Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 28.03.2019, Tartu 3-17-2672 I.Š.-i kaebus Viru Vangla tegevuse kaebaja vanglasisesel paigutamisel ajavahemikul 22.-24.08.2017 õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 22.02.2018. a otsus I.Š.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant I.Š. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 22.02.2018. a otsus. Teha uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks kaebaja 22.-24.08.2017 lukustatud kambris hoidmine ning kaebaja 22.08.2017. a taotluse nr 6-10/27880-1 rahuldamata jätmine.
2.Jätta kaebaja menetluskulud Viru Vangla kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.04.2019 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja on alates 11.08.2016 paigutatud kambrisse nr V721 V7 osakonnas ehk tugevdatud järelevalvega osakonnas.
2.Viru Vangla karistas 13.07.2017. a käskkirjaga nr 6-3/692-1 kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ja VangS § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 45 ööpäevaks. Käskkiri pöörati täitmisele 02.08.2017 ning kartserikaristust kandis kaebaja samuti kambris V721.
3.Kaebaja pöördus 14.08.2017 Tartu Halduskohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega, mille Tartu Halduskohus 21.08.2017. a määrusega asjas nr 3-17-1684 rahuldas ja kohustas Viru Vanglat hoiduma kaebaja suhtes kohaldatud kartserikaristuse (Viru Vangla 13.07.2017. a käskkirja nr 6-3/692-1) täitmisele pööramisest kahe ööpäeva jooksul alates kohtumääruse kätte toimetamisest.
4.Viru Vangla 15.08.2017. a korraldusega nr 1-4/971 (tl 15–16) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 eluosakonna kambrite uksed alates 15.08.2017 tagasiulatuvalt alates kella 11:30st kuni asjaolude väljaselgitamiseni.
5.Kaebaja pöördus 22.08.2017 Viru Vangla poole taotlusega nr 6-10/27880-1 (tl 8) võimaldada tal viibida tavarežiimil 22.-24.08.2017.
6.Viru Vangla jättis 19.09.2017. a vastusega nr 6-10/27880-2 (tl 9–10) kaebaja taotluse rahuldamata, sest kaebaja viibiski tavarežiimil, kuid V7 eluosakonna kambrite uksed olid lukustatud.
7.Kaebaja esitas 17.10.2017 vaide nr 612/420-1 (tl 11–12) Viru Vangla 19.09.2017. a vastuse peale, mille Viru Vangla 15.11.2017. a vaideotsusega nr 6-12/420-2 (tl 13–14) rahuldamata jättis.
8.Kaebaja esitas 30.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–3p), milles taotles, et halduskohus tuvastaks, et Viru Vangla jättis kaebaja taotluse nr 6-10/27880-1 ja vaide nr 6-12/420-1 sisuliselt menetlemata ning eiras sedasi käitudes seadusega pandud kohustust (põhiseaduse § 14) ja hea halduse tava ning et Viru Vangla hoidis kaebajat ajavahemikul 22.-24.08.2017 ilma õigusliku aluseta eraldi lukustatud kambris, eiras seadusi ja Tartu Halduskohtu 21.08.2017. a määrust haldusasjas nr 3-17-1684. Kaebaja viibis 22.-24.08.2017 elukambris isoleerituna ning talle ei võimaldatud tavarežiimil viibivatele kinnipeetavatele lubatud hüvesid nagu osakonnas liikumine, helistamine ja võimalus sotsiaalseks suhtlemiseks. Viru Vangla piiras kaebaja õigusi õigusvastaselt, kuna ei tutvustanud talle haldusakte nr 1-4/971 ja 1-4/972. Kuna kaebaja viibis 29.06.-22.08.2017 kartserirežiimil, ei olnud tal puutumust haldusaktide nr 1-4/971 ja 1-4/972 aluseks oleva sündmusega ning seega puudus ka vajadus tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude rakendamiseks. Kaebaja hinnangul ei täitnud Viru Vangla Tartu Halduskohtu määrusest nr 3-17-1684 tulenevat kohtu tahet, sest 22.-24.08.2017 viibis kaebaja üksikvangistuses, mitte tavarežiimil. Kartserikaristuse katkestamise eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus taastuda pikaajalisest üksikvangistuses viibimisest ning leevendada sellest tingitud negatiivseid mõjusid kinnipeetava tervisele. Kaebaja selgitas, et kaebus kannab preventiivset eesmärki ja kaebaja sooviks on kahju hüvitamise nõude esitamine erinevates menetlustes tuvastatavate vangla rikkumiste kumuleeruvale mõjule tuginedes.
9.Vastustaja vaidles vastuses kaebusele (tl 31–34) sellele vastu.
10.Tartu Halduskohus jättis 22.02.2018. a otsusega (tl 37-38) kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et HKMS § 133 lg-st 1 tulenevad lihtmenetluse kohaldamise eeldused on täidetud ning puuduvad takistused asja läbivaatamiseks lihtmenetluses, sest kaebaja õiguste riive ei ole vabaduse võtmise kvaliteediga. Arvestades kaebuse põhjendusi ja nõuet, sai halduskohtu hinnangul haldusasja vaadata läbi HKMS 14. peatüki 4. jaos sätestatud korras lihtmenetluses. Halduskohus oli seisukohal, et vaidlus oli lahendatav lihtmenetluses mõistlikkuse printsiipi rakendades.
Vastustaja on tavarežiimil viibimise võimaldamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise otsuses ja vaideotsuses ja vastuses kaebusele ammendavalt ja selgelt vastanud kõigile kaebuse väidetele seonduvalt kartserikaristuse täitmisele pööramisega lukustatud osakonnas ajal, mil kaebaja suhtes kehtis kohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse. Halduskohus nõustus toodud põhjendustega. Kaebaja aresti ei ole täitmisele pööratud õigusvastaselt. Tugevdatud järelevalvega eluosakonna lukustamise saab käesolevas vaidluses tähtsust omavas mahus lugeda õiguspäraselt toimunuks, vastuolu kaebajale kohtu poolt antud esialgse õiguskaitsega ei ole täheldatav. Kaebaja õiguste riive ei evi vabaduse võtmise kvaliteeti, on õiguspärane ja proportsionaalne. Kaebajal puudub preventiivne huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. Hüvitamiskaebuse rahuldamine õiguspärase õiguste piiramise korral on välistatud nii üksikmõju kui väidetava kumulatiivse mõju korral.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas 23.03.2018 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 42-44p), milles palub tühistada halduskohtu otsus ja tuvastada, et vastustaja jättis kaebaja taotluse ja vaide sisuliselt menetlemata ning et vastustaja hoidis kaebajat 22.-24.08.2017 ilma õigusliku aluseta lukustatud kambris ning eiras sedasi käitudes Tartu Halduskohtu 21.08.2017. a määrust nr 3-17-1684, vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg-t 1 ja VangS § 41. Kaebaja hinnangul ei olnud lihtmenetluse kohaldamise eeldused täidetud, sest VangS § 8 lg 2 riivab intensiivselt kinnipeetava subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei saanud ka HKMS § 136 kohast asja lihtmenetluses läbivaatamise määrust. Kaebaja märgib, et vastustaja ei tutvustanud talle haldusakte nr 1-4/971 ja nr 1-4/972. Kuna kaebaja viibis osakonna lukustamise ajal 15.08.2017, kui lukustamise korraldust suuliselt tutvustati, kartserirežiimil, on vastustaja väide korralduste tutvustamise kohta 15.08.2017 ebausutav. Kaebaja sai osakonna lukustamisest teada 22.08.2017 loomulikul viisil, kui ta kartserirežiimilt vabastati, kuid ta ei saanud kasutada VSkE § 8 lg-st 1 tulenevat õigust. Seejuures märgib kaebaja, et ta ei saanud kartserirežiimil viibimise tõttu kuidagi lukustamise aluseks olnud arveteklaarimisest osa võtta, sellest teada ega seda mõjutada, mistõttu puudus mõjuv põhjus kaebaja 22.08.2018. a taotluse nr 6-10/27880-1 rahuldamata jätmiseks. Kuigi Tartu Halduskohus kohustas 21.08.2017. a määrusega vabastada kaebaja tavarežiimile kaheks ööpäevaks, siis reaalselt oli kaebaja ikkagi üksikvangistuses. Vastustaja suhtus kaebajasse tema taotluse rahuldamata jätmisega pahatahtlikult. Kaebuse rahuldamise korral puudub vanglal võimalus edaspidi vabastada kinnipeetavat kartserirežiimilt lukustatud osakonda, kui vanglal on võimalus teda paigutada mittelukustatud osakonda.
12.Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 51) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
14.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et käesoleval juhul olid HKMS § 133 mõttes lihtmenetluse eeldused täidetud. VangS § 8 lg 2 on sisuliselt VangS §-s 69 sisalduv täiendav julgeolekuabinõu. Seega on käesolevas asjas vaidluse all kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasus VangS § 8 lg 2 alusel ajal, mil Tartu Halduskohus oli 21.08.2017. a määrusega nr 3-17-1684 keelanud kaebaja suhtes kartserikaristuse täitmisele pööramise. Riigikohus on leidnud, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse
võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses (RKHKo 20.09.2010, 3-3-1-3-10, p 10). Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kontekstis on üksikvangistusena käsitatav nii distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kui ka täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (vt nt EIKo 06.03.2014, 31535/09: Gorbulya vs. Venemaa, p 75). Kuigi kartserisse paigutamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine toimuvad erinevatel alustel ning erinevate eesmärkidega, kaasneb mõlemaga võrreldava intensiivsusega õiguste riive. Kuivõrd Riigikohus on asunud seisukohale, et kartserisse paigutamist puudutavaid haldusasju ei ole võimalik lihtmenetluses läbi vaadata (RKHKo 28.01.2014, 3-3-1-80-13), siis ei ole see ringkonnakohtu hinnangul ka täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamise korral võimalik. Seega rikkus halduskohus asja lihtmenetluses läbi vaadates menetlusnormi.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui lihtmenetluse kohaldamine oleks põhjendatud, tulnuks halduskohtul sellest menetlusosalistele HKMS § 136 kohaselt määrusega teada anda. Selles määruses oleks halduskohus pidanud menetlusosalistele teatavaks tegema ka asja läbivaatava kohtu koosseisu. Kuivõrd halduskohus siiski kohustas menetlusse võtmise määrusega vastustajat kaebusele vastama, mistõttu oli vastustajal võimalik omapoolsed seisukohad halduskohtule esitada, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel halduskohtu 22.02.2018. a otsust tühistada ning asja uueks arutamiseks halduskohtule tagasi saata. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtul on võimalik haldusasi apellatsiooniastmes sisuliselt lahendada.
16.Kaebaja väidab, et talle ei tutvustatud Viru Vangla 15.08.2017. a korraldusi nr 1-4/971 ja nr 1-4/972, mille alusel lukustati Viru Vangla II üksuse V7 eluosakonna kambrite uksed. Kaebaja sai väidetavalt nimetatud korraldustest teada alles siis, kui ta 22.08.2017 kartserirežiimilt vabastati, kuid pidi viibima ikkagi lukustatud kambris. Viru Vangla on vastuses kaebusele selgitanud, et vaidlusalust korraldust tutvustati kinnipeetavatele 15.08.2017. Viru Vangla hinnangul on ebatõenäoline, et kaebajat 15.08.2018 osakonna lukustamisest ei teavitatud. Samas märgib vangla, et isegi kui kaebaja ei olnud 15.08.2017 teadlik, et osakond on lukustatud, siis teavitati teda sellest 22.08.2017 ning seda kinnitab ka see, et 22.08.2017. a taotluses kaebaja mainis seda. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis Viru Vangla poolseid selgitusi osakonna lukustamise korralduse tutvustamise kohta ümber lükkaks, peab ringkonnakohus Viru Vangla selgitusi usutavateks. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et Viru Vangla tutvustas hiljemalt 22.08.2017 kaebajale 15.08.2017. a korraldusi nr 1-4/971 ja nr 1-4/972, mistõttu ei olnud kaebaja 22.-24.08.2017 lukustatud osakonnas hoidmine õigusvastane korralduste nr 1-4/971 ja nr 1-4/972 kaebajale tutvustamata jätmise tõttu.
17.Tartu Halduskohus kohustas 21.08.2017. a määrusega asjas nr 3-17-1684 Viru Vanglat hoiduma kaebaja suhtes kohaldatud kartserikaristuse täitmisele pööramisest kahe ööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Ehkki sellega seadis halduskohus esialgse õiguskaitse vaid kaebaja kartserirežiimi peatamiseks ega käsitlenud sõnaselgelt muid üksikvangistuses hoidmise aluseid, käitus Viru Vangla kaebajat 22.-24.08.2017 lukustatud osakonnas hoides siiski õigusvastaselt. Kaebaja kartserikaristuse täitmisele pööramisest hoidumise eesmärgiks oli vähendada üksikvangistuse negatiivset kumulatiivset mõju kaebajale. Kuivõrd lukustatud osakonnas üksikvangistuses viibimine on kartserikaristusega võrreldava intensiivsusega vabadusõiguse riive, leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus kaebaja viibis endiselt samas lukustatud kambris nagu kartserirežiimil, kuid enamate
asjadega, ei saa asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse eesmärk kaebaja õiguste kaitsel oleks saavutatud.
18.VangS § 8 lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks; erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Võttes arvesse ka seda, et VangS § 8 lg 2 annab vanglale suure kaalutlusruumi lukustamise ulatuse kohta ning et kaebajal ei saanud kartserirežiimil viibimise tõttu olla seotust osakonna lukustamise põhjustega, ei saa pidada kaebaja lukustatud osakonnas üksikvangistuses hoidmist vaatamata tema kartserikaristuse täideviimise peatamisele paratamatuks pelgalt seetõttu, et kaebaja oli paigutatud osakonda, mille Viru Vangla 15.08.2018 lukustas. Kuigi vanglal on VangS § 8 lg 2 kohaselt õigus tavarežiimi raames osakonnad lukustada, oleks vangla pidanud arvesse võtma ka Tartu Halduskohtu 21.08.2017. a määrusega seatud esialgse õiguskaitse eesmärki ning võimaldama kaebajal perioodil 22.-24.08.2017 kas osakonnas ringi liikuda vastavalt VSkE § 8 lg-le 1 või kaebaja selleks perioodiks ümber paigutama teise osakonda, mis ei olnud lukustatud.
19.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja 22.-24.08.2017 lukustatud kambris hoidmine ning kaebaja 22.08.2017. a taotluse nr 6-10/27880-1 rahuldamata jätmine olid õigusvastased.
20.Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 22.02.2018. a otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tunnistab kaebaja 22.-24.08.2014 lukustatud kambris hoidmise ning kaebaja 22.08.2017. a taotluse nr 6-10/27880-1 rahuldamata jätmise õigusvastaseks.
21.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud Viru Vangla kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.