Keskkonnaõigus › Looduskaitse

päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

looduskaitseala, mis haarab enda alla ka terve Nabala lubjakivimaardla. Kaebaja poolt taotletav mäeeraldis asub moodustatud looduskaitseala loodepoolse ülaosa äärealal ning kui varasemalt puudusid sel alal looduskaitselised välistused alal kaevandamiseks, siis vaidlusaluse määrusega on tervel moodustataval looduskaitsealal maavara kaevandamine otsesõnu keelatud. Käesoleva vaidluse ongi ajendanud asjaolu, et kaebaja soovib alal kaevandamistegevust alustada ega nõustu väärtusliku maavaravaru mittekaevandatavaks muutmisega ja taotletava maa-ala looduskaitseala hulka arvamisega. Kaebaja leiab, et ilma käesolevat määrust vaidlustamata ei ole kaebajal võimalik oma eesmärke saavutada.

konkreetsetel aladel ja nende paiknemine, samuti viide konkreetsele inventuurile, millal nende loodusväärtuste esinemine alal on tuvastatud. Kaebaja märgib, et ta on olnud sunnitud tegema praktiliselt ületamatuid jõupingutusi selle nimel, et välja selgitada, kas ja millised määruses ja selle seletuskirjas toodud kaitse-eesmärgiga hõlmatud liigid kaebaja taotletaval mäeeraldisel leiduvad ning milliste inventuuridega on need tuvastatud. Vaatamata põhjalikule otsimisele ei olegi kaebaja saanud kõiki vastuseid oma küsimustele. Seletuskirjas nimetatud inventuuridest nähtuvalt ei ole LKA moodustamise menetluse käigus vaidlusalust mäeeraldise ala reaalselt tervenisti inventeeritud ja enamik neist vähestest taime- ja linnuliikidest, mis inventuuride käigus taotletavalt alal üles täheldati, ei ole hõlmatud määruse ega ka Tagadi SKV kaitse-eesmärgiga. Rääkimata sellest, et mistahes allikast oleks tuvastatav, et tegemist on sedavõrd ohustatud ja haruldaste liikidega, et need vajavad kaitset just kaevandataval loodusressursil asuval mäeeraldisel. Kaebaja leiab, et Tagadi SKV kui terviku ning seal kaitstavate liikide ülesloetlemine ei ole piisav ala kaitse alla võtmiseks, välja tuleb tuua ka nende liikide kasvukoha/ elupaiga erilisus ja esinduslikkus kogu riigi mastaabis, mida aga ei ole tehtud. Seletuskirja lk-lt 20 on küll välja loetav, et Tagadi SKV kaitse-eesmärk on II ja III kategooria kaitsealuste liikide (laanerähn, kaunis kuldking, püst-linalehik, vööthuul-sõrmkäpp, harilik ungrukold, pruunikas pesajuur, hall käpp, hoburästas, laanepüü, musträhn, värbkakk) elupaikade kaitse, ent välja ei ole loetav, millised neist reaalselt on vaidlusalusel alal inventuuride tulemusena leitud ning kas tegemist erilise ja eriliselt esindusliku elupaigaga (kogu riigi mastaabis), et see väärib kaitset just sel alal. Seletuskirjast on välja loetav, et LKA on moodustamise aluseks on Sepa Ekspertiis, kuid ka Ekspertiisist ei ole tuvastatav, täpselt millised liigid ja milliste inventuuride käigus on vaidlusalusel alal avastatud. Ekspertiisi lisast 2 nähtub küll, et alal esinevad üksikud II ja III kategooria liigid, ent millised liigid täpselt ja milliste inventuuride käigus need on tuvastatud, pole välja loetav. Eeltoodu kujutab kaebaja arvates endast olulist motiveerimispuudust.

lähtuvalt. Antud juhul on Ettepanekust kõrvale kaldutud ja Ekspertiis teostatud oluliselt laiemate kaitse-eesmärkide osas. Ettepanekust nähtuvalt oli kaitse alla võtmise eesmärgiks karstiilmingute säilimine ja kaitse, avalikkusele on LKA moodustamist laialdaselt eksitavalt presenteeritud kui Tuhala nõiakaevu kaitseprojekti, jättes mainimata, et Tuhala maastikukaitseala (kus Tuhala nõiakaev asub), on olnud kaitse all juba alates 1989. aastast. Kaebaja leiab, et LKA menetluses esitatud ja kogutud tõendid lükkavad üheselt ümber ettepanekus toodud kaitse-eesmärkide (unikaalse maa-aluste jõgede võrgustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine) ja alusinformatsiooni (nitraaditundlik ala ehk avatud karst) asjakohasuse ja õigsuse (vt tl I 71-94, I lk 43). Kaebaja leiab, et seoses asjaoluga, et menetluse käigus leidus objektiivsete ja teaduspõhiste uuringutega ümberlükkamist algselt oletatud karstiilmingute esinemisrohkus (muuhulgas ei ole kunagi tuvastatud karstiilminguid LKA loodealal, kus asub mäeeraldis ning kinnitust leidis ka kaevandamistegevuse mõju puudumine karstialale ja selle veerežiimile ning ka nõiakaevule, laiendati menetluse käigus ettepanekus tooduga võrreldes kaitse-eesmärke oluliselt ja keskenduti otsitult teistele loodusväärtustele, seejuures põhjendamata, miks on vaja kaitsta laialdaselt levinud looduskooslusi, taimi ja linde just määrusega laiendatud LKA-l. Kaebaja leiab, et selline ümberorienteerumine oleks eeldanud teistsuguse või uue ettepaneku esitamist. Igatahes ei ole ettepanek ja kehtestatud määrus oma püstitatud kaitse-eesmärkidelt kooskõlas. Eeskätt ilmekas näide sellest ebakõlast on just LKA loodeala, kus puuduvad karstiilmingud ka KKM-i enda tellitud Sepa Ekspertiisist nähtuvalt täielikult.

uuringud: 1) kevad-suvine taimestiku inventuur kogu alal 2) kevad-suvine linnustiku inventuur kogu alal 3) kõigi loodusväärtuste inventuur alal, mis jäid TT inventuurist välja. Edasise menetluse käigus ei ole vastavaid inventuure tehtud, mida TT aruandes vajalikuks peeti. Muuhulgas ei ole tehtud ka kogu taotletavat mäeeraldist hõlmavat inventuuri. Eeltoodu kinnitab menetluse puudulikkust vaidlusaluse ala osas. Kaebaja toob välja, et TT inventuuri järeldused seab põhjendatult kahtluse alla H. Bauert GEC hinnangus (I tl 71-94). Loodusteadlane märgib, et inventuuris hinnatud alad (mh vaidlusalune mäeeraldis) ei paista oma loodusväärtuste suure tiheduse poolest silma mitte seetõttu, et just sellel alal paikneks mitmekümneid kordi rohkem loodusväärtusi võrreldes ümbritsevate (LKA alast välja jäänud) sarnaste aladega, vaid just sel põhjusel, et nimetatud alasid (eeskätt planeeritavaid kaevandusalasid) on varasemalt sedavõrd põhjalikult KMH-de raames inventeeritud. H. Bauert märgib ka, et kui LKA aladest välja jäänud lähedastel metsaaladel teostada samasugused inventuurid, leitaks ka sealt kümneid ja kümneid kaitsealuseid liike ning lõpptulemusena saaks ka seal suuri looduskaitsealasid moodustada.

allner.pdf ). Kaebaja väidab, et L. Vallner ei tugine ühelegi teaduslikule uurimustööle, väites, et Nabala karstiala veerežiimi ohustab kõige enam killustiku tootmine lubjakivist, mida taotlevad mitmed kaevandamisfirmad. Ka ei erista Vallner üksikuid karjääre, vaid käsitleb hüpoteetilist olukorda, kus kõik karjäärid (viidates 7 karjäärile) lähevad kaevandamistegevusega 25 m sügavusele. Selline olukord ei vasta reaalsusele (taotletavaid alasid on 4) ega arvesta, et erinevatel karjääridel võib olla veerežiimile erinev mõju. Ka viitab Vallner sellele, et modelleerimine on näidanud, et karjääride veetaseme sügavate alanduste rakendamisel jääb Nõiakaev kuivaks. Sellistes väidetes jääb Vallner paljasõnaliseks, ei too selle väite kontrollitavat mõttekäiku ega kontrollitavaid andmeid. Ka tuleb rõhutada, et puuduvad mistahes viited ja tõendid (mh käsitletavas töös) sellele, kas ja milline saaks olla kaebaja taotletava Nõmmküla karjääri mõju väidetavale karstialale, mis jääb karjäärist kümnete kilomeetrite kaugusele. Kuna eelkäsitletud Leo Vallneri käsitletud töö oli peamine dokument, millest johtuvalt kahtlusele tuginedes kaevandamine kogu alal tingimusteta välistati (vt määruse seletuskirja lk 38), siis tuleb lisaks ülaltoodud sisulistele puudustele silmas pidada ka seda, et algselt koostas L. Vallner samasisulise töö Tuhala Looduskeskuse MTÜ ja MTÜ ARB eratellimusel (vt MKMi 10.03.2014 kiri). Kaebaja on seisukohal, et KKM üritas ennetavalt kõrvaldada põhjendatud kahtlust töö erapoolikuses tellides samasisuline töö L. Vallnerilt. Eelkäsitletud Vallneri töö osas on põhjendatud kriitikat teinud R. Perens (I tl 249-259), milles rõhutab, et Eesti Geoloogiakeskuse poolt saadud modelleerimistulemused näitavad, et ka kõige ekstreemsema kaevandusvariandi puhul, kui töötaksid üheaegselt kõik paekarjääri maksimaalse veetaseme alandusega, ei ulatuks mõjuraadius Tuhala nõiakaevuni. R. Perens tõi välja, et kuna Nõiakaevu ülevoolu põhjustava Tuhala jõe ja sellega seotud Tuhala maastikukaitsealale jäävate karstumise tulemusel kujunenud maa-aluste vooluteede (salajõgede) toiteala asub Nõiakaevust kaugel kagu pool, seega kaevandamine ja pinnasevee taseme alandamine Nõiakaevust enam kui 3 kilomeetri kaugusel loode pool (allakirjutanute märkus – 3 km kaugusel asub Tammiku karjäär, vaidlusalune Nõmmküla karjäär asub aga ca 12 km kaugusel) ei saa kuidagi Nõiakaevu ülevoolu mõjutada.

väga üksikute Tagadi SKV kaitse-eesmärgis nimetatud liikide esinemine (muud leitud liigid ei ole kaitse-eesmärgiga hõlmatud, seega ei saanud olla aluseks ala LKA-sse arvamisel). Täpsemalt leiti vaid mõni üksik kauni kuldkinga (II kaitsekategooria) leiukoht ja kahe musträhni (III kaitsekategooria) elukoht. Karstiilmingud taotletaval alal ja terves LKA eristuvas loodeosas puuduvad (ekspertiisi lisa 4, I tl 124). Ülevaadet selle kohta, kui esinduslik on leiukoht (kogu riigi mastaabis) ning miks on vaja neid liike kaitsta just sel alal, ei nähtu kuskilt. Oluline on sedastada, et ekspertiisis ei nimetata musträhni ohustatud ega ka haruldase liigina (vt ekspertiisi p 15) ning ka seletuskirja lk-l 5 on musträhni nimetatud ohuväliseks liigiks. Seega ei saa musträhni puhul rääkida haruldusest ja ohustatusest kui kaitse alla võtmise eeldusest ning küsimus saab olla vaid selles, kas antud juhul tingib kauni kuldkinga olemasolu taotletava ala LKA koosseisu arvamise ning seeläbi kaevandamise välistamise.

Kaebaja märgib ka, et taotletaval Nõmmküla karjääril kaevandamise mõju Natura 2000 alale on hinnatud KMH raames ning KMH aruandest nähtub, et puudub mõju Natura 2000 alale. Mõju puudumist Natura 2000 alale on kinnitanud ka GEC hinnang.

mitte ainult, hindama ka riiklikult tähtsa maardla kasutuks muutumise laiemaid mõjusid (toote hind, tööjõud jne), Rail Balticu projekti kallinemine jms. Kaebaja märgib, et lisaks puudulikule kaalutlemisele kujutab sotsiaalmajanduslike mõjude hindamata jätmine ka Vabariigi Valitsuse 13.01.2011. a määrusega nr 10 kehtestatud Vabariigi Valitsuse reglemendi §-i 5 lg 1 ja lg 2 rikkumist. Reglemendi alusel on kehtestatud mõjude hindamise metoodika (kättesaadav http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika .pdf ), mille kohaselt tuleb juhul, kui määrusega kaasnevaid olulised mõjud, neid ka sisuliselt analüüsida. Kaebaja rõhutab, et kõrvaldamata kahtlus ei saa olla kaitse alla võtmise ega ka väärtusliku loodusressursi kasutamise keelamise põhjenduseks. Kui esineb kahtlus, tuleb see teaduspõhiste uuringutega kõrvaldada, mitte võtta ala kaitse alla nö igaks juhuks. Kuna Määruses jäeti kahtlust kõrvaldavat eksperthinnangud kõrvale, oleks tulnud selgitada, miks nendega ei arvestatud ning vajadusel tellida täiendavad uuringud. Seda aga ei tehtud. Ka märgib kaebaja, et Seletuskirjas mainitud ettevaatusprintsiip ei saa olla õigustuseks LKA moodustamiseks. Ettevaatusprintsiip ei ole antud juhul kohaldatav, kuna ei esine kõrvaldamatuid kahtlusi ja võimatust asjaolusid teaduspõhiselt välja selgitada. Veelgi enam, ettevaatusprintsiip ei tähenda seda, et olulist loodusressurssi kasutuks muutev ja seeläbi riigi konkurentsivõimet kahjustav ning riigi fiskaalseid huve kahjustav, samuti eraisikute ettevõtlusvabadust ja omandiõigust äärmiselt intensiivselt riivav tegevus saaks tugineda pelgalt kõrvaldamata kahtlusele, jättes teaduspõhised eksperthinnangud kõrvale, mis üheselt kinnitavad sellise kahtluse alusetust. Kuigi keskkonnaõiguses on ettevaatusprintsiibile tuginemine teatud juhtudel võimalik, ei tähenda ettevaatusprintsiip seda, et kaalumine võiks olla täiesti suvaline ja hindama peaks ainult keskkonnakaitselisi aspekte. Ettevaatusprintsiip ei saa olla õigustuseks suvalise ja motiveerimata haldusakti andmisele (vt ka Pahkla kohtuotsuse lk 26, 38 (Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-09-1232)). Sisuliselt ei ole piirangute proportsionaalsust üldse analüüsitud. Kui huve oleks kohaselt kaalutud, oleks ka vastustaja pidanud järeldama, et Olemasoleva Kaitseala sedavõrd ulatusliku laiendamisega ning lubjakivi kaevandamisega kaasnevad piirangud on ebaproportsionaalsed. Konkreetselt kaebaja puhul on ühemõtteliselt tegemist ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalse riivega. Riigikohus on ka asjas nr 3-4-1-27-13 rõhutanud, et keskkonnakaitse on küll oluline, kuid see ei saa olla automaatselt ülimuslik mistahes teiste õiguste ja huvide suhtes ning ka keskkonnakaitsealaste otsuste langetamisel tuleb jälgida proportsionaalsuse printsiipi. Antud juhul seda tehtud ei ole. Kaevandamise välistamine kui LKA moodustamise tegelik eesmärk on käsitletav lubamatu kaalutlusena (vt Tallinna Halduskohtu otsus Pahkla asjas 3-09-1232 lk 39). Antud juhul pole põhjendatud ega kontrollitud, miks just Määruse lisaks oleval Kaardil nähtuvatel aladel on valitud rangema režiimiga sihtkaitsevöönd ning ülejäänud aladel piiranguvöönd. Seejuures ei ole kohaselt hinnatud ja kaalutud ka LKS §-st 31 lg 2 tulenevat võimalust kaitse-eeskirjaga lubada piiranguvööndis kaevandamine. Kaardilt nähtuvalt on planeeritavad kaevandamisalad praktiliselt terves ulatuses arvatud just rangema režiimiga sihtkaitsevööndisse (nagu ka kaebaja taotletava Mäeeraldise puhul) ning seda ilmselgelt mitte seetõttu, et just kaevandamisaladele oleksid koondunud LKA ala kõige väärtuslikumad linnuja taimeliigid, vaid ilmselgelt johtuvalt LKA tegelikust loomise eesmärgist – s.o välistada kaevandamistegevus kogu alal. Eriti puudulik on kaalumine olnud LKA loodeosa osas, kuhu jääb ka Mäeeraldis. KKA ei ole sisuliselt üldse kaalunud kaebaja 13.06.2014 kirjas tehtud ettepanekut jätta loodeosas LKA-st

välja, mis kuidagi ei kahjustaks LKA terviklikkust ega loodusväärtusi. KKA 08.09.2014 kirjas mööndakse seejuures, et kaebaja ettepanekus esitatud piirides moodustatav kaitseala oleks territooriumilt terviklik, kuid märgitakse, et ökosüsteemi toimimine ei pruugi (mis viitab selgelt oletusele ja ebakindlusele, mitte aga teaduspõhisusele) olla tagatud samaväärselt esialgselt kavandatud alaga. Nagu öeldud, ei ole Määruses üldse kaebaja ettepanekut käsitletud ning seega reaalselt välja selgitatud, miks oleks loodeosa kaasamine siiski hädavajalik (kui on mööndud ala terviklikkust ka ilma selle alata). Oletuste ja hirmude pinnalt ei saa niivõrd intensiivselt isikute õigusi riivavaid otsustusi langetada ning tuhandete hektarite viisi alasid kaitse alla võtta.

Steigeri hinnangu vastustes küsimustele 2-5. Steigeri hinnangu p-des 2 ja 3 on selgitatud, et põhjaveetaseme alandamise vältimiseks on võimalik rakendada mitmeid leevendusmeetmeid, mh on toodud, et kontuurtranšee rajamisel oleks ajutine veetaseme alanemine kuni 0,5-0,9 km raadiuses, ent see taastuks tõkke valmimisel. Seejuures veetaseme muutus maapinnalähedases veekihis oleks minimaalne ega erineks oluliselt sesoonsest veetaseme kõikumisest. Steigeri hinnangus (vt vastus küsimusele nr 7, III tl 129 pöördel) on välja toodud, et maasisese hüdrotõkke rajamisel veerežiim ja kasvutingimused mäeeraldisest väljaspool ei muutu, seega puudub negatiivne mõju kauni kuldkinga populatsioonile. Nii nagu selgitatakse KMH aruandes ja ka Steigeri hinnangus (vt vastus küsimusele nr 6, III tl 129 pöördel), on võimalik ja seda on ka praktikas kasutatud, et kaevandamisloa eritingimuseks seatakse leevendusmeetmete järgimise kohustus. Kaebaja on igati valmis kasutusele võtma leevendusmeetmeid, sh Steigeri soovitatud hüdrotõkke rajamise kohustuse, mis aitaks täielikult välistada veerežiimi muutust väljaspool mäeeraldist ning mh mõju kaunile kuldkingale. Mäeeraldisele jäävad kauni kuldkinga isendid (mida on 2015. a inventuurist nähtuvalt vaid üksikud), on kaebaja valmis ümber istutama. Vastuses O. Abneri kordusinventuurile viitamine taotletava ala loodusväärtuste aspektist on asjakohatu, kuna kordusinventuuri käigus ei inventeeritud vaidlusalust ala. Vastuses toodud käsitlus, mille kohaselt toob põhjavee alanemine kaasa niiskuslembeste taimede asendumise teistega ja vaid 5 aastat kestev 20-sentimeetrine soovee alanemine võib esile kutsuda taimekoosluste tõsise muutumise, ei ole antud ala puhul kaebaja arvates absoluutselt asjakohane. Nii nagu ülal käsitletud tõenditega tõendatud (mh vastustaja enda esitatud 2007. a inventuuriga), ei esine antud alal soiseid ja põhjaveetoitelisi taimekooslusi, mida võiks veerežiimi muutus mõjutada. Antud piirkonnas ei esine liigirikkaid madalsoid (erinevalt teistest kaevandamistaotlustega hõlmatud aladest), mille puhul võib tõesti rääkida soovee alanemise negatiivsetest mõjudest. Madalsoodele ja allikasoodele mõju puudumise osas vt lisaks 2007. a inventuurile ka Steigeri hinnangu p 9. Sepa Ekspertiisi lk 59 (Ekspertiisi lisa 4, I tl 124) kaardilt nähtuvalt asuvad liigirikkad madalsood taotletavalt alalt mitme kilomeetri kaugusel. Ka vastustaja poolt tõendina esitatud A. Kivistiku poolt 2013. a läbiviidud allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuuris ei ole vaidlusalusel mäeeraldise alal inventuuri läbiviija poolt ära nimetatavaid allikaid, allikasoid, lubjarikkaid soid ja karstinõgusid välja toodud. Seoses kuivendatud alade taastumispotentsiaaliga märgib kaebaja, et antud piirkonna osas ei ole taastumispotentsiaalist rääkida kohane.

Veerežiimi muutuste ulatus ja mõju on prognoositav. Mõju taimestikule on hinnatud juba 2007. a inventuuris (märkimisväärne mõju puudub), KMH aruandes, 2015. a inventuuris, samuti GEC hinnangus (tl I 71-94). Ka selgitab Steiger oma hinnangu p-s 15, et kuna antud Nõmmküla karjääri mõjualas ei ole suuremõõtmelisi karstivorme tuvastatud, on võimalik ka mõjusid ette hinnata ning tegemist ei ole teiste Eesti karjääridega võrreldes erilise alaga. Vastupidi, tegemist on praktika ja prognoositavuse seisukohalt tavapärase piirkonnaga. Nõmmküla mäeeraldis asub LKA loodeserva äärealal. Oma asukohast tulenevalt ei ole kõnealune ala terviklikkuse ja sidususe tagamiseks LKA koosseisus mingil moel oluline. Antud juhul on tõendatud ja seda pole ühegi vastustaja poolt esitatud tõendiga ümber lükatud, et leevendusmeetmete rakendamisel Nõmmküla karjääris kaevandamisel olulisi negatiivseid mõjusid ümbruskonna veerežiimile ja taimestikule ei esineks. Kaebaja leiab, et vastustaja 08.03.2016 vastuse lisaks 1 (III tl 156) olevale kaardile on alanduslehtri mõjupiirkond täiesti meelevaldselt ja valesti märgitud. Vastustaja koostatud kaardil kujutatud vee alanduslehtri (2 km) ulatuse ebaõigsust on käsitletud Steigeri 29.03.16 hinnangus (III tl 165-171). Sellest johtuvalt on vale ka vastustaja vastustest toodud käsitlus 23 km kaugusele ulatuvast „lähikonnast“. Teiseks tuleb kaebaja arvates silmas pidada, et vastustaja esitatud kaardile kantud andmed on otseses vastuolus vastustaja enda poolt varasemalt esitatud tõenditega – 2007. a inventuuriga (vt III tl 1-11) ja ka Sepa ekspertiisiga (vt II tl 147-182), mis oli vaidlustatud haldusakti andmise aluseks. Madalsoode esinemist antud piirkonnas ei kinnita 2007. a inventuur ega ka Sepa ekspertiis. Sepa ekspertiisi lisadest (eeskätt lisa 4, I tl 124) nähtub, et mäeeraldisel ja kogu LKA loodeosas puuduvad loodusväärtustena allikad, karst, soo ja soostuvad elupaigad ning alale jäävad vaid üksikud II ja III kaitsekategooria taimed ja linnud, mis ükski ei ole ainuomased vaid sellele kasvukohale ega kuulu ka kaebaja väitel haruldaste ja eriliselt ohutatud liikide hulka. Antud piirkonnas ei esine liigirikkaid madalsoid (erinevalt teistest kaevandamistaotlustega hõlmatud aladest), mille puhul võib tõesti rääkida soovee alanemise negatiivsetest mõjudest. Madalsoodele ja allikasoodele mõju puudumise osas palub kaebaja lisaks 2007. a inventuurile vaadata ka Steigeri 23.02.2016 hinnangu p-st 9. Sepa ekspertiisi lk 59 kaardilt nähtuvalt asuvad liigirikkad madalsood taotletavalt alalt mitme kilomeetri kaugusel. Ka vastustaja poolt tõendina esitatud A. Kivistiku poolt 2013. a läbiviidud allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuuris ei ole vaidlusalusel mäeeraldise alal inventuuri läbiviija poolt ära nimetatavaid allikaid, allikasoid, lubjarikkaid soid ja karstinõgusid välja toodud. Kuigi vastustaja 08.03.2016 esitatud kaart tuleks tõendina kõrvale jätta ainuüksi selle oluliste vastuolude tõttu teiste asjas kogutud tõenditega, pidas kaebaja siiski vajalikuks lasta asjatundjatel hinnata, millistele andmetele vastustaja kaart tugineb. Steigeri 29.03.2016 hinnangu p-st 2 nähtuvalt jääb lähim EELISest nähtuv madalsoo ca 1,8 km kaugusele ja järgmine ca 2 km kaugusele. Seega ühtegi EELISest nähtuvat madalsood taotletaval ala ega ka kaevanduse mõjupiirkonnas (isegi kui ei kasutataks leevendusmeetmeid) ei ole. Ülejäänud väidetavate madalsoode esinemine tugineb Maa-ameti mullastiku kaardile ning selle kaardi seletuskirja kohaselt on metsade mullastik kaardistatud aastatel 1976-1989, kavandatava karjääri ümbritsevale territooriumile on rajatud aga ulatuslik kraavitus 1997-2003. Seega on tegemist äärmisel vananenud andmetega, mille pinnalt saab teha vaid ühe järelduse – tegemist on tõenäoliste madalsookoosluste kunagise esinemisega, millest on praeguseks säilinud vaid mineraliseeruv turbakiht (vt Steigeri 29.03.2016 hinnangu p 2). Steigeri hinnangus on rõhutatud, et madalsoid ei ole tuvastatud KMH raames koostatud 2007. a inventuuris ega ka J. Paali ja E. Leibaku 2013. a läbi viidud Eesti soode seisundi ja kaitse inventuuri käigus (Paal, J. Leibak, E. „Eesti soode seisund ja kaitstus.)“ Viimati nimetatud dokumendile on viidanud oma 27.04.2016 vastuse p-s 2.3.3 kui asjakohasele materjalile ka vastustaja ise ning on märkinud, et

nimetatud dokument on kättesaadav http://www.ester.ee/record=b2953665*est .

e-kataloogi

Ester

kaudu

Seega on kaebaja arvates tõendatud, et kaevandamistegevus Nõmmküla karjääris ei mõjutaks madalsoode ega allikasoode seisundit. Antud küsimuses on seega oluline, mõistmaks vastuolusid vastustaja poolt varasemalt esitatud tõendite ja 08.03.2016 vastusele lisatud kaardi vahel, võtta asja materjalide juurde tõendina ka 29.03.2016 Steigeri hinnang. Ka juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vaidlusalune ala on arvatud Tagadi sihtkaitsevööndi hulka ning selle ala kaitse-eesmärgiks ei ole, erinevalt teistest planeeritavatest kaevandamisaladest (nt Rahaaugust), madalsooelupaikade (7230) kaitse. Vaidlustatud määruse seletuskirja lk-lt 14 nähtuvalt on Tagadi sihtkaitsevöönd moodustatud konkreetselt seal ära nimetatud II ja III kaitsekategooria liikide kaitseks, millest taotletaval ala on leitud vaid vähesed kauni kuldkinga isendid ja 2 musträhni isendit. On ilmne, et kui antud alal oleks asunud reaalset kaitset vääriv madalsoo- või allikasooelupaik, siis oleks seda ka Sepa ekspertiisis välja toodud ning ala kaitse alla võtmisel kaitse-eesmärgiks seatud.

kasutamise riiklikust arengukavast 2011-2020“ nähtub, et 2008. a seisuga oli ehituslubjakivi ja ehitusdolokivi varustuskindlus Harju maakonnas vaid 16 aastat. Vastustaja on 08.03.2016 vastusele lisanud maavaravarude tabeli, millest nähtub, et Tallinna piirkonna lubjakivi varu jätkub üle 10 aastaks, täpsustades, et ehituskivi varu on 10,59 aastaks. Seega on vastustaja hinnangul piisavalt pikk aeg, et teha kõik vajalik uute mäeeraldiste saamiseks. Kuigi ainuüksi nimetatud tabel tõendab, et vastustaja on määruse vastuvõtmisel lähtunud valedest eeldustest (määruse vastuvõtmisel lähtuti sellest, et varustuskindlus on tagatud üle 20 aastaks), on vastustaja arvestustes jätkuvalt vead sees. Neid puudusi selgitab kaebaja Steigeri 29.03.2016 hinnanguga koos hinnangule lisatud tabelitega. Hinnangus on selgitatud, et „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastateks 2011-2020“ kohaselt on loetud kriitiliseks olukorda, kui ehitusmaavara jätkub vähem kui 10 aastaks, arvestades kaevandamisloa saamiseks ja mäeeraldistel ettevalmistustöödeks kuluvat aega. Hinnangust nähtuvalt on Nõmmküla karjääri varustuskindlus Harju maakonnas vaid 7,7 aastat. Eelnevaga on tõendatud, et vastustaja ei ole määruse vastuvõtmisel kohaselt kaalunud varustuskindlusega seotud küsimusi ning on lähtunud varustuskindluse osas valedest eeldustest. Seega esinevad määruses olulised kaalutlusvead.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

millega on seotud kaebaja huvi. Vastustaja leiab, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla kaebeõigust määruse tervikuna tühistamiseks. Vaidlustatud määrus kehtestab kaitserežiimi ka nendele kaitstavatele loodusobjektidele, mis on juba varasemalt kaitse all. Vaidlustatud määruse §-ga 19 tunnistatakse kehtetuks alal varem kaitserežiimi kehtestanud õigusaktid. Seega tekitaks määruse tervikuna tühistamine õigusliku vaakumi ka juba varasemast kaitse all olevate alade osas.

Vastustaja märgib veel, et kuna kaebaja ei ole maaomanik (maaomanik on riik), ei saa kaebaja antud kohtuasja raames ette heita ka maaomanike õiguste arvestamata jätmist. Seega, kaebuse sellised väited pole põhimõtteliselt kaebeõigusega hõlmatud ning sellised väited ei tule kohtul asja lahendamisel sisuliselt hinnata.

Kui analüüsida ala summaarset looduskaitselist väärtust (kõik liigirühmad, kooslused jne) ja terviklikkust lähiümbrusega, on jätkuvalt olemas looduskaitseline potentsiaal, mis samuti kõneleb looduskaitseala loomise kasuks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et põhjavee alandamine ei mõjutaks ümbritsevaid taimekooslusi, sest olemasolevad kuivenduskraavid on põhjavee taset nagunii alandanud. Lähikonnas (2-3 km) on erinevas seisundis 15 madalsood, s.h allikasood. Kolme madalsoo kohta on olemas inventuuriandmed EELISes, ülejäänute olemasolu on võimalik tuvastada Maa-ameti mullakaardilt madalsoomuldade esinemise alusel. Need on elupaigad, mida kaevandamistegevus oluliselt mõjutama hakkaks. Märjad elupaigad nagu madalsood ja allikasood on äärmiselt olulised ja vajavad kaitset. Eestis on vaid 5 000 ha liigirikkaid madalsoid ja 250–500 ha allikasoid. Mõlemad nimetatud Natura esmatähtsad elupaigad on nii Eestis kui Euroopas kahaneva pindalaga. Vastustaja toob välja, et kaebaja ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et eksperdid siiski toetavad looduskaitseala moodustamist just nendel põhjustel, tegemist on elupaigaliselt killustatud alaga ja ala majandamine on mõjunud loodusväärtustele ja elupaikadele laastavalt. Looduskaitse ala moodustamine on ainus viis ala olemasolevaid loodusväärtusi ja elupaikasid hoida ja kahjustatuid taastada. Vastustaja rõhutab, et looduskaitseala moodustamisel ja loodusväärtuste kaitsel ei oma mingit olulisust see, kui kaugele jäävad varem kaitse all olnud alad. Loodusväärtusi tuleb kaitsta seal, kus nad asuvad (sh taastuvad) ning sealjuures ei lähtuta endistest looduskaitsealadest. Uue tervikliku looduskaitseala moodustamisel ei saa seega kuidagi määrav olla, kui kaugel on taotletav mäeeraldise ala endistest hoiu- või kaitsealadest. Eesmärk ongi kaitsta loodusväärtusi ja elupaikasid suuremal määral, kui seda varem on tehtud, seega ei ole põhjendatud lähtuda endistest kaitsealadest. Paljasõnaline on väide, et mäeeraldise aluse loodeosa väljajätmine looduskaitseala koosseisust ei kahjustaks kuidagi looduskaitseala terviklikkust ega loodusväärtusi. Looduskaitseala koosseisu on hõlmatud erinevate väärtustega alad. Asjaolu, et loodeosas on väärtused teised kui näiteks looduskaitseala keskel või läänepool, ei anna alust öelda, et need väärtused ei ole kaitsmist väärivad. Looduskaitseala terviklikkuse seisukohast on oluline kaitsta erinevaid kooslusi ning tagada liikide vaba liikumine ning nii nende toitumis- kui elukohtade säilimine ja taastamine.

Kaitsealuste liikide seas toob ekspert välja ka taotletud Nõmmküla mäeeraldisel ohtralt kasvava kauni kuldkinga. OÜ Tirts & Tigu eksperdid pidid kokkuvõtvalt vajalikuks piirkonna kaitse alla võtmist ühtse kompleksina koos piirkonna kehtivate kaitsealuste objektidega ja riikliku looduskaitseala režiimiga. Õige ei ole kaebaja väide, justkui ei oleks OÜ Tirts ja Tigu inventuur hõlmanud suurt osa looduskaitsealast ja eriti ka selle loodeosast. Sellist välistust ekspertiisis ei ole. 2012. a uuris Tallinna Botaanikaaia ekspert Olev Abner plaanitava Nabala maastikukaitseala kahes etteantud piirkonnas (kokku u 1900 hektarit) loodusväärtusi, keskendudes kaitstavate soontaimede ja sammalde leiukohtade ning suurema esinduslikkusega metsaelupaikade otsingule. 2012. a koostas Tallinna Botaanikaaed uuringu tulemuste põhjal töö „Nabala maastikukaitseala taimestiku ja loodusväärtuste kordusinventuuri aruanne“ (III tl 12-17). Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu ei saaks O. Abneri töö kinnitada taotletava Nõmmküla mäeeraldise kaitse alla võtmist. Hüdroloogilised uuringud rõhutavad ökosüsteemide sõltuvust veerežiimist. AS Maves ekspert M. Metsur rõhutab, et kaevandamise korral hävivad kooslused vähemalt karjääride kohtades ja nende vahetus ümbruses. Lubjakivi kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavee taset ning seab ohtu nii elupaikade kui ka ohustatud liikide säilimise (II tl 114-128). Karjääride ümbruskonnas toob põhjavee taseme alanemine kaasa niiskuslembeste taimede asendumise teistega. Juhtivinsener ja hüdrogeoloogiadoktor L. Vallner selgitab 2014. aasta uurimuses „Karstinähtused kavandataval Nabala looduskaitsealal“, et vaid viis aastat kestev 20sentimeetrine soovee taseme alanemine võib esile kutsuda taimekoosluste tõsise muutumise (lk 8, III tl 66-72).

populatsiooni kahjustamine kaevandamise ja sellega kaasneva veerežiimi muutusega ei ole lubatav. Vastustaja toob välja, et Tagadi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. See tähendab, et kaitseeesmärk hõlmab kõiki sihtkaitsevööndis esinevaid kaitsealuseid liike ja nende leiukohti. Alal paiknevad linnud vajavad pesitsemiseks erinevaid metsaelupaiku, kuivadest vanadest männikutest salukuusikute ja soolehtmetsadeni – neid elupaiku vastav piirkond ka pakub. Lisaks on alal säilinud piirkonnale omane mitmekesine loodusmetsa alustaimestik, sh kaitsealused liigid kaunis kuldking, püst-linalehik, vööthuul-sõrmkäpp, harilik ungrukold, pruunikas pesajuur, hall käpp. Seega on alal mitmeid kaitsealuseid liike, mida kaevandamine kindlasti mõjutaks. Samas on erinevaid arvamusi selle osas, kui suures ulatuses kaevandamine veerežiimi mõjutab, millest nähtub, et täielikku kindlust selles osas ei ole. Kuivõrd mõju ulatust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, on loodusväärtuste kaitse alla võtmine igati põhjendatud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et antud piirkonna osas ei ole taastumispotentsiaalist kohane rääkida. Metsade puhul, mis looduskaitseala loodeosas asuvad, on taastumispotentsiaalist igati kohane rääkida. Selles piirkonnas on ka täna esindatud väärtuslikud metsaliigid, kelle elutingimuste parandamiseks Tagadi sihtkaitsevöönd loodud on. See, millised kraavid täpselt sulgeda ja kus ning kui palju tõsta veetaset, sõltub kaitstavatest väärtustest ja konkreetsete märgade metsakasvukohatüüpide ökoloogilisest nõudlusest, arvestades väärtuste kompleksi laiemalt. Alal on endiselt suur looduskaitseline potentsiaal, mida looduskaitseala loomine aitabki taastada.

http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/nabala_vee_aruanne_07052007.pd f. Ekspert toob välja karsti- ja rikkevöönditest tuleneva määramatuse põhjavee taseme alandamise mõjuala määramisel. Arvutuste ja modelleerimisega saadud veeärastusega kaasnev põhjavee taseme muutus ulatub kuni 4 km kaugusele. Veetaseme muutus ulatub arvutuslikult 1 meetrini 2 km kaugusel karjääride kontuurist, kuid mitme karjääri koosmõjul võib toimuda ka põhjavee alanduslehtrite ühinemine. Ekspert rõhutab, et alanduslehtrite modelleerimine lõhelistes lubjakivides on keerukas ning karsti- ja rikkevööndite kaudu ei ole ekspertiisi kohaselt välistatud ka ulatuslikum mõju (p 3.1, II tl 114-128). AS Maves ekspertiisis tuuakse välja ka kaevandamisest tulenev pinnavee režiimi muutus (p 3.1, II tl 114-128). Nõmmküla karjääri kuivendusvee suunamine Järve ojasse suurendab ekspertiisi kohaselt tõenäoliselt veelgi reostunud Vääna jõe ülemjooksu vooluhulka enne Järve ojja suubumist. Välistatud ei ole taotletava Nõmmküla alanduslehtri kaudne mõju Paekna allikajärvele. Vee ümbersuunamise tagajärjel võivad pikaks ajaks kuivaks jääda karjääri ümbruse kraavid, tuues kaasa elustiku (lindude toidubaasi) kadumise. 2008. a koostas Eesti Geoloogiakeskus kaebaja jt kaevandamist kavandanud isikute tellimusel uuringu „Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile“ (eksperdid L. Savitski ja V. Savva) (I tl 249). Töö põhiülesandeks oli hinnata Nabala lubjakivimaardla nelja perspektiivse karjääri mõju põhjaveele kui elanikkonna veevarustusallikale. Eesti Geoloogiakeskuse uuringus on välja toodud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas kaevanduste avamisel tekkivad võimalikud põhjaveealanduse ulatused. Uuring toetab AS Maves eksperdi järeldust, et Nõmmküla ja teiste taotletavate mäeeraldiste karjääride koosmõjul ühinevad karjääride alanduslehtrid. Uuringu kokkuvõttes jõutakse vastustaja looduskaitsespetsialistide hinnangul ekslikule järeldusele, et „looduskaitsealade taimkattele karjääride veealandus negatiivset mõju ei avalda, kuna vegetatsiooniperioodil on looduslik veetase alla kahe meetri sügavust“ (I tl 257). Sellist järeldust ei saa kindlasti teha põhjaveetoiteliste koosluste – madal- ja allikasoode ning soometsade – ja nende taimkatte kohta. Toetudes Eesti Geoloogiakeskuse hüdroloogide koostatud mudelile, võib kinnitada, et kaevanduse avamine kahjustab tugevalt kõiki märgi kooslusi vähemalt 2–3 km raadiuses ümber otsese kaevandusala. Sellele alale jääb Nõmmküla karjääri ümber vähemalt 15 erineva suuruse ja väärtusega praegust või kunagist madalsood. Mõju võib tegelikkuses osutuda veelgi laiaulatuslikumaks. Vastustaja märgib, et Eesti Geoloogiakeskuse veetaseme alandamist käsitlevad uuringu järeldused seab kahtluse alla Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi juhtivinsener ja hüdrogeoloogiadoktor L. Vallner oma 2014. aasta uurimuses „Karstinähtused kavandataval Nabala looduskaitsealal“ (III tl 66-72). L Vallner on EGK uuringut analüüsides leidnud, et „Koostatud mudeli seletuskirjas pole selgitatud modelleerimisel kasutatud rajatingimusi ning ei näidata, kuidas ruumis jaotuvad mudelisse antud kihtide filtratsiooniparameetrid. Puuduvad andmed mudeli kalibreerimise kohta. Pole koostatud ala veebilanssi erinevate modelleerimisstsenaariumide puhuks. Kordagi pole mainitud mõisteid „karst“ ega „kaksikpoorsus“. Kasutatud kirjanduse nimestikus on vaid kuus maardla varude hindamise tehnilist aruannet. Kuna seletuskiri ei järgi modelleerimise head tava (imitatatsioonimudeli valiku, rajatingimuste ja kihtide juhtivusparameetrite ruumilise jaotumuse motiveeringut, tulemuste verifitseerimist ning autorite erialast kompetentsi tõestavat kasutatud kirjanduse loetelu), ei saa modelleerimistulemusi pidada usaldusväärseteks“ (lk 9, III tl 66-72). Võttes aluseks kakspoorsuse kontseptsiooni (s.o karstivormides toimuva voolamisega samaaegselt eeldatakse ka tüüpilist filtratsiooni), leidis L. Vallner Eesti Geoloogiakeskuse lähteandmete alusel, et karjääride veetasemete sügavate alanduste korral jääb Nõiakaev kuivaks.

Kokkuvõtvalt peab L. Vallner Nabala kaitseala moodustamist põhjendatuks (lk 10, III tl 6672). Karstialale ulatuva alanduslehtri mõju ulatuse prognoosimise takistusi käsitleb MTÜ Pakri Looduskeskus (ekspert H. Kink) 2007. a töö “Keskkonna-uuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas“ (III tl 38-60). Töö p-des 5 ja 9 nenditakse, et alanduslehtri mõju ulatust ei ole karstialal hüdrogeoloogiliste meetoditega võimalik määrata. Siin oleneb veerežiim maa-alustest vooluteedest. Maa-aluste vooluteede olemasolul on ohustatud kogu piirkonna vesi. Veetaseme alandamisel hävineksid töö kohaselt karsti- ja allikaalad ning nendega seotud kaitsealused taimed ja loomad. Nõmmküla taotletava mäeeraldise alal on karstivormide tuvastamiseks teostatud uuringuid. Eesti Geoloogiakeskuse töös „Elektromeetrilised katsetööd Nõmmküla II uuringuruumis (2008) (III tl 61-65) asutakse kokkuvõtvalt seisukohale, et uuringu tulemused ei kinnita maaaluse jõe esinemiseks vajaliku ulatusliku rikke ja/või karstumisvööndi esinemist. Samas tunnistatakse, et võimalike väikeste rikete suuna ja ulatuse määramine nõuab täiendavat pindalalist kaardistamist ning anomaaliate kontrolli sondeerimismeetodil ja vajadusel ka puurimisega. 2009. a teostatud Roadscanners georadari uuring Nõmmküla taotletava mäeeraldise alal (III tl 25-37) kinnitab vastustaja arvates maa-aluste karstivormide olemasolu uuringualal. Vastavalt uuringule on maapinna ülemises kihis 3–4 m paksune tiheda lubjakivi kiht. Selle all paikneb aga poorne kivimikiht, 2–4 m paksune nn karstihorisont (p 3). Uuringu teostajate hinnangul toetab sellise kihi olemasolu maa-aluste jõgede leidumist. Uuringu kokkuvõttes nenditakse, et radarimõõtmised tuvastasid maapõues hüdrauliliste seostega tunnelid, mille laiemate seoste tuvastamiseks oleks vajalik detailsete ja suuremastaabiliste uuringute teostamine. Uuring toetab L. Vallneri järeldust, et Nõmmküla taotletaval mäeeraldisel esinevad maa-alused karstivormid, kus leiduv vesi võib olla ühendatud laiemal karstialal paiknevate karstivormidega. 2013. aastal teostas A. Kivistik Nabala piirkonna allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuuri (III tl 73-80). Kaardistati 15 allikat ja allikasoo piirkonda, samuti 8 karstinõgu ja -järvikut. Uuringus esitati 10 II kategooria taimeliigi ja 16 III kategooria taimeliigi leiukohtade andmed ja analüüsiti nende seisundi muutumist viimastel aastakümnetel. Uuring toetab looduskaitseala loomist antud piirkonnas, seda enam, et paljud looduskaitseväärtused on piirkonnas kadumas seoses põhjavee taseme alanemise ja raietöödega. Inventuuri kokkuvõttes selgitatakse, et Nabala-Tuhala-Pahkla vahelisel loodusalal on teostatud ulatuslikke metsakuivendustöid ja raieid suurtel pindadel. Põhjaveetaseme langetamine ümbruskonnas on kiirendanud kaitseala loomise põhjendusena toodud allikasoode taimekoosluste teisenemist ja loodusväärtuse vähenemist. A. Kivistik asub looduskaitseala loomist toetavale seisukohale ning peab vajalikuks kaaluda veerežiimi muutmiseks mh mõningate kuivenduskraavide kinniajamist. Vastustaja ei nõustu kaebuse p-s 43 valikuliselt esitatud ekspertiisi tsitaatidega ning need ei toeta eksperdi kokkuvõtvaid järeldusi. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Eesti Geoloogiakeskuse töös „Nabala lubjakivimaardla Nõmmküla II alal tehtud hüdrogeoloogilised tööd ja modelleerimine“ (2006, KMH aruande lisa 9, III tl 81-97) käsitletakse küll põhjalikult kaevandamisest tuleneva veetaseme alanemise negatiivset mõju elanikkonna veevarustusele, kuid veerežiimi tõendatud muudatusi ei seostata kaitsealustele liikidele avaldatava negatiivse mõjuga.

kaebaja enda seisukohtades näha vastuolusid, mis kinnitab, et tegelikkuses ei ole veerežiimi muutuste mõjuala sedavõrd kindlalt määratav, nagu kaebaja püüab näidata. Vastustaja on seisukohal, et veerežiimi muudatuste mõju ulatust ei ole võimalik täpselt ette ennustada ja kindlaks määrata. On aga kindel, et mõju esineb. Seda on kinnitatud ka kaebaja poolt 23.02.2016 esitatud Inseneribüroo Steiger hinnangus, kus nenditakse, et kuna kasulik kiht asub allpool põhjaveetaset, tuleks maavara väljamisel karjääri valguv vesi välja pumbata ja eesvoolu juhtida, mille tulemusel alaneks nii kvaternaarisetetes kui ka ordoviitsiumi ladestiku lubjakivides põhjaveetase. Võttes arvesse Nabala-Tuhala piirkonna tundlikku ja keerukat veerežiimi, on alust arvata, et mõju võib olla tavapärasest ettearvamatum ja suurem. Ühtlasi on siinkohal igati asjakohane karjääride kumulatiivsete mõjude hindamine. Kaebaja on küll püüdnud väita, et oluline on vaid taotletav Nõmmküla karjäär, kuid tegelikkuses tuleb looduskaitseala ja loodusväärtuste mõjutamise seisukohast võtta siiski arvesse ka karjääride üheaegsel töötamisel tekkivat kumulatiivset mõju. Seda on omalt poolt kinnitanud ka AS Maves ekspert Madis Metsur oma hinnangus, märkides, et üksikule karjäärile tehtavad keskkonnauuringud ei ole piisavad kaevandamise keskkonnamõju põhjalikuks hindamiseks, kuivõrd ei hinnata karjääride koosmõju. Seda ka seetõttu, et erinevalt sellest, mida kaebaja on oma vastuses väitnud, on ka taotletava Nõmmküla karjääri läheduses madalsooelupaiku ning karjääride alanduslehtrite ühinemisel on mõju madalsooelupaikadele kindel. Selliseid elupaikasid mõjutab kaevandamistegevus ja sellest tulenev veerežiimi muutus kindlasti. Ühtlasi jääb taotletavale kaevandusalale veel arvukalt II ja III kategooria taimede ja lindude elupaikasid, mida kaevandamine ja veerežiimi muutus samuti mõjutab. Isegi Inseneribüroo Steiger 23.02.2016 hinnangus on nenditud, et kuivõrd pinnase niiskussisaldus väheneb, võib sellel olla negatiivne mõju kauni kuldkinga populatsioonile. Vastustaja ei ole väitnud, et leevendusmeetmetega ei oleks üldse võimalik veerežiimi muutusi vähendada, kuid ebakindlus on selles, millises ulatuses mõjud esinevad ning millises ulatuses on võimalik neid vähendada. Täiendavalt märgib vastustaja aga, et ka Inseneribüroo Steiger 23.02.2016 hinnangus on kinnitatud, et karstilõhede avanemine kaevandamise käigus ei ole välistatud ning on ka kinnitatud lõhede ja karstumistunnustega vööndi esinemist. Kaebaja on märkinud, et maa-aluste jõgede esinemine Nõmmküla piirkonnas ei ole leidnud kinnitust, kuid ohuteguriks ei ole vaid maa-alused jõed, vaid ka väiksemad karstivormid. Vastustaja toob välja, et nii AS Maves ekspert Madis Metsur, Eesti Geoloogiakeskus, Leo Vallner, H. Kink, Roadscanners kui ka A. Kivistik on kinnitanud karstivormide esinemist Nabala-Tuhala alal ning analüüsinud nende võimalikke mõjusid. Vastustaja leiab, et kaebaja kriitika Leo Vallneri töö ja seisukohtade osas ei ole õige. Vastustaja leiab, et ta on määruse andmisel põhjendatult lähtunud Leo Vallneri analüüsist. Sealjuures on analüüsitud ka teisi ekspertiise ning nende vastuolusid. Ka looduskaitseala moodustamise määruse seletuskirjas on viidatud lisaks Leo Vallneri tööle veel ka MTÜ Geoeducation Center’i hinnangule. Vastustaja tellis piirkonnas varem uuringuid teostanud Leo Vallnerilt ka täiendava töö tervikliku ülevaate saamiseks Nabala-Tuhala piirkonna karstinähtustest ja karstist laiemalt. Kuivõrd tegemist on eksperdiga, kes on piirkonnaga hästi kursis ning on seda korduvalt uurinud, on põhjendatud temalt hinnangu küsimine. Vastustaja nendib, et karstivormidega seoses on ekspertide seisukohad teatud osas lahknevad, kuid karsti esinemist on kinnitanud mitmed uuringud. Selle mõju ulatuse määramatust näitabki aga ka see, et eksperdid ei ole selles ühel meelel. Sellist karstist tulenevat ebakindlust veerežiimi muutuste mõjuulatuse prognoosimisel tuleb kindlasti arvesse võtta.

adekvaatselt kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju, kuna pole selge taotletava tegevuse mõjusfääri jäävate keskkonnaobjektide ulatus, kaitserežiim ning sellest tuleneda võivad piirangud taotletavale tegevusele. Ringkonnakohus toetas haldusasjas nr 3-11-1689 Tallinna Halduskohtu seisukohta samas asjas, et KMH raames tehtud uuringud ei anna loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses piisavat informatsiooni. Vastustaja toob välja, et KMH aruandes asutakse kokkuvõtvalt seisukohale, et taotletava mäeeraldise alal puuduvad geoloogilised rikked, karstivormid ning maa-alused jõed. KMH aruandes hinnatakse võimalikku mõju Kurevere ja Tuhala karstialadele ning järeldatakse, et mõju puudub. Mitme kavandatud kaevanduse kumulatiivset mõju KMH aruandes ei analüüsita. Vastustaja rõhutab, et karstivormide puudumist käsitlev järeldus on vastuolus teiste menetluses kogutud ekspertarvamustega. Kaitseala moodustamise menetluses kogutud andmete põhjal ei ole vastustaja arvates võimalik välistada karstivormide olemasolu taotletaval mäeeraldisel ning sellest tulenevat määramatust veerežiimi muutmisest tuleneva negatiivse mõju ulatuse osas. Vastustaja hinnangul on ka kaitsealustele liikidele avaldatava mõju osas KMH aruanne vastuoluline. Alanduslehtri mõju loetakse aruande kohaselt oluliseks, kui see ületab 1 m (p 6.1.1, I tl 41). Samas nenditakse, et veerežiimi muutmisega kaasnev negatiivne mõju puudutab neid kooslusi, mis on tundlikud põhjaveetaseme alangu suhtes. Töös käsitletakse taotletaval Nõmmküla mäeeraldisel leiduvaid kaitsealuseid liike, sh elujõulise kauni kuldkinga populatsiooni olemasolu. Töös tuuakse välja, et kaunis kuldking asub aladel, kus on märjad mineraalmullad (p 6.2, I tl 42 pöördel). Seega oleks korrektne järeldus, et KMH aruandes väheoluliseks peetud alanduslehtri mõjualas eksisteerib oluline negatiivne mõju kauni kuldkinga populatsioonile. KMH aruandes tuuakse välja, et taotletav Nõmmküla karjäär hõlmaks rohevõrgustiku tuumala pindalast ca 5% (I tl 44). Aruandes esitatakse järeldus, et kaevandamisest tulenev mõju loomastikule on negatiivne, kuid mitte oluline.

olulise vastuolu, kus geoloogilised teadmised kajastavad lubjakivi varu erakordse täpsusega (1000 m3), kuid samas on puudulikud teadmised selles osas, kus asub põhjavesi, kuhu see liigub (kas üldse liigub) ja kust saavad allikad toite. Olemasoleva teadmise põhjal ei välista Ü. Niinemets, et vesi võib lasundite vahel liikuda. Kokkuvõtvalt esitab prof dr Ü. Niinemets järelduse, et puuduvad teaduslikud argumendid kaitseala pindala vähendamiseks. Kaevandamisvajadus ei saa olla ainsaks põhjuseks kaitseala piiride muutmiseks (I tl 153). 29.05.2014 kirjas Eesti Teaduste Akadeemia juhatusele (II tl 192) märkis Ü. Niinemets, et komisjon ei põhjendanud, miks osades hinnangutes peeti karstinähtusi kaitset vajavateks ja teistes mitte. Samas juhib Ü. Niinemets tähelepanu asjaolule, et samas jõudis komisjon konsensusele, et tegelikult usaldusväärseid andmeid vee liikumise kohta Nabalas ei ole. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni 09.02.2010 laiendatud koosoleku protokollis (MTÜ Geoeducation Center töö „Paekivi kaevandamise mõjud Nabala lubjakivimaardlas“, lk 21, I tl 82) jõutakse mh järgmistele seisukohtadele: 1) Nabala karstialal leidub olulisi loodusväärtusi ka väljaspool olemasolevaid kaitsealuseid piirkondi; 2) tegemist on keeruka, kõrge põhjaveetasemega karstistunud piirkonnaga. Kavandatud lubjakivikarjäärid, kus kogu kaevandatav kiht on allpool põhjaveetaset, võivad seda väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ettearvamatult mõjutada ja seada ohtu oluliste looduskaitseliste väärtuste säilimise; 3) nenditakse alaga seonduvate probleemide keerukust ja olemasolevate andmete puudulikkust ja vastuolulisust, sh vastuolusid kavandatavatest lubjakivimaardlatest toodetava killustiku kvaliteedi ja saagikuse osas; 4) ulatusliku karsti tõttu on ala kahtlemata nitraaditundlik; 5) edasise tegevuse osas peetakse mh vajalikuks Nabala ala loodusväärtuste inventuuri ja eri piirkondade looduskaitseliste väärtuste hindamist, kuna senised hinnangud ei arvesta karstinähtustega piirkonnas. Uuringute alusel tuleb Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni hinnangul otsustada, kas luua üks suur looduskaitsealune Nabala karstiala. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees Urmas Tartes käsitleb oma kirjas Eesti Teaduste Akadeemia juhatusele (tl II 193-195) mh kaitseala moodustamisega seotud avalikku huvi, tuvastatud loodusväärtusi ning Eesti Teaduste Akadeemia poolt kogutud andmete vastuolusid. U. Tartes toob välja, et kaitseala moodustamisel ei ole tegemist keskendumisega ühe üksiku loodusobjekti või nähtuse kaitsmisele. U. Tartes rõhutab, et olemasolevad kaitsealad ja seni kaitsmata loodusväärtused seotakse üheks kompleksseks kaitsealaks. Kirjas juhitakse tähelepanu ka sellele, et vaatamata loodusväärtuste ulatuslikule inventuurile ei ole kõiki loodusväärtusi veel inventeeritud. Käsitlemata on selgrootud ja seened, kelle seas on samuti kaitsealuseid liike. Kaebaja tugineb kaebuses ka T. Alli poolt Eesti Teaduste Akadeemia juhatusele esitatud seisukohtadele (I tl 154), kus toetatakse läbivalt kaevandamise võimaldamist kavandatud Nabala-Tuhala kaitsealal. Arvamuse sissejuhatuses on T. All märkinud, et eluslooduse kaitsevajaduse ja eesmärkide osas jätab ta hinnangu andmata, arvestades oma hariduslikust taustast ning praktilisest kogemusest tuleneva kompetentsi piiridega. Seega andis T. All seisukoha vaid karstinähtuste kaitsevajaduse osas, olemata pädev hindama muutuste mõju elusloodusele. Vastustaja märgib, et T. All on märkinud, et puudub kogu moodustatud kaitseala hõlmav detailne hüdrogeoloogiline kaart ja ülevaade piirkonna veerežiimist ning selle eripärast ja seostest erinevate elupaigatüüpidega. Seega ei ole selged kogu kaitseala kaitseobjektide vastastikused suhted piirkonna veerežiimi ning seda mõjutavate teguritega, jätkuvalt on olemas hinnangud taotletavate karjääride poolt põhjustatud veerežiimi muutustele, st on võimalik hinnata kaevanduste võimalikku mõju kaitseväärtustele, kuid ei ole võimalik üheselt eeldada, kuidas seatud kaitsemeetmed mõjutavad kaitstavaid karstivorme ja veerežiimi. Vastustaja hinnangul saab selline ebaselgus toetada ainult tuvastatud loodusväärtustele kaitsemeetmete kehtestamist, mitte maavaravaru kaevandamist.

Tervikuna nentis T. All, et loodud kaitsealal esineb kindlasti nii avakarsti kui ka süvakarsti. Ühtlasi leidis T. All, et süvakarsti levikuga on tihedasti seotud piirkonna põhjaveerežiim, millest omakorda sõltub allikate, allikasoode ja nendega seotud elupaigatüüpide esinemine. Lisaks on ta asunud seisukohale, et nimetatud struktuuride seadmine kaitse-eesmärgina on äärmiselt asjakohatu, olgugi, et ta on ka ise leidnud, et asjakohased uuringud veerežiimi ja karsti leviku seisukohalt on tegemata. T. All on asunud seisukohale, et kaitsealade sidumise vajadus puudub täielikult, hoolimata sellest, et ta ei ole analüüsinud ega saanud seisukohta võtta selles osas, mis puudutab veerežiimi mõju elusloodusele. Vastustaja on seisukoha, et ka T. Alli arvamusest nähtub, et süvakarsti levikuga on tihedasti seotud põhjaveerežiim ja sellest johtuvalt ka allikad ja allikasood ning ka elupaigatüübid. Samas, tegemata täpsemat analüüsi, leiab T. All, et kaitsevajadus puudub. Vastustaja leiab, et kuivõrd T. All ei käsitle kaitse alla võtmise vajadust tervikuna, ei toeta see kaebajate argumenti ala kaitse alla võtmise põhjendamatuse kohta.

Tänapäevalgi ei oleks sellisesse rikutud kohta looduskaitseala loomisel erilist mõtet, kuid regiooni keskkonnale ohtu kujutavad arengud muudavad looduskaitseala rajamise vältimatuks“ (lk 15). Tulenevalt viimase lause teisest poolest on selge, et A. Kivistik peab looduskaitseala loomist hädavajalikuks. Pigem nähtub eksperdi keelekasutusest, et ekspert oleks soovinud, et ala oleks juba varem kaitse alla võtnud, et vältida teatud loodusväärtuste degradeerumist.

Huvide kaalumine nähtub ka Keskkonnaameti poolt kaebajale saadetud seisukohtadest. Keskkonnaameti 08.09.2014 kirjaga nr HJR 15-4/14/10070-8 (I tl 173) esitatud vastuses kaebaja ettepanekule jätta looduskaitsealast välja selle loodeosa, märgib Keskkonnaamet, et AS Riverito ettepanekut jätta kavandatavast Nabala looduskaitsealast välja selle loodeosa, analüüsiti. Hinnates teostatud huvide kaalumist, on asjakohane pöörata tähelepanu ka sellele, et antud juhul ei ole kaebaja maa omanik. Vastustaja leiab, et on kaevandamisega seotud huvi menetluses arvesse võtnud ning kaalunud ja ei ole selles osas kaebaja menetluslikke õigusi rikkunud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks kaebaja ärakuulamine olnud formaalne või menetlus erapoolik. Kaebaja on menetlusse kaasatud ning tal on olnud võimalus esitada ettepanekud ja vastuväited eelnõu avaliku väljapaneku vältel. Asjakohatud on kaebaja viited Rahkvälja kohtuasjale, kus maavara kaevandamise loa taotluse esitanud isikut nõuetekohaselt menetlusse ei kaasatud. Kaebaja väidetava 13.06.2014 ettepaneku osas märgib vastustaja, et see ettepanek jõudis Keskkonnaametini peale avalikku väljapanekut, s.o 30. juulil toimunud avalikku arutelu. Vaatama ettepanekute esitamisele pärast avalikku arutelu analüüsis Keskkonnaamet kaebaja seisukohta ning vastas ettepanekule Nabala looduskaitseala piiride muutmiseks 08.09.2014 kirjaga nr HJR 15- 4/14/10070-8 (I tl 173).

ning tõendeid ja huvisid kaalumata. Vastustaja on kohase menetluse tulemusena langetanud motiveeritud diskretsiooniotsuse. Vastustaja rõhutab, et ala tervikuna kaitse alla võtmine on muuhulgas kooskõlas Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegiaga aastani 2030. Kaitseala moodustamisel on arvestatud EMÜ ekspertiisis esitatud kaitseala tsoneerimise ettepanekutega. Sihtkaitsevööndid on moodustatud põhimõttel, et piirkonna loodusväärtuste kaitse oleks tagatud. Kaebaja taotletav Nõmmküla mäeeraldis asub Tagadi sihtkaitsevööndis. Vastavalt vaidlustatud määruse seletuskirja punktile 2.4. koosneb Tagadi sihtkaitsevöönd (255,2 ha) looduskaitseala loodeosas kolmest lahustükist (114,8 ha, 102,6 ha ja 37,8 ha) ning on moodustatud seal esinevate II ja III kategooria kaitsealuste liikide (laanerähn, kaunis kuldking, püst-linalehik, vööthuul-sõrmkäpp, harilik ungrukold, pruunikas pesajuur, hall käpp, hoburästas, laanepüü, musträhn, värbkakk) elupaikade kaitseks. Sihtkaitsevöönd on vajalik, et reguleerida koosluste kujundamist selliselt, et oleks tagatud kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade säilimine. Samuti võimaldab sihtkaitsevööndi režiim reguleerida maaparandussüsteemide hooldust ja veerežiimi taastamist (tegevused, mille täpsemad alusandmed koondatakse kaitsekorralduskava koostamise käigus). Nõmmküla karjääri piirkonnas on arvatud sihtkaitsevööndisse metsaosa, kus on inventeeritud kõige rohkem loodusväärtusi (kaitsealuseid taime- ja linnuliike). Tagadi sihtkaitsevööndi peamiseks eesmärgiks on metsaelupaikade kaitse koos sealsete liikidega, mis aja jooksul taastuvad ise. Lisaks kaalutakse täiendavaid niiskusrežiimi taastamistegevusi, et aidata elupaikade taastumisele kaasa. Ainetu on kaebaja väide, et ei ole usutav, et vaidlusalust ala hakatakse taastama. Õige ei ole kaebaja väide, et Nõmmküla taotletava karjääriala väljaarvamine looduskaitsealast ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi. Samuti ei ole õige väide, justkui ei leiduks nimetatud alal püstlinalehikut. Vaidlusalusel taotletaval kaevandusalal on püst-linalehiku kohta Keskkonnaregistris registreeritud üks konkreetne leiukoht kahe vaatlusega – 2008. aastal Piret Kiristaja ja 2013. aastal Ott Luuk ja Peedu Saar. Ka muude liikide esinemise alal on vastustaja välja toonud ning neid ei saa pidada ebaolulisteks. Loodusväärtuste kaitseks on vajalik ala kaitsta sihtkaitsevööndi režiimis. Vastustaja viitab siinkohal ka määruse § 9 lg 1, kust nähtuvad kaitse-eesmärgid ja § 1 lg 2, mis sätestab looduskaitseala eesmärgid. Vaidlustatud määruse seletuskiri sisaldab kooskõlas HMS § 56 lg-ga 1 haldusakti andmise motivatsiooni koos viidetega menetluses avalikult kättesaadavaks tehtud dokumentidele. Kaitsealuste liikide, elupaikade ja loodusväärtuste täpsemad andmed on esitatud avalikult kättesaadavaks tehtud alusuuringutes. Haldusakti motiveeriva osa hindamisel tuleb arvestada LKS § 53 lg-st 1 tuleneva keeluga I ja II kaitsekategooria liigi täpse elupaiga avalikustamisele massiteabevahendites. Määruse põhjendused on toodud seletuskirja punktis 2 „Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus“. Punktis 2.1 on välja toodud nii see, et kaitse alla võtmise eeldused tulenevad LKS §-st 7 kui ka see, et „Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatud, haruldus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus ning linnu- ja loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus“. Järgnevalt on seletuskirja lehekülgedel 2-12 alal leiduvad liigid ja elupaigad seotud kaitse alla võtmise eeldustega ning selgitatud nende kaitsekategooriaid, ohustatust, kaitsevajadust ning nende peamiseid ohutegureid. Määruse aluseks olnud EMÜ ekspertiisile on viidatud seletuskirja punktis 1 (lk 1) ning määruse andmisele eelnenud uuringutele ja inventuuridele punktis 2.2. Samas on põhjendatud ka Nabala-Tuhala looduskaitseala kui ühe tervikliku kaitseala moodustamist. Vaidlustatud määruse seletuskirjas on põhjendatud kaitserežiimi valikut ning kaitseala piiride põhjendatust.

Vastustaja leiab, et antud olukorda ei saa võrrelda kaebaja poolt korduvalt viidatud Pahkla lahendis tuvastatud asjaoludega, kus vaidlustatud Kohila vallavalitsuse määrusega nr 15, milles puudusid ekspertiisile või muudele põhjalikele uuringutele toetuvad põhjendused või selgitused ala kaitse alla võtmise suhtes, kus aladel kasvavaid taimeliike polnud tegelikkuses inventeeritud ning uuringute jooksul polnud koostatud ühtegi kaarti, millel oleksid märgitud väärtused tähistatud. Vaidlustatud määrusel selliseid puudusi ei esine. Määrus ei ole kontrollimatu, selle põhjalikud põhjendused sisalduvad määruse seletuskirjas. Seetõttu ei ole kohane kaebaja väide, et vaidlustatud määrus tuleks analoogia tõttu Pahkla kohtuasjaga tühistada. Vastustaja soovib lisaks märkida, et isegi, kui kohus leiab, et määrusel puudub kohane põhjendus määruse aluseks olnud uuringutele vähese viitamise tõttu määruse seletuskirjas, tuleb arvestada ka Pahkla kohtuasjas kohtu väljendatud seisukohta, et „mitte igal motiveerimise puudujäägil ei tuleks esmalt otsust tühistada, kui on võimalik ammendavalt kontrollida, millele otsus tugineb“. Ka kohtuasjas nr 3-3-1-85-10 on Riigikohus selgitanud, et tühistamiskaebuse rahuldamise üle otsustamisel tuleb kontrollida, kas tuvastatud menetlusvead ja vormivead võisid mõjutada ala kaitse alla võtmise otsuse sisu ning kas haldusakt on vaatamata neile vigadele kontrollitav (p 43). Suuremale osale määruse andmisele eelnenud uuringutest nii kogu Nabala-Tuhala alal kui ka igas lubjakivimaardlas eraldi on määruse seletuskirjas viidatud ning kõik eelnenud uuringud, sh seletuskirjas viitamata uuringud, on avalikkusele kättesaadavaks tehtud Keskkonnaministeeriumi veebilehel ( http://www.envir.ee/et/nabala-tuhala-uuringud-jaaruanded) ja Keskkonnaameti veebilehel ( http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/kaitsealad/nabalalooduskaitseala/ ). Seega on võimalik ammendavalt kontrollida, millele otsus tugineb.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on kaebajal kaebeõigus ainult tulenevalt tema subjektiivsest õigusest õiguspärasele haldusmenetlusele. Kuna kaebaja võimalus saada tema poolt soovitud kaevandamisluba sõltub otseselt vaidlustatud määruse õiguspärasusest, siis on tal subjektiivne õigus ja õiguspärane ootus, et tema kaevandusluba õiguspäraselt menetletakse. See õigus hõlmab kohtu arvates muuhulgas õigust nõuda, et kaevandusloa menetlust oluliselt mõjutavad muud haldusmenetlused ja nende raames kehtestavad haldusaktid, mille hulka kuulub ka käesolevas kohtuasjas kaevatav määrus, oleks õiguspärased ja kohus teostaks oma pädevuse piires nende õiguspärasuse üle kohtulikku kontrolli. Kohus märgib, et kohut arvates on õige kaebeõiguse teostamisel kasutatavate argumentide osas vastustaja seisukoht, et kaebaja ei saa subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse puhul toetuda avalike huvidega seotud argumentidele. Seda seisukohta kinnitasid haldusasjas nr 314-53259 tehtud otsustes nii Tallinna Halduskohus (otsuse p 109) kui ka Tallinna Ringkonnakohus. Viimane mainis oma 9.12.2016 otsuse punktis 27 muuhulgas, et „ ... kaebaja ei saa oma väidetava subjektiivsete õiguste rikkumise kõrvaldamiseks esitatud kaebust põhjendada avalike huvide (maavara varustuskindlus; sotsiaalmajanduslikud argumendid; maavarade kasutamise põhimõtted, sh aktiivse/passiivse maavara varu otstarbekus; keskkonnatasud kui riigi tuluallikas) kaitsega. Asjakohane on vastustaja viide Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-87-11 p-dele 28-30, milles kohus asus seisukohale, et isegi puutumuse alusel esitatud kaebuse korral ei kontrollita mitte vastavust absoluutselt kõigile normidele, vaid kontrollitakse haldusorgani tegevuse vastavust nendele õigusnormidele, mis kaitsevad kaebaja huvisid. Kui aga teatud normidel, millele kaebaja tugineb, ei ole puutumust kaebajaga (need on mõeldud näiteks üksnes avaliku või riigi huvi või kolmanda isiku kaitseks), siis selles osas ei kontrolli halduskohus haldusakti. Kuna kaebaja kaebeõigus on vastavalt eelnevalt märgitule piiratud, ei pidanud halduskohus ega pea ka ringkonnakohus hindama kaebaja poolt avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitseks esitatud argumente.“. Kohus jagab neid kõrgema astme kohtu seisukohti ja jätab kõik kaebaja vastavad argumendid ja seisukohad käesoleva kaebuse lahendamisel tähelepanuta.

KMH teine etapp (I tl 67). Vaidlust ei ole, et KMH oli käesolevas kaebuses vaidlustatud määruse vastuvõtmise ajal lõpule viimata ja aruanne kinnitamata. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel ka selles, et Keskkonnaministeeriumi kantsleri 08.06.2011 käskkirjaga nr 825 peatati kaebaja kaevandamisloa taotluse menetlus seoses MTÜ Tuhala Looduskeskus kaitseala moodustamise ettepanekuga (I, lk 69-70 pöördel) ja 12.12.2013 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1183 algatati Nabala looduskaitseala moodustamise ja kaitseeeskirja kehtestamise menetlus (I tl 131).

lepingust tulenev kohustus. Nimetatud tingimused ei ole seaduses kumulatiivsed ehk piisab, kui esineb üks või mõni nendest, et objekti looduskaitse alla võtmise eeldus(ed) oleksid täidetud. Kaitseala moodustamise menetlus on LKS §-de 8 ja 9 kohaselt jagatav tinglikult kahte etappi. Kõigepealt viiakse läbi n-ö eelmenetlus, mille raames kontrollitakse ala kaitse alla võitmise põhjendatust ja otstarbekust (LKS § 8 lg-d 3 ja 4). Seejärel toimub LKS § 8 lg 5 ja § 9 nõudeid järgides sisuline kaitse alla võtmise menetlus. Kohus leiab, et tal puuduvad alused käesolevas asjas jõuda erinevale järeldusele, kui haldusasju nr 3-14- 53249 ja 3-14-53259 lahendanud kohtud. Kohtu hinnangul on kaitseala moodustatud ja kaitse-eeskiri koostatud kooskõlas LKS §-dega 7-11.

Ekspertiisis viidatud alusuuringute faktiliste asjaolude paikapidavuse osas puudub kohtul kahtlus, sest alusuuringud on koostanud vastava valdkonna spetsialistid ning menetluses ei ole esitatud vähemalt kohust veenvaid väiteid ja tõendeid, mis tekitaksid tuvastatu osas põhjendatud kahtluse. Ka kaebaja enda esitatud erinevad ekspertiisid ja KMH mainivad mitmeid K. Sepa ekspertiisis märgitud loodusväärtusi. Kohus toob siinkohal välja, et K. Sepa ekspertiis tugineb muu hulgas OÜ Tirts ja Tigu eelpoolmainitud inventuurile; Tallinna Linnuklubi 2011. a uuringule „Kaitstavate linnuliikide ja nende elupaikade väljaselgitamine planeeritaval Nabala maastikukaitsealal. Haudelinnustiku uuringu aruanne 2011. a.“ (II tl 198-204); Linnuekspert OÜ 2013. a uuringule „Kavandatava Nabala maastikukaitseala kaitsealuse haudelinnustiku täiendav uuring“ (III tl 19-24); Tallinna Botaanikaaia ekspert O. Abneri 2012. a uuringule „Nabala maastikukaitseala taimestiku ja loodusväärtuste kordusinventuuri aruanne“ (III kd tl 12-17); ning A. Kivistiku inventuurile „Nabala maastikukaitseala ettepaneku allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuur“ (III kd tl 73-80). Kohus märgib siinkohal, et kõik need uuringud teinud isikud on oma valdkonnas tunnustatud eksperdid ja/või teadlased. Lisaks nendele uuringutele on K. Sepp tuginenud ka muudele andmeallikatele, mis on loetletud ekspertiisi lk 54 ja 55 (II tl 121 pöördel122).

seletuskirja lehekülgedel 2-12 alal leiduvad liigid ja elupaigad seotud kaitse alla võtmise eeldustega ning selgitatud nende kaitsekategooriaid, ohustatust, kaitsevajadust ning nende peamiseid ohutegureid. Seletuskirja p.2.4. käsitleb eraldi ka iga piiranguvööndi ja sihtkaitsevööndi kaitseobjekte ja nende kaitsmise eesmärke. Selles punktis on toodud, et Tagadi sihtkaitsevöönd on moodustatud seal esinevate II ja III kategooria kaitsealuste liikide (laanerähn, kaunis kuldking, püst-linalehik, vööthuul-sõrmkäpp, harilik ungrukold, pruunikas pesajuur, hall käpp, hoburästas, laanepüü, musträhn ja värbkakk) elupaikade kaitseks. Nende liikide esinemine nähtub eelpoolmainitud ekspertide töödest ja alusuuringutest ning andmebaasidest. Kohtu hinnangul ei ole ükski kaebaja esitatud ekspertiis ja KMH nende loodusväärtuste asukohti piiranguvööndis usutavalt ümber lükanud. Kohus märgib, et kaebaja väited, et kaitstavate loodusobjektide olemasolu ja arvukust just Nõmmküla mäeeraldisel ei ole võimalik kindlaks teha on silmakirjalikud juba tulenevalt kaebaja enda tellimusel valminud KMH aruandest (OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 08/0310, 2009), millele kaebaja oma kaebuses ja seisukohtades ka korduvalt viitab, nähtuvast. Nimelt on selles toodud tabelis 4.5. (I tl 35 pöördel) ära toodud mäeeraldisel ja selle ümbruses inventeeritud II ja III kaitsekategooria kaitsealused taimed ja nende asukohad. Nimetatud töös on ära toodud kauni kuldkinga, vööthuul-sõrmkäpa, ungrukoldi, pruunika pesajuure ja kahelehise käokeele leidumine, elupaik ja tuvastatud arvukus. Üpris arusaadavalt on kaitstavate loodusobjektide asukohti kajastatud ka OÜ Tirts&Tigu inventuuri kaartidel. Kohus märgib, et osaliselt võib kaebajaga nõustuda selles, et määrusest endast ei nähtu täpselt Nõmmküla mäeeraldise piirkonnas leiduvad kaitstavad loodusobjektid, kuid siinkohal tuleb arvestada, et LKS § 53 lg-st 1 tuleneva keeluga I ja II kaitsekategooria liigi täpse elupaiga avalikustamisele massiteabevahendites, mistõttu ei ole võimalik ka määruses kõikide loodusväärtuste asukohti täpselt välja tuua. Vaidlustatud määruse § 9 lg 1 nähtuvad kaitseeesmärgid ja määruse § 1 lg 2 sätestab looduskaitseala eesmärgid. Vaidlustatud määruse seletuskiri sisaldab kooskõlas HMS § 56 lg-ga 1 haldusakti andmise motivatsiooni koos viidetega menetluses avalikult kättesaadavaks tehtud dokumentidele, millest küllalt suurele osale on viidanud ka kaebaja. Kohus nõustub vastustajaga, et kaitsealuste liikide, elupaikade ja loodusväärtuste täpsemad andmed on esitatud ka täiendavalt avalikult kättesaadavaks tehtud uuringutes ( http://www.envir.ee/et/nabala-tuhala-uuringud-ja-aruanded) ja Keskkonnaameti veebilehel ( http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/kaitsealad/nabalalooduskaitseala/ ). Seega on võimalik ammendavalt kontrollida, millistele uuringutele ja täpsematele andmetele otsus tugineb.

täiendavalt, et peaaegu kogu kaebaja keskkonnakaitset puudutav argumentatsioon üritab üldiselt tähelepanu alt välja jätta küsimuse, et kaevandamise lubamisega hävivad kõik selle toimumise alal olevad loodusväärtused vähemalt nende tänastel asukohtadel taastumatult ja neid ei tuleks otsuste langetamisel arvesse võtta võrdselt kaevandamise võimalikku mõjualasse jäävate loodusväärtustega. Kohus leiab, et selline lähenemine ei ole adekvaatne ja on eirab looduskaitse üht kõige olulisemat põhimõtet – loodusväärtusi tuleb kaitsta looduses eelkõige seal, kus nad esinevad ehk nende elupaikades. Lisaks sellele toob kohus välja, et põhimõttelist vaidlust ei ole selles, et piirkonna üheks suurimaks loodusväärtuseks on kuldkinga populatsioon. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist on tähtsusetu ja kaitset mitte vääriva populatsiooniga. Juba eelpoolmainitud OÜ Inseneribüroo OÜ Steiger poolt valminud KMH aruande 2009 aasta versioonist nähtuvalt on mäeeraldise alal tegemist arvuka kauni kuldkinga populatsiooniga. Ka hilisemad ekspertiisid ei ole seda ümber lükanud. Kohus märgib, et jätab siinkohas tähelepanuta kaebaja esitatud Taimi Paali seisukohad „Nõmmküla kavandatava kaevandusala ja selle teenindusmaa ülevaatus“, kuna nimetatud seisukohtadest ei selgu ei teostatud tööde tellija, lähteülesanne, tehtud tööde metoodika ja ulatus. Lisaks märgib kohus, et Taimi Paal on selle seisukoha allkirjastanud digitaalselt 23.02.2016 kell 13:36:46 ja vastav Wordi fail on nähtavalt selle metaandmetest loodud 23.02.2016 kell 11:16 ja viimati muudetud kell 13:31 ehk üle poole aasta peale tööde teostamist ja vahetult enne kohtule esitamist, mis arvestades ka esitatud seisukoha mahtu ja sisu ei lisa sellele kohtu hinnangul usaldusväärsust. Ka on T. Paal tunnistanud, et külma kevade tõttu ei olnud teised orhidee liigid tuvastatavad. Kohus leiab, et külm kevad võis seetõttu mõjutada ka kauni kuldkinga populatsiooni arvukust. Kohtu hinnangul ei vasta see kaebaja poolt ekspertiisina esitatud dokument ekspertarvamuse tavalisele üldtunnustatud tasemele. Kohus märgib, et ta ei nõustu täielikult kaebajaga, et siinkohal tuleb arvesse võtmata ja tähelepanuta jätta Toomas Kuke 2018 suvel koos botaanik Peedu Saarega läbi viidud välitööde käigus leitud kuldkinga leiukohad ja muu nende kohta käiv üldistav teave. Nähtuvalt T. Kuke tunnistajana antud vastusest (IV tl 40-42 pöördel), mis on tõendiks halduskohtumenetluses, on läbiviidud välitöödel tuvastatud kauni kuldkinga leiukohad kantud PlutoFi andmebaasi ja kajastatud ka elurikkuse veebilehel (taimeatlas - https://elurikkus.ee/plant-atlas), mis muudab nimetatud andmed kontrollitavaks. Kohus märgib, et nimetatud uurimus kinnitab koos varasemate vastavat teemat puudutanud uuringutega alatest 2007 aastast, et Nõmmküla kaevandusalal asub Põhja–Eesti üks elujõulisem ja kuldkinga kaitsekava mõistes oluline kauni kuldkinga populatsioon. Kohus leiab, et on ilmne, et sellise populatsiooni kaitse alla võtmine ei ole põhjendamatu. Ühtlasi märgib kohus, et tal puudub alus kahelda ka T. Kuke tunnistajana antud ja varem ekspertiisides väljendatud seisukohas, et nii paljude taimede ümberistutamine poleks suure tõenäolisusega edukalt võimalik. Kohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et kaebaja püüd näidata kaunist kuldkinga ainsa kaitset vääriva loodusnähtusena kaevandusalal, ei ole õigustatud ja on selgelt pahatahtlikult eksitav. Kaebaja ise on oma käesolevas asjas tõendina esitatud ja 13.06.2014 Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile saadetud AS Riverito ettepanekus moodustatava Nabala LKA piiride muutmiseks osas „Kaitsealused taime – ja loomaliigid“ lisaks kuldkinga leviku käsitlemisele („...elujõuline ja küllalt isenditerohke kauni kuldkinga populatsioon“) märkinud järgmist: „Lisaks II ja III kaitsekategooria taimeliikidele on Nabala lubjakivimaarda loodeosas inventuuride käigus kohatud ka II ja III kaitsekategooria linnuliike. II kaitsekategooria linnuliikidest on registreeritud laanerähn (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ning III kaitsekategooria linnuliikidest laanepüü (Bonasa bonasia), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), händkäkk (Strix uralensis), sookurg (Grus grus), musträhn (Dryocopus martius), öösorr (Caprimulgus europaeus), väänkael (Jynx torquilla), raudkull (Accipiter nisus) ja värbkakk (Glaucidium passerinum) esinemine. Sarnaselt taimestikuga on kaitsealuste linnuliikide levik erinevates uuringutes märgitud suurem just taotletaval mäeeraldisel. ...“. (III tl 122). Samuti on lisatud sellele ettepanekule Joonis 7,

millelt nähtuvad kaitstavad loodusobjektid Nabala lubjakivimaardla loodeosas ja ka eraldi piiritletuna taotletava Nõmmküla lubjakivikarjääri alal, mis veelkord lükkab selgelt ümber kaebaja väited nagu talle oleks jäänud arusaamatuks kus ja millised loodusväärtused moodustatud looduskaitseala loodeosas ja tema taotletaval kaevandusalal on tuvastatud.

ekspertide vahel erimeelsus selles, et kaitseala on keerukate hüdrogeoloogiliste tingimustega ning seda on märkinud oma ekspertarvamuses nii Rein Perens ekspertarvamuses, M. Metsur (AS Maves uuringus) ja L. Vallner („Karstinähtused kavandataval Nabala looduskaitsealal“). Ka prof Ü. Niinemets märgib eriarvamuses ETA-le (II tl 192), et talle jääb arusaamatuks, et miks ei käsitlenud ETA komisjon küsimust, miks osades hinnangutes peeti karstinähtusi kaitset vajavateks ja osades mitte, samas kui komisjon jõudis konsensusele, tegelikke usaldusväärseid andmeid vee liikumise kohta Nabalas ei ole. ETA juhatuse koosolekule esitatud seletuskirjas (I tl 153) märgib prof Niinemets, et tundub olevat selge vastuolu geoloogiliste teadmiste, mis kajastavad lubjakivi varu erakordselt suure täpsusega ja selle vahel, kus asub põhjavesi, kuhu see liigub (kas üldse liigub) ja kust saavad allikad toite. Prof. Ü. Niinemets leiab, et praegune teadmine ei paista tema hinnangul välistavat, et vesi võib lasundite vahel liikuda.

põhjavee taseme alanemist ning sellest tingitud ohtu liikide ja elupaikade säilimisele. Eraldi mainitakse koosluste hävimist karjäärialal ja selle vahetus ümbruses. Samadest tagajärgedest räägib ka MTÜ Geoeducation Center 2012 aruanne, mille on koostanud H. Bauert ja R. Perens, kelle paljudele seisukohtadele kaebaja on oma kaebuses ja täiendavates arvamustes tuginenud (I tl 72-94). Aruande Nõmmküla karjääri mõjudest taimestikule ja loomastikule kirjeldavas osas (vt. I tl 87 pöördel) on muuhulgas mainitud:“... kaevandamise mõju taimestikule vahetult karjääris oleks ühene – taimestik hävineks. Mets raadataks, alustaimestik hävineks pinnase koorimisel ja ladustamisel. Mäeeraldisel hävineb kujunenud kooslus tervikuna ... Väljaspool mäeeraldist negatiivne mõju taimestikule on väiksem ja puudutab ainult neid kooslusi, mis on tundlikud põhjavee taseme alangu suhtes...“. Seega ei ole võimalik vaidlustada väidet, et Nõmmküla karjääri rajamisel on osade elupaikade likvideerimine ja osade kahjustamine tõenäoliselt vältimatu.

jäävad vaid väikesed vähem väärtuslikud siilud. /.../ Kui hinnata liigikaitseliselt sihtotstarbelise iseloomuga püsielupaiga kaitse võimalikkust alal, siis jõuame hindamisel tõenäoliselt samuti olukorrani, kus loodusväärtuste tihedus alal tingib selle, et pole otstarbekas luua kümneid püsielupaiku, mis kõik üksteisega piirnevad, otstarbekam oleks kohe planeerida kogu ala kui kompleksi riikliku looduskaitsealana kaitse alla võtta.“ Lisaks tuleneb O. Abneri uuringust, et ala vajab kaitset ka selleks, et taastada selle looduskaitseline kõrgem väärtus tervikuna ning hindaja on pidanud seda võimalikuks. Kohus märgib, et asjakohatu ja sisuliselt vastuolus väitega, et ala ei ole piisavalt põhjalikult ja teaduslikult uuritud on vastustaja seisukoht, et alal on leitud nii palju ja tihedalt loodusväärtusi võrreldes näiteks idas asuvate metsaaladega seetõttu, et seda on väga põhjalikult uuritud. Kohus märgib, et just ala põhjalik uurimine aitas välja selgitada selle looduskaitselise väärtuse tervikuna ja võimaliku veelgi suurema potentsiaali ning viis ühtse LKA moodustamise otsuseni. Juhul, kui leitakse, et kaebaja mainitud kõrval asuval alal leitakse samasugune või kõrgem looduskaitseline väärtus ja potentsiaal, siis tuleb asjaomastel asutustel selle looduskaitse alla võtmine lahendada iseseisvas menetluses, kusjuures vastava otsuse langetamisel saab ja tuleb arvestada ka juba olemasoleva LKA-ga seonduvaga. Kohtu arvates ei nähtu asja materjalidest ka seda, et kaitseala moodustamisel ja Nõmmküla mäeeraldiste arvamisel kaitseala koosseisu oleks vastustaja lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule, et kaitse-eeskirja andmise menetlus oleks olnud vastuolus LKS-ga. Kohus seisukohal, et ala tervikliku kaitse vajadus on nähtav nii alusuuringutest kui ka nende põhjal koostatud K. Sepa ekspertiisist ning seetõttu põhjendatud.

eesmärk on just säilitada kõiki loodusvarasid ja –väärtusi. Selle näol ongi tegu keskkonna säästliku kasutamisega. Keskkonna säilitamise eesmärki silmas pidades võetavaid meetmeid ei ole kohane võrrelda maavarade kaevandamisel saadava tuluga. Eelkõige tuleb hetkel silmas pidada siiski looduskoosluste säilitamist ja võimalusel taastamist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.