T.P.kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/045241-2, N.K.e kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/045238-2, S.K.e kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.10.2018 maksuotsuse nr 12.23/045239-2, E.E.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/045237-2 tühistamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebajad – T. P., N.K., S.K., E.E., esindaja advokaat Ivo Kallas Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Liisa Nikkarinen, Mari Liis Reidi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 29.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/045241-2 T. P. tasuma 1180,56 eurot. Maksuotsuse põhjenduste järgi sai T.P.2017. aastal Ellam OÜ-lt deklareeritud palgaväljamakseid 8050 eurot ning lisaks sellele deklareerimata palgaväljamakseid 7378,48 eurot (kontrollakti (edaspidi: KA) p 2.1.2.1; lk 2-5). MTA tuvastas, et Ellam OÜ on 1(8)
kandnud T.P.arvelduskontole rahasummasid, mida T.P.ei ole kulutanud Ellam OÜ ettevõtluse tarbeks, ei ole deklareeritud T.P.töötasuna Ellam OÜ-lt või mõnelt teiselt tööandjalt ning sellelt ei ole tulumaksu kinni peetud. MTA seisukoht tugineb alljärgnevale: a) T.P.oli kontrollitaval perioodil Ellam OÜ töötaja; b) Ellam OÜ on korraldanud majandustegevust viisil, mille eesmärgiks oli maksta oma töötajatele lisaks deklareeritud töötasule ka mitteametlikku töötasu; c) T.P.on saanud oma isiklikule arvelduskontole rahasummasid, mida pole täies mahus Ellam OÜ ettevõtluse tarbeks kulutanud; d) Ellam OÜ pole pidanud korrektset arvestust T.P.poolt sooritatud kulutuste kohta; e) T.P.selgitas, et on 2017. aastal saanud V. E.lt laenu; f) T.P.deklareeritud andmete järgi saab väita, et ta on saanud kontrollitaval perioodil tunduvalt madalamat töötasu kui keskmine ehitusvaldkonna töötaja.
2.Lisaks tuvastas MTA, et kaebaja oli teadlik talle laekunud ülekannete selgitusega „kokkulepe“ tegelikust sisust ehk täiendavast deklareerimata töötasust (KA p 2.1.2.2; lk 5-7). MTA järeldus tugineb alljärgnevale: a) T.P.igakuised kulutused on suuremad kui tema igakuine deklareeritud sissetulek; b) T.P.on saanud oma arvelduskontole summasid erinevate selgitustega kas „töötasu“ või „kokkulepe“; c) T.P.on saanud väljamakseid nii Ellam OÜ kui ka V. E. isiklikult arvelduskontolt; d) T.P.on kinnitanud 2017. a eeltäidetud tuludeklaratsiooni (edaspidi: FIDEK) eeltäidetud andmed ilma täiendusi lisamata, kuigi teadis, et on saanud oma tööandjalt rohkem raha; e) T.P.vajas lisatasu deklareerimise osas mõtlemiseks aega.
3.MTA kohustas maksuotsusega nr 12.2-3/045237-2 E.E.it tasuma 821,46 eurot. Maksuotsuse põhjenduste järgi sai E.E. 2017. aastal Ellam OÜ-lt deklareeritud palgaväljamakseid 6300 eurot ning lisaks sellele deklareerimata palgaväljamakseid 5134,12 eurot (KA p 2.1.2.1; lk 2-4). MTA tuvastas, et Ellam OÜ on kandnud E.E.i arvelduskontole rahasummasid, mida E.E. ei ole kulutanud Ellam OÜ ettevõtluse tarbeks, ei ole deklareeritud E.E.i töötasuna Ellam OÜ-lt või mõnelt teiselt tööandjalt ning sellelt ei ole tulumaksu kinni peetud. MTA seisukoht tugineb alljärgnevale: a) E.E. oli kontrollitaval perioodil Ellam OÜ töötaja; b) Ellam OÜ on korraldanud majandustegevust viisil, mille eesmärgiks oli maksta oma töötajatele lisaks deklareeritud töötasule ka mitteametlikku töötasu; c) E.E. on saanud oma isiklikule arvelduskontole raha, mida pole täies mahus Ellam OÜ ettevõtluse tarbeks kulutanud; d) Ellam OÜ pole pidanud korrektset arvestust E.E.i poolt sooritatud kulutuste kohta; e) E.E. ei osanud konkreetselt öelda, kas tehtud kulutuste eest toimus talle hüvitamine enne või pärast kulutuste tegemist; f) E.E.i deklareeritud andmete kohaselt on ta saanud kontrollitaval perioodil tunduvalt madalamat töötasu kui keskmine ehitusvaldkonna töötaja.
4.Lisaks tuvastas MTA, et E.E. oli teadlik talle laekunud ülekannete selgitusega „kokkulepe“ tegelikust sisust ehk täiendavast deklareerimata töötasust (kontrollakti p 2.1.2.2; lk 4-6). MTA järeldus tugineb alljärgnevale: a) E.E.i igakuised kulutused on suuremad kui tema igakuine deklareeritud sissetulek; b) E.E. on saanud oma arvelduskontole summasid erinevate selgitustega kas „töötasu“ või „kokkulepe“; c) E.E. on saanud väljamakseid nii Ellam OÜ kui ka V. E. isiklikult arvelduskontolt; d) E.E. on kinnitanud 2017. a FIDEK-il eeltäidetud andmed ilma täiendusi lisamata.
5.MTA kohustas 29.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/045239-2 S.K.t tasuma 1056,85 eurot. Maksuotsuse põhjenduste järgi sai S.K. 2017. aastal Ellam OÜ-lt deklareeritud palgaväljamakseid 2(8)
9900 eurot ning lisaks sellele deklareerimata palgaväljamakseid 6605,33 eurot (KA p 2.1.2.1; lk 2-4). MTA tuvastas, et Ellam OÜ kandnud S.K.e arvelduskontole raha, mida S.K. ei ole kulutanud Ellam OÜ ettevõtluse tarbeks, ei ole deklareeritud S.K.e töötasuna Ellam OÜ-lt või mõnelt teiselt tööandjalt ning sellelt ei ole tulumaksu kinni peetud. MTA seisukoht tugineb alljärgnevale: a) S.K. oli kontrollitaval perioodil Ellam OÜ töötaja; b) Ellam OÜ on korraldanud majandustegevust viisil, mille eesmärgiks oli maksta oma töötajatele lisaks deklareeritud töötasule ka mitteametlikku töötasu; c) S.K. on saanud oma isiklikule arvelduskontole raha, mida pole täies mahus Ellam OÜ ettevõtluse tarbeks kulutanud; d) Ellam OÜ pole pidanud korrektset arvestust S.K.e poolt sooritatud kulutuste kohta; e) S.K. selgitas, et sai 2017. a V. E. käest laenu; f) S.K.e deklareeritud andmete kohaselt on ta saanud kontrollitaval perioodil madalamat töötasu kui keskmine ehitusvaldkonna töötaja.
6.Lisaks tuvastas MTA, et S.K. oli teadlik talle laekunud ülekannete selgitusega „kokkulepe“ tegelikust sisust ehk täiendavast deklareerimata töötasust (KA p 2.1.2.2; lk 4-6). MTA järeldus tugineb alljärgnevale: a) S.K.e igakuised kulutused on suuremad kui tema igakuine deklareeritud sissetulek; b) S.K. on saanud oma arvelduskontole summasid erinevate selgitustega kas „töötasu“ või „kokkulepe“; c) S.K. on saanud väljamakseid nii Ellam OÜ kui ka V. E. isiklikult arvelduskontolt; d) S.K. on kinnitanud 2017. a FIDEK-il eeltäidetud andmed ilma täiendusi lisamata.
7.MTA kohustas 29.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/045238-2 N.K.t tasuma 599,01 eurot. Maksuotsuse põhjenduste järgi sai N.K. 2017. aastal Ellam OÜ-lt deklareeritud palgaväljamakseid 5700 eurot ning lisaks sellele deklareerimata palgaväljamakseid 5214,63 eurot (KA p 2.1.2.1; lk 2-4). MTA tuvastas, et Ellam OÜ on kandnud N.K.e arvelduskontole raha, mida N.K. ei ole kulutanud Ellam OÜ ettevõtluse tarbeks, ei ole deklareeritud N.K.e töötasuna Ellam OÜ-lt või mõnelt teiselt tööandjalt ning sellelt ei ole tulumaksu kinni peetud. MTA seisukoht tugineb alljärgnevale: a) N.K. oli kontrollitaval perioodil Ellam OÜ töötaja; b) Ellam OÜ on korraldanud majandustegevust viisil, mille eesmärgiks oli maksta oma töötajatele lisaks deklareeritud töötasule ka mitteametlikku töötasu; c) N.K. on saanud oma isiklikule arvelduskontole rahalisi vahendeid, mida pole täies mahus Ellam OÜ ettevõtluse tarbeks kulutanud; d) Ellam OÜ pole pidanud korrektset arvestust N.K.e sooritatud kulutuste kohta; e) N.K.e seletused kulude hüvitamise osas on vestluse vältel muutunud; f) N.K.e deklareeritud andmete kohaselt on ta saanud kontrollitaval perioodil madalamat töötasu kui keskmine ehitusvaldkonna töötaja.
8.Lisaks tuvastas MTA, et N.K. oli teadlik talle laekunud ülekannete selgitusega „kokkulepe“ tegelikust sisust ehk täiendavast deklareerimata töötasust (kontrollakti p 2.1.2.2; lk 4-5). MTA järeldus tugineb alljärgnevale: a) N.K. on saanud oma arvelduskontole summasid erinevate selgitustega kas „töötasu“ või „kokkulepe“; b) N.K. on saanud väljamakseid nii Ellam OÜ kui ka V. E. isiklikult arvelduskontolt; c) N.K. on kinnitanud 2017. a FIDEK-il eeltäidetud andmed ilma täiendusi lisamata.
9.Kaebajad esitasid 28.11.2018 nimetatud maksuotsustele vaide, mille MTA jättis 5.12.2018 vaideotsustega rahuldamata.
10.Tallinna Halduskohtule saabus 4.01.2019 T.P.kaebus MTA 29.10.2018 maksuotsuse nr 12.23/045241-2, N.K.e kaebus MTA 29.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/045238-2, S.K.e kaebus MTA 3(8)
29.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/045239-2 ja E.E.i kaebus MTA 29.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/045237-2 tühistamise nõuetes.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
11.Maksuotsused on põhjendamatud ja nende koostamisel ei ole sisuliselt arvestatud kaebajate vastuväidetega. MTA tuvastatud asjaolud ei vasta tõele ning on mitmel juhul meelevaldsed ning vastuolus kehtiva õigusega. Maksuotsused on tehtud ebaõigete isikute suhtes.
12.Kaebajad on MTA-le antud selgitustes detailselt selgitanud, et tööandjalt saadud rahasummad olid töötajate poolt tööks ostetud vajalike vahendite ja materjalide eest. Kulude suuruse arvestus ja kaebajatele väljamaksmine toimus kogutud ostutšekkide alusel, mis anti tööandjale üle. Kaebajad ei ole raamatupidamiskohustuslikud isikud raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 2 järgi, mistõttu ei ole mõistlik eeldada, et nad säilitavad kuludokumentide koopiad, et neid hiljem oma väidete tõendamiseks MTA-le esitada. Kaebajad esitasid kuludokumendid tööandjale, said kulude hüvitise ning lugesid eeltooduga oma kohustused dokumentide kogumisel ja esitamisel täidetuks.
13.Ellam OÜ pidi pidama oma ettevõtlusega seotud kulude üle arvestust ja säilitama kuludokumendid. Kaebajatele ei ole teada Ellam OÜ suhtes tehtud maksukontrolli tulemused, kuid viimasel pidid MTA-le esitamiseks kuludokumendid olemas olema. Juhul, kui tööandja on jätnud kulud raamatupidamises kajastamata, dokumendid ära kaotanud vms, ei saa seda ette heita kaebajatele ning kaebajatele ei saa tekkida kolmanda isiku rikkumistest negatiivseid maksuõiguslikke tagajärgi.
14.Kaebajatele töö tegemise käigus tekkinud kulutuste hüvitamist toetab ka töölepingu seaduse (TLS) § 40 lg 1. Kaebajate ja Ellam OÜ vahel puudub kokkulepe, et kaebajad peaksid tööülesannete täitmisel tekkivad kulud kandma töötasu arvelt. Kaebajatel oli oma raha eest ostetud töövahendite ja materjalide eest tasutud summade tööandjalt tagasinõudmise õigus.
15.Kui kaebajad ei ole saanud raha tööandjale tehtud kulutuste hüvitamiseks, vaid töötasu, kuulub tulumaks sissenõudmisele tööandjalt OÜ Ellam, mitte kaebajatelt. Kui MTA on tuvastanud, et maksed olid töötasu, on maksuhaldur jätnud kohaldamata tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg-d 1, 2, 4 ja 5. Kaebajate töölepingutega oli samuti kokku lepitud, et töötasust peetakse kinni üksikisiku tulumaks, pensionikindlustuse makse seaduses sätestatud korras ja määrades.
16.Kaebajate ütlused kulude kandmise kohta ühtivad kõigis olulistes asjaoludes ning maksuhaldur on esile toonud vaid ebaolulised erinevused, mis võivad kaebajatel aja jooksul pisidetailide mäletamisel tekkida.
17.Kaebajate ärakuulamisõigust on rikutud sellega, et nad on MTA-le andud seletusi teise maksumenetluse raames kolmandate isikutena, mitte kontrollitavate isikutena. Lisaks ei esitanud maksuhaldur taotlusele vaatamata kõiki asja materjale kaebajate esindajale.
18.MTA ei ole maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel välja selgitanud kaebajate maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur oleks saanud ehitusobjektide ülevaatamise käigus tuvastada, et kaebajate nimetatud materjale kasutati objektidel. Kasutatud materjale oleks saanud võrrelda OÜ Ellam esitatud kuludokumentidega.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
19.Vastustaja ei nõustu kaebustes toodud seisukohtadega ning vaidleb kaebustele vastu. Maksuhaldur on kaebajate väiteid nii maksu- kui ka vaideotsuste koostamisel arvesse võtnud ning 4(8)
kaebajate väited on paljasõnalised. Vastustaja jääb kontrollaktides, maksuotsustes ja vaideotsustes toodud põhjenduste ja järelduste juurde.
20.Vastustaja ei nõustu kaebajate väidetega, et ülekanded on tööandja tehtud kulude hüvitamine, mille üle arvestuse pidamine on ainuüksi Ellam OÜ kohustus. Maksuhaldur on kontrollaktides toonud välja asjaolud, mis kinnitavad MTA järeldust, et kaebajad on saanud täiendavat deklareerimata töötasu ning nad olid sellest teadlikud. Vastustaja nõustub, et töötaja tehtud kulutuste hüvitamine tööandja poolt võib olla ettevõtetes tavapärane praktika. Seejuures on MTA ulatuses, milles kulude hüvitamine on tõendatud, selle ka arvesse võtnud. Küll ei saa tavapäraseks pidada, et kulutuste hüvitamise kohta puudub igasugune kontroll ja ülevaade, eriti kui Ellam OÜs teostab samaaegselt töid enam kui üks isik ja rohkem kui ühel objektil. Osaliselt olid töötajate tehtud kulutuste kohta dokumendid olemas, mistõttu on usutav, et dokumentide puudumine oli seotud pigem sellega, et need kulutused polnud Ellam OÜ tegevusega seotud ning nende kohta kuludokumente polnud. Lisaks saavad ehitusettevõtted püsiklientidena ehituskauplustest protsentuaalseid soodustusi, mida eraisikutest ostjad ei saa. Seega ei ole eluliselt usutav, et Ellam OÜ ei soetanud tööks vajalikke vahendeid ise, vaid lasi süstemaatiliselt töötajatel neid osta kallimalt, nõustudes seejuures kulutused hüvitama. Kui töötajad käivad töövahendeid ise ostmas, vormistatakse reeglina arve ettevõtte nimele. T.P.puhul on maksuhaldur välja toonud ka asjaolu, et osade kuludokumentide sisu ei vastanud Ellam OÜ majandustegevusele ning ehituspoodide külastused toimusid pigem nädalavahetustel ja pärast tööpäeva õhtustel kellaaegadel, mis samuti annab alust järelduseks, et soetatud kaup oli mõeldud pigem isikluks tarbeks ning sellel puudus seos Ellam OÜ majandustegevusega.
21.Samuti pole eluliselt usutav, et ka töötajatel puudub igasugune ülevaade ja kontroll selle kohta, kas, mis ulatuses ja millal kulutused neile hüvitatakse. Töötajate ükskõikne suhtumine arvestuse puudumisse viitab kaebajate teadlikkusele sellest, et V. E. poolt maksti neile välja hoopis töötasu, mitte ei kaetud väidetavaid kulutusi ehituspoodides. V. E. arvelduskontolt tehtud väljamaksete seos kulude hüvitamisega ei ole täies ulatuses tõendamist leidnud. Seejuures on oluline tõend kogumis ka asjaolu, et kaebajate igakuised kulutused on suuremad kui deklareeritud sissetulek. Seda ei väära ka kaebajate tõendamata väide, et kulutusi tehakse pere sissetulekute arvel. Kaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata ning sidumata tõendite ja faktiliste asjaoludega.
22.TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sh palgatulu. Kui seaduses ei ole tulumaksu kinnipidamist ette nähtud või kui kinnipidamiskohustust ei ole mingil põhjusel täidetud, siis peab töötaja ise tulud deklareerima ja tulumaksu tasuma. Seega vastutavad TLS ja maksuseaduste alusel ümbrikupalga vastuvõtmise puhul nii töötaja kui ka tööandja tekkinud tulumaksukohustuse eest ning töötaja ei vabane vastutusest. MTA on igas maksuotsuses selgitanud, et kuna deklareerimata töötasudelt ei ole Ellam OÜ tulumaksu kinni pidanud ega tasunud, siis lasub töötajatel kohustus saadud töötasu deklareerida tuluna oma FIDEK-il ja tasuda ka tulumaks. FIDEK-it kinnitades kinnitavad füüsilised isikud, et kõik sellel kajastatud andmed on õiged (TuMS § 44 lg-le 11). Eeltoodust tulenevalt on igati põhjendatud maksustada kaebajaid kui tulu tegelikke saajaid neile Ellam OÜ poolt makstud deklareerimata töötasu eest.
23.MTA on taganud kaebajatele ärakuulamisõiguse, võimaldades esitada seisukohti nii Ellam OÜ kontrollimenetluses, enda kontrollimenetluses eriarvamuse ja täiendavate tõendite esitamisega kui ka vaides. MKS §-st 11 tulenevalt on maksuhalduril kohustus arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Seejuures ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. 5(8)
24.Maksuhaldur on lähtunud heausksuse põhimõttest ja on arvestanud kõiki antud asjas tähendust omavaid asjaolusid. Seejuures on MTA võtnud arvesse maksukohustust vähendavaid asjaolusid ning nende kulude võrra, mille hüvitamine on vastavate dokumentidega tõendatud, deklareerimata töötasu summat vähendanud. MTA ei ole seadnud kahtluse alla, et Ellam OÜ töötajad taoliseid töövahendeid oma töös kasutasid, kuid väide, et kõik taolised vahendid on soetatud töötajate endi poolt, on tõendamata ega ole eluliselt usutav. Vastustaja leiab, et ehitusobjektide ülevaatamine ei tõendaks kuidagi, et konkreetne töötaja on teatud esemeid ostnud ning et nende eest tehtud kulutused on ka hüvitatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kaebused tuleb jätta rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
26.MTA on vaidlustatud maksuotsustes ja vaideotsustes piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes kaebajatelt välja mõistetud maksuvõlg. Kohus analüüsib otsuses kaebustes esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuste põhjendusi, kuna maksuotsustes on kõik järeldused seotud tõenditega, eraldi on toodud välja kaebajate eriarvamused kontrollaktidele ja neile on piisava põhjalikkusega vastatud, maksuotsused on piisavalt põhjalikud, hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetavad. Täiendavalt on kaebajate vastuväiteid analüüsitud vaideotsustes. HKMS 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
27.Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et vaidlusalused ülekanded kaebajate pangakontodele oli nende töötasu, mitte hüvitis äriühingu Ellam OÜ ettevõtlusega seotud kulude kandmise eest. Maksuhalduri selline järeldus on õige, kuna seda kinnitavad asjas kogutud tõendid kogumis. Kaebajad on väitnud, et kulud hüvitati konkreetsete kuludokumentide alusel, samas on summad laekunud igakuiselt ja valdavalt ümmargustes summades. Kui on olemas ettevõtlusega seotud kulu kohta algdokument ja näha, et kaebaja on selle eest ise tasunud oma arvelduskontolt, on maksuhaldur need kulutused tööandja ettevõtlusega seotud kuludena ka arvesse võtnud. Need summad on olnud kaebajate kontodele laekunud summadega võrreldes väga väikesed (nt S. K.: laekus 7009 eurot, ettevõtluse tarbeks nendest tõendatud 259,56 eurot, vt S. K. KA lk 3 p c) esimene lõik; T. P.: V. E. arvelduskontolt laekunud 8055,68 eurot, tõendatud kulutused 677,20 eurot (tema KA lisa 5)).
28.Ülekannetes ei ole mingeid viiteid tehtud kulutuste hüvitamisele (üldsõnaline makse selgitus „kokkulepe“ seda ei ole). Maksuhaldur on kaebajatele esitanud Ellam OÜ maksumenetluses kogutud sularahas ostetud kaupade tšekid, kuid kaebajad ei ole maksumenetluses osutanud, millised kulutused võisid olla tehtud nende poolt ja neile V. E. isikliku arvelduskonto kaudu hüvitatud. Seetõttu ei ole asjakohased kaebajate väited, et maksuhaldur oleks pidanud korraldama vaatluse ja tuvastama sel teel, millised kaubad on objektidel kasutuse leidnud.
29.Vaidlusalused ülekanded on laekunud Vi. E. isiklikult kontolt, mis on korraldatud nii ilmselt selleks, et ülekanded Ellam OÜ kontolt näha ei oleks. Samas ei ole mõistlikku selgitust, miks pidi ettevõtlusega seotud kulutusi hüvitama V. E. isiklikult, mitte tema juhitav äriühing. Maksuhaldur on kirjeldanud KA-des, et tuvastas Ellam OÜ maksumenetluse käigus, et Ellam OÜ on teostanud igakuiselt näilikke tehinguid seotud äriühingult. Olematu kauba eest tasutud raha on jõudnud läbi erinevate arvelduskontode Ellam OÜ juhatuse liikme ja osaniku V. E. arvelduskontole, kust on tehtud regulaarseid väljamakseid kõikidele Ellam OÜ töötajatele. Selline praktika lõpetati peale maksukontrolli algust.
6(8)
30.Ellam OÜ-l ei olnud töötajate kaupa arvestust, kui palju mingile töötajale ettevõtlusega tehtud kulusid hüvitatakse. Kaebajatele „kokkuleppena“ tehtud väljamaksed ei kajastu Ellam OÜ raamatupidamises.
31.Ellam OÜ ettevõtlusega seotud kulutuste tegemine üldjuhul kaebajate kontodelt ei nähtu – see nähtub oluliselt väiksemas osas ja põhjendatud kulud, mis ei ole ilmselgelt isiklikud (nt võib ilmselgelt isiklikeks kulutusteks pidada vannitoamööblit, elektrijalgratast jms) on maksuhaldur ka arvesse võtnud. N.K. on maksuhaldurile selgituste andmise algul väitnud, et tegi kulutused oma pangakontolt, vestluse lõpupoole aga väitnud, et tegi kulutused sularahas, kuna ei soovi, et pank näeks, mida ta ehituspoest ostab (N.K.e vastused 21, 40 ja 41).
32.Maksuhaldur on leidnud õigesti, et S.K.e ja T.P.väited V. E.lt saadud laenude kohta ei ole leidnud tõendamist. Laenu maksmist neile laekunud ülekannetest eristada ei ole võimalik. S.K. laenu saamise kuupäevi ja konkreetseid summasid ei mäletanud. T.P.väitis maksuhaldurile, et sai laenu kokku 3000 eurot. Peale S.K.e ja T.P.väidete ei kinnita neid laene ükski teine tõend. Pole võimalik tuvastada, millised olid laenulepingute tingimused.
33.Maksuhaldur on siinjuures ka õigesti võtnud arvesse, et kaebajate töötasu oli ehitussektori keskmisega võrreldes madalam ja nende igakuised kulutused samas tunduvalt suuremad kui deklareeritud töötasu. Kummalegi asjaolule ei ole kaebajad ka ise vastu vaielnud. Eelnimetatud asjaolud on kaudsed tõendid selle kohta, et kaebajad pidid saama ka deklareerimata töötasu.
34.Vastustaja ei ole esitanud maksunõuded valede isikute vastu. TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Sama sätte punktid 1-9 annavad lahtise loetelu, mida füüsilise isiku tuluks pidada, sh palgatulu. Füüsilised isikud on kohustatud oma tulu deklareerima igal kalendriaastal hiljemalt 31. märtsil ning esitatav tuludeklaratsioon peab kajastama õigeid andmeid. Seega, kui töötaja näeb eeltäidetud tuludeklaratsioonil väiksemat summat tegelikult saadud tulust, on ta kohustatud deklaratsioonil olevaid andmeid parandama (TuMS § 44 lg 11). Üks maksukohustuse täitmise viis on tulumaksu kinnipidamine. Kui tulumaksu kinnipidaja (tööandja) on rikkunud oma kohustust ning on jätnud tulumaksu kinni pidamata, siis tekkinud maksuvõla eest vastutavad nii kinnipidaja kui ka maksumaksja ise. Kuigi majanduslikust aspektist vaadates on reeglina kinnipidaja maksukoormuse kandjaks, on tulumaksu kinnipidaja jaoks tegemist võõra maksukohustusega. Kui seaduses ei ole tulumaksu kinnipidamist ette nähtud või kui kinnipidamiskohustust ei ole mingil põhjusel täidetud, siis peab töötaja ise tulud deklareerima ja tulumaksu tasuma.
35.Seega vastutavad TLS ja maksuseaduste alusel ümbrikupalga vastuvõtmise puhul nii töötaja kui tööandja tekkinud tulumaksukohustuse eest ning töötaja ei vabane vastutusest. MTA on igas maksuotsuses selgitanud, et kuna deklareerimata töötasudelt ei ole Ellam OÜ tulumaksu kinni pidanud ega tasunud, siis lasub töötajatel kohustus saadud töötasu deklareerida tuluna oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonil ja tasuda ka tulumaks. Tuludeklaratsiooni kinnitades kinnitavad füüsilised isikud, et kõik sellel kajastatud andmed on õiged (TuMS § 44 lg-le 11). Eeltoodust tulenevalt on seaduslik maksustada kaebajaid kui tulu tegelikke saajaid neile Ellam OÜ poolt makstud deklareerimata töötasu eest.
36.Maksuhalduril oleks olnud võimalik maksustada vaidlusalused töötasu väljamaksed ka tööjõumaksude määramisega Ellam OÜ-le või alternatiivselt maksustades väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kohtule ei nähtu, et Ellam OÜ suhtes oleks sellekohast maksuotsust tehtud. TuMS võimaldab maksuhalduril valida, kas maksustada deklareerimata töötasu makse väljamakse tegijale või väljamakse saajale. Asja materjalidest ei nähtu, et maksuhaldur oleks määranud vaidlusalused tulumaksusummad tasumiseks OÜ-le Ellam. Kuni ei ole tõendatud, et toimus topeltmaksustamine, ei saa töötasu saaja vältida maksukohustust, väites, et sama hästi oleks võinud maksuhaldur määrata maksu äriühingule, kes pidi maksu kinni pidama. 7(8)
37.Kohus ei tuvastanud maksumenetluses ka protsessuaalseid rikkumisi. Kaebajate ärakuulamisõigust ei ole rikutud sellega, et nad on MTA-le andud seletusi teise maksumenetluse raames kolmandate isikutena, mitte kontrollitavate isikutena. MKS ei keela kasutada teises maksumenetluses saadud tõendeid. Ka kohtumenetluses on võetud teises kohtuasjas ülekuulatud tunnistaja ütlusi menetlusökonoomiast lähtudes asja materjalide juurde. Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas oleks olukord erinev, kui nad oleksid selgitusi andnud enda maksumenetluse raames. Kaebajatel ei oleks olnud enda suhtes toimuva kontrollimenetluse raames ütluste andmisel suuremaid menetluslikke õigusi, kui neil kolmanda isikuna ütlusi andes oli. Ellam OÜ maksumenetluses on MTA isikutelt selgitusi võttes neid ka teavitanud seisukohast, et nad on saanud palgaväljamakseid suuremas summas, kui tööandja on deklareerinud ja FIDEK-ilt nähtub. Samuti ei ole kaebajad täpsustanud, mis osas on esindajale jäänud esitamata asja materjalid, mistõttu on kaebajate väited alusetud.
38.Eeltoodud põhjustel on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.