise põhjendamisel tuginetud rahandusministri määrusele nr 25, mille § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse vara kooskõlas

8(11)

3-18-887 vara hindamise hea tavaga, samuti Eesti Vabariigi Varahindamise standardiseerias EVS 875 toodud nõuete rikkumisele. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust, et viidatud standardiseerias EVS 875 sisalduvad nõuded sisustavadki vara hindamise head tava, nagu on leitud ka vaidlustatud otsuses. Vaidlustatud otsuses on tuginetud asjaolule, et määruse nr 25 § 2 lg 2 kohaselt viib hindamise läbi kutseline hindaja, mistõttu ei tohi hindamistoiminguid teostada kutseta isik. Täpsemalt viidatakse vaidlustatud otsuses rikkumise osas vara hindamise standardi osa 6 (EVS 875-6:2011) jaotisele 6.3.1, milles on sätestatud, millise informatsioon peab eksperthinnangus olema kindlasti esitatud, ning vara hindamise standardi osa 10 (EVS 875-10:2013) jaotisele 7.2, mis reguleerib ülevaatuse kajastamist hindamisaruandes. Otsuses on kokkuvõtvalt leitud, et vara ülevaatuse mitteteostamine ja tuginemine mujalt saadud informatsioonile on lubamatu ja EVS 875 oluline rikkumine ning eksperthinnangu allkirjastamine maakleri poolt teostatud ülevaatuse ja temalt saadud fotode alusel on vastuolus objektiivsuse nõudega.

7.Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et eksperthinnangus hinnatud korterit ta isiklikult seestpoolt üle vaadanud ei ole, kuid kinnitab, et ta käis hiljem korterit väljastpoolt vaatamas, veendudes ühtlasi selles, et talle saadetud fotod kujutavad ka tegelikult hinnatavat korterit (kohtuistungi protokoll alates 10:32:01). Kaebaja on seisukohal, et ülevaatuse teostamine on võimalik ka fotode vahendusel. Seega taandub vaidlus eelkõige küsimusele, mida on mõeldud ülevaatuse tegemise all.
8.Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et nõutav ei ole objekti täies ulatuses kohapeal üle vaatamine. Viidatud EVS 875 standarditest tuleneb mh, et eksperthinnangus peab kindlasti olema esitatud objekti ülevaatuse juures viibinud isikute nimed ja ülevaatuse andmed (EVS 875-6:2011, jaotise 6.3.1 punkt l), objekti ülevaatuse kuupäev (punkt q) ja fotod (punkt u). Hindamisaruandes ülevaatuse kajastamise kohta on standardites sätestatud, et vara ülevaatuse kohta peab hindaja esitama järgmised andmed: ülevaatuse kuupäev, ülevaatuse teinud hindaja nimi, ülevaatuse juures viibinud isiku nimi, ülevaatuse ulatus (kas ülevaatus hõlmas kõiki vara osasid või oli mõne vara osa ülevaatus takistatud, milline võib olla selle takistuse mõju hindamistulemusele, sh viited selle kohta, kui fotografeerimisel esines piiranguid), ülevaatuse põhjalikkus (EVS 875-10:2013, jaotis 7.2). Eelnev ei võimalda kohtu hinnangul järeldada, et ülevaatuse tegemine on üldjuhul lubatud ka teiselt isikult saadud fotode vahendusel. Seda kinnitab täiendavalt EVS 875-10:2013 jaotise 7.1 loogika, mis viitab mh vajadusele teha vara ülevaatuse kui hindamistoimingu osa käigus visuaalseid vaatlusi ja kirjeldada väärtuse seisukohalt olulist (jaotis 7.1.1), sh fotografeerida ülevaatuse käigus vara väärtuse seisukohalt olulise tähendusega hinnatavaid varasid (jaotis 7.1.4) jmt.
9.Ehkki jaotis 7.1 viitab ka võimalusele teatud juhtudel vara ülevaatuse ulatuse ja põhjalikkuse ning fotografeerimise osas tellijaga eraldi kokkuleppeid sõlmida, tuleb standardite kohaselt sellisel juhul vastavasisuline selgitus hindamisaruandes üheselt esitada (jaotis 7.1.4). Hindamisaruanne ei sisalda praegusel juhul sellist ühest kokkulepet ega ka muud viidet asjaolule, et fotografeerimine oleks toimunud teise isiku poolt. Vastupidi – eksperthinnangust nähtub selgesõnu, et selle tellijaks on Q.Q. ning koostajaks X.X., kusjuures eksperthinnangus on kinnitatud, et mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud. Ka kaebaja kinnitas kohtuistungil, et hindamisaktis ei ole vastavat kokkulepet fikseeritud (kohtuistungi protokoll alates 10:32:01). Vastava kokkuleppe puudumisel hindamisaruandes ei saa kõnealuse rikkumise kontekstis omada mingit sisulist tähtsust, kas ja milliseid kokkuleppeid kaebaja Q.Q. või Y.Y. sõlminud oli. Samuti ei saaks sellist kokkulepet standarditest tulenevalt igal juhul sõlmida kaudse nõusoleku teel või vaikimisi. Seega ei ole vastustajale etteheidetav Y.Y. üle kuulamata jätmine. Vastustaja ei pidanud hakkama välja selgitama, kas tellijaks võis eksperthinnangus tellijana nimetatud Q.Q. asemel olla tegelikult kaebaja väidetud Y.Y. Vastustaja märgib õigesti, et eksperthinnang on 9(11)

3-18-887 lisaks omanikule suunatud ka teistele isikutele – kinnisvaraturul tegutsejatele ja krediidiandjatele, kes langetavad eksperthinnangute alusel otsuseid vara omandamise ja vara tagatisel laenu andmise kohta. Ka praegu oli eksperthinnangu kohaselt selle kasutajaks krediidiasutus. Seega peavad tähtsust omavad asjaolud, sh mistahes kõrvalekalded standarditest, nähtuma üheselt eksperthinnangust. Asjakohatu on kaebuse viide määruse nr 25 § 3 lg-le 3, mille kohaselt võib krediidiandja või -vahendaja sise-eeskirjas nimetatud põhjendatud juhul jätta ülevaatuse tegemata. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid selle sätte kohaldamist.

10.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et standardite kohaselt oli eksperthinnangu koostamisel praegusel juhul nõutav nii välise kui sisemise ülevaatuse vahetu kohapealne teostamine. Asja lahendamisel ei ole asjassepuutuv küsimus sellest, kas objekti üle vaatamine võiks teoreetiliselt toimuda ka mõne tänapäevase tehnilise abivahendi vahendusel, nt reaalajas ülekandmise teel. Puudub vaidlus, et praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid tehnilisi abivahendeid kasutanud, vaid tugineb üksnes ülevaatuse teostamisele Y.Y. saadud fotode vahendusel.
11.Asja materjalid kinnitavad ning ka kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et ta pole eksperthinnangus kajastatud korteris käinud, st sellega vahetult kohapeal tutvunud. Asjaolu, et kaebajal võis olla varasemast kogemusest andmeid sellises tüüpelamus asuvate korterite kohta, ei ole ülevaatuse teostamise jaatamiseks piisav. Seega on kaebaja vähemalt korteriomandi reaalosa eseme osas ülevaatuse teostamise nõuet rikkunud. Kohus märgib, et isegi juhul, kui lähtuda kaebaja käsitusest, et ülevaatus toimus fotode vahendusel, oleks kaebaja WC ja duširuumi osas ülevaatuse teostamise nõuet igal juhul rikkunud. Kohus ei pea usutavaks ka kaebaja paljasõnalist väidet, et ta teostas hinnatava objekti välise ülevaatuse hiljem kohapeal. On põhjendatud arvata, et sellisel juhul oleks kaebaja vähemalt selles osas kasutanud eksperthinnangus enda tehtud fotosid, kuid kaebaja kinnitas kohtuistungil, et kõik eksperthinnangus sisalduvad fotod on tehtud Y.Y. poolt. Vastustajal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et kaebaja pole korterit väliselt üle vaadanud. Seega on kohtu hinnangul vaidlustatud otsuses õigesti asutud seisukohale, et kaebaja on rikkunud varahindamise standarditest tulenevat vara ülevaatuse teostamise kohustust.
12.Vaidlustatud otsuses toodud muud etteheited (ebaõige informatsiooni esitamine selle kohta, et eksperthinnangus sisalduvad andmed on usaldusväärsed; ebaõige koondhinnangu andmine) ei ole kohtu hinnangul iseseisvad, vaid seonduvad ülevaatuse tegemata jätmisega. Kohus nõustub nende osas vaidlustatud otsuses ja kutsekomisjoni ettepanekus toodud põhjendustega. Vastustaja leiab õigesti, et ülevaatuse teostamata jätmine seab eksperthinnangu tulemuse usaldusväärsuse automaatselt kahtluse alla ning sellises olukorras puudus vajadus tuvastada, kas ülevaatuse teostamata jätmine mõjutas oluliselt eksperthinnangu tulemust. Isegi juhul, kui leiaks tuvastamist, et varale antud koondhinnang oli õige, ei kõrvaldaks ega pisendaks see rikkumist, mis seisnes ülevaatuse tegemata jätmises.
13.Kohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustatud otsuses sisalduv etteheide isikliku kasutusõigusega mittearvestamise kohta on vastuoluline ega ole piisavalt põhjendatud. Eksperthinnangus sisaldub hinnatava vara kirjelduse all märge, et hinnatavat korteriomandit koormab isiklik kasutusõigus kolmanda isiku kasuks, millega eksperthinnangus ei arvestata. Kohtule ei nähtu, et tegu oleks raskesti mõistetava selgitusega. Seega ei ole põhjendatud seisukoht, et eksperthinnangus ei ole selgesõnaliselt sõnastatud eeldust, et isikliku kasutusõigusega ei arvestata. Ka vastustaja on kohtule esitatud vastuses märkinud, et eksperthinnangus on viide isikliku kasutusõigusega arvestamata jätmise kohta, ent toonud puudusena välja sellekohaste põhjenduste puudumise. Samuti leiab kohus, et ehkki vaidlustatud otsuses on viidatud varahindamise standardi EVS 875-4:2015 jaotisele 6.3.2, mille kohaselt 10(11)

3-18-887 tuleb hindamistoimingu käigus analüüsida kõiki olulisi hindajale teadaolevaid väärtust mõjutavaid tegureid, ei ole selles põhjendatud, kas või mille tõttu on tegu olulise väärtust mõjutava teguri analüüsimata jätmisega. Eelnev ei anna kohtu hinnangul siiski alust pidada vaidlustatud otsust õigusvastaseks. Vaidlustatud otsuses on eelkõige vara ülevaatuse mitteteostamist ja mujalt saadud informatsioonile tuginemist peetud lubamatuks ja EVS 875 oluliseks rikkumiseks. Ebaõigete põhjenduste osakaal ei ole seega praegusel juhul selline, et kohtul poleks võimalik veenduda kaalutlusõiguse õiguspärases teostamises, kuna vaidlustatud otsuse ülejäänud põhjendused on piisavad kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Ka vastustaja viitas kohtuistungil, et rikkumised olnuks ka eraldiseisvalt piisavad kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.

14.Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt oluline, kuidas toimus kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise menetlusele eelnenud aukohtumenetlus. Vastustaja märgib õigesti, et etteheited aukohtumenetlusele ei saa olla aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna ka KutS kohaselt ei ole aukohtumenetluse läbiviimine eelduseks kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisele. Seega jätab kohus sellekohased väited käsitamata. Asja materjalidest nähtub, et ka pärast aukohtumenetluse läbiviimist on kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluses kahel korral ära kuulatud. Nii nähtub kutsekomisjoni 12.02.2018 ettepaneku p-st 3.2, et ettepaneku tegemisel on arvestanud kaebaja 07.12.2017 vaiet arvamuse ja vastuväidetena. Samuti on EKHÜ juhatus enne vaidlustatud otsuse tegemist andnud kaebajale võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited (tl 104) ja kaebaja on arvamuse esitanud (tl 106-107).
15.Kohtu hinnangul ei saa praeguses olukorras kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist pidada ebaproportsionaalseks. Vaidlustatud otsuses on võetud arvesse, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine riivab küll kaebaja õigusi, kuid samas on peetud vajalikuks tagada, et kutselise hindaja teenuste kasutamine oleks kvaliteedi garantiiks tellijatele ja muudele isikutele, kellele eksperthinnangud on mõeldud kasutamiseks. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud sedagi, et tegemist oli oluliste rikkumistega, ning leitud, et kui jätta kutsetunnistus kehtetuks tunnistamata, võib saada kahjustada kutsealal tegutsevate hindajate ning kogu kutseala maine.
16.Kokkuvõtvalt ei nähtu kohtu hinnangul kaebaja esitatud tõenditest ja põhjendustest, et vaidlustatud otsus oleks tühine või et selle tegemisel oleks tehtud ilmselgeid sisulisi vigu, mis tooksid kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist ei ole ka alust pidada ebaproportsionaalseks. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
17.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada halduskohtu 15.05.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja taotleb kokku 2256 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on haldusorgani kasuks välise õigusabi kulude hüvitamine õigustatud juhul, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Kuna vastustaja on võtnud endale vabatahtlikult avaliku ülesande täitmise, on ta end allutanud haldusorgani kohta käivatele sätetele nii õiguste kui ka kohustuste ja vastutuse osas. Praegune vaidlus ei välju EKHÜ põhitegevuse raamidest ning kohtumenetluse asjaolud ei ole sedavõrd erilised, et oleks põhjendatud mõista kaebajalt välja vastustaja õigusabikulud. Seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja