Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
01.11.2019, Tallinn
Asja number
3-19-399
Haldusasi
XX kaebus Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 ja 24.01.2019 otsuse nr 3 tühistamisnõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Merike Roosileht Vastustaja – Paide linn, volitatud esindajad Nellika Valder ja Mari Mikson Kolmas isik – Aqua Pesulad OÜ, seaduslik esindaja MP; volitatud esindajad v.adv-d Küllike Namm ja Katrina Juhkami
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.05.2019 ja 01.07.2019 määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.05.2019 ning 01.07.2019 määrused haldusasjas nr 3-19-399 muutmata.
2.Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Tagastada Tallinna Halduskohtu 08.05.2019 määrusele määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv
eurot XX AS SEB Pank arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Tagastada Tallinna Halduskohtu 01.07.2019 määrusele määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot OÜ BRIIAN CONSULT Swedbank AS arvelduskontole nr EE642200221027838869.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-19-399
1.Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 62 tunnistati kehtetuks Paide Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneering. Pärnu tn 60 kinnistu omanik Aqua Pesulad OÜ esitas Paide Linnavalitsusele 02.03.2018 taotluse Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks põhjendusega, et soovib taotleda peale detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist projekteerimistingimusi kinnistule autopesula koos kiirsöögikohaga ehitamiseks.
2.XX on kinnistu aadressiga Pärnu tn 62, Paide linn, kaasomanik. Pärnu tn 60 naaberkinnistu omanikuna esitas XX vaide Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsusele nr 62. Paide Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 3 jäeti vaie rahuldamata.
3.XX esitas 01.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 ja 24.01.2019 otsuse nr 3 tühistamise nõuetes. Kaebuse kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsus õigusvastane, kuivõrd ei ole põhjendatud, miks ei piisanud detailplaneeringu muutmisest; Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitamisel ei saa lähtuda planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-s 5 toodud erisustest; rikutud on uurimisprintsiipi, sest pole välja selgitatud autopesula-kiirsöögikoha mõjusid keskkonnale; selgusetuks jääb liikluskorraldus Pärnu tn 62 kinnistule sisse- ja sealt väljasõiduks; pole tagatud kaebaja turvalisust seoses kiirsöögikoha rajamisega; pole teada, kuidas on tagatud sade- ja pesuvee juhtimine linna sadeveekanalisatsiooni ning selle sattumine naaberkinnistule; autopesula-kiirsöögikoha ehitamisega suureneb mootorsõidukitest tulenev välisõhu saaste.
4.Paide linn palus jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu või jätta kaebus alternatiivselt rahuldamata. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole kaebaja jaoks koormav ega keelav haldusakt, see ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid on kaebajale soodsam kui selle kehtima jäämine. Kaebajal puudub õigus nõuda detailplaneeringu elluviimist sellisel kujul.
5.Aqua Pesulad OÜ palus jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebusest ei nähtu, kuidas rikub kaebaja subjektiivseid õigusi Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsus nr 62. Pärnu tn 60 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Kaebajal ei ole vaidlustatava otsusega puutumust – ta ei ole detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasja omanik ning temale ei tulene detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest piiranguid ega kohustusi. Kaebuses ei sisaldu mistahes väiteid selle kohta, miks kaebajal oli õigustatud huvi või ootus 710 meetri kõrguse ärihoone rajamiseks naaberkinnistule. Seega ei ole ka kaebaja ise välja toonud, kuidas saaks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine tema õigusi rikkuda. Kaebuses keskendutakse hoopis projekteerimistingimustele, mida ei ole praeguseks ajaks väljastatud. Kas ning millised projekteerimistingimused väljastatakse, selgub eraldi menetluses. Kohaliku omavalitsuse tulevikus potentsiaalselt tehtavaid otsuseid projekteerimistingimuste väljastamise menetluses ei saa kaebaja vaidlustada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vaidluse raames. Seega on kaebus ennatlik ning spekulatiivne.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 08.05.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 44 lg-s 1 sätestatakse, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtus õiguste kaitsmiseks peab esinema subjektiivsete õiguste riive (RKHKo 27.05.2015 nr 3-3-1-14-15, p 22). Asjas puudub vaidlus, et Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 adressaat kaebaja ei ole. Ka ei ilmne asja materjalidest, et kaebajal oleks muul viisil puutumus vaidlustatud haldusaktiga. Riigikohus on selgitanud, et planeeringu 2(9)
3-19-399 nõuded, millega lahendatakse naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte, võivad luua isikutele iseseisva subjektiivse õiguse (RKHKo 20.02.2019 nr 3-14-52416, p 15; RKHKo 31.01.2017 nr 3-3-1-69-16, p 26). Sellesisulistele planeeringu nõuetele kaebaja tuginenud ei ole. Arvestades, et detailplaneeringuga oli otsustatud rajada Pärnu tn 60 kinnistule 7-10 meetri kõrgune ärihoone, siis ilmselt ei saanudki tuleneda nimetatud planeeringust kaebajale kui naaberkinnistu omanikule subjektiivseid õigusi. Kaebuses ei sisaldu mistahes väiteid selle kohta, miks kaebajal oli huvi 7-10 meetri kõrguse ärihoone rajamiseks naaberkinnistule. Asja materjalidest nähtub, et kolmas isik esitas taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, mitte muutmiseks. Kaebajal kui naaberkinnistu omanikul puudub seejuures õigus nõuda detailplaneeringu elluviimist. Ka Riigikohus on selgitanud, et detailplaneeringu elluviimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti ning seetõttu ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu realiseerimist (RKHKo 05.03.2019 nr 3-13-385, p 12). Kaebuses keskendutakse planeeritava autopesula-kiirsöögikoha rajamisele. Eelnimetatud küsimust aga ei ole vaidlustatud haldusaktidega lahendatud. Projekteerimistingimuste väljastamine otsustatakse eraldiseisvas haldusmenetluses, milles on kaebajal õigus osaleda ning omapoolseid seisukohti avaldada. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vaidluse raames ei saa kaebaja vaidlustada kohaliku omavalitsuse tulevikus potentsiaalselt tehtavaid otsuseid seoses projekteerimistingimuste väljastamisega. Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsus nr 62 ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub kaebajal selle haldusakti vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Ka vaide lahendamise tähtaja rikkumine iseseisvalt ei saanud kaebaja subjektiivseid õigusi riivata, kuivõrd tegemist on menetlusnõuete rikkumisega, mis ei saanud mõjutada otsust sisuliselt (HMS § 58). Järelikult ei saa ka vaideotsus iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohus määras, et menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulu dokumente kuni 22.05.2019 ning sama tähtaja jooksul on kaebajal õigus esitada oma seisukoht kolmanda isiku menetluskulude osas.
7.Aqua Pesulad OÜ palus kaebajalt välja mõista kolmanda isiku kasuks menetluskulu 1296 eurot koos käibemaksuga. Kolmas isik on esitanud kohtule menetluskulu dokumendina 22.04.2019 arve nr 20190392, mille kohaselt on Advokaadibüroo Küllike Namm osutanud õigusabiteenust 1296 euro eest (sh käibemaks 216 eurot). Arve kohaselt on teenust osutatud kokku 7,2 tundi, mis hõlmab kaebuse ja selle lisadega tutvumist 2 tundi; kliendiga nõupidamist 1,5 tundi; kompromissläbirääkimistel osalemist 1 tund ning seisukoha koostamist 2,7 tundi.
8.Tallinna Halduskohus mõistis 01.07.2019 määrusega XX-lt Aqua Pesulad OÜ kasuks välja menetluskulu 1116 eurot (sh käibemaks 186 eurot). Tallinna Halduskohtu 08.05.2019 määruse p 2 kohaselt oli menetlusosalistel õigus esitada menetluskulu dokumente kuni 22.05.2019. Sama tähtaja jooksul oli kaebajal õigus esitada oma seisukoht kolmanda isiku menetluskulude osas. Tallinna Halduskohtu 08.05.2019 määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata, mistõttu kannab menetluskulud kaebaja. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Põhjendatud ei ole mõista kaebajalt välja kolmanda isiku 3(9)
3-19-399 menetluskulu seoses kompromissläbirääkimistel osalemisega (1 tund, s.o 150 eurot ilma käibemaksuta), kuivõrd kohus ei olnud praeguses asjas määranud menetlusosalistele kompromissläbirääkimisteks tähtaega ega teinud ka ettepanekut asuda kompromissläbirääkimistesse. Muus osas on kolmanda isiku menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX esitas 29.05.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 08.05.2019 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaidlustatud haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ning naaberkinnisasjade omanike vahel on tekkinud ehituslikud huvikonfliktid. Kaebaja ei ole kaebuses ega ka varasemalt kinnitanud, et tal oli huvi 7-10 m kõrguse ärihoone rajamiseks naaberkinnistule. Kaebaja ei ole nõudnud kolmandalt isikult 16.04.2009 kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist, vaid ei nõustu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega põhjusel, et 26.07.2017 esitatud taotluses soovib Pärnu tn 60 kinnistu omanik peale detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist taotleda projekteerimistingimusi kinnistule autopesula koos kiirsöögikohaga ehitamiseks. 16.04.2009 kehtestatud detailplaneering nägi ette kinnistu sihtotstarbe muutmise, hoonete lammutamise ja ärihoone rajamise. Kui kaebajal ei oleks olnud puutumust vaidlustatud haldusaktiga, siis ei oleks olnud ka vajalik küsida kaebajalt kui naaberkinnistu omanikult arvamust ja sel juhul ei oleks kaebajat kaasatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlusse. Peale detailplaneeringu kehtestamist Paide Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 22 on lammutatud Pärnu tn 60 kinnistul asunud hooned ning muudetud kinnistu sihtotstarvet (elamumaa on muudetud ärimaaks), muus osas ei ole detailplaneeringut ellu viidud. Seega on 16.04.2009 kehtestatud detailplaneering osaliselt realiseeritud ja detailplaneeringut ei ole võimalik tunnistada kehtetuks täies ulatuses. 26.07.2017, mil kinnistu omanik Aqua Pesulad OÜ esitas taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, sooviga taotleda projekteerimistingimusi kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitamiseks, ei olnud veel muudetud kehtiva detailplaneeringu kohaselt Pärnu tn 60 kinnistu sihtotstarvet. Elamumaale ei saa püstitada ärihoonet, veelgi enam autopesulat-kiirsöögikohta. Paide Linnavolikogul ei olnud seaduslikku õigust algatada 2017. a oktoobris detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Aqua Pesulad OÜ esitas 01.11.2017 taotluse, millega soovis tagasi võtta avalduse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Samal päeval, s.o 01.11.2017, esitas Aqua Pesulad OÜ taotluse muuta Pärnu tn 60 kinnistu sihtotstarbe ärimaaks. Pärnu tn 60 kinnistu sihtotstarve on muudetud ärimaaks kinnisturaamatu andmetel 15.12.2017 ja kehtiva detailplaneeringu kohaselt võib kinnistule püstitada ärihoone. Aqua Pesulad OÜ sooviks oli rajada Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoht, kuid vaatamata sellele esitas Aqua Pesulad OÜ 02.03.2018 taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud taotlus on esitatud ja menetlusse võetud peale maa sihtotstarbe muutmist. Eeltoodust nähtub, et kolmas isik asus detailplaneeringut realiseerima peale 26.07.2017 esitatud taotlust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks.
4(9)
3-19-399 Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsusest nr 62 ei selgu, miks pole kaalutud detailplaneeringu muutmist. Samuti pole hinnatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise mõjusid. Autopesula-kiirsöögikoht on kahtlemata avaliku huviga ehitis, mille puhul on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, tulenevalt PlanS § 125 lg 1 p-st 3. 18.10.2018 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saadeti arvamuse andmiseks kahele Pärnu tn 62 kinnistu omanikule, sh kaebajale, kes ei nõustunud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega eelpool toodud põhjendustel. Vastustaja väitel teine Pärnu tn 62 omanik YY nõustus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja ei nõustu sellega, kuna teine omanik, kaebaja õde YY, on tunnistatud piiratud teovõimega isikuks. 2018. a alguses oli YY-l insult ja peale seda on ta halvatud, tal puudub liikumis- ja kõnevõime ning oma vaimse seisundi tõttu ei saa ta aru tegude tähendusest ning võimalikest tagajärgedest. YY detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise nõusolek pole arvestatav ja on võltsitud. Seega ei ole kumbki Pärnu tn 62 kinnistu omanikest nõustunud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega. Kuna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks oli vastustajal vajalik naaberkinnisasjade omanike, sh kaebaja kirjalik arvamus ja nõusolek, siis eeltoodust saab järeldada, et vaidlustatud haldusakt puudutas kaebaja subjektiivseid õigusi. On oluline, et pole arvestatud naaberkinnistu omaniku õigustega ega kahjulike mõjutuste (gaas, suits, aur, lõhn, tahm, soojus, müra, põrutused) levimisega Pärnu tn 60 kinnistult. Autopesula rajamisega naaberkinnistule pole tagatud Pärnu tn 62 kinnistu omaniku põhiõigused elule, tervisele ja omandiõigusele. Vastustaja on enne arutatavas kohtuasjas lahendi jõustumist väljastanud juba 22.04.2019 korralduse nr 219 projekteerimistingimuste andmiseks Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks.
10.XX esitas 30.07.2019 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.07.2019 menetluskulude kindlaksmääramise määrusele, milles taotleb eelnimetatud määruse tühistamist ning kõigi menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Halduskohtu 08.05.2019 määrus ei ole veel jõustunud, seega ei ole põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine.
11.Paide linn leiab, et XX määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud määrused muutmata. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja tõdeb ise määruskaebuses, et tal ei ole huvi detailplaneeringus määratud ärihoone rajamiseks, millest tulenevalt ei saa olla ehituslikku huvikonflikti selles, et seda ärihoonet ei ehitata, st seda planeeringut ei viida ellu. Tulenevalt PlanS § 140 lg-st 1 võib detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada kahel tingimusel: 1) kui detailplaneeringu kehtestamist on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või 2) planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Seadus ei määra, et mõlemad tingimused peaksid olema korraga täidetud. Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist taotles kinnistu omanik (kolmas isik) ning seetõttu on täidetud ka detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eeldus. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et lähtudes PlanS § 125 lg 1 p-st 3, on autopesula-kiirsöögikoha puhul kohustuslik koostada detailplaneering. Nimetatud punkt määrab detailplaneeringu kohustuse rajatise puhul, autopesula-kiirsöögikoha puhul on tegemist hoonega. Kinnistule uue ehitusõiguse andmine, nt projekteerimistingimuste andmine, on eraldiseisev menetlus ja väljub vaidluse piiridest. Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 „Projekteerimistingimuste andmine Paide linnas asuvale Pärnu tn 60 kinnistule 5(9)
3-19-399 autopesula-kiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks“ on kaebaja vaidemenetluse raames vaidlustanud. PlanS mõistes on naaberkinnisasja omanik arvamuse andja, mitte kooskõlastaja. Arvamuse andja võib oma arvamuse anda (mida mõlemad Pärnu tn 62 kinnistu omanikud ka tegid), kuid ei pea seda tegema (PlanS § 140 lg 3). Otsuse tegija peab arvamuses toodud seisukohti otsuse tegemisel kaaluma, kuid ei pea nendega nõustuma. Vaideotsuse tegemisel kaalus vastustaja kaebuse objektiks olevas volikogu otsuses nr 62 kõiki kaebaja esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid põhjalikult ning põhjendas nendega mittearvestamist. Kaebaja seisukoht, et YY arvamus pole arvestatav tema tervisliku seisundi tõttu ning on võltsitud, ei ole varasemas vaide- ja kaebemenetluses leidnud kinnitust ning ei oma ka asjas tähtsust, vähemalt mitte osas, mis muudaks otsust ennast. Kaebajal on ekslik arvamus haldusakti jõustumise kohta. HMS-st tulenevalt jõustub haldusakt teatavaks tegemisega, kohus ega haldusorgan ei ole selle täitmist peatanud. Seega detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsus on jõus. Kohtumenetlus automaatselt ei peata haldusakti kehtivust.
12.Aqua Pesulad OÜ on seisukohal, et halduskohtu määrus, millega jäeti XX kaebus läbi vaatamata, on õiguspärane, mistõttu on põhjendatud Aqua Pesulad OÜ menetluskulude väljamõistmine XX-lt. Kas halduskohus oleks pidanud menetluskulud kindlaks määrama samas määruses kaebuse läbi vaatamata jätmisega, jätab kolmas isik ringkonnakohtu otsustada. Määruskaebuses esitatud taotlus teha uus määrus, millega jätta kõik kulud vastustaja kanda, ei ole praeguses menetlusetapis asjakohane. Menetluskulude jaotus ja suurus tuleb otsustada Tallinna Halduskohtu 08.05.2019 määrusele esitatud määruskaebuse lahendamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus lahendab esmalt küsimuse, kas halduskohus jättis õigesti XX kaebuse läbi vaatamata (I), seejärel menetluskulude jaotuse küsimuse (II) ning tagastab ebaõigesti tasutud riigilõivu (III). I
14.Tallinna Halduskohtu 08.05.2019 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). HMS § 40 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (vt RKHKo nr 3-3-1-15-16, p 20 ja RKHKm nr 3-18-763, p 13). Kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (RKHKo nr 3-3-1-15-16, p 20 ja RKHKo nr 3-1452416, p 13). Kaebaja on ekslikul arvamusel, et tema menetlusse kaasamine ja ärakuulamine tähendab, et haldusorganil oli detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks vajalik tema nõusolek. Sellist nõuet õigusaktidest ei tulene. Menetluse tulemus peab isiku huve ka kuidagi puudutama. Seejuures on isik kohustatud oma huvitatust menetluse tulemuse suhtes põhistama, 6(9)
3-19-399 mis tähendab, et kaebaja peaks välja tooma, milles tema huvi seisneb. Kaebaja on korduvalt osutanud puutumusele vaidlustatud otsusega, kuid ei ole samas väljendanud, kuidas vaidlustatud otsus tema subjektiivseid õigusi riivab. Üksnes viide naabrite vahelisele ehituslikule huvide konfliktile ei anna kaebajale praegusel juhul kaebeõigust HKMS § 44 lg 1 järgi.
16.Keskseks küsimuseks on see, kas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vaidluses on kaebajal võimalik esitada vastuväiteid Pärnu tn 60 kinnistule planeeritava ehitise projekteerimistingimuste osas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja rahulolematus sellega, et naaberkinnistule võidakse ehitada autopesula-kiirsöögikoht väljub praeguse vaidluse piiridest. Kaebaja möönab määruskaebuses, et tal ei ole huvi detailplaneeringus määratud ärihoone rajamiseks. Teisisõnu on kaebaja ka ise eitanud ehituslikku huvikonflikti ärihoone ehitamata jätmise osas. Järelikult ei saa kaebaja õigusi riivata tõik, et vaidlusalust planeeringut ei viida ellu. Kuivõrd kaebaja väited, mis puudutavad võimalikku autopesula-kiirsöögikoha rajamist naaberkinnistule ja sellest tulenevaid väidetavaid negatiivseid mõjusid kaebajale, ei ole praeguses vaidluses asjakohased, ei peatu ringkonnakohus neil pikemalt. Kaebaja on Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 „Projekteerimistingimuste andmine Paide linnas asuvale Pärnu tn 60kinnistule autopesulakiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks“ halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-191411) ning kohus teeb asjas otsuse 12.11.2019. Seega on kaebaja asunud oma õigusi kaitsma asjaomases menetluses.
17.Ebaõige on kaebaja arusaam, et detailplaneeringut ei ole võimalik kehtetuks tunnistada, kui see on juba osaliselt ellu viidud. Vastavalt PlanS § 140 lg-le 1 võib detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Praegusel juhul on kinnistu omanik soovinud loobuda detailplaneeringu edasisest realiseerimisest. Vastustaja märgib õigesti, et seadus ei näe ette, et mõlemad tingimused peaksid olema täidetud üheaegselt. Samuti ei ole kohtule äratuntav, kuidas on kaebaja huvides detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine. Ringkonnakohus soostub vastustajaga, et detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel ei oleks tagatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine (krundile ärihoone ja seda teenindavate rajatiste ehitamine) PlanS § 140 lg 2 mõistes, kuivõrd ei ole määratletud muid ehitusõiguseks vajalikke tingimusi. Detailplaneeringu terviklahenduse elluviimise tagamine aga on eelviidatud seadusesättest tulenevalt detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise kohustuslik eeldus.
18.Kaebaja on seisukohal, et ajal, mil Aqua Pesulad OÜ esitas taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, ei olnud muudetud Pärnu tn 60 kinnistu sihtotstarvet, mistõttu Paide Linnavolikogul ei olnud seadusest tulenevat õigust algatada 2017. a oktoobris detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Haldusasja materjalidest nähtub, et Aqua Pesulad OÜ tegevused olid kronoloogiliselt järgnevad. 26.07.2017 esitas Aqua Pesulad OÜ Paide Linnavalitsusele avalduse, milles taotles 16.04.2009 kehtestatud Pärnu tn 60 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. 01.11.2017 esitas Aqua Pesulad OÜ Paide Linnavalitsusele avalduse, milles võttis tagasi 26.07.2017 taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. 01.11.2017 esitas Aqua Pesulad OÜ Paide Linnavalitsusele taotluse Pärnu tn 60 kinnistu sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks. Maa sihtotstarvet muudeti 15.12.2017. 02.03.2018 esitas Aqua Pesulad OÜ uue taotluse Pärnu tn 60 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Alles seejärel ja kolmanda isiku 02.03.2018 taotluse alusel tunnistati Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 62 kehtetuks vaidlusalune detailplaneering. Seega on kaebaja teinud sündmuste kronoloogia põhjal ebaõiged järeldused. Ka on ekslik kaebaja seisukoht, et Paide linn on 7(9)
3-19-399 2017. a oktoobris ebaõigesti algatanud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse. Paide linn algatas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse Aqua Pesulad OÜ 26.07.2017 avalduse alusel ning lõpetas menetluse peale Aqua Pesulad OÜ poolset avalduse tagasi võtmist. Isegi kui eeldada, et ei olnud täidetud tingimused, mis oleksid võimaldanud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, tuli Paide linnal kolmanda isiku taotlust menetleda. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamine iseenesest ei tähenda, et detailplaneering kehtetuks tunnistatakse, vaid menetluse käigus selgub haldusakti andmise või sellest keeldumise võimalikkus.
19.Puutuvalt kaebaja õe YY teovõime piiratusse, märgib ringkonnakohus, et haldusasja materjalidest nähtuvalt on YY 19.04.2018 seisukoha allkirjastanud. YY-le määrati eestkostja 22.10.2018. Pärnu Maakohtu 22.10.2018 määrusest nähtub, et eestkoste on seatud YY kõigi asjade ajamiseks, kõigi tehingute tegemiseks ja tema esindamiseks. Eelnimetatud kohtumääruse kohaselt oli YY-l 2018. a alguses insult, mistõttu on ta halvatud, liikumis- ja kõnevõimetu. Samuti, et YY seisukohta eestkoste seadmise osas ei olnud kohtul võimalik välja selgitada. Seega ei saa välistada ja on tõenäoline, et piiratud teovõime esines YY-l juba ka 19.04.2018 seisukoha allkirjastamise ajal. Eeltoodust olenemata ei saanud YY seisukoht mõjutada Paide Linnavolikogu otsust, kuivõrd viimasel ei olnud kohustust nõustuda kaasatud isikute arvamusega. Kaasatud isikute seisukohad ei ole haldusorganile järgimiseks kohustuslikud, vaid neid peab üksnes haldusmenetluses kaaluma, mida vastustaja on ka nõuetekohaselt teinud.
20.Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et viimane on praeguse kohtuvaidluse ajal, s.o 22.04.2019 välja andnud korralduse nr 219 „Projekteerimistingimuste andmine Paide linnas asuvale Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks“. Ringkonnakohus selgitab, et haldusakti vaidlustamine ei too automaatselt kaasa selle kehtivuse või täitmise peatumist. Samas on selge, et vaidlustamine tähendab isikule, kelle õigusi haldusakt puudutab, õiguslikult ebakindlat olukorda. Et kohtumenetluse ajal ei saa olla isikul usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes (HMS § 67 lg 4 p 1), riskib ta edasi tegutsedes paratamatult sellega, et planeeringu kehtetuks tunnistamise korraldus võidakse kehtetuks tunnistada koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. II
21.Kuivõrd halduskohus on õigesti jätnud XX kaebuse läbi vaatamata ning ringkonnakohus jätab XXi 29.05.2019 määruskaebuse rahuldamata, on halduskohtu 01.07.2019 määruses toodud menetluskulude jaotus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid siinkohal (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Ebaõige on kaebaja seisukoht, et põhjendatud ei ole menetluskulude välja mõistmine, kui halduskohtu 08.05.2019 määrus ei ole veel jõustunud. HKMS § 109 lg 2 näeb küll ette, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mistõttu oleks menetluskulude jaotus tulnud kindlaks määrata juba Tallinna Halduskohtu 08.05.2019 määruses. Samas aga ei ole see halduskohtu menetluslik minetus endaga kaasa toonud väärat lahendit. Asjaolu, et ringkonnakohus võib HKMS § 109 lg-st 4 tulenevalt menetluskulude jaotust muuta, ei puuduta kuidagi halduskohtu HKMS § 109 lg-st 2 lähtuvat kohustust esitada menetluskulude jaotus ja välja mõista menetluskulud kohtuotuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Nagu ka HKMS § 109 lg 2 ls 2 ette näeb, esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Seega jääb XX 30.07.2019 määruskaebus rahuldamata. 8(9)
3-19-399 III
22.Määruskaebuste esitamisel on 29.05.2019 ja 30.07.2019 tasutud riigilõiv 15 eurot, s.o kokku 30 eurot. RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt on alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab Tallinna Halduskohtu 08.05.2019 määrusele määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot ning Tallinna Halduskohtu 01.07.2019 määrusele määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot (HKMS § 104 lg 8).
23.Kuna määruskaebused jäävad rahuldamata, jäävad kaebaja esindajakulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Teised menetlusosalised pole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.