S.S.i kaebus Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 ja 24.01.2019 otsuse nr 3 tühistamisnõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja – S.S., volitatud esindaja Merike Roosileht Vastustaja – Paide linn, volitatud esindajad Nellika Valder ja Mari Mikson Kolmas isik – Aqua Pesulad OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Maarika Priidel ja volitatud esindaja v.adv Katrina Juhkami
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine ja menetluskulu dokumentide esitamiseks tähtaja määramine
RESOLUTSIOON
1.Jätta S.S.i kaebus läbi vaatamata.
2.Menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulu dokumente kuni 22.05.2019. Sama tähtaja jooksul on kaebajal õigus esitada oma seisukoht kolmanda isiku menetluskulude osas.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 62 tunnistati kehtetuks Paide Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneering. Vaidlustatud otsuse kohaselt esitas Pärnu tn 60 kinnistu omanik Aqua Pesulad OÜ Paide Linnavalitsusele 02.03.2018 taotluse Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks
3-19-399 tunnistamiseks põhjendusega, et soovib taotleda peale detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist projekteerimistingimusi kinnistule autopesula koos kiirsöögikohaga ehitamiseks.
2.S.S. on kinnistu aadressiga Pärnu tn 62, Paide linn, kaasomanik. Pärnu tn 60 naaberkinnistu omanikuna esitas S.S. vaide Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsusele nr 62. Paide Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 3 jäeti vaie rahuldamata.
3.S.S. esitas 01.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 ja 24.01.2019 otsuse nr 3 tühistamisnõuetes. Kaebuse kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsus õigusvastane, kuivõrd ei ole põhjendatud, miks ei piisanud detailplaneeringu muutmisest; Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitamisel ei saa kasutada planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-s 5 (projekteerimistingimused) toodud erisusi; rikutud on uurimisprintsiipi, sest pole välja selgitatud autopesula-kiirsöögikoha mõjusid keskkonnale; selgusetuks jääb liikluskorraldus Pärnu tn 62 kinnistule sisse- ja sealt väljasõiduks; pole tagatud kaebaja turvalisus seoses kiirsöögikoha rajamisega; pole teada, kuidas on tagatud sademe- ja pesuvee juhtimine linna sademeveekanalisatsiooni ning selle sattumine naaberkinnistule; autopesula-kiirsöögikoha ehitamisega suureneb välisõhu saaste mootorsõidukite poolt.
4.Tallinna Halduskohtu 20.03.2019 määruse punktiga 1 võeti menetlusse S.S.i kaebus Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 ja 24.01.2019 otsuse nr 3 tühistamisnõuetes.
5.Kaebaja esitas 22.04.2019 täiendavad seisukohad ning teatas, et on jätkuvalt nõus lõpetama vaidluse kompromissiga. Kaebaja kompromissettepanek on, et kolmas isik (Aqua Pesulad OÜ) esitab Paide Linnavalitsusele taotluse, mille kohaselt võtab tagasi avalduse Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks; esitab avalduse Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneeringu muutmiseks ning kaebaja menetluskulud jäävad Aqua Pesulad OÜ kanda.
6.Vastustaja palub 22.04.2019 vastuses kaebusele jätta kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu või alternatiivselt rahuldamata. Vastustaja leiab, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole kaebaja jaoks koormav ega keelav haldusakt, see ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid on kaebajale soodsam kui selle kehtima jäämine. Kaebajal puudub õigus nõuda detailplaneeringu elluviimist sellisel kujul. Vastustaja selgitas, et on pidanud võimalikuks lahendada asi kompromissiga ning on kaebaja ja kolmanda isikuga pidanud ka kompromissläbirääkimisi, kuid pooled pole kokkulepet saavutanud. Vastustaja peab endiselt võimalikuks asja lahendada kompromissiga.
7.Kolmas isik esitas 22.04.2019 seisukoha kaebusele, paludes jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebusest ei nähtu, kuidas rikub tema subjektiivseid õigusi Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsus nr 62. Pärnu tn 60 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei saa kaebaja õigusi rikkuda, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kaebajal ei ole vaidlustatava otsusega puutumust - ta ei ole detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasja omanik ning temale ei tulene detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest piiranguid ega kohustusi. Kaebuses ei sisaldu mistahes väiteid selle kohta, miks kaebajal oli õigustatud huvi või ootus 7-10 meetri kõrguse ärihoone rajamiseks naaberkinnistule. Seega ei ole ka kaebaja ise välja toonud, kuidas saaks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine tema õigusi rikkuda. Kaebuses keskendutakse hoopis projekteerimistingimustele, mida ei ole käesolevaks ajaks väljastatud. Kas ning millised projekteerimistingimused väljastatakse, selgub eraldi menetluses. Kohaliku omavalitsuse poolt tulevikus potentsiaalselt tehtavaid otsuseid projekteerimistingimuste väljastamise menetluses ei saa kaebaja vaidlustada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vaidlustamise raames. 2(5)
3-19-399 Seega on kaebus ennatlik ning spekulatiivne. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista menetluskulu 1296 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.HKMS § 44 lg-s 1 sätestatakse, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Halduskohtus õiguste kaitsmiseks peab esinema subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.05.2015 otsus nr 3-3-1-14-15, p 22).
10.Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62, millega otsustati kehtetuks tunnistada Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneering. Asjas puudub vaidlus, et Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 adressaat kaebaja ei ole. Ka ei ilmne asja materjalidest, et kaebajal oleks muul viisil puutumus vaidlustatud haldusaktiga. Riigikohus on selgitanud, et planeeringu nõuded, millega lahendatakse naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte, võivad luua isikutele iseseisva subjektiivse õiguse (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15; Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26). Sellesisulistele planeeringu nõuetele kaebaja tuginenud ei ole. Arvestades, et detailplaneeringuga oli otsustatud rajada Pärnu tn 60 kinnistule 7-10 meetri kõrgune ärihoone ehitisaluse pinnaga kuni 490 m2, siis ilmselt ei saanudki tuleneda nimetatud planeeringust kaebajale kui naaberkinnistu omanikule subjektiivseid õigusi. Kolmas isik on õigesti märkinud, et kaebuses ei sisaldu mistahes väiteid selle kohta, miks kaebajal oli huvi 7-10 meetri kõrguse ärihoone rajamiseks naaberkinnistule.
11.Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka asjaolu, et detailplaneeringut oleks saanud muuta. Kohus peab oluliseks märkida, et asja materjalidest nähtub, et kinnistu omanik (kolmas isik) esitas taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, mitte muutmiseks. Kaebajal kui naaberkinnistu omanikul puudub seejuures õigus nõuda detailplaneeringu elluviimist. Ka Riigikohus on selgitanud, et detailplaneeringu elluviimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti ning seetõttu ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu realiseerimist (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 12).
12.Kaebusest ilmneb, et kaebaja eesmärgiks on vaidlustada kolmanda isiku poolt Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoha rajamist. Nii on kaebuses keskendutud sellele, kas projekteerimistingimuste väljastamine on lubatav ning miks ei ole kaebaja hinnangul naaberkinnistule autopesula-kiirsöögikoha rajamine võimalik. Kolmas isik ja vastustaja on õigesti märkinud, et kaebuses keskendutakse planeeritava autopesula-kiirsöögikoha rajamisele, millist küsimust aga ei ole vaidlustatud haldusaktidega lahendatud. Projekteerimistingimuste väljastamise küsimus otsustatakse eraldiseisvas haldusmenetluses, milles on kaebajal õigus osaleda ning omapoolseid seisukohti avaldada. Seetõttu nõustub kohus kolmanda isikuga, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise raames ei saa kaebaja vaidlustada kohaliku omavalitsuse poolt tulevikus potentsiaalselt tehtavaid otsuseid seoses projekteerimistingimuste väljastamisega.
3(5)
3-19-399
13.Eeltoodust tulenevalt ei saa Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsus nr 62 rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub kaebajal selle haldusakti vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
14.Kaebaja on vaidlustanud koos esialgse haldusaktiga ka vaideotsuse. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas vaideotsuse iseseisev vaidlustamine on lubatav.
15.HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja hinnangul on vaideorgan rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lgt 2, kui pikendas vaide läbivaatamise tähtaega 40 päeva võrra enam, kui seaduses lubatud.
16.Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et teistkordselt pikendati vaide lahendamise tähtaega, et oleks võimalik ära kuulata asjast huvitatud isik. Nimelt nähtub asja materjalidest, et Paide Linnavalitsus edastas kaebajale 29.11.2018 teate vaide tähtaja pikendamise kohta 30 päeva võrra, s.o kuni 01.01.2019. Vastustaja saatis 29.11.2018 kolmandale isikule vaide ning palus temalt selgitusi hiljemalt 03.12.2018. Vastustaja selgitab, et see oli viimane kuupäev, et eelnõu jõuaks volikogu detsembrikuu istungile vastavalt Paide linna põhimääruses sätestatud eelnõude menetlemise korrale. Kolmas isik teatas e-kirja teel 03.12.2018, et taotleb vaidele vastamise tähtaja pikendamist kuni 11.12.2018. Vastustaja märgib, et kuna detsembrikuu volikogu eelnõude esitamise tähtaeg oli selleks hetkeks möödas, sai vaideotsuse teha 24.01.2019 toimuval istungil ning seetõttu saadeti kaebajale 03.12.2018 teade vaide pikendamise kohta kuni 31.01.2019. Seega ei vaidle vastustaja vastu asjaolule, et vaiet ei lahendatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
17.HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtu hinnangul ei saa ka vaide lahendamise tähtaja rikkumine iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi riivata, kuivõrd tegemist on menetlusnõuete rikkumisega, mis ei saanud mõjutada otsust sisuliselt (HMS § 58). Seega ei saa ka vaideotsus iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda.
18.Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
19.Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
20.Kaebaja on teinud ka kolmandale isikule kompromissettepaneku. Arvestades, et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata ning kolmas isik ei ole pidanud võimalikuks kompromissi sõlmimist, siis puudub vajadus käsitleda kaebaja kompromissettepanekut.
21.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Käesoleval juhul on küll kolmas isik esitanud kohtule menetluskulude dokumendid, samas ei ole vastustaja teatanud, kas tal esineb menetluskulusid, mille väljamõistmist vastustaja kaebajalt taotleb. Sellest lähtuvalt peab kohus vajalikuks määrata menetlusosalistele tähtaeg menetluskuludokumentide esitamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on menetlusosalistel õigus esitada menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kuni 22.05.2019. Sama tähtaja jooksul on kaebajal õigus esitada oma seisukoht kolmanda isiku menetluskulude osas. Juhul kui vastustaja esitab kohtule menetluskulude
4(5)
3-19-399 väljamõistmiseks taotluse, siis määrab kohus kaebajale tähtaja vastustaja taotluse kohta oma seisukoha esitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.