Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-18-557 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-557 keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt suurem. DP kehtestamise otsusest ei nähtu, et selle sobivust piirkonda oleks hinnatud. Vaidlustatava otsuse seletuskirjas on üksnes märgitud, et tegemist ei ole kõrghoonega, mistõttu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneering ,,Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ei välista kuni 44,9 m kõrguse hoone kavandamist ning kõrgem hoone sobib planeeringualale. Need väited ei ole piisavad ja viitavad sellele, et tegelikkuses ei ole vastustaja teostanud kaalutlusõigust korrektselt. Mitmed piirkonna elanikud on rajatava hoone vastu ning peavad seda sobimatuks. DP ala vahetus läheduses kõrghooneid ei asu. OÜ Fassaadiprojekt insolatsiooni kestuse analüüsi kohaselt väheneb Pärnu mnt 109a (end. Pärnu mnt 109a // Rapla tn 7) kinnistul asuva lasteaia mänguruumi ja -väljaku, Pärnu mnt 107 (end. Pärnu mnt 107 // 109) äriruumidega elamu ja Rapla tn 5a elamu teise korruse eluruumide insolatsiooni kestus, kuid tagatuks jääb standardi kohane piisav insolatsioon. Pärnu mnt 109 kinnistul säilib pärast 13-korruselise hoone püstitamist päevavalgus üksnes 59% ulatuses. Kaebajale tagastatav kinnistu asub kavandatava hoone külje all, mistõttu on tõenäoline, et kavandatav hoone varjab tagastataval maatükil täielikult valguse ning jääb alla standardiga lubatud piirmäära. Kuigi maa-alal ei ole hetkel elu- ega äriruume, oleks DP menetluse käigus tulnud hinnata insolatsiooni vähenemist ka viidatud kinnistul. Insolatsiooni ei hinnata üksnes olemasolevate ehitiste puhul, vaid ka võimalike tulevikus ehitatavate elamute puhul. Kuna kinnistu on sihtotstarbelt osaliselt elamumaa, tuleb lähtuda eeldusest, et sinna võidakse hiljem rajada elamu sõltumata kinnistu suurusest. Seega vähendab rajatav hoone kaebaja võimalusi kinnistut hoonestada. Tagastatavale maale jääb kõrghaljastuslik puu (vaher), millel on kaebaja jaoks eriline väärtus. 13-korrulise hoone rajamisel puu tõenäoliselt hukkub, sest talle ei jätku piisavalt päevavalgust.

3-18-557 mõeldud tänavakoridori osas. Kavandatav hoone elavdab linnaruumi. Samuti aitab DP kehtestamine kaasa uute töökohtade loomisele. Kinnistule on planeeritud rajada maapinnast kuni 44,9 m (66,5 m merepinnast) kõrgune ärihoone, mille puhul ei ole tegemist kõrghoonega ning selle rajamine piirkonda ei ole välistatud. Hoone rõhutab Pärnu mnt kui magistraal-põhitänava tähtsust. Hoone jääb Tondi tänava sihile ja on maamärk, tähistades olulise linnast välja suunduva tänava asukohta. Hoone kavandamisel on arvestatud Lennuameti ekspertiisi tulemusi ja DP seletuskirja on selles osas täiendatud (vt DP seletuskiri, p 5.2.1). Hoone on ette nähtud liigendada, mis vähendab hoonete vahelist kontrasti. DP-ga kavandatu elluviimiseks tuleb likvideerida üks IV väärtusklassi puu, mille haljastusväärtus kompenseeritakse asendusistutustega 103 haljastuse ühiku ulatuses (Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”). Lisaks on hoone madalamate osade katuseterrassid kavandatud haljastada konteinerhaljastusega või tõstetud istutusaladega. Parkimiskohtade arv määratakse Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014” alusel. Krundile tuleb kavandada vähemalt 87 parkimiskohta. DP kohaselt on kavandatud 95 parkimiskohta, mis on ette nähtud hoone kahele maa-alusele korrusele. OÜ Fassaadiprojekt insolatsiooni kestuse analüüsi kohaselt Pärnu mnt 109a (end. Pärnu mnt 109a // Rapla tn 7) kinnistul asuva lasteaia mänguruumi ja -väljaku, Pärnu mnt 107 (end. Pärnu mnt 107 // 109) äriruumidega elamu ja Rapla tn 5a elamu teise korruse eluruumide insolatsiooni kestus küll väheneb, kuid jääb standardiga nõutud piiridesse. DP on kooskõlas ka praegu kehtiva standardiga. Insolatsiooninõuded on DP-s määratud. Kaebajale kinnistut tagastatud ei ole ega ole algatatud ühtegi menetlust, mis annaks alust asuda seisukohale, et kinnistule on võimalik ehitada elamu või ärihoone. Jääb selgusetuks, kuidas väheneb insolatsioon kaebajale tagastataval maatükil ja kuidas oleks vastustaja pidanud hindama insolatsiooni kestust viidatud kinnistul. DP ei hõlma miljööväärtuslikku hoonestusalal. Osa kontaktvööndist jääb Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” Kitseküla miljööväärtuslikule hoonestusalale, kuid planeeringuala üksnes piirneb miljööväärtusliku hoonestusalaga. Seega ei riku DP miljööväärtuslikule hoonestusalale kehtestatud tingimusi. DP on kooskõlastatud Kaitseministeeriumiga. DP koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 06.05.2013 korraldusega nr 626-k, võeti vastu 25.05.2016 korraldusega nr 824-k ja kehtestati Tallinna Linnavolikogu 25.01.2018 otsusega. Kõigil isikutel oli võimalus esitada arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid, millega Tallinna linn ka arvestas. Avalikul väljapanekul esitas kaebaja vastuväited, millele vastati TLPA 17.08.2016 kirjaga nr 3-2/1563-12. Lisaks esitas oma seisukoha ka Harju maavanem. Kaebaja ettepanekuid võeti arvesse (sh muudeti DP lahendust) määral, mil see oli põhjendatud ja mõistlik. Seega on kaebaja olnud DP menetlusse kaasatud.

3-18-557 7.1.3). Samadest kaalutlustest on lähtutud vaidlustatud otsuses. Kavandatav hoone mõjutab küll insolatsiooni kestust naaberhoonete mõnedes eluruumides ja lasteaia mänguväljakul, kuid tagatud on standardi kohane piisav insolatsiooni kestus. Samuti on planeeritud hoone ette nähtud liigendada, mis vähendab madalamate ja kõrgemate hoonete vahelist kontrasti. Planeeritav hoone rõhutab Pärnu mnt kui magistraal-põhitänava tähtsust ning jääb Tondi tänava sihile ja on maamärk, tähistades olulise linnast välja suunduva tänava asukohta. Tallinna ÜP muutmise aluseks on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe muutmine segahoonestusalaks ja loobumine Lõunaväila haru ehitamisest üle Pärnu mnt, Juurdeveo ja Kauba tänava vahelise kvartali (vt DP seletuskirja lk-d 23–24). Kaebaja väited piirkonnas elavate isikute elukeskkonna halvenemisest ja kinnisvara väärtuse vähenemisest on tõendamata. Tallinna ÜP muutmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastupidi, elukeskkonna halvenemise võiks põhjustada Lõunaväila haru väljaehitamine algselt planeeritud viisil, kuna tooks kaasa liiklusintensiivsuse kasvu ja sellest tingitud müra ja heitgaaside taseme suurenemise. Seetõttu on Tallinna ÜP muutmine piirkonnale pigem soodne. DP ala vahetus läheduses asub mitmeid kõrghooneid. Kaebajale tagastatava maaüksuse suurus on 103 m2. Lisaks ulatub tagastatava kinnistu piir sisuliselt Pärnu mnt 107 elamu seinani ja suur osa kinnistust jääb sissesõidutee alla, mida on vajalik kasutada Pärnu mnt 107 ja Pärnu mnt 109a // Rapla tn 7 kinnistutele juurdepääsuks. On ilmne, et sellisele kinnistule ei oleks võimalik ehitada elamut või ärihoonet, võttes arvesse maakorralduslikke ja ehituslikke nõudeid. Seega ei oma tähtsust kaebaja väide, et vaidlustatud DP-ga lubatud hoonestus vähendab tagastatava maatüki insolatsiooni kestust. Rajatav ärihoone ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei oleks kaebajal võimalik samaaegselt ehitada kinnistule elamu või ärihoonet ja säilitada vaher. Viidatud puu kasvab Rapla tn 3 hoone seina lähedal, kuhu ehitatakse ka ärihoone. Seega hakkab ärihoone varjama vahtrapuud samast küljest, kuid teistest külgedest langeb vahtrale endiselt päevavalgust. Hoone rajatakse koos kahe maa-aluse korrusega parklaga (DP seletuskiri, lk-d 13–14). Seega mahuvad ärihoone töötajate ja külastajate autod eelduslikult maa-alusesse parklasse ning ei ole usutav, et ärihoone ehitamine halvendaks oluliselt piirkonna parkimistingimusi. Kaebaja huvi tühistada DP kehtestamise otsus ei kaalu üles Tallinna linna ja kolmanda isiku huvi arendada välja DP ala. Ärihoone rajamise tagajärjel paraneb piirkonna elanike olmeline teenindus (DP seletuskiri, lk 14), luuakse uusi töökohti ja paraneb piirkonna esteetiline ilme.

3-18-557 alus nõuda, et kolmas isik hoiduks ehitamisest seni, kuni kinnistu tagastamistaotlus on lahendatud. Vaher ei jää DP alasse ega ole DP põhijoonisel märgitud likvideeritavana. Puu ei asu kinnistute piiril. Kavandatava hoone põhjanurka jääv puu saab jätkuvalt valgust teistest külgedest. Puu kaitse ehitustegevuse käigus tuleb määrata ehitusprojektis. DP ala ei asu miljööalal, vaid külgneb sellega. Kavandav hoone ei ole kõrghoone. DP seletuskirjas on hoone kõrguse sobivust käsitletud mh seoses insolatsiooniga (seletuskirja lk 17, p 6; lk-d 26–27; lk-d 24–25, p-d 7.1.2–7.1.3). Vastustaja kaalutlusi ei ole põhjust pidada meelevaldseks. Insolatsiooninõudeid ei rikuta. Hoone kontrastsust leevendatakse hoone osade liigendamisega. Hoone lõpetab Tondi tänava ja asub Pärnu mnt ääres, kus asub mitmeid kõrgemaid hooneid. Ka teiste, Pärnu mnt äärsete kõrgete hoonete taga on madalam hoonestus. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide miljööväärtusliku piirkonna rikkumisest. Ala korrastamine ja ärifunktsiooniga hoone planeerimine on käsitatav avaliku huvina (töökohtade loomine, turvalisus, linnaruumi korrastamine jm), mida on DP seletuskirjas ja vaidlustatud korralduses piisavalt põhjendatud. Need põhjendused on asjakohased ka ÜP muutmise vajaduse hindamisel (PlanS v.r § 9 lg 7). Kaebaja ei väida, et Lõunaväila haru trassikoridori muutmine Tallinna ÜP-s kahjustaks avalikke või piirkonna elanike huve. Kaebaja populaarkaebus tugineb valdavalt otstarbekuse argumendile, mida kohus hinnata ei saa (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Planeeritav hoone ei vähenda oluliselt piirkonna haljasala osakaalu. Krundi piires haljastamine on lahendatud konteinerhaljastuse ja tõstetud istutusaladega (DP seletuskiri, p 4.5), mida ei saa pidada ilmselgelt sobimatuks. Ühe IV väärtusklassi puu raie kompenseeritakse asendusistutusega 103 haljastuse ühiku ulatuses (DP kehtestamise otsuse lk 9). Paljasõnaline on kaebaja väide, et tegelikult asendusistutust ei toimu. Parkimise küsimus on DP-s lahendatud kahe maa-aluse parkimiskorruse abil (DP seletuskiri, lk-d 13–14, vaidlustatud otsuse lk 8). Kaebaja on DP menetluses 21.07.2016 ja 04.08.2016 esitanud vastuväited ning nendega on osaliselt arvestatud. Kaebaja vastuväiteid käsitleti täiendavalt Harju maavanema järelevalvemenetluses (22.11.2016, 15.12.2016, 10.05.2017 kirjad) ning DP kehtestamise otsuse seletuskirjas (lk-d 18–19). Asjaolu, et kaebaja ei olnud planeerimismenetlusse kaasatud enne DP vastuvõtmist, ei mõjutanud asja otsustamist. Kaebaja ei olnud sellel ajal maa tagastamise õigustatud subjekt. Seega on ärakuulamisõigus olnud tagatud. Muude menetluslike õiguste rikkumist asja materjalidest ei nähtu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(11)

3-18-557 (so ühepere- või ridaelamu või üksik väiksem 3–4-korruseline elamu), mis oleks jäänud piisavalt kaugele tagastatava maa piirist, ei kaasneks sellega kinnistu väärtuse vähenemist. Tagastatav kinnistu paikneb 13-korruselise hoone külje all, mistõttu on tõenäoline, et hoone varjab valguse kinnistul täielikult. Seega oleks DP menetluses tulnud hinnata ka insolatsiooni vähenemist viidatud kinnistul. Samuti oli vastustajale DP menetlemise ajal teada, et kaebaja soovib tagastatavat maad kasutada vastavalt sihtotstarbele. Asjaolu, et kinnistul ei asu hetkel ehitisi, on Tallinna linna õigusvastase tegevuse tagajärg, kes ei ole tänaseni lahendanud maa tagastamise küsimust. Pärast DP realiseerimist tekiks olukord, kus tagastataval kinnistul on ida ja lõuna küljel kuni 49 m kõrgune sein, mis varjab täielikult päikesevalguse. Avatuks jäävad põhja ja lääne suund, kuid sealt ei tule päikesevalgust piisavalt. Seega hukuks tagastataval kinnistul asuv vaher. Halduskohtu järeldus, et vahtrale piisab päevavalgusest, mis tuleb teistest külgedest, on tõendamata. Seda asjaolu saaks hinnata üksnes insolatsiooni analüüsi käigus, mida ei ole tehtud. Seega ei ole tagastatava kinnistu osas piisavalt kontrollitud ja hinnatud hoone mõju loomulikule valgusele. Rajatav ärihoone rikub senise väikeelamute piirkonna miljöö. Sisuliselt on tegemist kõrghoonega. Kuigi DP ala ei jää miljööalale, asub see vahetult miljööala kõrval. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ seletuskirjas on märgitud, et igal üksikul juhul tuleb eraldi hinnata, kas ümbritsevate hoonestusalade keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt kõrgem hoone on piirkonda sobiv. Sellise hoone ehitamine ei saa olla lubatav, kui tegemist on miljööalaga või planeeringuala piirneb vahetult sellega, sest siis kaotab miljööala oma väärtuse ja eesmärgi. DP kehtestamise otsusest ei nähtu, et hoone sobivust piirkonda oleks kaalutud. Märgitud on üksnes, et tegemist ei ole kõrghoonega, mistõttu ei ole välistatud hoone kavandamine piirkonda. Kaalumisena ei saa käsitada ka DP seletuskirjas toodud väidet, et kõrge hoone rõhutab Pärnu mnt kui magistraal-põhitänava tähtsust ning hoone jääb Tondi tänava sihile ja on maamärk, tähistades olulise linnast välja suunduva tänava asukohta. Tondi tänav ei vii linnast välja, vaid suundub Tammsaare teele. Tänava tähtsus ei sõltu sellest, kas seal ääres asuvad kõrged või madalad hooned, vaid sellest kuhu tänav suundub ning milline on tema liiklusintensiivsus. Seega ei ole eelnevalt kirjeldatud väited piisavad ja viitavad sellele, et tegelikkuses ei ole vastustaja kaalutlusõigust korrektselt teostanud. DP seletuskirja p-st 7.6 selgub, et kohalikud elanikud olid seisukohal, et planeeritav hoone on liiga kõrge, liiga suure ehitusmahuga ega sobi piirkonda. Kogutud allkirjad näitavad, et piirkonnas elavad inimesed ei soovi piirkonda kõrgeid hooneid. DP kõrval on vana asum, mistõttu oleks ka planeeritaval alal pidanud ehitusmahud jääma samasse suurusjärku ja mahtu. Ehitusmahu järsk suurenemine rikub piirkonna ruumilist tasakaalu. Algselt nägi DP lahendus haljastuse ette kaebajale tagastatavale kinnistule. Seega vähenes DPga olulises mahus piirkonna kõrghaljastus, mis ei teeni avalikku huvi, sest halvendab elukvaliteeti. Grand Haldus OÜ teostatud dendroloogilises inventeerimises leiti, et ümbritsev piirkond on üsna suure kõrghaljastusega, mistõttu tuleb projekteeritaval alal ette näha kõrghaljastus üksikute puude või kõrgemate ilupõõsaste näol. DP lahenduses sellest lähtutud ei ole, sest maapinnale ei istutata ühtegi puud ega põõsast.

7(11)

3-18-557 Kaebaja ei saa eeldada, et tagastatavale kinnistule saab ehitada. Seni ei ole sarnase suurusega krundile antud ehitusõigust, sest see ei ole linnaehituslikult sobiv. Pärnu mnt-l on intensiivne liiklus ning alale ei ole võimalik tagada väikeelamutele vajalikku privaatsust ja iseloomulikku keskkonda. Tagastatav kinnistu ei ole linnaehituslikult hoonestamiseks sobiva suuruse ja kujuga. Lisaks ei hõlma ehitusõigus üksnes hoonete ehitamist, vaid ala tuleb vaadata tervikuna (sh nt kõnnitee- ja haljastuse, parkimiskohtade ja rekreatsiooniala rajamise võimalikkust). Samuti kasvab tagastataval kinnistul kaebajale olulise väärtusega III väärtusklassi puu, mille säilitamine seab ehituslikud piirangud. Lisaks on Pärnu mnt T6 kinnistu juurdepääsuteeks olemasolevale lasteaiale. Tallinna ÜP muutmise põhjendused on toodud nii DP kehtestamise otsuses kui ka DP seletuskirja p-s 2. DP-ga muudeti Tallinna ÜP-d nii planeeritud ala maakasutuse juhtotstarbe kui ka Lõunaväila ehitamiseks mõeldud tänavakoridori osas. Vastavalt Tallinna ÜP tänavavõrgu skeemile on tulevikus Lõunaväil Tondi tänava pikendusena üle Pärnu mnt Tehnika tänavani. Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 184 algatatud teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” koostamisel arvestati, et ei ole otstarbekas rajada Tehnika tänavalt pikka kõrget estakaadi üle raudtee ja Kitseküla elukvartali ning Pärnu mnt kuni Tondi tänavani. Otstarbekam on ühendada Laagna tee Järvevana teega olemasolevaid tänavaid mööda, Tartu maantee ja endise tselluloosivabriku aluse tunneli kaudu, ning ühendada Tehnika tänav ja Kotka tänav viaduktide kaudu raudtee alt. Hea juurdepääsetavuse tõttu sobib planeeringuala ärihoonete ehitamiseks. DP-st jäeti välja kaebajale tagastatav kinnistu ja sellega külgneva Pärnu mnt T6 kinnistu osa. Kuna vaidlusaluse kinnistu osas ei ole ÜP-d muudetud, ei puuduta see kaebaja õigusi. Lisaks näeb Tallinna ÜP põhikontseptsioon ette olemasoleva hoonestusmaa kasutamise intensiivsuse suurendamise ja tühjade või puudulikult välja ehitatud alade kasutusele võtmise. DP lahendus on linnaehituslikult piirkonda sobiv ja põhjendatud. Kinnistule on kavandatud maapinnast kuni 44,9 m kõrgune ärihoone, mis ei ole kõrghoone ning selle kavandamine piirkonda ei ole välistatud. Kõrgem hoone sobib planeeritud alale ning rõhutab Pärnu mnt kui magistraal-põhitänava tähtsust. Hoone jääb Tondi tänava sihile ja on maamärk, tähistades olulise linnast välja suunduva tänava asukohta. Hoone kavandamisel on arvestatud Lennuameti ekspertiisi tulemusi. Hoone liigendatus vähendab kõrge ja madalate hoonete vahelist kontrasti. Insolatsioonimõjutusi hinnatakse olemasolevate hoonete puhul ja seda on tehtud ka praegusel juhul. OÜ Fassaadiprojekt insolatsiooni kestuse analüüsis leiti, et insolatsiooni kestus jääb naaberkinnistutel asuvates hoonetes standardile vastavaks. Insolatsiooni ei saanud hinnata kaebajale tagastataval maatükil, sest puudub hoonestus. Lisaks on erinevad insolatsiooni nõuded äri- ja eluhoonetel. Puudele tuleb tagada vajalikud kasvutingimused ja seda on tehtud. Kinnistul asuv vaher saab ka pärast hoone rajamist valgust samal viisil nagu praegu. Vastupidist ei ole väitnud ka Tallinna Keskkonnaamet, kes on DP lahenduse kooskõlastanud. Planeeringuala kontaktvöönd hõlmab Magdaleena ja Tondi tänava vahelisi kvartaleid; Alevi tänava, Tondi tänava ja Pärnu mnt vahele jäävat ala ning Pärnu mnt ja Tallinna-Lelle-Pärnu raudtee vahelist ala Pärnu mnt viaduktist kuni Kiisa tänavani. Osa kontaktvööndist jääb Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” Kitseküla miljööväärtuslikule hoonestusalale. Seega on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus DP ala piirneb miljööväärtusliku hoonestusalaga, mitte ei asu sellel. Grand Haldus OÜ poolt koostatud dendroloogilises hinnangus on ettepanek näha alale ette kõrghaljastus üksikute puude või kõrgemate ilupõõsaste näol. DP-ga kavandatu elluviimiseks 8(11)

3-18-557 tuleb likvideerida üks IV väärtusklassi puu, mille haljastusväärtus kompenseeritakse asendusistutustega 103 haljastuse ühiku ulatuses. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetluse käigus. Samuti tuleb ehitusprojekt koos haljastuslahendusega kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Planeerimismenetluse ajal oli kõigil isikutel soovi korral võimalik esitada vastuväiteid. DP avalik väljapanek toimus 07.07.2016 kuni 04.08.2016, mille käigus esitas XX planeeringulahenduse kohta kaks pöördumist. TLPA vastas neile 17.08.2016 kirjaga nr 32/1563-12. Rohkem pöördumisi ei esitatud. Avalik arutelu toimus 15.09.2016. Kaebaja vastuväidetega arvestati osaliselt ja DP-st jäeti välja kaebajale tagastatav kinnistu ja sellega külgneva Pärnu mnt T6 kinnistu osa. Samuti on tehtud koostööd naaberkinnisasjade omanikega. Harju maavalitsuses toimunud nõupidamise tulemusena muudeti DP seletuskirja peatükki 5.2.1, kuhu lisati tingimus, et kavandatava hoone põhjapoolne fassaad tuleb projekteerida tulemüüri nõuetele vastava seinana täiskõrguses. DP seletuskirja p-s 7.6 tehtud märge on eskiislahenduse avalikul arutelul esitatud ettepanek, mis toimus pärast DP algatamist. Pärast eskiislahenduse avalikku arutelu toimus DP avalik väljapanek ja arutelu, mille protokollist nähtub, et kõrgusega seonduvaid probleeme ei arutatud ja hoone sobivuse osas pretensioone ei olnud.

9(11)

3-18-557

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10(11)

3-18-557

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.