Teenistussuhted › Muud teenistussuhted

asjaolude väljaselgitamiseks uurimise ning saatis 26.01.2018 kaebajale kirja, millega palus edastada Tööinspektsiooni tööõnnetuse asjaolude selgitamiseks vajaminevad dokumendid. Kaebaja edastas 05.02.2018 kirja, milles selgitas, et Magnat Partners OÜ töötajad olid ehitusobjektil iseseisvalt ja tööandja teadmata. Samuti palus kaebaja Tööinspektsioonil lõpetada uurimine. Vastustaja oma 05.02.2018 märgukirjas selgitas kaebajale, et Tööinspektsioonil on seadusest tulenev kohustus uurida kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi. Uurimise käigus on Tööinspektsiooni uurijal õigus saada koopiaid tööandja kogutud või koostatud uurimis- ja muudest dokumentidest, mis omavad tähtsust tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisel. Tööinspektsioon palus märgukirjas veelkord väljastada uurimise läbiviimiseks vajaminevad dokumendid. Vastustaja selgitas, et tõendid on vajalikud tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks ning et nõuetekohaselt vormistatud dokumendid aitavad vähendada tööandja vastutust ning tööandja saab uurimistulemuste alusel kavandada ja rakendada abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kaebaja ei ole tööõnnetuse uurimistoiminguks vajalikke dokumente Tööinspektsioonile edastanud. Ettekirjutuses märgitakse, et Magnat Partners OÜ pidi läbi viima tööõnnetuse uurimise ja esitama Tööinspektsioonile koopiad uurimise käigus kogutud tõenditest ja dokumentidest (mis on seadusest tulenev nõue). Lisaks on ettekirjutuses ka sunnivahendi (sunniraha 750 eurot) rakendamise hoiatus, mis on tehtud Magnat Partners OÜ-le, kui äriühing ei täida ettekirjutust selles määratud tähtajaks (Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 ja Korrakaitseseaduse § 28). Magnat Partners OÜ esitas Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutuse nr 3-6/696-6 ja sunniraha rakendamise hoiatuse peale vaide, milles taotles nende kehtetuks tunnistamist. Vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. Magnat Partners OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutust nr 3-6/696-6, sh sunniraha rakendamise hoiatust (sunniraha kohaldamise otsust ei ole kaebaja suhtes tehtud), ning 11.04.2018 vaideotsust nr 1.41/728-2. Kohus 10.08.2018 määrusega määras kaebuse läbivaatamise suuliselt kohtuistungil, ühtlasi määrates ka istungi aja. 10.08.2018 kohtumäärus tehti kaebaja poolele e-toimikus nähtavaks samal päeval. Lisaks edastati määrus kaebaja poole (äriühingu ja volitatud esindaja) e-posti aadressidele: [email protected] ja [email protected] (10.08.18 ja 15.08.18). Peale selle, 29.08.2018, edastati eelviidatud määrus ja kohtukutsed ka tähitud postiga äriühingu juriidilisele aadressile (kaks korda üritati kätte toimetada). Siis veel 10.09.2018 üritati kaks korda saadetis kaebajale kätte toimetada ning lõpuks jäeti see juriidilise isiku asukohajärgsesse postkasti (äriregistri andmetel asub Magnat Partners OÜ, registrikoodiga 14181206, aadressil Väike-Ameerika 19-201, Tallinn, sama aadress on märgitud ka kaebuses, volitatud esindaja Mihhail Tkatšuki asukoha andmeid aga kohtule ei ole avaldatud, kohtule esitati vaid tema eposti aadress: [email protected]). 18.09.2018 toimus kohtuistung vastustaja esindaja osavõtul, mis protokolliti ning kohtuistungi protokoll edastati menetlusosalistele tutvumiseks. Kohtuistungile kaebaja pool ei ilmunud (kohtupraktikas on ette tulnud, et kaebaja ei ole küll kinnitanud kohtukutse kättesaamist, kuid kohtuistungile tuleb kohale). Kuna vastustaja esindaja tuli kohtuistungile, siis kohus kuulas esindaja ära ning otsustas kohtuistungi lõpus jätkata menetlust kirjalikult, millega nõustus ka vastustaja esindaja, kaebaja tahteavaldus kirjalikuks menetluseks oli kohtul juba olemas (kaebuses). Protokollile mingeid vastuväiteid ega parandusi, sh taotlusi, kaebaja pool ei ole esitanud (kaebaja esindaja tutvus protokolliga 10.10.2018 e-toimiku kaudu).

Järgnevalt, 04.10.2018, kohus edastas menetlusosalistele kohtumääruse, milles kohus võimaldas pooltel esitada oma lõplikud seisukohad ning vajadusel menetluskuludokumendid hiljemalt 24.10.2018. Ühtlasi kohus teavitas pooli kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajast, s.o 08.11.2018 (04.10.2018 kohtumäärusega tutvus kaebaja esindaja 10.10.2018 etoimiku kaudu). Seega kaebaja esindajal oli piisavalt aega esitada oma seisukohad, sh taotlused, jms (vajadusel oleks võinud taotleda tähtaja pikendamist). Kaebaja pool kohtule midagi ei esitanud, jättes kohtu poolt antud võimaluse kasutamata Vastustaja esitas oma lõplikud seisukohad ja menetluskuludokumendid tähtaegselt. Kohus kokkuvõtvalt märgib, et kogu kaebuse materjal, sh kohtu tehtud menetlusdokumendid, olid pooltele kättesaadavad e-toimikus, kus sai nendega tutvuda (pooled ei ole pöördunud kohtu poole probleemiga, et mingi dokument ei avanenud või neil puudub juurdepääs menetlusdokumentidele vms).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutus ei ole põhjendatud ja on seetõttu õigusvastane. Kaebaja väidab, et hukkunud A. K. ei olnud Magnat Partners OÜ töötaja ning tegemist oli töövõtulepingu alusel teenust osutava isikuga, mistõttu vastustajal ei ole õigus käsitleda kaebajat tööandjana ning teha Magnat Partners OÜ-le kohustavaid ettekirjutusi. Magnat Partners OÜ ei olnud hukkunu tööandja. Töötajate registri andmetel oli A. K. registreeritud Magnat Partners OÜ juures 07.06.2017 võlaõigusliku lepingu alusel ning oli võlaõiguslepingu alusel teenust osutavaks isikuks. Järelikult A. K. ei olnud Magnat Partners OÜ töötaja Töölepingu seaduse tähenduses. Kaebaja on seisukohal, et vaideotsusega on hakatud ettekirjutust täiendavalt motiveerima, mis ei saa olla vaideotsuse sisuks ega vaidemenetluse mõtteks. Vaide lahendaja peab otsustama, kas olemasolev ettekirjutus on õiguspärane või mitte, mitte aga ettekirjutust põhjendama ja õigustama. Kaebaja vaidlustab ka sunniraha kohaldamist, mis tema arvates tuleb vormistada haldusaktina. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutus nr 3-6/696-6 ja 11.04.2018 vaideotsus nr 1.4-1/728-2 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja soovib tähelepanu juhtida järgnevale: Tööinspektsioonil on kehtiva õiguse järgi riikliku järelevalve pädevus töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas ning õigus kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Tööinspektsioonile antud volituste kasutamine ei saa sõltuda sellest, kas töölepingule iseloomulike tunnustega suhe on vormistatud töölepinguna või mõne võlaõigusliku lepinguna. Töölepingulisest suhtest vastupidise tõendamiseks ei piisa üksnes paljasõnalisest väitest, et poolte tahteks oli sõlmida töövõtu- või käsundusleping, kui seda tõendada ei ole võimalik. Antud juhtumil on kaebaja nii vaidemenetluse raames kui ka kohtule esitatud kaebuses üksnes väitnud, et hukkunu A. K. ja kaebaja vahel oli võlaõiguslik leping ning et seda tõendab kanne töötamise registris. Kõik töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui õigussuhte tunnuste põhjal pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Sisuliselt on tegemist pööratud tõendamiskohustusega, mille raames tuleb väidetaval tööandjal vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga.

Kaebaja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid töölepingust erineva lepingu. Kanne töötamise registris (edaspidi TÖR) ei tähenda automaatselt, et poolte vahel on sõlmitud TÖR-is määratletud leping. Lepingu sõlmimist tõendab ikkagi vastavasisulise lepingu olemasolu. Kuigi Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ei näe võlaõiguslikule lepingule kehtivuse eeldusena ette kohustuslikku kirjalikku vorminõuet, siis nagu Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 lg 2 sätestab (ja mida ka Riigikohtu praktika kinnitab), peab väidetav tööandja tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud töölepingust erinev (võlaõiguslik) leping. Oluline on rõhutada, et vastustaja ei saa loobuda menetlemisest võimaliku tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks põhjusel, et tööandja, kellega kujunenud õigussuhte raames õnnetus toimus, ei pea lepingulist suhet töölepinguliseks ega sellest lähtuvalt juhtumit tööõnnetuseks. Sarnastel tingimustel tööd tegevad isikud ei tohi töö tegemisel toimunud õnnetusjuhtumi korral sattuda põhjendamatult halvemasse olukorda ega jääda ilma soodsamast kohtlemisest pelgalt seetõttu, et tööandja (sh ka teadmatusest või eksituse tõttu) nimetab pooltevahelise suhte töölepingulisest erinevaks suhteks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) ja Vabariigi Valitsuse 03.04.2018 kehtestatud määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (edaspidi määrus nr 75) sätestatud järelevalvepädevusest tuleneb Tööinspektsioonile seega õigus tõlgendada pooltevahelist töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o töölepingulisest suhtest tulenevat, regulatsiooni. TTOS § 1 lg 4 kaudu laieneb Tööinspektsioonile ka Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 6 tulenev haldusorgani uurimiskohustus. Saades tööõnnetuse tunnustele viitava teabe on vastustaja kohustatud ja õigustatud temale TTOS ning selle alusel antud aktidele vastavalt järelevalvefunktsiooni teostama ning sellega ei sekkuta põhjendamatult eraõiguslikesse suhetesse. Õigusliku kvalifikatsiooni andmise pädevus isikute vahelise töö tegemisel tekkiva õigussuhte kvalifitseerimiseks ja selleks vajalik erialane teadmine ning asjatundlikud töötajad on vastustajal, kellel on tööõnnetuste uurimise kohustus ja pädevus, olemas (TTOS § 24 lg 4; määruse nr 75 § 5 lg 2). Antud juhul tehti ettekirjutus seoses sellega, et kaebaja ja A.K. vahel oli vastustaja hinnangul töölepinguline suhe ning kaebaja pole viinud läbi 24.01.2018 toimunud tööõnnetuse nõuetekohast uurimist ega esitanud Tööinspektsioonile määruse nr 75 § 4 lõikes 4 nimetatud tööõnnetuse raportit või § 4 lõikes 8 nimetatud akti. Kaebaja volitatud esindaja poolt 05.02.2018 Tööinspektsioonile edastatud teatis ei vasta vastustaja hinnangul määruse nr 75 § 4 lg 8 nõuetele. Nimetatud teatises ei ole kaebaja volitatud esindaja kirjeldanud õnnetusjuhtumi asjaolusid (mis juhtus, kellega, mis põhjusel), samuti pole välja toodud uurimise lõpetamise põhjendust (uurimist pole läbi viidudki) ega esitatud kirjalikke tõendeid, mis kinnitaks, et poolte tegelik tahe oli sõlmida võlaõiguslik leping, mis välistaks õnnetusjuhtumi käsitlemise tööõnnetusena. Eelnevalt kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt oli Tööinspektsioonil õigus käsitleda OÜ-d Magnat Partners tööandjana ning teha kaebajale ettekirjutus kohustusega viia läbi tööõnnetuse uurimine ning esitada koopiad uurimise käigus kogutud tõenditest ja dokumentidest (sh akt/raport), s.h hoiatada teda ka ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud vastustaja esindaja selgitusi (asuvad kohtuistungi protokollis, millega on tutvunud ka kaebaja), hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel: Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaevatavad ettekirjutus ja vaideotsus on motiveeritud ja õiguspärased. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja pidi läbi viima surmaga lõppenud tööõnnetuse uurimise ning esitama selle kohta vastustajale raporti või akti

koos asjakohaste tõenditega. Kaebaja leiab, et ta ei pidanud seda tegema, kuna väidetavalt tegemist ei olnud tööõnnetusega põhjusel, et A.K. ja Magnat Partners OÜ vahel oli sõlmitud võlaõiguslik leping, mitte tööleping, seega Magnat Partners OÜ ei olnud A.K. tööandjaks ning A.K. ei olnud Magnat Partners OÜ töötaja. Vastustaja on vastupidisel seisukohal ning kaebaja väidetega ei nõustu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Magnat Partners OÜ ei ole uurinud tööõnnetust, milles hukkus A.K., ega koostanud raportit või akti. Kaebaja leiab, et ei peagi seda tegema, kuna tegemist ei olnud tööõnnetusega. Kaebaja põhjendab seda asjaoluga, et A.K.ga oli sõlmitud võlaõiguslik leping. Samas ei ole kaebaja esitanud väidetavat võlaõiguslikku lepingut vastustajale ega ka kohtule. Kohus märgib, et kui kaebaja väidab, et A.K. töötas/osutas teenust Magnat Partners OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel, siis tuleb seda kohtule ka tõendada, mitte paljasõnaliselt seda väita. Menetlusosalistel on kohustus tõendada oma väiteid. Seejuures kohus osundab asjaolule, et eelkõige kaebaja enda huvides oli tõendada võlaõigusliku lepingu olemasolu vastustajale ja kohtule, et oleks võimalik veenduda väidetu paikapidavuses. Kohus märgib, et kanne töötamise registris ei asenda võlaõiguslikku lepingut ega iseenesest ei tõenda selle olemasolu. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 24 lg 1 sätestab, et uurimine, mille peab läbi viima tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik, selgitab välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused (kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi). Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord” § 4 lg 1 kohaselt uurib tööandja kõiki tööõnnetusi ning lg 4 kohaselt peab tööandja tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb raporti koostamisega. Korra § 4 lg 5 kohaselt esitatakse üks raporti eksemplaridest 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Eelviidatud korra § 4 lg 8 sätestab, et kui uurimine tuvastab, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostatakse vastavasisuline akt, mille üks eksemplar esitatakse samuti Tööinspektsioonile. Seega, kui kaebaja väidab, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, siis peab ta selle kohta koostama akti, milles kirjeldab asjaolusid ja esitab põhjendused. Sellist akti ei ole kaebaja vastustajale esitanud. Kõnealuse korra § 5 lg 1 näeb ette, et tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning lg 4 kohaselt on tööinspektoril õigus saada koopiaid tööandja kogutud või koostatud uurimis- ja muudest dokumentidest, mis omavad tähtsust tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisel. Seega Tööinspektsioon oli õigustatud nõudma Magnat Partners OÜ-lt tööõnnetusega seotud dokumente. Kaebaja omakorda pidi koostama ülalmainitud akti selle kohta, et äriühingu arvates tegemist ei olnud tööõnnetusega, esitades selles vastavad põhjendused/selgitused., ning edastama selle Tööinspektsioonile, mida aga tehtud ei ole. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud ning lg 3 kohustab menetlusosalist haldusorganile esitama ja teatavaks tegema temale teadaolevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Kohus märgib, et antud

juhul olid tõendid ja andmed Tööinspektsioonile vajalikud traagiliselt lõppenud tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks. TTOS § 1 lg 4 kaudu laieneb Tööinspektsioonile HMS §-st 6 tulenev haldusorgani uurimiskohustus, mis tähendab, et saades tööõnnetuse tunnustele viitava teabe on Tööinspektsioon kohustatud ja õigustatud TTOS ning selle alusel antud aktidele vastavalt teostama järelevalvet, mida ei saa tõlgendada põhjendamatu sekkumisena eraõiguslikesse suhetesse. Käesoleva juhtumi puhul Magnat Partners OÜ-le tegi Tööinspektsioon ettekirjutuse seoses sellega, et nimetatud äriühingu ja A.K. vahel oli vastustaja hinnangul, millega nõustub ka kohus, töölepinguline suhe, millest tulenevalt kaebaja oleks pidanud läbi viima 24.01.2018 toimunud tööõnnetuse suhtes nõuetekohase uurimise, mida aga kaebaja ei ole teinud ega ole esitanud ka Tööinspektsioonile eelnimetatud korra § 4 lg-s 4 nimetatud tööõnnetuse raportit või § 4 lg-s 8 nimetatud akti. Kaebaja volitatud esindaja esitas küll Tööinspektsioonile 05.02.2018 teatise, mis aga oma sisult ei vasta kõnealuse korra § 4 lg 8 nõuetele. Nimelt ei ole teatises kirjeldatud inimese surmaga lõppenud õnnetusjuhtumi asjaolusid (mis juhtus, kellega, mis põhjusel jms), ka ei ole põhjendatud uurimise läbi viimata jätmist. Samuti ei ole esitatud Tööinspektsioonile tõendeid, millest nähtuks, et mõlema poole (kohus rõhutab seda) tegelik tahe oli sõlmida töölepingu asemel just võlaõiguslik leping, mis välistaks õnnetusjuhtumi käsitlemise tööõnnetusena. Kaebaja väited, et hukkunud A.K. ei olnud Magnat Partners OÜ töötaja ning tegemist oli töövõtulepingu alusel teenust osutava isikuga ning et vastustajal ei olnud õigust käsitleda kaebajat tööandjana, kuna Magnat Partners OÜ ei olnud hukkunu tööandja, on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja viitab töötajate registri andmetele, millest nähtuvalt oli A.K. registreeritud Magnat Partners OÜ juures 07.06.2017 võlaõigusliku lepingu alusel ning oli selle alusel teenust osutavaks isikuks. Võlaõigusliku lepingu olemasolu pidigi kaebaja tõendama. Kohus nõustub vastustajaga, et töölepingulisest suhtest vastupidise tõendamiseks ei piisa üksnes paljasõnalisest väitest, et poolte tahteks oli sõlmida töövõtu- või käsundusleping, kui seda tõendada ei ole võimalik. Kaebaja on nii vaidemenetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses üksnes väitnud, et hukkunu A.K. ja kaebaja vahel oli sõlmitud võlaõiguslik leping ning et seda tõendab kanne töötamise registris. Vastustaja on õigesti märkinud, et kõik töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Õige on vastustaja seisukoht, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui õigussuhte tunnuste põhjal ei ole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kohus nõustub vastustajaga, et sisuliselt on tegemist pööratud tõendamiskohustusega, mille raames tuleb tööandjal vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Kaebaja ei ole tõendanud vaidemenetluses ega ka kohtumenetluses, et pooled sõlmisid töölepingust erineva lepingu. Vastustaja on õigesti osundanud asjaolule, et kuigi Võlaõigusseadus (VÕS) ei näe võlaõiguslikule lepingule kehtivuse eeldusena ette kohustuslikku kirjalikku vorminõuet, siis nagu Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 2 sätestab (mida kinnitab ka kohtupraktika), peab väidetav tööandja tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud töölepingust erinev (võlaõiguslik) leping. Vastustaja on õigesti märkinud, et Tööinspektsiooni saa loobuda menetlemisest võimaliku tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks põhjusel, et tööandja, kellega kujunenud õigussuhte raames õnnetus toimus, ei pea lepingulist suhet töötajaga töölepinguliseks ega sellest lähtuvalt juhtumit tööõnnetuseks. Kohus on nõus vastustaja väitega, et sarnastel tingimustel tööd tegevad isikud ei tohi töö tegemisel toimunud õnnetusjuhtumi korral sattuda põhjendamatult halvemasse olukorda ega jääda ilma soodsamast kohtlemisest pelgalt seetõttu, et tööandja nimetab poolte vahelist suhet töölepingulisest erinevaks suhteks. Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses (TTOS) ning Vabariigi Valitsuse 03.04.2018 kehtestatud määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ sätestatud järelevalvepädevus annab Tööinspektsioonile õiguse tõlgendada poolte vahelist töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o töölepingulisest suhtest tulenevat, regulatsiooni. Kohus leiab, et vastustaja on õiguspäraselt käitunud, nõudes kaebajalt surmaga lõppenud tööõnnetuse kohta uurimise läbiviimist ning asjakohaste tõendite (sh raporti või akti) esitamist, mida kaebaja ei ole teinud. Tööinspektsioonil oli õigus käsitleda Magnat Partners OÜ-d A.K. tööandjana ning teha kaebajale ettekirjutuse kohustusega viia läbi tööõnnetuse uurimine, mille lõppedes esitada koopiad uurimise käigus kogutud tõenditest ja dokumentidest (sh raport või akt), ühtlasi hoiatades ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede eest. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja suhtes oleks kohaldatud sunniraha (sunniraha määramise otsus). Sunniraha hoiatus ei ole sunniraha kohaldamise otsus, mis vormistatakse haldusaktina ning mida on võimalik halduskohtus vaidlustada. Vastustaja esindaja kinnitas 18.09.2018 toimunud kohtuistungil, et kaebajale sunniraha ei ole kohaldatud, seda alles kaalutakse. Kohus selgitab, et 26.03.2018 e-kiri (teade), mis edastati Magnat Partners OÜ e-posti aadressile [email protected] ei ole sunniraha kohaldamise otsus, mida kinnitas kohtule ka vastustaja esindaja. Kohtu hinnangul on kaevatav ettekirjutus, milles sisaldub ka sunniraha hoiatus, piisavalt põhjendatud ning oma sisult selge ja arusaadav. Sama kehtib ka vaidlustatud vaideotsuse kohta. Lisaks kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud menetlusnormide rikkumist vastustaja poolt. Kohus asub ülalöeldut kokku võttes seisukohale, et kaevatav ettekirjutus, sh sunniraha kohaldamise hoiatus, ja vaideotsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Seega vastustaja menetluskulud kannab käesolevas kohtumenetluses kaebaja. Vastustaja taotleb kohtuvälise menetluskulu (sõidukulud) hüvitamist summas 20,40 eurot, mille kohta on esitanud kuludokumendid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja volitatud esindaja sõitis kohtuistungile bussiga marsruudil Võru-Tartu (17.09.2018, sõidupileti hind 5 eurot) ja Tartu-Tallinn-Võru (18.09.2018, sõidupiletite hind kokku 15,40 eurot), seega vastustaja poole sõidukulud kokku on 20,40 eurot. HKMS § 101 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. HKMS § 103 lg 1 p 2 kohaselt kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus märgib, et vastustaja menetluskulu (sõidukulud, mille tõendamiseks on esitatud sõidupiletid) summas 20,40 eurot on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus leiab, et Tööinspektsiooni taotlus menetluskulu väljamõistmiseks Magnat Partners OÜlt vastustaja kasuks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu summas 20,40 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.