2.Jätta Xi taotlus põhiseaduslikkuse menetluse algatamiseks rahuldamata.
järelevalve
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 07.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ning temale tekitatud kahju kindlaks tegemist. Kaebuse kohaselt selgus eelmisel aastal tuludeklaratsiooni täitmisel, et puudub juhend kasutamata tulumaksuvabastuse siirdamiseks abikaasa tuludeklaratsiooni. Kaebaja pöördus seejärel kaebusega kohalikku klienditeenindusse. Kaebajale selgitati, et maksuvabastuse saavad üle kanda need, kelle tulu on alla 180 euro kuus. Kaebaja esitas MTA-le kaebuse, kuna puudub võimalus täiendava maksuvaba tulu abikaasale ülekandmiseks ning piirang ei tulene seadusest. Kaebaja taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ning palub ennistada menetlustähtaeg, kui see on mööda lastud. Kaebuse kohaselt on MTA tegutsenud seadusest tulenevate suuniste järgi, mistõttu peab kaebaja vastustajaks Vabariigi Valitsust. Lisaks taotleb kaebaja tõenditena välja nõuda MTA-lt kaebaja ja tema abikaasa 2017. a tuludeklaratsioonid koos arvutuskäiguga, juhend tuludeklaratsiooni arvutusmudeli ning algoritm osas, mis välistab maksustamisperioodi tulust abikaasa eest täiendava maksuvaba tulu maha arvamise.
2.Kohus palus 08.01.2019. a kohtunõudega Maksu- ja Tolliametil (MTA) teatada, kas kaebaja on kaebuses märgitud asjaoludel MTA poole pöördunud, ning selgitada, kas kaebaja varaline olukord võis halveneda abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse kaotamisest.
3.MTA esitas 15.01.2019 vastuse kohtunõudele ning edastas koopiad Xi 26.03.2018. a avaldustest MTA-le ja MTA 17.04.2018. a vastusest nr 9-6/9891-1. MTA teatas, et X on 07.01.2019 esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-19-33 märgitud ja osaliselt sarnaste küsimustega MTA poole pöördunud, soovides esimeses avalduses kriminaalmenetluse algatamist valitsuskoalitsiooni ametnike suhtes ja teises avalduses MTA-lt selgitust, kas pensionär saab või ei saa oma tulumaksuvabastust abikaasale üle kanda.
MTA on kaebaja poolt 26.03.2018 avaldatule vastanud 14.04.2018. a tähitud kirjaga, mille kaebaja on kätte saanud 26.04.2018. Küsimuse osas, kas kaebajale võis tekkida varaline kahju, leiab MTA, et varalise kahju olemasolu peab tõendama kahjuhüvitise nõude esitaja ise, mistõttu ei ole MTA-l võimalik kaebuse nõuet sisulisemalt hinnata. Samas MTA esialgse arvamuse kohaselt ei saanud kaebaja isikule väidetud varalist kahju tekkida, kuna näiteks võrreldavalt ja ajalooliselt alates 2012–2016 on perekond X ühisdeklaratsioonide tulemina tagastatud summad eranditult kantud X isiklikule pangakontole. Kaebuses lk 3 p I, lk 5 p 1 ja lk 7 p V selgitab kaebaja aga oma abikaasa tulumaksu kinnipidamist ja selle väidetavat ebaõiglust 2017. a. Kaebaja ei ole esitanud kaebusega volitust oma abikaasa nimel kaebuse esitamiseks. Populaarkaebuse esitamine ei ole antud juhul lubatav. Võimalik kaebaja väidetud kahju ei ole MTA-le kaebusest äratuntav. Kui aga võrrelda perekond X 2016. a ühisdeklaratsiooni ja 2017. a eraldi esitatud deklaratsiooni andmeid ning nende esitamisega kaasnenud erinevusi, Y ja Xi deklareeritud andmete pinnalt ning muudetud TuMS § 234 kontekstis, on MTA-l võimalik vaid matemaatiliselt arvutada vahe 2016. a ja 2017. a kehtinud olukorras. Täpsemalt, kui tulumaksu arvestus ja tagastus oleks 2017. a toimunud varem kehtinud õiguse alusel st ühisdeklaratsiooni alusel, siis oleks spekulatiivse arvestuskäigu järel (2017. a tulud kokku 19813,44 € tuludest tehtavad maha arvamised kokku 10220,01 € 19813,4410220,01=9593,43 x 20%=1918,69 € tasutud tm 2017. a 2205,72€, 2017. a tagastamisele kuulunuks vana korra järgi tulumaks 2205,72-1918,69=287,03€) Yi pangakontole (ajaloolisel eeldusel, et tagastatav summa oleks järjepidevust arvestades tagastatud samuti Y isiklikule kontole) tagastus olnud 2017. a (287,03-0,02=287,01) 287,01 € võrra suurem, kui 2017. a kehtiv õigus seda võimaldas. MTA hinnangul ei tähenda nimetatud vahe aga automaatselt seda, et Yle 2017. a tagastatud ja spekulatiivselt vana korda arvestav summade vahe oleks käsitletav Xi kaebuses ja talle soovitavalt kindlaks tehtava kahju ulatusena. MTA selgitab, et varalise kahju põhjused ja nõude ulatuse põhjendamise kohustus lasub siiski kaebajal, mida MTA hinnangul kaebaja ei ole sisustanud. Kaebuses viidatud õiguspärase ootuse põhimõte ning asjakohased põhiõigused ei tähenda, et soodustava õigusakti muutmine, ei tohiks isiku varalist olukorda üldse halvendada.
4.Kohus jättis 22.01.2019. a määrusega Xi kaebuse käiguta. Kohus palus kaebuse esitajal selgitada oma kohtusse pöördumise eesmärki ning täpsustada kaebuse nõuet. Kuna kaebuses esitati nõue teha kindlaks kaebajale ja tema abikaasale tekitatud kahju ulatus, siis selliselt sõnastatud nõuet mõistis kohus tuvastamisnõudena halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 tähenduses. Kohus selgitas kaebajale HKMS § 45 lg-st 2 tulenevaid piiranguid tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samuti selgitas kohus, et halduskohtusse võib isik pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). See tähendab, et kaebusega ei saa kaitsta teise isiku õigusi, vaid isik peab ise oma õiguste rikkumise korral kohtu poole pöörduma. Seetõttu ei saa kaebaja esitada kaebust oma abikaasa õiguste rikkumise korral tema eest. Kaebaja saab kaebusega kaitsta üksnes enda õigusi. Kui kaebaja abikaasa leiab, et tema õigusi on rikutud täidesaatva võimu teostamisel õigusvastaselt, siis tuleb kaebaja abikaasal esitada halduskohtule iseseisvalt kaebus HKMS-s sätestatud nõuetele vastavalt. Kohtule on võimalik esitada ühine kaebus HKMS § 19 sätestatud alustel (kui vaidlus on seotud isikute ühise õigusega), kuid seejuures peab iga kaebaja osalema menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (HKMS § 19 lg 2).
5.X esitas 30.01.2019 avalduse, milles selgitab, et abikaasade ühisdeklaratsioonide kaotamisega tekitati kaebajale tulumaksu tagastamisel kahju summas 287,01 eurot. Kaebaja nõustub MTA näidisarvutusega. Kaebaja taotleb tulumaksuseaduse muutmise seaduse või muu õigusakti kohaldamata jätmist. Alternatiivselt taotleb kaebaja 432 euro suuruse kahju välja
mõistmist, mis tekkis maksuvaba tulu mahaarvamise muudatustega (tulumaksuseaduse (TuMS) § 234 lg 1). Lisaks on kaebajale tekitatud 25 eurosendi ulatuses kahju hoiuseintresside maksustamisel. Kaebajale on tulumaksumuudatuste tõttu tekkinud ka mittevaraline kahju 10 000 euro ulatuses. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk on asjaolu, et 19.12.2016 muudeti tulumaksuseaduse sätteid selliselt, et tunnistati kehtetuks TuMS § 44 lg 2, mis nägi ette residentidest maksumaksjatele, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, õiguse esitada ühise tuludeklaratsiooni (muudatus jõustus 01.01.2017). Kaebaja ei ole rahul ka 01.08.2018 jõustunud tulumaksuseaduse muudatustega, millega TuMS § 234 lg 3 näeb ette, et abikaasa eest maha arvatav täiendav maksuvaba tulu summa ei või olla suurem kui 50 400 eurot ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe. TuMS § 234 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. jaanuarist.
7.Tulenevalt tulumaksuseaduse muudatustest ei ole võimalik seega alates 2017. aastast esitada abielus olevatele maksumaksjatel ühiselt tuludeklaratsiooni.
8.Füüsiline isik saab esitada üksikdeklaratsiooni ning alla 2160 eurost maksustatavat tulu saanud isiku eest võib tema abikaasa täiendava maksuvaba tulu maha arvata, kui abikaasade maksustatav tulu kokku ei ületa 50 400 eurot kalendriaastas (TuMS § 44 lg 21, § 234). Maksustatavat tulu või eluasemelaenu intressi ja koolituskulu piirangut ületava osa (kui abikaasade varasuhteks on varaühisus) ning laste maksuvaba tulu summa või selle osa võib abikaasale üle kanda (TuMS § 25 ja 26, § 282 lg 11, § 61 lg 20). Maksusoodustuste üle andmiseks tuleb avaldada soovi tuludeklaratsioonis. MTA kannab kasutamata osa automaatselt abikaasa tuludeklaratsioonile. Abikaasal tuleb soovi korral aktsepteerida talle üle antud kasutamata maksusoodustused.
9.Kaebuses palub kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuna leiab, et seadusemuudatused, mis välistasid abikaasade õiguse esitada ühisdeklaratsioon, millega muudeti tulumaksusüsteemi ning piirati tulumaksuvabastuse ülekandmist, on õigusvastased. Kaebuse kohaselt on rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §§-e 11, 12, 14, 27, 44.
10.HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus leiab, et kaebajalt kui abielus olevalt maksumaksjalt võimaluse esitada abikaasaga ühine tuludeklaratsioon äravõtmine ja abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise arvestuse muutmise näol ei ole tegemist kaebaja õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega. Kaebajat ei ole diskrimineeritud, vaid kõiki abielus olevaid maksumaksjaid koheldakse võrdselt. Seadusandjal on õigus muuta maksukorraldust puudutavaid õigusakte ning varem kehtinud maksusoodustuste muutmine või ärajätmine iseenesest ei ole põhiseadusega vastuolus. Seadusandja on sarnaselt varem kehtinud tulumaksuseaduse sätetega teinud abielus olevatele maksumaksjatele erisusi praegu kehtivas tulumaksuseaduses tulude deklareerimisele.
11.Õiguskantsler vaidlustas 19.12.2016 vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse sätted alkoholi aktsiisimäärasid puudutavas osas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.06.2017. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-17 (p 61) märkis muuhulgas, et seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja maksul puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks, on kohtulik
kontroll maksukohustusest tuleneva põhiõiguste riive materiaalse põhiseaduspärasuse üle piiratud (vt Riigikohtu üldkogu 21.02.2017. aasta otsus asjas nr 3-3-1-48-16, punkt 41). Avalik-õigusliku tasu põhiseaduspärasuse hindamisel on Riigikohus kontrollinud, kas riive eesmärki on võimalik selle meetmega saavutada ning tasu määr ei ole kohustuse kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu üldkogu 15.12.2015. aasta otsus asjas nr 3-2-1-71-14, punkt 105). Kuivõrd maksude kehtestamisel ja nende kaudu kogutava tulu jaotamisel on parlamendi otsustuspädevus veelgi ulatuslikum kui avalik-õiguslike tasude puhul, siis saab kohtulik kontroll maksupoliitiliste otsustuste üle piirduda üldjuhul üksnes selle hindamisega, kas aktsiisimääradest tulenev põhiõiguste riive ei ole ilmselgelt põhjendamatu, leidis Riigikohus 30.06.2017. a otsuses.
12.Isegi, kui vana korra järgi kuuluks tulumaksu kaebajale tagastamisele eelduslikult rohkem kui kehtiv õigus seda võimaldab, ei ole 19.12.2016 kehtestatud tulumaksuseadusemuudatustest tulenevad kaebaja õiguste riive ilmselgelt põhjendamatu. Seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme teha ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.12.2004. a otsus asjas nr 3-4-1-20-04, punkt 14). Uue regulatsiooni jõustumiseks nähti ette mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid pidid uute normidega tutvuma ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldama. Kaebusest ei ole välja loetav, et kaebajale oleks tulumaksu valesti arvestanud MTA või et kaebajal oleks etteheiteid MTA tegevusele uute normide kohaldamisel ja sellega oleks kaebajale kahju tekkinud.
13.Kõike eelnevat arvestades jätab kohus Xi taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
14.Kaebaja soovib kohtule esitada hüvitamisnõuet. Kaebaja ei ole esitanud kaebusega ega puuduste kõrvaldamise avaldusega volitust oma abikaasa nimel kaebuse esitamiseks. Kohus loeb kaebajaks üksnes Xi. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamine tõenäoline.
15.RVastS § 14 lg 1 järgi peavad õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) on antud õigustloov akt või jäetud see andmata; 2) isikule on tekkinud kahju; 3) kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega; 4) esineb põhjuslik seos avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumise ja isikule tekkinud kahju vahel; 5) rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav; 6) isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt peab õigustloova akti või selle andmata jätmisega rikutud norm olema vähemalt muu hulgas suunatud kaebaja õiguste kaitsele. RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse § 127 lg 2 järgi peab rikutud kohustuse eesmärk olema just sellise kahju ärahoidmine (vt RKHKo 31.10.2013. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-84-12, p 13). Kohtu arvates ei ole RVastS § 14 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused praegusel juhul täidetud. Maksuseaduse muudatustega isikule tekkinud olukorda, kus ta jääb ilma varem kehtinud maksusoodustusest, ei saa käesoleval juhul pidada kahjuks, mis oleks hüvitatav riigivastutuse seaduse alusel.
16.Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja õigust saada informatsiooni (Maksu- ja Tolliametilt) oleks rikutud. Kaebaja 26.03.2018. a selgitustaotlustele vastati. Kohus on nimetatud asjaolu kontrollinud ning ei näe PS § 44 sätestatud õiguste riivet.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustik § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine, s.t 19.12.2016 vastu võetud tulumaksuseaduse muudatustega tekitatud kahju hüvitamise nõudes, on ebatõenäoline. Kaebaja väidetud õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks, vaatamata kaebaja kaebuses väljatoodud nõuetele ja rahaliste hüvitiste suurusele.
18.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.