Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2262
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. septembri 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00752-9 tühistamiseks Kaebaja – XX, esindaja adv Sergei Tšurkin Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
9.mail 2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-17-2262 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 14. juunil 2019. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 06.10.2011 korralduse nr 12.2-3/4076-1, 14.05.2012 korralduse nr 12.2-3/8144-1, 14.06.2012 korralduse nr 12.2-3/8868-1, 06.07.2012 korralduse nr 12.2-3/9192-1, 03.08.2012 korralduse nr 12.2-3/9587-1 ja 12.10.2012 korralduse nr 12.23/4076-23 alusel AS Leventa käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel 2011. a juuli kuni 2012. a juuni (k.a). XX oli AS Leventa nõukogu liige 25.06.2009 kuni 05.11.2012.
2.MTA koostas 19.08.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4076-33 OÜ-le Viva Elektroonika Pluss (AS Leventa õigusjärglane; ühinemine 06.09.2012) summas 1 188 121,70 eurot.
3.Harju Maakohtu 03.08.2015 otsusega asjas nr 1-15-5419 mõisteti XX süüdi karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 2 järgi selles, et XX esitas maksuhaldurile valeandmeid AS Leventa maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata ja tagastati alusetult 1 184 563,21 eurot.
4.OÜ Viva Elektroonika Pluss ja SIA Ronbanks ühinesid 05.11.2015.
5.Maksu- ja Tolliameti 26.09.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00752-9 kohustati XX tasuma solidaarselt OÜ Viva Elektroonika Pluss ja SIA Ronbaks maksuvõlg 805 041,18 eurot. AS-lt Leventa laekus OÜ Viva Elektroonika Pluss maksuvõla katteks kokku 283 120,44 eurot. Kolmandalt isikult Bius Invest OÜ-lt laekus 23 100,32 eurot. Maksuhaldur jättis OÜ Viva Elektroonika Pluss 2012. a maikuu tagastusnõude 76 859,77 eurot rahuldamata. Maksuhaldur esitas taotlused OÜ Viva Elektroonika Pluss arvelduskonto arestimiseks. SEB Pank AS arvelduskonto saldo oli seisuga 26.11.2013 null eurot ning Swedbank AS arvelduskonto saldo seisuga 27.11.2013 228,78 eurot. OÜ Viva Elektroonika Pluss nimele on registreeritud kolm sõidukit: Mercedes-Benz S 500 (VVVVVV), BMW X6 (SSSSSS) ja Mercedes-Benz ML 320 CDI (UUU). Kohtutäiturile ei ole teada autode asukoht. OÜ Viva Elektroonika Pluss juhatuse liikme CC selgituste kohaselt on sõidukid avariilised ning kasutuskõlbmatud. Äriühing ei oma registervara. Alates 12.05.2015 on OÜ Viva Elektroonika Pluss kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ega ole tegutsev äriühing. SIA Ronbaks on tegutsev ettevõte Lätis ning omab arvelduskontot AS-s Swedbank. Ettevõte on kustutatud käibemaksukohutsuslaste registrist ega oma registervara. MTA esitas Läti maksuhaldurile 22.03.2017 maksukogumispalve nr 13-6/010619, millega taotles SIA-lt Ronbaks sisse nõuda OÜ-le Viva Elektroonika Pluss maksuotsusega määratud maksusummad. SIA-l Ronbaks puudub vara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda. Kontrollitud perioodil kajastas AS Leventa oma raamatupidamises kauba ja transportteenuste soetamist OÜ-lt ST Electronics. Arved on tasutud ülekannetega OÜ ST Electronics arveldusarvele. Pärast AS-lt Leventa raha laekumist ja väidetavatele hankijatele ülekannete tegemist võeti OÜ ST Electronics arvelduskontolt ülejäänud raha sularahas välja. AS Leventa on organiseerinud elektroonikakaupade müügiahela, kasutades OÜ-d ST Electronics formaalse vahelülina eesmärgiga saada alusetult deklareeritud sisendkäibemaks enammakstud käibemaksuna tagasi. AS Leventa sai elektroonikakaupade soetamisest läbi müügiahela kasu, sest kui ta oleks kajastanud oma raamatupidamises elektroonika ostu-müügitehinguid nii, nagu need tegelikkuses toimusid, ei oleks tal tekkinud õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. OÜ ST Electronics puhul ei ole tegemist reaalselt tegutseva äriühinguga, vaid ta oli AS Leventa kontrolli all ja käitus viimase huvides. MTA 19.08.2013 maksuotsuses nr 12.2-3/4076-33 toodud seisukohti kinnitab Riigikohtu 27.01.2016 otsus asjas nr 3-3-1-30-15 OÜ Viva Elektroonika Pluss osas. 2(8)
3-17-2262 XX poolt toime pandud maksukuritegu hõlmab perioodi 2011. a juuni kuni 2012. juuli (k.a), mille osas viis maksuhaldur läbi AS Leventa kontrollimenetluse ja määras OÜ-le Viva Elektroonika Pluss (AS Leventa õigusjärglane) täiendavaks tasumiseks 1 188 121,70 eurot. Harju Maakohtu 03.08.2015 otsus asjas nr 1-15-5419 hõlmas XX osas perioode 2011. a juuni kuni 2012. juuli (k.a). Seega vastutab XX solidaarselt OÜ-ga Viva Elektroonika Pluss maksuotsusega määratud maksuvõla eest. Võttes arvesse, et kriminaalasi nr 1-15-5419 lahendati kokkuleppemenetluses, on XX tunnistanud oma süüd KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Selleks, et vähendada AS Leventa poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu ning suurendada AS Leventa enammakstud käibemaksu tagastusnõuet, soetas AS Leventa ekspordiks minevad elektroonikatooted 20%-lise käibemaksumääraga variettevõttelt, kes soetas selle kauba 0%-lise käibemaksumääraga Lätis, Soomes, Poolas ja mujal Euroopa Liidus asuvatelt ettevõtetelt XX tellimuste alusel. OÜ ST Electronics soetamise eesmärk oli näilike tehingute tegemine ja võltsarvete esitamine AS-le Leventa, et viimane saaks kajastada oma raamatupidamises Eesti ettevõttelt kaupade soetamist ning nende võltsarvete alusel näidata sisendkäibemaksu käibedeklaratsioonides. Seejärel saatis XX Euroopa Liidus asuvate äriühingute saadetud ettemaksuarved QQ-le, kes koostas XX edastatud andmete alusel OÜ ST Electronics nimel ASle Leventa võltsarved. AS Leventa poolt OÜ ST Electronics nimel soetatud kauba eest tasumiseks kanti AS Leventa arvelduskontodelt raha ettemaksuna OÜ ST Electronics arvelduskontole. Seejärel tegi QQ XX juhiste alusel pangaülekande väljaspool Eestit asuvatele ühendusesisestele ettevõtetele. Võltsarvetel sisalduv käibemaksusumma, mis jäi pärast ühendusesisestele ettevõtetele kauba eest tasumist OÜ ST Electronics pangakontole, võeti sularahana välja. Tegelikkuses ei ole OÜ ST Electronics poolt AS-le Leventa kaupa müüdud, vaid XX kasutas OÜ-d ST Electronics variettevõttena. OÜ ST Electronics tegevust ning raha liikumist kontrollis ja juhtis XX. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Viva Elektroonika Pluss maksuvõlg tekkinud XX poolt toime pandud maksukuriteo tagajärjel. Seega on täidetud maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 lg-s 1 sätestatud tingimused. Kuna OÜ Viva Elektroonika Pluss maksuvõlg OÜ-ga ST Electronics seotud tehingutelt tekkis maksustamisperioodidel 2011. a juuli kuni 2012. a juuni (k.a) ning ebaõigeid andmed esitas OÜ Viva Elektroonika Pluss nimel XX äriühingu raamatupidaja kaudu, on XX tegevus põhjuslikus seoses OÜ-le Viva Elektroonika Pluss maksuvõla tekkimisega. AS Leventa suhtes alustati 18.09.2013 kohtumenetlust. MKS § 99 lg 1 p 2 alusel peatub maksusumma määramise aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Riigikohtu 27.01.2016 otsus asjas nr 3-3-1-30-15 jõustus 27.01.2016, mistõttu peatus OÜ-le Viva Elektroonika Pluss maksusumma määramise aegumine perioodil 18.09.2013 kuni 27.01.2016. Juuni 2011 käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäev oli 20.07.2011. Arvestades MKS § 98 lg-t 1 ning § 99 lg 1 p-i 2, aegub maksusummade vastutusotsusega sissenõudmine 30.11.2018, mistõttu ei ole aegumistähtaeg möödunud.
6.XX esitas 02.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.09.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00752-9 tühistamiseks. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 26.11.2012 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus AS Leventa suhtes. Kriminaalmenetluses ei ole süüdi mõistetud ka OÜ-d Viva Elektroonika Pluss ega SIA-d Ronbaks. Maksuotsusest nähtuvalt pani pettuse toime AS Leventa, mistõttu peab MKS § 41 lg 1 kohaldamiseks olema jõustunud otsus AS Leventa süüdimõistmise osas. Seega ei kohaldu XX suhtes MKS § 41 lg 1. 3(8)
3-17-2262 MTA ei ole teinud kõike endast olenevat, et saada võlga kätte maksukohustuslaselt. Vastutusotsuse p-s 1 on välja toodud, et OÜ Viva Elektroonika Pluss nimele on registreeritud sõidukid. Vaatamata avariilisele seisukorrale ei pruugi nimetatud sõidukid olla väärtusetud. Maksuhaldur ei ole küsinud hinnangut sõidukite kasutuskõlbmatuse ega väärtuse kohta. CC on 27.06.2017 selgitanud, kus sõidukid asuvad. Läti maksuhalduri 08.03.2017 info kohaselt on SIA Ronbaks tegutsev ettevõte ning maksuhalduril on olemas võimalus maksuvõla sissenõudmiseks SIA-lt Ronbaks. Vastutusotsusest ei selgu, mis on saanud maksukogumispalvest. Välja ei ole selgitatud, kas SIA Ronbaks omab rahalisi vahendeid, mille arvelt võlgnevus (osaliselt) tasuda. Lisaks XX-le mõisteti kriminaalasjas nr 1-15-5419 süüdi veel vähemalt kaks isikut. Kaebajale teadaolevalt ei ole MTA teistele süüdimõistetud isikutele vastutusotsust teinud. MTA peab tagama isikute võrdse kohtlemise. Seega ei tohiks MTA oma tegevusega panna XX teistest samas kuriteos süüdi mõistetud isikutest raskemasse olukorda. Lihtsustatud korras vastutusotsuse koostamine MKS § 41 lg-le 1 tuginedes on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 13 ja 14. MKS § 41 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamine olukorras, kus kriminaalmenetluse käigus ei ole MTA esitanud isiku vastu ühtegi tsiviilnõuet ega avalikõiguslikku nõuet, jätab isiku ilma võimalusest enda õigusi efektiivselt kaitsta. Kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud isik ei pruugi teada, et süüdimõistmise korral saab MTA teha hiljem lihtsustatud korras vastutusotsuse. Sellisel viisil süüdi mõistetud isik ei saa oma õigusi haldusmenetluses hiljem kaitsta. Kriminaalmenetluses kohalduvad lihtmenetluse sätted loovad olukorra, kus süüdimõistetu tegelikkuses etteheidetava teoga ei nõustu, kuid nõustutakse siiski kokkuleppemenetlusega. Isikule ei ole üldjuhul teada, et kriminaalmenetlusele võib järgneda vastutusotsus MKS § 41 lg 1 alusel, kus isikul on võimatu oma õigusi kaitsta. Juhul, kui kriminaalmenetluse käigus oleks kaebajal olnud teave, et kokkuleppega nõustumine tähendab automaatselt ka haldusmenetluses vastutuse võtmist, oleks kaebaja võinud oma seisukohta kokkuleppemenetluse osas muuta. Kuigi kaalutlused kokkuleppega nõustumise osas ei ole kriminaalmenetluses määravad, tuleks neid arvestada haldusmenetluses.
7.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on süüdi mõistetud kuriteo eest, mille koosseisulisteks elementideks on nii maksuõigusrikkumine (valeandmete esitamine), maksuvõla teke, põhjuslik seos õigusrikkumise ja maksuvõla vahel kui ka isiku tahtlus. MKS § 41 reguleerib kolmanda isiku vastutust võõra maksukohustuse eest. Vastutusotsuses on näidatud, miks on isiku tegevuse ja maksuvõla vahel põhjuslik seos. MKS § 96 lg 5 järgi ei ole maksuhaldur kohustatud MKS §-s 41 toodud kolmandate isikute puhul maksukohustuslase enda suhtes sissenõudmistoiminguid tegema. Eelnevale vaatamata on MTA teinud mõistlikke pingutusi, et nõuda sisse maksuvõlg OÜ-lt Viva Elektroonika Pluss ja SIA-lt Ronbanks. Võlgnike vara otsimise ja realiseerimisega tegeleb kohtutäitur, mistõttu on asjakohatud kaebaja etteheited MTA-le, et ta ei ole ekspertidelt avariiliste sõidukite väärtust uurinud. Läti maksuhaldur kinnitas maksukogumispalve kättesaamist 03.04.2017. SIA-lt Ronbaks ei ole MTA-le laekumisi toimunud. Kuriteo toimepanemise ajal oli kaebaja AS Leventa nõukogu liige, kellel olid aktsiaseltsis järelevalve-, juhtimis-, haldamis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. 4(8)
3-17-2262 Kaebaja oli see, kes, lasi raamatupidajal kajastada võltsarveid AS Leventa sisendkäibemaksuarvestuses ja esitada valeandmetega käibedeklaratsioonid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Kui kaebaja leiab, et äriühingu maksuvõla tekkimises on süüdi ka teised isikud, on tal võimalus kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. MKS § 41 võimaldab maksuvõla sisse nõuda lihtsustatud korras. Kui isik on süüdi mõistetud maksukuriteo toimepanemises, ei pea maksuhaldur uuesti tuvastama asjaolusid, mis on süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Vastupidisel juhul muutuks MKS § 41 sisutuks. Olukorras, kus maksukohustuse määramise faktiliseks aluseks on maksukuriteo toimepanemine, muutuvad selle faktilise aluse osaks ka kuriteo kvalifikatsioon ja kirjeldus, sest ilma nendeta ei ole võimalik tuvastada, millise isiku maksuvõla tekitamises on kaebaja süüdi mõistetud. Kuriteokvalifikatsiooni koosseisuliste elementide osas puudub maksuhalduril kaalutlusõigus ning nende asjaolude uuesti tõendamise kohustus. Vastutus teise isiku maksuvõla eest ei sõltu sellest, millises menetlusvormis süüdimõistmine on toimunud. Kokkuleppemenetlusega nõustudes on süüdistatav nõustunud ka sellega, et teda käsitatakse kuriteos süüdi olevana koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Süüdimõistmise tagajärjed ei pruugi piirduda üksnes karistuse kandmise ja karistusregistrisse kande tegemisega. Isik ei saa nende piirangute hilisemal kohaldamisel tugineda asjaolule, et ta kokkuleppemenetluses sellistest võimalikest tagajärjest ei teadnud. Sealjuures ei saa kaebaja tugineda ka võimalusele, et kriminaalasja lahendanud kohus ei tuvastanud tegu või kaebaja süüd või ei uurinud piisava põhjalikkusega tõendeid.
8.Tallinna Halduskohtu 04.12.2018 otsusega jäeti XX kaebus rahuldamata. Halduskohus nõustus vastutusotsuse põhjendustega ega korranud neid HKMS § 165 lg 2 alusel. Harju Maakohtu 03.08.2015 otsusega asjas nr 1-15-5419 mõisteti kaebaja kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi mh selle eest, et ta esitas AS Leventa nimel maksuhaldurile ajavahemikul 2011. a juuli kuni 2012. a juuni (k.a) teadvalt valeandmeid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Seega on kaebaja süüdi mõistetud kuriteo eest, mille koosseisulisteks elementideks on nii valeandmete esitamine, maksuvõla teke, põhjuslik seos õigusrikkumise ja maksuvõla vahel kui ka isiku tahtlus. MKS § 41 reguleerib kolmanda isiku vastutust võõra maksukohustuse eest ning vastutus on põhjuslikus seoses isiku tegevusega maksuvõla tekkimisel. MKS § 96 lg 5 järgi ei ole maksuhaldur kohustatud MKS §-s 41 toodud kolmandate isikute puhul enne maksukohustuslase enda suhtes sissenõudmistoiminguid tegema. Siiski on maksuhaldur neid toiminguid sooritanud, kuid need ei osutunud edukaks, sest OÜ-l Viva Elektroonika Pluss ja SIA-l Ronbaks puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Asja lahendamisel ei ole oluline, et vastustaja ei ole ekspertidelt avariiliste sõidukite väärtust uurinud, sest võlgnike vara otsimise ja realiseerimisega tegeleb kohtutäitur. Kuriteo toimepanemise ajal oli kaebaja AS Leventa nõukogu liige, kellel olid aktsiaseltsis järelevalve-, juhtimis-, haldamis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Kaebaja oli see, kes lasi raamatupidajal kajastada võltsarveid AS Leventa sisendkäibemaksuarvestuses ja esitada valeandmetega käibedeklaratsioonid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Seega pole põhjendatud etteheide, et vastustaja pole vastutusotsusega maksuvõla tasumist nõudnud solidaarselt teistelt süüdimõistetud isikutelt.
5(8)
3-17-2262 Kokkuleppemenetluse sisu ja tagajärgede selgitamise kohustus oli kaebaja kaitsjatel. Lihtsustatud korras kuritegude tagajärjel tekkinud maksukohustuste sissenõudmine maksulaekumiste tagamiseks on proportsionaalne ja PS-ga kooskõlas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.12.2018 otsuse ja uue otsusega kaebuse rahuldada. XX ei ole olnud seotud äriühingutega SIA Ronbaks ja OÜ Viva Elektroonika Pluss. Maksuvõla tekkimise ajal tegutses kaebaja AS Leventa töötajana. Äriühingu tegevus lõpetati AS Leventa ja OÜ Viva Elektroonika Pluss ühinemisel. AS Leventa kustutati äriregistrist 06.11.2012, st enne 26.09.2017 vastutusotsuse koostamist. Äriregistri andmete kohaselt ei ole AS-l Leventa maksuvõlgnevusi. Kaebaja ei saanud mõjutada AS Leventa ja OÜ Viva Elektroonika Pluss ning SIA Ronbaks ühinemist. Seega ei ole kaebaja süüdi, et OÜ-l Viva Elektroonika Pluss ja SIA-l Ronbaks tekkis maksuvõlg.
10.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. OÜ Viva Elektroonika Pluss ja AS Leventa ühinemise ja AS Leventa äriregistrist kustutamise tõttu määrati maksuotsusega maksukohustus küll AS Leventa õigusjärglasele OÜ-le Viva Elektroonika Pluss, kuid see ei välista kaebaja vastutust. Maksuvõlg tekkis kaebaja kuriteo toimepanemise tagajärjel. Kaebaja tõlgendus ei ole kooskõlas MKS § 41 eesmärgi ega mõttega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus selgitas 19.12.2017 otsuse asjas nr 3-15-2568 p-s 21 viitega ringkonnakohtu 26.10.2017 otsusele asjas nr 3-15-3058 MKS § 41 kohaldamisega seonduvat. Isiku suhtes MKS § 41 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse tegemise aluseks on üksnes tema süüdimõistmine maksualase kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel tekkis maksuvõlg, mille tasumist isikult nõutakse. KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu elementideks on järgmised asjaolud: 1) maksuhaldurile valeandmete esitamine; 2) tagajärjena riigile maksukahju tekkimine summas 320 000 eurot või enam; 3) kavatsetus teo eesmärgi – maksukohustuse vähendamise – suhtes; 4) tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes (nt Riigikohtu 22.02.2016 otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 188; 16.11.2010 otsus asjas nr 3-1-183-10, p 21; P. Pikamäe, J. Sootak (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2015, lk-d 918–935). Eeltoodust tulenevalt hõlmavad KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteo koosseisutunnused nii maksuõigusrikkumise (valeandmete esitamine), maksuvõla tekkimise, põhjusliku seose õigusrikkumise ja tekkinud maksuvõla vahel kui ka isiku tahtluse (s.o sisuliselt kõik tavapärased kolmanda isiku vastutuse kohaldamise eeldused – nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 10). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Seega ei pidanud maksuhaldur praegusel juhul vastutusotsuse koostamiseks uurima asjaolusid täiendavalt, vaid piisas kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele tuginemisest. Samuti leidis ringkonnakohus 26.10.2017 otsuse asjas nr 3-15-3058 p-s 16, et isiku süüdimõistmise õiguslikud tagajärjed, sealhulgas vastutus võõra maksuvõla eest ei sõltu MKS § 41 järgi sellest, millises menetlusvormis on isiku süüdimõistmine toimunud. Olenemata sellest, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 249 kohaselt tuleb kokkuleppemenetluses 6(8)
3-17-2262 tehtud süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märkida üksnes see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ja kokkuleppe sisu ning sellisele kohtuotsusele ei laiene KrMS §-s 312 ettenähtud nõuded (sh kohustus esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea), ei ole kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus käsitatav pelgalt kohtu poolt kokkuleppe formaalse kinnitamisena, vaid ka selles menetluses tuleb kohtul eelnevalt põhimõtteliselt tuvastada muu hulgas see, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse (nt Riigikohtu 27.02.2013 otsus asjas nr 3-1-2-2-13, p 10.1). See seisukoht on asjakohane ka praegusel juhul. Seega on maksuhaldur õigustatult tuginenud kokkuleppemenetluses tehtud otsusele (täiendavalt on ringkonnakohus selgitanud kokkuleppemenetlusega seonduvat 26.10.2017 otsuse asjas nr 3-15-3058 p-s 17). Samuti ei piira MKS § 41 võimalike maksuvõla tekkimise eest vastutavate isikute ringi nende formaalse seotusega maksukohustuslasega (s.o erinevalt MKS §-des 38–40 sätestatust), vaid lähtub üksnes asjaolust, kas isiku poolt või tema osalusel toime pandud kuriteo tagajärjel on tekkinud maksukohustuslasel maksuvõlg (Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2017 otsus asjas nr 3-15-2568, p 23).
12.Asja lahendamisel ei ole määravad apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohtu istungil esitatud selgitused, et XX ei ole olnud seotud äriühingutega SIA Ronbaks ja OÜ Viva Elektroonika Pluss, AS Leventa kustutati äriregistrist enne 26.09.2017 vastutusotsuse koostamist ning äriregistri andmete kohaselt ei ole AS-l Leventa maksuvõlgnevusi. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 sätestab, et ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. MKS § 35 kohaselt, kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, lähevad õigusjärglasele üle kõik maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei ole oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud. Tartu Ringkonnakohus selgitas 05.04.2018 määruse asjas nr 3-18-187 p-des 12 ja 13, et kuigi MKS § 96 lg 6 p 3 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlg on kustutatud (vt ka Riigikohtu 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9), on olukord teine, kui enne äriühingu kustutamist läheb äriühingus tekkinud maksuvõlg üle ühendavale äriühingule, s.o praegusel juhul AS Leventa maksuvõlg OÜ-le Viva Elektroonika Pluss. OÜ Viva Elektroonika Pluss ühines omakorda SIA-ga Ronbanks ning nõnda läks ka SIA-le Ronbanks üle algselt AS-l Leventa tekkinud maksuvõlg, mille tekitamises on XX kriminaalkorras süüdi mõistetud. Seetõttu eksisteerib ühinemisega üle läinud maksuvõlg ning viidatud Riigikohtu lahendis kirjeldatud olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist. Kuigi XX ei olnud OÜ-s Viva Elektroonika Pluss ega SIA-s Ronbanks juhatuse ega nõukogu liikmeks (vt ka KarS § 3891 lg 1), tekkis maksuvõlg, mille osas koostati XX-le vastutusotsus, ajal, mil ta juhtis äriühingut, mis hilisemalt ühines OÜga Viva Elektroonika Pluss ja SIA Ronbanks (vrdl Tallinna Halduskohtu 15.05.2017 määrus asjas nr 3-17-992, p 10). Seega on tema suhtes vastutusotsuse tegemine võimalik. Samuti võimaldaks vastasel juhul äriühingute ühinemine vabaneda tekkinud maksukohustusest (vrdl ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas nr 3-16-183, p 41; 25.05.2018 otsus asjas nr 3-16-675, p 17).
13.Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.12.2018 otsus asjas nr 3-17-2262 muutmata.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad XX apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude
7(8)
3-17-2262 väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
võimalikud
apellatsiooniastme
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.