lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-33/12

Maksuõigus › Muu maksuõigus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-33/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muu maksuõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2156
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 44 lg 1, 2KaebeõigusTuMS § 234 lg 1, 3HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedPKS § 20PS § 10RVastS § 14 lg 1Õigustloova aktiga tekitatud kahjuTsMS § 217 lg 3Esindamine kohtusTuMS § 44 lg 2Tuludeklaratsioonid

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-33/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.02.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Einar Vene 16. aprill 2019, Tartu 3-19-33 Y kaebus Eesti Vabariigi vastu Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2019. a määrus Y määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Y

RESOLUTSIOON

Jätta Yi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Y esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist abikaasade ühise tuludeklaratsiooni lõpetamises, tulumaksustamise mitteotstarbekas muutmises ja tulumaksuvabastuse ülekandmise piiramises. Lisaks taotles Y endale ja abikaasale tekitatud kahju ulatuse kindlakstegemist. Kaebaja väitel selgus 2018. aastal tuludeklaratsiooni täitmisel, et puudub juhend kasutamata tulumaksuvabastuse ülekandmiseks abikaasa tuludeklaratsiooni. Kaebaja leidis, et valitsuse tegevusetuse või kuritahtliku hooletuse tõttu ei ole töötava pensionäri töötasu ja pensioni tulumaksustamisel pensionit välja arvatud tulumaksuvabastust vähendava kogutulu hulgast, mis on töötava pensionäri diskrimineerimine sotsiaalse seisundi järgi ja on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 12. Kaebaja leidis, et kogumishoiuse intress ei tohiks olla tulumaksu objekt. Kaebaja väitel on Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegutsenud seadusest tulenevate suuniste järgi, mistõttu on vastustajaks Vabariigi Valitsus. Lisaks palus kaebaja tõenditena välja nõuda MTA-lt kaebaja ja tema abikaasa 2017. a tuludeklaratsioonid koos arvutuskäiguga, juhend tuludeklaratsiooni arvutusmudeli ja algoritm osas, mis välistab maksustamisperioodi tulust abikaasa eest täiendava maksuvaba tulu maha arvamise.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2188/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.07.20263-25-2629/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 22. jaanuari 2019. a määrusega Y kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et kaebaja ei saa esitada kaebust abikaasa õiguste rikkumise korral tema eest, vaid kaebaja saab kaebusega kaitsta üksnes enda õigusi. Kohus palus kaebajal selgitada kaebuse esitamise eesmärki ja täpsustada kaebuse nõuet ning välja tuua, milliseid tema subjektiivseid õigusi on rikutud.
3.Y väitis puuduste kõrvaldamise avalduses, et abikaasade ühise tuludeklaratsioonide kaotamisega tekitati talle tulumaksu tagastamisel kahju summas 287,01 eurot. Kaebaja taotles tulumaksuseaduse (TuMS) muutmise seaduse või muu õigusakti kohaldamata jätmist. Alternatiivselt taotles kaebaja 432 euro suuruse kahju väljamõistmist, mis tekkis maksuvaba tulu mahaarvamise muudatustega (TuMS § 234 lg 1). Lisaks väitis kaebaja, et talle on tekitatud 0,25 euro ulatuses kahju hoiuseintresside maksustamisel ning palus tunnistada PS-ga vastuolus olevaks intresside maksustamine. Kaebaja leidis, et tulumaksumuudatuste tõttu on tal tekkinud ka moraalne kahju 10 000 euro ulatuses. Kaebaja märkis, et tema abikaasa ei saa tervislikel põhjustel individuaalkaebust esitada ja menetluses osaleda. Kaebaja palus rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) normi seadusliku esindaja kohta tema, tema abikaasa ja lastelaste suhtes.
4.Tartu Halduskohus tagastas 21. veebruari 2019. a määrusega Y kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis tema taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused on järgmised.
4.1.Kaebajalt abikaasaga ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse äravõtmise ja abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise arvestuse muutmise näol ei ole tegemist kaebaja õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega. Kaebajat ei diskrimineeritud. Kõiki abielus olevaid maksumaksjaid koheldakse võrdselt. Seadusandjal on õigus muuta maksukorraldust puudutavaid õigusakte ja varem kehtinud maksusoodustuste muutmine või ärajätmine ei ole PS-ga vastuolus. Isegi, kui vana korra järgi kuuluks tulumaksu kaebajale tagastamisele rohkem kui kehtiv õigus võimaldab, ei ole 19. detsembril 2016 kehtestatud TuMS-i muudatustest tulenev kaebaja õiguste riive ilmselgelt põhjendamatu. Seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ja sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus, milliseid reforme teha ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2004. a otsus nr 3-4-1-20-04, p 14). Uue regulatsiooni jõustumiseks nähti ette mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid pidid uute normidega tutvuma ja oma tegevuse vastavalt ümber korraldama. Kaebusest ei ole välja loetav, et MTA oleks kaebajale tulumaksu valesti arvestanud või et kaebajal oleks etteheiteid MTA tegevusele uute normide kohaldamisel ja sellega oleks kaebajale kahju tekkinud. Seega Y taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks kuulub rahuldamata jätmisele.
4.2.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Maksuseaduse muudatustega isikule tekkinud olukorda, kus ta jääb ilma varem kehtinud maksusoodustusest, ei saa pidada kahjuks, mis oleks hüvitatav RVastS-i alusel. Äratuntav ei ole, et kaebaja õigust saada informatsiooni (MTA-lt) oleks rikutud. Kaebaja
26.märtsi 2018. a selgitustaotlustele vastati. Asjas ei nähtu PS §-s 44 sätestatud õiguste riivet. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel tagastamisele. Kaebuse rahuldamine 19. detsembril 2016 vastu võetud TuMS-i muudatustega tekitatud kahju hüvitamise nõudes on ebatõenäoline. Kaebaja väidetud õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks, vaatamata kaebuses väljatoodud nõuetele ja rahaliste hüvitiste suurusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Y esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2019. a määrus ja saata kaebus teisele halduskohtule põhiseaduslikku järelevalve menetluse kohtumääruse tegemiseks või vastava määruse tegemist ringkonnakohtu volituste piires. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
5.1.Kohus ei arvestanud täiendavas kaebuses esiletoodut ja vormistas kaebuse tagastamise MTA-d tsiteerides, nagu ei oleks kohtul oma seisukohta. Abikaasade ühist tuludeklaratsiooni sätestav TuMS § 44 lg 2 on kehtinud põhiliselt muutumatuna, andes perekondadele

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse. Põhjendatud on ühisest tuludeklaratsioonist loobumine alates 2019. aastast. Valitsuse hooletuse tõttu jäeti korraldavad määrused välja andmata. TuMS-i muudatuste tagasimõju on ebaproportsionaalne, seaduse kohaldamisel puudub õigusselgus, nt tulumaksuvabastuse abikaasale ülekandmisel, mille rakendamise kohta MTA-lt selgitust ei saanud ja mis võib olla ulatusliku kelmuse tunnuseks. Kohus jättis kajastamata, et hoiuseintresside puhul esineb ebaproportsionaalse tulumaksukogumise tagajärjel olukordi, kus ülemääraselt kogutud maksu ei saa tagastada.

5.2.Peresisesed varasuhted kuuluvad tsiviilõiguse valdkonda ning kuuluvad kohaldamisele erinormid – perekonnaseaduse (PKS) hoolsuskohustuse säte ja TsMS-i norm, et üks abikaasa on teise abikaasa seaduslik esindaja.
5.3.Kohus ei lükanud ümber MTA seisukohta populaarkaebuse osas. Nt leidis Riigikohus, et detailplaneeringute osas on populaarkaebused lubatud.
5.4.Asjakohatu on kohtumääruse p 11. Kaebaja ei ole taotlenud maksu eest mingit otsest vastutasu. Kohus jättis tähelepanuta, et vacatio legis’e kohta on ka Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-65-16 ja 3-4-1-27-13 (p 51). Kohus käsitleb vääralt diskrimineerimise mõistet. Valitsuskoalisatsioon läks TuMS-i muudatuste kehtestamisega vastuollu PS §-dega 11, 12, 14, 27 ja 44.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Arvestades Y määruskaebuses märgitut ja juhindudes HKMS § 2 lg 4 lauses 2 sätestatust leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2019. a määruse tühistamist resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.

Kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8.Halduskohus mõistis kaebaja tahet selliselt, et kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk on asjaolu, et 19. detsembril 2016 muudeti TuMS-i sätteid selliselt, et tunnistati kehtetuks TuMS § 44 lg 2, mis nägi ette residentidest maksumaksjatele, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, õiguse esitada ühise tuludeklaratsiooni (muudatus jõustus 1. jaanuaril 2017). Ka ei ole kaebaja rahul 1. augustil 2018 jõustunud TuMS-i muudatustega, millega TuMS § 234 lg 3 (rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2017. a) näeb ette, et abikaasa eest maha arvatav täiendav maksuvaba tulu summa ei või olla suurem kui 50 400 eurot ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe. Halduskohtu arusaamist mööda soovis kaebajale esitada kohtule hüvitamiskaebuse. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja määruskaebusest, et kaebaja ei nõustu halduskohtu eeltoodud käsitlusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud kaebaja tahte tõlgendamisel.
9.Tartu Halduskohus tagastas 21. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et täidetud ei ole RVastS § 14 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused, seega maksuseaduse muudatustega tekkinud olukorda, kus isik jääb ilma varem kehtinud maksusoodustusest, ei saa pidada kahjuks, mis oleks hüvitatav RVastS-i alusel. Halduskohtule ei olnud ka äratuntav, et rikutud oleks kaebaja õigust saada infot MTA-lt, kuna kaebaja 26. märtsi 2018. a selgitustaotlusele vastati. Halduskohtu hinnangul on 19. detsembril 2016. a vastu võetud TuMS-i muudatustega tekitatud kahju hüvitamise nõudes kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning kaebaja väidetud õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks.
10.Kaebaja ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, miks on ebaõige halduskohtu arusaam, et RVastS § 14 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole

praegusel juhul täidetud. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

11.Halduskohus ei ole määruse põhjendavas osas tsiteerinud MTA seisukohti, vaid on seda teinud määruse kirjeldavas osas. Seejuures on halduskohus järginud HKMS §-s 164 sätestatut, kirjeldades kohtu arusaama haldusasja ja senise menetluse käigust, ka kaebusest ja MTA väidetest. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et halduskohus vormistas kaebuse tagastamise MTA-d tsiteerides.
12.Kaebaja väitel käsitleb halduskohus vääralt diskrimineerimise mõistet ning kaebaja rõhutab, et TuMS § 44 lg 2 on kehtinud pikka aega. Kuni 31. detsembrini 2016 kehtinud TuMS § 44 lg 2 sätestas võimaluse esitada abikaasade poolt ühine tuludeklaratsioon. Tegemist oli seadusandja poolt residendist füüsilisele isikule antud võimaluse, mitte kohustusega. Sõltumata eelviidatud sätte kehtivuse ajaperioodist, sai seadusandja teha maksupoliitilistel kaalutlustel eeltoodud osas muudatuse, tunnistades sätte kehtetuks. Kaebaja märgitust nähtuvalt peab ta iseenesest ühisest tuludeklaratsioonist loobumist ka põhjendatuks, kuid seda alates 2019. aastast. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna kõiki abielus olevaid maksumaksjaid koheldakse võrdselt, siis ei ole ka kaebajat diskrimineeritud.
13.Kaebaja jääb määruskaebuses väite juurde, et puudub õigusselgus seaduse kohaldamisel nt tulumaksuvabastuse abikaasale üleandmisel. Eeltooduga seonduvale kaebaja selgitustaotlusele vastas MTA 17. aprillil 2018. a, selgitades TuMS § 234 kohaldamist. MTA selgitas kaebajale, et tema 2017. a tulu oli suurem kui 2160 eurot, mistõttu kaebaja ei saa oma kasutamata jäänud maksuvaba tulu abikaasale üle anda. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud MTA väite õigsust, et kaebaja sai MTA vastuse kätte 26. aprillil 2018. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja õigust saada infot MTA-lt ei ole rikutud.
14.Kaebaja väidab, et kohaldamisele kuuluvad PKS-i hoolsuskohustuse säte ja TsMS-i norm, et üks abikaasa on teise abikaasa seaduslik esindaja. Kaebaja väide on ebaõige. Halduskohus selgitas 22. jaanuari 2019. a määruses kohtusse pöördumise õigust kaebaja abikaasa poolt. Kaebaja määruskaebuse väited ei väära halduskohtu antud selgitust. PKS § 20 sätestab, et abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. PKS 3. peatükis (s.h § 20) on sätestatud abielu üldised õiguslikud tagajärjed. PKS-i sätted ei anna alust kaebajale väita, et ta on enda abikaasa seaduslik esindaja. Üksnes asjaolu, et kaebaja abikaasa tervisega on probleeme, ei tähenda, et kaebaja on enda abikaasa seaduslik esindaja. TsMS § 217 lg 3 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Kaebaja ei ole asjas tõendanud, et ta on määratud enda abikaasa eestkostjaks. Kui kaebaja abikaasa leiab, et tema õigusi on rikutud, on tal jätkuvalt võimalik esitada halduskohtule iseseisvalt kaebus.
15.Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et halduskohus ei lükanud ümber MTA seisukohta populaarkaebuse osas. MTA 15. jaanuari 2019. a vastusest kohtunõudele nähtub, et MTA hinnangul ei ole populaarkaebuse esitamine antud juhul lubatav. Halduskohtul puudus vajadus MTA vastuses märgitut ümber lükata. Kuigi õige on kaebaja määruskaebuses märgitu, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel on populaarkaebuse esitamist lubatavaks peetud, ei ole käesolevas asjas tegemist vaidlusega detailplaneeringu teemal, seega on kaebaja märgitu asjakohatu. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. TuMS ega selle muutmise seadus ei sisalda sätet, mis näeks sõnaselgelt ette populaarkaebuse esitamise õiguse kaebaja märgitud asjaolude pinnalt. Seega tuleb kaebeõiguse osas lähtuda

HKMS § 44 lg-st 1, nagu halduskohus asjakohaselt 22. jaanuari 2019. a määruses viitas. Seega ei ole kaebajal alust esitada populaarkaebust.

16.Halduskohus jättis vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algastamiseks. Halduskohus põhjendas enda seisukohta määruse p-des 10-12. Kaebaja märgib määruskaebuses üksnes analoogselt kaebuses väidetuga, et TuMS-i muudatuste kehtestamisega on mindud vastuollu PS §-dega 11, 12, 14, 27 ja 44. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus määruses piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks tuleb jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Määruse p-s 11 on halduskohus viidanud asjakohasele kohtupraktikale, mille kohaselt on seadusandjal ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja maksul puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks, seega on kohtulik kontroll maksukohustusest tuleneva põhiõiguste riive materiaalse põhiseaduspärasuse üle piiratud ning maksude kehtestamisel ja nende kaudu kogutava tulu jaotamisel on parlamendi otsustuspädevus veelgi ulatuslikum kui avalik-õiguslike tasude puhul.
17.Kaebaja viidatud lahendis nr 3-4-1-27-13 (p 51) selgitas Riigikohus, et vacatio legis'e põhimõttest tuleneb nõue, et enne muudatuste jõustumist peab puudutatud isikutel jääma piisavalt aega tutvuda uue regulatsiooniga ja sellega oma tegevuses arvestada. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-1-1-65-16 (p 14), et vacatio legis on ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele ning on seotud õiguskindluse põhimõttega (PS § 10). Õiguskindluse põhimõte nõuab mh, et vacatio legis’e jooksul jõuavad adressaadid uute normidega tutvuda ja oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei tohi uusi norme kehtestada n-ö üleöö. Teisisõnu tuleb jõustumistähtaja määramisel hinnata, kas normiadressaatidele jääb oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega (Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus nr 3-4-1-8-09, p 83). Kuigi halduskohus ei ole vaidlustatud määruses eelviidatud Riigikohtu lahenditele viidanud, on halduskohus vaidlustatud määruses ilmselgelt vacatio legis’e põhimõtet silmas pidanud. Nimelt leidis halduskohus määruse p-s 12, et uue regulatsiooni jõustumiseks nähti ette mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid pidid uute normidega tutvuma ja oma tegevuse vastavalt ümber korraldama. Kaebaja ei ole määruskaebuses halduskohtu seisukohale sisulisi vastuväiteid esitanud. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt tuleks asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
18.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Y määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2019. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium