Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-943
Haldusasi
Magnat Partners OÜ kaebus Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutuse nr 3-6/696-6 ja 11.04.2018 vaideotsuse nr 1.4-1/728-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Magnat Partners OÜ, volitatud esindaja MT Vastustaja – Tööinspektsioon, volitatud esindaja ML
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Magnat Partners OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Magnat Partners OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu 8. novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-943 muutmata.
Tallinna
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.05.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-18-943 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Magnat Partners OÜ töötaja XX-ga toimus 24.01.2018 surmaga lõppenud tööõnnetus.
2.Tööinspektsioon algatas tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks uurimise ning saatis 26.01.2018 Magnat Partners OÜ-le kirja nr 3-6/696, millega palus edastada hiljemalt 31.01.2018 tööõnnetuse asjaolude selgitamiseks vajaminevad dokumendid (XX tööleping ja ametijuhend; XX-ga läbiviidud juhendamise registreerimise dokument; XX viimase tervisekontrolli teostamise andmed; ohutusjuhendid ja isikukaitsevahendite väljastamise registreerimise dokumendid; ettevõtte riskianalüüs; töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eest vastutava isiku määramist ettevõttes ja tema pädevust tõendavad dokumendid; alltöövõtu teostamisel lepingu koopia).
3.Magnat Partners OÜ edastas 05.02.2018 Tööinspektsioonile vastuse, milles palus uurimine lõpetada. Magnat Partners OÜ selgitas, et tema töötajad teostasid ehitusobjektil koristustöid omal algatusel tellijaga kokku leppides ning tööandja teadmata. Seega ei olnud töötajad objektil Magnat Partners OÜ töötajatena.
4.Tööinspektsioon edastas 05.02.2018 Magnat Partners OÜ-le märgukirja nr 3-6/696, milles selgitas, et Tööinspektsioonil on seadusest tulenev kohustus uurida kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning uurimise käigus on Tööinspektsioonil õigus saada koopiaid tööandja kogutud või koostatud uurimis- ja muudest dokumentidest. Tööinspektsioon palus väljastada uurimise läbiviimiseks vajaminevad dokumendid.
5.Tööinspektsioon tegi Magnat Partners OÜ-le 13.03.2018 ettekirjutuse nr 3-6/696-6, millega kohustas Magnat Partners OÜ-d viima läbi tööõnnetuse uurimine ja esitama koopiad uurimise käigus kogutud tõenditest ja dokumentidest. Ettekirjutusest nähtuvalt ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele kaebaja tööõnnetuse uurimistoiminguks vajalikke dokumente Tööinspektsioonile edastanud. Ettekirjutuses tehti Magnat Partners OÜ-le sunnivahendi rakendamise hoiatus, mille kohaselt rakendatakse ettekirjutuses esitatud nõude hiljemalt 19.03.2018 täitmata jätmisel sunniraha 750 eurot.
6.Magnat Partners OÜ esitas ettekirjutuse peale vaide, mille Tööinspektsioon jättis 11.04.2018 vaideotsusega rahuldamata. Tööinspektsiooni järelevalvepädevus sõltub töösuhte olemasolust, mitte sellest, kuidas leping on vormistatud. Kõik töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Tööinspektsioonil on õigusaktidest tulenev volitus selleks, et otsustada poolte vahel sõlmitud lepingu liigi üle, tunnistada nende suhe ilma poolte vastavasisuliste tahteavaldusteta töösuhteks ning menetleda seejärel õnnetusjuhtumit tööõnnetusena. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) ja Vabariigi Valitsuse määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (määrus nr 75) sätestatud järelevalvepädevusest tuleneb Tööinspektsioonile õigus tõlgendada pooltevahelist töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o töölepingulisest suhtest tulenevat regulatsiooni. TTOS § 1 lg 4 kaudu laieneb Tööinspektsioonile ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenev haldusorgani uurimiskohustus. Tööinspektsioon ei saa uurimist lõpetada üksnes põhjusel, et tööandja (või ka kannatanu) väidab, et tegemist pole tööõnnetusega, kuna poolte vahel puudub töösuhe. 2(8)
3-18-943 Esmajoones on tööandja kohustus viia läbi tööõnnetuse uurimine ja vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga, mis välistaks õnnetusjuhtumi käsitlemise tööõnnetusena. Töötamise registri kanne ei tähenda automaatselt, et poolte vahel on sõlmitud töötamise registris määratletud leping. Lepingu sõlmimist tõendab lepingu olemasolu. Kuigi võlaõigusseadus (VÕS) ei näe võlaõiguslikule lepingule kehtivuse eeldusena ette kohustuslikku kirjalikku vormi, siis peab tööandja tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud töölepingust erinev (võlaõiguslik) leping. MT poolt 05.02.2018 Tööinspektsioonile edastatud teatis ei vasta määruse nr 75 § 4 lg 8 nõuetele, kuna tööandja pole esitanud õnnetusjuhtumi asjaolusid, samuti pole välja toodud uurimise lõpetamise põhjendust (uurimist pole läbi viidudki) ega esitatud kirjalikke tõendeid, mis kinnitaks, et poolte tegelik tahe oli sõlmida võlaõiguslik leping. Vaide esitaja pole vaatamata Tööinspektsiooni nõudmistele viinud tänaseni läbi tööõnnetuse uurimist, esitanud nõuetele vastavat tööõnnetuse raportit või akti ega ka uurimise läbiviimiseks vajalikke dokumente. Ettekirjutuse täitmise tähtaja pikkuse määramine on haldusorgani kaalutleda. Haldusakti vaidlustamise tähtaeg on sätestatud HMS §-s 75. Tegemist on kahe teineteisest sõltumatu tähtajaga. Ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg on õiguspärane.
7.Magnat Partners OÜ esitas 10.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutuse nr 3-6/696-6 ja 11.04.2018 vaideotsuse nr 1.4-1/728-2 tühistamiseks. Vaidlustatud ettekirjutus ei ole põhjendatud ja on õigusvastane. XX ei olnud Magnat Partners OÜ töötaja. Tegemist oli töövõtulepingu alusel teenust osutava isikuga, mistõttu vastustajal ei ole õigus käsitada kaebajat tööandjana ning teha Magnat Partners OÜ-le kohustavaid ettekirjutusi. Töötajate registri andmetel oli XX registreeritud Magnat Partners OÜ juures 07.06.2017 võlaõigusliku lepingu alusel ning oli võlaõiguslepingu alusel teenust osutavaks isikuks. Järelikult ei olnud XX Magnat Partners OÜ töötaja töölepingu seaduse (TLS) tähenduses. Vaideotsusega on hakatud ettekirjutust täiendavalt motiveerima, mis ei saa olla vaideotsuse sisuks ega vaidemenetluse mõtteks. Vaide lahendaja peab otsustama, kas olemasolev ettekirjutus on õiguspärane või mitte, mitte aga ettekirjutust põhjendama ja õigustama.
8.Tööinspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata. Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutus nr 3-6/696-6 ja 11.04.2018 vaideotsus nr 1.4-1/728-2 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Tööinspektsioonil on riikliku järelevalve pädevus töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas ning õigus kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Tööinspektsioonile antud volituste kasutamine ei saa sõltuda sellest, kas töölepingule iseloomulike tunnustega suhe on vormistatud töölepinguna või võlaõigusliku lepinguna. Töölepingulisest suhtest vastupidise tõendamiseks ei piisa üksnes paljasõnalisest väitest, et poolte tahteks oli sõlmida töövõtu- või käsundusleping, kui seda tõendada ei ole võimalik. Kõik töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Kohtupraktika kohaselt loetakse vaidluse korral lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või õigussuhte tunnuste põhjal pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Sisuliselt on tegemist pööratud tõendamiskohustusega, mille raames tuleb väidetaval tööandjal vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Kaebaja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid töölepingust erineva lepingu. Kanne töötamise registris ei tähenda automaatselt, et poolte vahel on sõlmitud töötamise registris määratletud leping. Lepingu sõlmimist tõendab vastavasisulise lepingu olemasolu. Kuigi VÕS ei näe võlaõiguslikule lepingule kehtivuse eeldusena ette 3(8)
3-18-943 kohustuslikku kirjalikku vorminõuet, peab väidetav tööandja tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud töölepingust erinev (võlaõiguslik) leping (TLS § 1 lg 2). Vastustaja ei saa loobuda menetlemisest võimaliku tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks põhjusel, et tööandja ei pea lepingulist suhet töölepinguliseks ega sellest lähtuvalt juhtumit tööõnnetuseks. Sarnastel tingimustel tööd tegevad isikud ei tohi töö tegemisel toimunud õnnetusjuhtumi korral sattuda põhjendamatult halvemasse olukorda ega jääda ilma soodsamast kohtlemisest pelgalt seetõttu, et tööandja (sh ka teadmatusest või eksituse tõttu) nimetab pooltevahelise suhte töölepingulisest erinevaks suhteks. TTOS ja määruses nr 75 sätestatud järelevalvepädevusest tuleneb Tööinspektsioonile õigus tõlgendada pooltevahelist töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o töölepingulisest suhtest tulenevat regulatsiooni. TTOS § 1 lg 4 kaudu laieneb Tööinspektsioonile ka HMS §-st 6 tulenev haldusorgani uurimiskohustus. Ettekirjutus tehti seoses sellega, et kaebaja ja XX vahel oli vastustaja hinnangul töölepinguline suhe ning kaebaja pole viinud läbi 24.01.2018 toimunud tööõnnetuse nõuetekohast uurimist ega esitanud Tööinspektsioonile määruse nr 75 § 4 lg-s 4 nimetatud tööõnnetuse raportit või § 4 lg-s 8 nimetatud akti. Kaebaja poolt 05.02.2018 Tööinspektsioonile edastatud teatis ei vasta määruse nr 75 § 4 lg 8 nõuetele. Nimetatud teatises ei ole kaebaja volitatud esindaja kirjeldanud õnnetusjuhtumi asjaolusid (mis juhtus, kellega, mis põhjusel), samuti pole välja toodud uurimise lõpetamise põhjendust (uurimist pole läbi viidudki) ega esitatud kirjalikke tõendeid, mis kinnitaks, et poolte tegelik tahe oli sõlmida võlaõiguslik leping.
9.Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt Tööinspektsiooni kasuks välja menetluskulu 20,40 eurot. Kaebaja ei ole esitanud väidetavalt XX-ga sõlmitud võlaõiguslikku lepingut vastustajale ega kohtule. Menetlusosalistel on kohustus tõendada oma väiteid. Kanne töötamise registris ei asenda võlaõiguslikku lepingut ega tõenda selle olemasolu. Kui kaebaja väidab, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, siis peab ta selle kohta määruse nr 75 § 4 lg 1 kohaselt koostama akti, milles kirjeldab asjaolusid ja esitab põhjendused. Sellist akti ei ole kaebaja vastustajale esitanud. Määruse nr 75 § 5 lg-test 1 ja 4 tulenevalt oli Tööinspektsioon õigustatud nõudma Magnat Partners OÜ-lt tööõnnetusega seotud dokumente. Kaebaja omakorda pidi koostama ülalmainitud akti selle kohta, et äriühingu arvates ei olnud tegemist tööõnnetusega, esitades selles vastavad põhjendused/selgitused ning edastama selle Tööinspektsioonile, mida aga tehtud ei ole. Antud juhul olid tõendid ja andmed Tööinspektsioonile vajalikud traagiliselt lõppenud tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks (HMS § 38 lg-d 1 ja 3). Saades tööõnnetuse tunnustele viitava teabe, on Tööinspektsioon kohustatud TTOS ning selle alusel antud aktidele vastavalt teostama järelevalvet, mida ei saa tõlgendada põhjendamatu sekkumisena eraõiguslikesse suhetesse. Kaebaja poolt Tööinspektsioonile 05.02.2018 esitatud teatis ei vasta sisult määruse nr 75 § 4 lg 8 nõuetele. Kaebaja väited, et hukkunud XX ei olnud Magnat Partners OÜ töötaja ning tegemist oli töövõtulepingu alusel teenust osutava isikuga ning vastustajal ei olnud õigust käsitada kaebajat tööandjana, on paljasõnalised ja tõendamata. Töölepingulisest suhtest vastupidise tõendamiseks ei piisa üksnes paljasõnalisest väitest, et poolte tahteks oli sõlmida töövõtu- või käsundusleping, kui seda tõendada ei ole võimalik. Kaebaja on nii vaidemenetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses üksnes väitnud, et XX ja kaebaja vahel oli sõlmitud võlaõiguslik 4(8)
3-18-943 leping ning seda tõendab kanne töötamise registris. Vastustaja on õigesti märkinud, et kõik töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui õigussuhte tunnuste põhjal ei ole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kaebaja ei ole tõendanud vaidemenetluses ega kohtumenetluses, et pooled sõlmisid töölepingust erineva lepingu. Tööinspektsiooni saa loobuda võimaliku tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamise menetlemisest põhjusel, et tööandja, kellega kujunenud õigussuhte raames õnnetus toimus, ei pea lepingulist suhet töötajaga töölepinguliseks ega sellest lähtuvalt juhtumit tööõnnetuseks. Sarnastel tingimustel tööd tegevad isikud ei tohi töö tegemisel toimunud õnnetusjuhtumi korral sattuda põhjendamatult halvemasse olukorda ega jääda ilma soodsamast kohtlemisest. TTOS ning määruses nr 75 sätestatud järelevalvepädevus annab Tööinspektsioonile õiguse tõlgendada poolte vahelist töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o töölepingulisest suhtest tulenevat regulatsiooni. Vastustaja on õiguspäraselt käitunud, nõudes kaebajalt surmaga lõppenud tööõnnetuse kohta uurimise läbiviimist ning asjakohaste tõendite (sh raporti või akti) esitamist, mida kaebaja ei ole teinud. Tööinspektsioonil oli õigus käsitada Magnat Partners OÜ-d XX tööandjana ning teha kaebajale ettekirjutus kohustusega viia läbi tööõnnetuse uurimine, mille lõppedes esitada koopiad uurimise käigus kogutud tõenditest ja dokumentidest (sh raport või akt). Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja suhtes oleks kohaldatud sunniraha (sunniraha määramise otsus). Vastustaja esindaja kinnitas 18.09.2018 toimunud kohtuistungil, et kaebajale ei ole sunniraha kohaldatud, seda alles kaalutakse. Kaevatav ettekirjutus, samuti vaideotsus, on piisavalt põhjendatud ning oma sisult selged ja arusaadavad. Kohus ei ole tuvastanud menetlusnormide rikkumist vastustaja poolt. Kaevatav ettekirjutus, sh sunniraha kohaldamise hoiatus ja vaideotsus, on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.Magnat Partners OÜ palub 10.12.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Tööinspektsioon soovis vaidlustatud ettekirjutusega saada kaebajalt tõendeid ja dokumente, samas ei ole ettekirjutuse resolutsioonis täpsustatud, milliseid konkreetseid tõendeid ja dokumente silmas on peetud. Praktikas, juhul kui Tööinspektsioon soovib tööandjalt raporti koostamist, tehaksegi ettekirjutus raporti koostamiseks, mitte tõendite ja dokumentide kogumiseks. Kaebaja on 05.02.2018 esitanud Tööinspektsioonile määruse nr 75 § 4 lg-s 8 märgitud akti. Aktis on selgitatud, et tegemist ei olnud tööõnnetusega ja paluti uurimine lõpetada. Tööinspektsioon ei saa kohustada isikut raporti esitamiseks olukorras, kus isik leiab, et tööõnnetust ei toimunud. Arvestades, et ettekirjutusega on nõutud kas raportit või akti ning akt on juba Tööinspektsioonile esitatud, siis on ettekirjutus juba täidetud. Tööinspektsioonil ei olnud õigust ettekirjutuses väita, et tegemist oli töösuhtega. Küsimus, kas tegemist oli töölepingu või mingi muu kokkuleppega, on fakti küsimus ja tööinspektor peab lähtuma talle teadaolevast infost, sh kaebaja esitatud infost. Kohus ja vastustaja oleks pidanud lähtuma töötajate registrist, mille kohaselt XX oli registreeritud kaebaja juures võlaõigusliku lepingu alusel. Tegemist on riikliku registriga, millest saab lähtuda ka Tööinspektsioon. 5(8)
3-18-943 Töötamise registri kanne pöörab ümber klassikalise tõendamiskoormuse, mille kohaselt eeldatakse vaidluse korral töösuhte olemasolu. Seega peab Tööinspektsioon tõendama vastupidist (s.o töötamist töölepingu alusel). Vastustaja möönab ka ise halduskohtule esitatud vastuses, et ettekirjutuses ei ole piisavalt põhjendatud, kuidas tööinspektor-uurija jõudis järelduseni, et kaebaja ja XX vahel oli töölepinguline suhe (vastuse p 3.3). Järelikult ei ole ettekirjutus põhjendatud. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebuse taotluste suhtes tühistada sunniraha ja vaideotsus.
11.Tööinspektsioon palub 25.01.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vaidlustatud ettekirjutuses on toodud loetelu dokumentidest, mida kaebajal paluti esitada. Lisaks on ettekirjutuses viide, et kaebajale on 05.02.2018 saadetud märgukiri, kus samuti selgitati, milliseid dokumente tuleb esitada. Kaebaja ei ole siiani tööõnnetuse uurimist läbi viinud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ettekirjutus on täidetud. Kaebaja 05.02.2018 kiri ei vasta määruse nr 75 § 4 lg 8 nõuetele. See, et tööandja ei tea, kus tema töötajad töötavad, ei ole asjakohane väide. Tööandja ei ole õnnetuse asjaolusid üldse uurinud. Kaebaja 05.02.2018 kirjast ei nähtu need asjaolud, mis annavad informatsiooni, et õnnetusjuhtumit ei saa tööõnnetusena käsitada. Tööinspektsioon ei saa lõpetada omapoolset uurimist lihtsalt sellepärast, et tööandja on esitanud enda arvates akti. Isegi kui tegemist oleks aktiga, siis on tööandja koostatud akt üks tõend teiste seas ning ilma kõiki tõendeid kaalumata ei saa vastustaja otsust langetada. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist ei olnud töösuhtega. TLS § 1 lg 2 sätestab töötaja kaitse eesmärgil eelduse, mille kohaselt loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Seda seisukohta ei väära asjaolu, et töötamise registris oli XX töötamise liigiks märgitud võlaõiguslik leping. Kande tegijal ei pruugi olla piisavalt teadmisi õigussuhte kvalifitseerimiseks. Kohtupraktikas on leitud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on nii töölepingu kui mõne muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused nii, et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb sõlmitud leping lugeda töölepinguks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-05, p-d 15, 18). Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on sõlminud võlaõigusliku lepingu. Ettekirjutus vastab HMS § 54 nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Halduskohus on otsuses võtnud seisukoha sunniraha ja vaideotsuse tühistamise küsimuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutusest ei olnud kaebajale arusaadav, millised dokumendid tuli Tööinspektsioonile esitada. Ettekirjutusest nähtuvalt oli Tööinspektsioon enne ettekirjutuse tegemist saatnud kaebajale 26.01.2018 ja 05.02.2018 kirjad, kohtule on neist esitatud 05.02.2018 kiri (tl 45). 05.02.2018 kirjas on viidatud 26.01.2018 kirjale ning on toodud ära täpne loetelu dokumentidest, mille edastamist Tööinspektsioon kaebajalt ootas: 1) XX tööleping; 2) XX ametijuhend; 3) XX-le läbiviidud juhendamise registreerimise dokument; 4) XX viimase tervisekontrolli teostamise 6(8)
3-18-943 andmed; 5) ohutusjuhendid, mille alusel juhendati XX; 6) isikukaitsevahendite väljastamise registreerimise dokumendid; 7) ettevõtte riskianalüüs; 8) töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eest vastutava isiku määramist ettevõttes ja tema pädevust tõendav dokument; 9) alltöövõtu teostamisel lepingu koopia. Selles kirjas asus Tööinspektsioon ka seisukohale, et tegemist oli tööõnnetusega, esitas selle seisukoha kohta põhjendused ning palus esitada vormikohase tööõnnetuse raporti. Niisiis oli kaebajal Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutuse saamise ajaks teada dokumentide loend, mida Tööinspektsioon kaebajalt ootab; Tööinspektsiooni seisukoht, et tegemist oli tööõnnetusega ja Tööinspektsiooni seisukoht, et kaebaja 05.02.2018 kirja (milles kaebaja väitis, et tegemist pole tööõnnetusega ja palus uurimine lõpetada) ei aktsepteerita määruse nr 75 § 4 lg 8 kohase aktina ning esitada tuleb TTOS § 24 lg 4 ja määruse nr 75 § 4 lg 4 (kuni 31.12.2018 kehtinud redaktsioonis) kohane tööõnnetuse raport. Järelikult pidi ettekirjutus, arvestades kaebajaga varasemalt toimunud kirjavahetust, olema kaebajale piisavalt arusaadav ja täidetav. Kaebaja ei ole Tööinspektsioonile teada andnud, et tal puuduksid nõutud dokumendid.
14.Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-16-1815 lahendades asunud 17.01.2018 otsuses seisukohale, et Tööinspektsioonil on õigus töösuhe ümber kvalifitseerida olenemata sellest, kuidas õigussuhte pooled ise seda käsitavad. Viidatud vaidluses ei kinnitanud mitte üksnes tööandja ja töötamise register töö tegemist võlaõigusliku lepingu alusel, vaid ka töötaja ise. Sellest hoolimata asus ringkonnakohus seisukohale, et töötamise kvalifitseerimise puhul kehtib töölepingu eeldus, v.a, kui tööandja ei tõenda vastupidist, eelkõige juhul, kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Seetõttu on asjakohane ka Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb sõlmitud leping lugeda töölepinguks juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (nt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-26-10 p 11 ja seal viidatud lahendid). Ringkonnakohus leidis lisaks, et vastustaja ei saa loobuda võimaliku tööõnnetuse menetlemisest põhjusel, et tööandja ei pea lepingulist suhet töölepinguliseks ega sellest lähtuvalt juhtumit tööõnnetuseks. TTOS-s ja määruses nr 75 sätestatud järelevalvepädevusest tuleneb Tööinspektsioonile õigus tõlgendada pooltevahelist töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o töölepingulisest suhtest tulenevat regulatsiooni. Ringkonnakohus on jätkuvalt samal seisukohal. Et kaebaja ei ole oma väite (XX ei tegutsenud õnnetuse juhtudes Magnat Partners OÜ töötajana, vaid omaalgatuslikult ning XX-l ei olnudki kaebajaga töösuhet) kinnituseks esitanud mitte ühtegi tõendit, on Tööinspektsioon õigustatult eeldanud töösuhet kaebaja ja XX vahel. Asjaolu, et XX on töötamise registris registreeritud töötama kaebaja juures võlaõigusliku lepingu alusel, ei pööra tõendamiskoormust ümber.
15.Õige ei ole kaebaja väide, et 05.02.2018 kirja saatmisega oli ta esitanud määruse nr 75 § 4 lg 8 kohase akti, millega ta oli juba tegelikult Tööinspektsiooni nõudmised täitnud. Määruse nr 75 § 4 lg 8 kohase akti koostamine eeldab tööõnnetuse uurimise läbiviimist tööandja poolt. Tööõnnetuse uurimise toimingud on kirjeldatud määruse nr 75 § 3 lg-s 2. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole tööõnnetust üldse uurinudki. Järelikult ei saanud kaebaja tööõnnetust uurimata esitada Tööinspektsioonile ka määruse nr 75 § 4 lg 8 kohast akti.
16.Halduskohus on otsuse lk-l 7 võtnud seisukoha, et sunniraha määramise hoiatus ja vaideotsus olid tulenevalt ettekirjutuse õiguspärasusest samuti õiguspärased. Ettekirjutuses on tehtud sunniraha hoiatus asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 alusel ning kaebaja ei ole selgitanud, miks on ta seisukohal, et see on õigusvastane. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et sunniraha oleks kaebaja suhtes kohaldatud. Kaebuses ei ole ka märgitud, kuidas rikub 7(8)
3-18-943 vaideotsus kaebaja subjektiivseid õigusi ettekirjutusest eraldiseisvalt (HKMS § 45 lg 4). Vaideotsuses on vastatud vaides esitatud etteheidetele, mistõttu peabki vaideotsuse põhjendus olema põhjalikum kui ettekirjutuses esitatu.
17.Eelnevast tulenevalt ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Magnat Partners OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda ning HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.