Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk 08.06.2021, Tartu 3-19-1107 Meeme Mallene kaebus Viru Vangla vastu liikumisvabaduse piiramise õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 21.05.2020. a otsus Meeme Mallene apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant ‒ Meeme Mallene Vastustaja ‒ Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.05.2020. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 08.06.2021, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 03.11.2018. a korralduse nr 1-4/1142-1 (3-19-603, tl 40) alusel lukustati vangla julgeoleku tagamiseks, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks ning 02.11.2018 aset leidnud sündmuste (22 kinnipeetavat keeldus V7 osakonnas toitu vastu võtmast) täpsete asjaolude väljaselgitamiseks V7 osakonna kambrite uksed alates 03.11.2018 kell 7.00. Viru Vangla 08.11.2018 korraldusega nr 1-4/1142-2 (3-19-603, tl 42) avati V7 osakonna kambrid 08.11.2018 alates kell 09.50 vastavalt päevakavale seoses asjaolude väljaselgitamisega.
2.Viru Vangla 04.01.2019. a korraldusega nr 1-4/25-1 (3-19-603, tl 50), 11.01.2019. a korraldusega nr 1-4/56-1 (3-19-603, tl 52), 18.01.2019. a korraldusega nr 1-4/83-1 (3-19-603, tl 54) ja 25.01.2019. a korraldusega nr 1-4/106-1 (3-19-603, tl 56) lukustati Viru
Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt järgmistel kuupäevadel: 05.–06.01.2019, 12.–13.01.2019, 19.–20.01.2019 ja 26.–27.01.2019. Viru Vangla 24.05.2019. a korraldusega nr 1-4/550-1 (3-19-1107, tl 17), 06.06.2019. a korraldusega nr 1-4/611-1 (3-19-1107, tl 18), 07.06.2019. a korraldusega nr 1-4/623-1 (3-19-1107, tl 19), 13.06.2019. a korraldusega nr 1-4/651-1 (3-19-1107, tl 38), 14.06.2019. a korraldusega nr 1-4/665-1 (3-19-1107 kd, tl 36), 21.06.2019 korraldusega nr 1-4/698-1 (3-19-1107, tl 32), 22.06.2019. a korraldusega nr 1-4/700-1 (3-19-1107, tl 30) ja 05.07.2019. a korraldusega nr 1-4/774-1 (3-19-1107, tl 55) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt järgmistel kuupäevadel: 25.–26.05.2019, 06.06.2019, 08.06.2019, 13.06.2019, 15.06.2019, 22.06.2019, 24.06.2019, 06.–07.07.2019. Kõigil juhtudel peeti osakondade osalist lukustamist vajalikuks vangla üldise julgeoleku tagamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tulenevalt vangla töökorralduslikust vajadusest.
3.M. Mallene esitas 01.04.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks pärast kaebuse osalist tagastamist jäi nõue tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus tema liikumisvabaduse piiramisel ajavahemikel 03.–08.11.2018, 05.–06.01.2019, 12.–13.01.2019, 19.–20.01.2019 ning 26.–27.01.2019 (haldusasi nr 3-19-603). M. Mallene esitas 16.06.2019 kaebuse, mille lõplikuks nõudeks pärast kaebuse osalist tagastamist ja kaebuse hilisemat täiendamist jäi nõue tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus tema liikumisvabaduse piiramisel ajavahemikel 25.–26.05.2019; 06., 08., 13., 15., 22. ja 24.06.2019 ning 06.–07.07.2019 (haldusasi nr 3-19-1107). Tartu Halduskohus liitis 28.01.2020. a määrusega haldusasjad nr 3-19-603 ja nr 3-19-1107 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-19-1107. Kaebaja põhjendas oma kaebusi järgmiselt. Kaebaja ja tema kambrikaaslane ei keeldunud 02.11.2018 toidu vastuvõtmisest, kuid sellele vaatamata suleti ka nende kamber. Osakond avati pärast seda, kui vahetati välja toitu jaganud kinnipeetav ja toidust keeldunud kinnipeetavad hakkasid taas toitu vastu võtma. Kinnipeetava keeldumine vangla pakutava söögi söömisest ei anna alust piirata tema õigust liikuda osakonna piires neli tundi päevas. Vangla piiras korduvalt justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) § 8 lg-st 1 tulenevat kaebaja õigust liikuda osakonna piires vähemalt neli tundi 1,5–2 tunnile päevas. Kaebajale ei ole võimalik anda tagasi tema kaotatud vaba aega ning vangla tegevus viitab taoliste piirangute kohaldamise kordumisele tulevikus. Eluliselt ei ole usutav, et üksuse juht suutis ette näha ohtu, mis esines liikumispiirangu kohaldamise päevade hommikul ja õhtul, kuid mitte päeval. Kõnealused korraldused anti etteulatuvalt. Seega ei olnud tegu ootamatu ohu tõrjumisega. Kaebaja õigust liikuda osakonnas nelja tunni vältel võib piirata üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning selleks tuleb korralduses näidata ära piirangu faktiline ja õiguslik alus. Piirangute aluseks olevad dokumendid anti kaebajale alles siis, kui ta esitas selleks teabenõude. Vangla väide, et vanglas ei ole järelevalve teostamiseks piisavalt valvureid, on ebausutav. Selle eest, et vajalikud töökohad oleksid täidetud, vastustab vangla direktor. Kaebaja esitas 04.05.2020 kohtule täiendavad seisukohad, milles märkis, et vangla julgeolekuosakond pidi olema teadlik, mis juhtub, kui nad määravad toidujagajaks konkreetse isiku. Samuti oli vanglale teada, et toidust keeldumise lõpetamiseks piisab toidujagaja vahetamisest. Vangla väited ohust, et kinnipeetavad võivad rünnata toidujagajaid või valvureid, on alusetud.
4.Tartu Halduskohus jättis 21.05.2020. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
4.1.Viru Vangla 03.11.2018. a korraldusega nr 1-4/1142-1 lukustati V7 osakonna kambrite uksed põhjusel, et 02.11.2018 keeldusid 22 kinnipeetavat toidu vastuvõtmisest. Käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 ning VSkE § 12 (üksuse juhi otsustuspädevus). VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil VSkE-s ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. VSkE § 8 lg 1 teisest ja kolmandast lausest tuleneb, et kinnipeetav võib väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal ning oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Viru Vangla kodukorra lisas 1.8 sätestatud V7 osakonna idapoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava järgi, mis kehtib ka kaebaja suhtes, on kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aeg ajavahemikel 11.00–12.00, 15.05–17.05 ning 18.55–19.55. VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks.
4.2.Õiguskirjanduses ja varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et VangS § 8 lg-s 2 ette nähtud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirang on vaadeldav VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud täiendava julgeolekuabinõu (kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) ühe alaliigina (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2019. a otsus nr 3-17-2672, p 14). Erinevalt VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud täiendavast julgeolekuabinõust on VangS § 8 lg 2 alusel võimalik piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul ohtu vangla julgeolekule ei tulene. Kuna tegemist on täiendava julgeolekuabinõuga, tulenevad kaalutlusõiguse piirid selle meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel VangS § 66 lg-st 1, mis nõuab kinnipeetavate järelevalve korraldamist viisil, et see tagaks VangS ja VSkE täitmise ning vangla üldise julgeoleku. Arvestades, et VangS § 8 lg-s 2 sätestatud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirang on suunatud abstraktsele hulgale kinnipeetavatele, peavad selle meetme rakendamist õigustama vahetud ja olulised põhjused ning meetme kohaldamine peab toimuma kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ehk olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seejuures tuleb selle meetme kohaldamise aluseid – vangla julgeoleku tagamine või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimine – tõlgendada kooskõlas VangS § 69 lg-s 1 ette nähtud täiendavate julgeolekuabinõude üldiste kohaldamisalustega. Eelkõige tähendab see seda, et VangS § 8 lg-s 2 sätestatud vangla julgeolekut kahjustavate tegudena tuleb vaadelda VangS § 69 lg-s 1 loetletud tegevusi ning meetme kohaldamise läbi ärahoitavad õigusrikkumised peavad oma olemuselt olema rasked. Ka nende tingimuste täidetuse korral on VangS § 8 lg-s 2 sätestatud üldise liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine põhjendatud vaid juhul, kui mõlemaid nimetatud kohaldamisaluseid koos või eraldi iseloomustab nende massilisus, s.o nende esinemine paljude kinnipeetavate käitumises korraga (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 45–46).
4.3.Viru Vangla ei ole 03.11.2018. a korralduse andmisel ületanud eelnevalt viidatud sätetest tulenevaid kaalutlusõiguse piire ning kaebaja liikumisõiguse piiramine on olnud vanglas julgeoleku tagamise eesmärgil põhjendatud. Vastustaja on kohtumenetluse käigus selgitanud (3-19-1107, tl 73), et talle teadaolevalt keeldus 02.11.2018 enamus V7 osakonna kinnipeetavatest toidu vastuvõtmisest põhjusel, et neile ei sobinud uus toidujagaja. Vastustaja sõnul oli vangla varasema praktika pinnalt võimalik järeldada, et massiline toidust loobumine võib viia massiliste allumatusteni ning ka toidujagaja või ametnike rünneteni. Seetõttu oli vangla hinnangul nii esialgse meelestatuse jälgimiseks kui ka olukorra väljaselgitamiseks vajalik osakond lukustada. V7 osakond avati 08.11.2018 pärast seda, kui 05.11.2018 pärast senise toidujagaja töötamisest keeldumist oli määratud toitu jagama uus kinnipeetav ning
vangla oli veendunud, et kinnipeetavad võtavad uuelt toidujagajalt toitu vastu ja sellega ei kaasne edasisi julgeolekuriske.
4.4.Olukorda, kus toidu vastuvõtmisest keeldus üheaegselt suur osa kinnipeetavaid ehk antud juhul vähemalt 22 kinnipeetavat, saab pidada selliseks, mille puhul ei saanud vangla välistada, et olukord võis eskaleeruda mõneks vangla ja selles paiknevate isikute julgeolekut oluliselt ohustavaks sündmuseks. Kinnipeetavate üheaegne toidust keeldumine viitab, et tegevus võib olla nende vahel kooskõlastatud, ning samal ajal ei ole võimalik välistada, et sündmusega pole seotud teisedki kinnipeetavad, kes toidust ei keeldu. Sündmuste eskaleerumise vältimiseks peab vanglal olema sellises olukorras võimalus põhjendatud ohukahtluse korral rakendada vanglas julgeoleku säilitamiseks vajalikke meetmeid. Vangla põhjendustest nähtuvalt on vangla sündmusega seotud asjaolusid uurinud ning lõpetanud kohaldatud piirangud pärast seda, kui pidas julgeolekuriske möödunuks. Seega oli vangla tegevus kooskõlas VangS § 66 lg-st 1 tulenevate kaalutlusõiguse piiridega. Eeltoodut arvestades puudub kohtul põhjus pidada 03.11.2018. a käskkirjaga kaebaja suhtes liikumispiirangute kohaldamist õigusvastaseks. Vanglas julgeolekukaalutlustel liikumispiirangute kohaldamine on vangla kaalutlusotsustus, mille puhul saab kohus kontrollida üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist, mitte aga hinnata eraldivõetult selle otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).
4.5.Vastustaja piiras vanglas julgeoleku tagamise eesmärgil ja töökorralduslikel vajadustel kaebaja liikumisõigust järgmiste asjas vaidluse all olevate korraldustega: 1) Viru Vangla 04.01.2019. a korraldus nr 1-4/25-1 (3-19-603, tl 50) – osakondade lukustamine 05.–06.01.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal päeval kell 14.55–16.55; 2) Viru Vangla 11.01.2019. a korraldus nr 1-4/56-1 (3-19-603, tl 52) – osakondade lukustamine 12.–13.01.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal päeval kell 15.25–16.55; 3) Viru Vangla 18.01.2019. a korraldus nr 1-4/83-1 (3-19-603, tl 54) – osakondade lukustamine 19.–20.01.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal päeval kell 15.25–16.55; 4) Viru Vangla 25.01.2019. a korraldus nr 1-4/106-1 (3-19-603, tl 56) – osakondade lukustamine 26.–27.01.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal päeval kell 15.25–16.55; 5) Viru Vangla 24.05.2019. a korraldus nr 1-4/550-1 (3-19-1107, tl 17) – osakondade lukustamine 25.–26.05.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal päeval kell 15.25–16.55; 6) Viru Vangla 06.06.2019. a korraldus nr 1-4/611-1 (3-19-1107, tl 18) – osakondade lukustamine 06.06.2019 (neljapäev), mil kaebaja sai osakonnas liikuda kell 15.25–16.55; 7) Viru Vangla 07.06.2019. a korraldus nr 1-4/623-1 (3-19-1107, tl 19) – osakondade lukustamine 08.06.2019 (laupäev), mil kaebaja sai osakonnas liikuda kell 15.25–16.55; 8) Viru Vangla 13.06.2019. a korraldus nr 1-4/651-1 (3-19-1107, tl 38) – osakondade lukustamine 13.06.2019 (neljapäev), mil kaebaja sai osakonnas liikuda kell 15.25–16.55; 9) Viru Vangla 14.06.2019. a korraldus nr 1-4/665-1 (3-19-1107, tl 36) – osakondade lukustamine 15.06.2019 (laupäev), mil kaebaja sai osakonnas liikuda kell 15.25–16.55; 10) Viru Vangla 22.06.2019. a korraldus nr 1-4/700-1 (3-19-1107, tl 30) – osakondade lukustamine 22.06.2019 (laupäev), mil osakond oli lukustatud kell 12.00–18.00, s.t kaebaja sai
osakonnas liikuda sellesse ajavahemikku mitte langenud V7 osakonna päevakava järgsetel aegadel ehk 11.00–12.00 ja 18.55–19.55 (vt Viru Vangla kodukorra lisa 1.8); 11) Viru Vangla 21.06.2019. a korraldus nr 1-4/698-1 (3-19-1107, tl 32) – osakondade lukustamine 24.06.2019 (esmaspäev, jaanipäev ehk riigipüha), mil kaebaja sai osakonnas liikuda kell 15.25–16.55; ning 12) Viru Vangla 05.07.2019. a korraldus nr 1-4/774-1 (3-19-1107, tl 55) – osakondade lukustamine 06.–07.07.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal päeval kell 15.25–16.55. Korralduste andmise õiguslike alustena viidatakse VangS § 66 lg-le 1, § 8 lg-le 2 ja VSkE §-le 12 ning kohtumenetluses antud selgituste kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik, sest ettenägematute asjaolude tõttu nappis järelevalve teostamiseks ametnikke.
4.6.Piisaval hulgal valvurite puudumine ei saa üldjuhul anda vanglale õigust piirata kinnipeetavatele õigusaktidest tulenevaid õigusi. Samas tuleb nõustuda vanglaga, et ette võib tulla erandlikke olukordi, mis ei sõltu täielikult vanglast, ei ole ettenähtavad ning mille tõttu esineb põhjendatud kahtlus, et piisava järelevalve teostamise võimatuse tõttu võidakse kahjustada vanglas asuvate isikute õigushüvesid. Sellistel juhtudel peab vanglateenistusel olema võimalus võtta täiendavaid meetmeid vanglas julgeoleku tagamiseks.
4.7.Kuigi VangS § 8 lg 2 lisamine seadusesse oli vastava seaduseelnõu seletuskirjast nähtuvalt kantud praktilisest vajadusest piirata ennetavalt nende kinnipeetavate liikumisvabadust, kes on potentsiaalsed süstemaatilised distsipliinirikkujad (vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 964 SE, Riigikogu X koosseis), ei ole kohtu hinnangul välistatud VangS § 8 lg 2 alusel kinnipeetava liikumisõiguse piiramine ka juhul, kui temast endast täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise vajadust ei tulene. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla õigust kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid ka isikute suhtes, kes pole ise õigusrikkumist toime pannud, kuid kelle julgeolek on ohustatud (vt Riigikohtu 20.04.2011. a otsus nr 3-3-1-94-10, p-d 12–13). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Nii nagu iga vanglateenistuse rakendatav täiendav julgeolekuabinõu, peab aga ka sellisel juhul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega ning meede peab olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
4.8.Kaebaja õiguste piiramine käesolevas asjas vaidluse all olevate korraldustega on olnud õiguspärane ja proportsionaalne. Puudub vaidlus, et Viru Vangla V7 osakonna näol on tegemist tugevdatud järelevalvega osakonnaga, kus viibivatest kinnipeetavatest tulenevaid riske on hinnatud sedavõrd suureks, et nad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Seetõttu on osakonnas järelevalve teostamisele, sh valvurkoosseisule kehtestatud tavapärasest rangemad tingimused. Näiteks sätestab justiitsministri 23.07.2013 määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ lisa 5 p 3 (ka sama määruse § 9 lg 3, § 13 lg 3, § 17 lg 2 ja § 21 lg 2) vanglaametnikele, kes kuuluvad üksusesse, kelle põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist, kõrgemad kehalise ettevalmistuse nõuded. Justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ (määrus nr 20) § 142 kohaselt on pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalve ja vangistuse täideviimise korraldamise ülesanne Viru Vangla teisel üksusel (määruse nr 20 § 7 lg 3 p 2). Justiitsministri 26.03.2008 määruse nr 11 „Viru Vangla
teenistujate koosseis“ §-s 1 toodud andmete kohaselt kuulub Viru Vangla II üksuse koosseisu 5 vanemvalvurit ja 22 valvurit, s.o kokku 27 ametnikku.
4.9.Kõnealused V7 osakonna osaliselt lukustamised on leidnud aset 2019. a jaanuaris, mais, juunis ja juulis. Kohtumenetluses esitatud vastustaja selgituste (3-19-1107, tl 73–74p) kohaselt oli vähemalt kuni Viru Vangla 14.06.2019. a korralduse andmise ajani Viru Vangla II üksuse valvuri ja vanemvalvuri 27 ametikohast täidetud 20 ehk täitmata oli 26% ametikohtadest. Alates Viru Vangla 22.06.2019. a korralduse andmise ajast oli aga 27 ametikohast täidetud 21 ehk täitmata oli 22% ametikohtadest. Vangla on edastanud kohtule andmed ka selle kohta, et täitmata ametikohtade tingimustes tegid Viru Vangla II üksuse ametnikud keskmiselt ületunde 2019. a jaanuaris 20,17 tundi (enim ületunde teinud ametnik tegi ainuüksi jaanuaris 84 ületundi), mais 12,11 tundi, juunis 30,74 tundi ning juulis 5,86 tundi. Vajalikul arvul ametnike tagamiseks on tehtud ametnikele väljakutseid ning väljakutsete alusel on ametnikud töötanud 2019. a jaanuaris 48 tundi, mais 299 tundi (24,98 vahetust), juunis 256 tundi (21,3 vahetust) ning juulis 192 tundi (16 vahetust).
4.10.Kõnealuste korralduste andmise aegadest (sh allkirjastamise kellaajast) nähtub, et korraldused, millega piirati kinnipeetavate liikumisõigust nädalavahetustel (sh laupäevadel 08.06.2019 ja 15.06.2019), on antud nendele päevadele eelnevatel reedetel tööpäeva teises pooles; 06.06.2019, 13.06.2019 ja 22.06.2019 on liikumisõiguse osaline piiramine otsustatud sama päeva hommikul ning liikumisõiguse piiramine jaanipäeval ehk 24.06.2019 otsustati samuti sellele eelneval viimasel tööpäeval ehk reedel. Seda arvestades on usutavad vangla väited, et kinnipeetavate liikumisõiguse piiramine otsustati alles siis, kui selgus, et piisava arvuga valvemeeskonna tagamine ei ole ühelgi viisil võimalik, ning vanglal esines osakondade osaliseks lukustamiseks tugevdatud järelevalvega osakonnas julgeoleku tagamise eesmärgil vahetu vajadus. Seda, et vangla püüdis osakondade lukustamist vältida, kinnitab nii vangla poolt välja toodud vanglaametnike tehtud ületundide ja väljakutsete arv kui ka see, et kinnipeetavatele siiski võimaldati osakonna piires liikuda vähemalt 1,5 tunni jooksul päevas.
4.11.Kaebaja ei ole viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis annaks alust arvata, et vaidlusalustel kordadel V7 osakonna osaline lukustamine oleks piiranud ebaproportsionaalselt tema õigusi. Seevastu on vangla esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub, et kaebaja esitas vanglale korduvalt (21.06.2019, 22.06.2019, 23.06.2019, 25.06.2019, 26.06.2019, 27.06.2019, 29.06.2019, 30.06.2019, 01.07.2019 ja 04.07.2019; 3-19-1107 kd, tl-d 25–29) taotlusi tema kambri lukustamiseks ajal, mil päevakava järgi oli ette nähtud osakonnas liikumiseks vaba aeg.
4.12.Vaidlusaluste korralduste alusel ei saa kaebaja liikumisõiguse piiramise õigusvastasust kaasa tuua kaebaja väited sellest, et ta sai korraldustega tutvuda alles pärast nende saamist teabenõuete alusel. Korralduste kohaselt tuli II üksuse vanemvalvuril korraldada nende suuline tutvustamine V7 ja V8 osakonna kinnipeetavatele vahetult enne osakonna sulgemist. Vangla selgitas, et osakondade lukustamisest teavitati kinnipeetavaid kas läbi üldise kõneterminali või suuliselt iga kambri kinnipeetavaid valvurite vahendusel. Kohtul puudub seega piisav alus arvamaks, et kaebajat enne osakonna osalist lukustamist vaidlusaluste korralduste andmisest ei teavitatud. Korralduse teatavaks tegemine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 tähenduses hõlmab ka selle tutvustamist suuliselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.05.2020. a otsuse resolutsiooni p 2 ja tema kaebus rahuldada.
5.1.Kaebaja leiab, et kohus eiras tema esitatud fakte, mis kinnitavad, et kaebajat hoiti viis päeva suletud kambris julgeolekuosakonnas teadliku provokatsiooni tõttu, mille tagajärgi teadsid nad ette. Asja lahendamiseks oleks piisanud uue toidujagaja määramisest, s.t probleem oleks olnud lahendatud järgmiseks või hiljemalt ülejärgmiseks toidukorraks. Vangla provotseeris kinnipeetavatele sobimatu toidujagaja määramisega ise teadlikult olukorra, mis tõi kaasa rahumeelse protesti, mida vangla hindas ohuks vangla julgeolekule ning võttis sedasi kaebajalt õiguse osakonna piires neli tundi päevas liikuda. Isegi kui kohus kaebaja esitatud fakte ei uskunud, on ilmselge, et vaidlusaluse probleemi oleks õigesti toimides mõne tunniga kõrvaldada saanud.
5.2.Halduskohus nõustus vangla väitega, et kui kaebaja kambrit ei oleks koos teiste kambritega suletud, oleks sellega kaasnenud oht julgeolekule. Vangla peab oma väite tõestamiseks esitama faktilised asjaolud ja kaalutluskäigu, kuid ei ole seda teinud.
5.3.Halduskohus eiras seda, et kaebaja vabadust piiravad haldusaktid peavad olema vormistatud kirjalikult ning need jõustuvad alles pärast nende kaebajale tutvumiseks esitamist. Kaebaja sai tema õigusi piiravate haldusaktidega tutvuda alles pärast teabenõude esitamist.
5.4.Selleks, et õigusi piirav haldusakt oleks õiguspärane, peab esinema faktiline alus, mis lubab rakendada õigusi piiravat seadust (HMS § 56 lg 2). Samuti tuleb piirangut seades ära näidata kaalutluskäik, mis viis teadaolevate faktide hindamise käigus tehtud otsusele (HMS § 56 lg 3). Käesoleval juhul puudus kõigil kaebaja õigusi piiranud haldusaktidel põhjendav osa ja need on algusest peale tühised. Vangla esitas alles kohtumenetluses piirangu põhjuse. Vangla väite kohaselt ei olnud piirangute seadmise hetkel piisavalt valvureid ning seetõttu sai hoida osakonna avatuna vaid lõunasel ajal. Kui lõunasel ajal oli tööl nt kaks valvurit, oleks nad saanud valvata ka hommikusel ja õhtusel ajal. Vangla pole esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks neil takistanud oma tööd teha. Kui kohus oleks välja nõudnud sellel ajal tööl olnud ametnike arvu ja võrrelnud seda vangla esitatud andmetega oleks need ilmselt kokku langenud, s.t tõendanud, et tegemist on halva planeerimise, mitte töötajate nappusega.
5.5.Halduskohtu viide sellele, et kaebaja on ise korduvalt esitanud kambri sulgemise taotlusi, on asjakohatu. Kambri ukse sulgemine on teatud juhtudel ebameeldiv paratamatus. Kaebaja oli kambris 703, mille uks avaneb koridori, mille taga on osakonna üldruum, kus tehti jõutrenni, mängiti lauatennist ja doominot ning vesteldi ja vaieldi. Lärm kambris oli nii kõva, et kui kaebaja tahtis raadiot kuulata või kirja kirjutada, pidi ta laskma ukse sulgeda.
5.6.Halduskohtu väide nagu kaebaja poleks põhjendanud, kuidas vangla tegevus tema õigusi rikkus, on asjakohatu. Kaebaja esitab siinkohal palutud põhjendused: vangla piiras kaebaja õigust liikuda osakonna piires neli tundi ja võttis temalt sedasi võimaluse lähedastega suhelda (telefoni kasutamine); seda tehti tühiste haldusaktide alusel (ei tutvustatud ja puudus faktiline alus); tekitati tunne, et kaebaja on valvurite omavoli ohver (kirjalikud korraldused sai kaebaja nädalaid hiljem), ning rikuti hea halduse tava (kuigi puudus takistus haldusaktide tutvustamiseks). Selline olukord ei pea vangistusega paratamatult kaasnema ning kaebaja leiab, et see on alandav.
6.Vastustaja märgib oma vastuses, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, nagu peaks vangla alluma vangide subkultuursetele põhimõtetele. Sisuliselt kinnitab ka kaebaja ise, et alus osakonna sulgemiseks oli olemas, kui osad vangid keeldusid toitu vastu võtmast. Samuti jääb vangla seisukohale, et
osakonna ajutine lukustamine olukordades, kui erandlikult ei olnud võimalik tagada järelevalvet, võis olla küll ebameeldiv, kuid see ei ületanud ebameeldivuse mõistlikku taset VangS § 41 lg 1 tähenduses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 21.05.2020. a otsus muutmata. Halduskohus ei eksinud vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme, samuti on halduskohtu otsus väga põhjalik, selle selgitused jälgitavad ning kooskõlas uuritud tõendite ja seisukohtadega, mistõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et halduskohus eiras tema esitatud faktilisi asjaolusid (vangla subkultuur ja selle järgimise vajadus suurema osa kinnipeetavate poolt; julgeolekuosakonna teadmine sellest, et toidujagajaks määratud isiku käest ei hakata toitu vastu võtma) mis kinnitavad, et kaebajat hoiti viis päeva suletud kambris julgeolekuosakonna teadliku provokatsiooni tõttu, mis on omakorda fakt. Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, nagu peaks vangla oma tegevuses arvestama vangide väidetavate subkultuurist tingitud põhimõtetega. Iseenesest ei saa eitada, et vanglates subkultuur esineb ja teatud kinnipeetavate gruppides seda ka järgitakse suuremal või vähemal määral, kuid sellest ei saa järeldada, et kui vanglaametnikud teevad mingi otsustuse, mis kinnipeetavate arvates nende kultuuriga kokku ei lähe, siis on see otsus tehtud teadlikult ja tahtlikult kinnipeetavate provotseerimiseks. Ammugi ei saa sellist väidet nimetada faktiks, sest fakt on teadupärast tõsiasi, mis tõesti toimub või eksisteerib. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et Viru Vangla 03.11.2018. a korraldus nr 1-4/1142-1 V7 osakonna kambrite uste lukustamiseks alates 03.11.2018 kella 7.00-st põhjusel, et 02.11.2018 keeldus 22 kinnipeetavat osakonnas toitu vastu võtmast, oli lihtsalt vangla julgeolekuosakonna teadlik provokatsioon selleks, et halvendada kinnipeetavate olukorda. Viidates vangla subkultuurile ja sellega seotud kinnipeetavate käitumisele kinnitab kaebaja sisuliselt ise, et objektiivne alus osakonna sulgemiseks oli olemas, kuna osad vangid keeldusid toitu vastu võtmast. 03.11.2018. a korralduse kohaselt lukustati kambrite uksed vangla julgeoleku tagamiseks, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks ning 02.11.2018 aset leidnud sündmuste täpsete asjaolude väljaselgitamiseks. Tulenevalt 02.11.2018 vanglas toimunust on igati usutav, et vanglal oligi vajadus välja selgitada, kas tegemist on kinnipeetavate endi vaba otsusega või kaasvangide õigusvastase mõjutuse tulemusega ja samuti hinnata toidust keeldumisega seonduvaid üldisi riske vangla julgeolekule. See, mida ja kuidas ning millise aja jooksul vastustaja tegi vangla julgeoleku tagamiseks, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks ning 02.11.2018 aset leidnud sündmuste asjaolude väljaselgitamiseks, oli vastustaja pädevuses ning selle otstarbekust halduskohus ei kontrolli. Seega ei ole siinkohal asjakohased kaebaja väited, et tema arvates oleks probleemi lahendamiseks piisanud üksnes kiiresti uue toidujagaja määramisest. Samuti tuleb tähele panna, et 03.11.2018 alanud kambrite lukustus ei kestnud ülemäära kaua, kuna Viru Vangla 08.11.2018. a korraldusega avati V7 osakonna kambrid 08.11.2018 alates kella 09.50-st.
9.Ringkonnakohtu arvates ei ole kuidagi vale ka see, kui halduskohus nõustus vangla väitega, et kui kaebaja kambrit ei oleks koos teiste kambritega suletud, oleks sellega kaasnenud oht vangla julgeolekule.
VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Seega lubab VangS § 8 lg 2 vanglateenistusel julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumise ärahoidmiseks teatud juhtudel kõrvale kalduda VangS § 8 lg-ga 1 kinnipeetavale tagatud üldisest elukorraldusest, so piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust osade kambrite või ka teatud osakondade lõikes. VangS § 8 lg-s 2 sätestatud meetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõu alaliigiga VangS § 69 lg 2 p-i 1 mõttes, mis on erinevalt VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud meetmest ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga, nt kogu osakonnas paiknevate kinnipeetavate liikumisja suhtlemisvabaduse piiramiseks. Seega on sellise meetme kohaldamise võimalus seaduses ette nähtud. VangS § 8 lg 2 võimaldab eelnevast tulenevalt piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul julgeolekuohtu ei tulene. Samuti on kohtupraktikas tunnustatud vangla õigust kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid isikute suhtes, kes pole ise õigusrikkumist toime pannud, kuid kelle julgeolek on ohustatud (vt Riigikohtu 20.04.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p-d 12–13). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Tulenevalt VangS § 66 lg-st 1 on vangla kohustatud tagama julgeoleku vanglas. VangS § 8 lg 2 võimaldabki kinnipeetavate suhtlemis- ja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Tegemist on ennetava meetmega ja ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole samuti oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt Riigikohtu 13.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09). Kuna VangS § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks, siis ei saa vangla jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Ja nagu eelnevalt juba märgitud, on vanglas julgeolekukaalutlustel liikumispiirangute kohaldamine vangla kaalutlusotsustus, mille puhul saab halduskohus kontrollida üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist, mitte aga hinnata eraldivõetult selle otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).
10.Halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust ka need kaebaja väited, et tema vabadust piiravad haldusaktid peavad olema vormistatud kirjalikult ning jõustuvad alles pärast nende kaebajale tutvustamist, kuid kaebaja sai tema õigusi piiravate haldusaktidega tutvuda alles pärast vanglale teabenõude esitamist. VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Asja materjalidest nähtuvalt on kõik korraldused, millega vastavad erandid tehti ja ka kaebaja kamber osakonnas V7 VangS § 8 lg-s 1ettenähtud ajast erinevalt lukustati, tehtud kirjalikult ja ajaliselt enne kambrite lukustamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluste korralduste alusel kaebaja liikumisõiguse piiramise õigusvastasus ei saa tuleneda sellest, et kaebaja sai korraldustega väidetavalt tutvuda alles pärast nende saamist teabenõuete alusel. Korralduste sisu kohaselt tuli II üksuse vanemvalvuril korraldada nende suuline tutvustamine V7 ja V8 osakonna kinnipeetavatele vahetult enne osakonna sulgemist. Vangla selgitas, et osakondade lukustamisest teavitati kinnipeetavaid kas läbi üldise kõneterminali või suuliselt
kambri kaupa valvurite vahendusel. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis Viru Vangla vastavaid selgitusi osakonna lukustamise korralduste tutvustamise kohta ümber lükkaks, peab ringkonnakohus Viru Vangla selgitusi usutavateks. Samuti märgib kaebaja ise halduskohtule esitatud avalduses, et 06. ja 07.07.2019. a piirangutest sai ta teada loenduse ajal ning korralduse edastas neile valvur (3-19-1107 kd, tl 42). Ringkonnakohtul puudub seega alus arvata, et kaebajat enne osakonna osalist lukustamist vaidlusaluste korralduste andmisest üldse ei teavitatud või jäeti ta teavitamata kõikidest teistest piirangutest, välja arvatud 06. ja 07.07.2019. a piirangud. Korralduse teatavaks tegemine HMS § 61 lg 1 tähenduses hõlmab ka selle tutvustamist suuliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Vangla tutvustas kaebajale korraldusi V7 osakonna kambrite lukustamiseks VangS § 8 lg-s 1ettenähtud ajast erinevalt 2018. a novembris, 2019. a jaanuaris, mais, juunis ja juulis, mistõttu ei olnud kaebaja kambri lukustamine vastavates korraldustes märgitud ajal õigusvastane korralduste kaebajale tutvustamata jätmise tõttu.
11.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et käesoleval juhul puudus kõigil tema õigusi piiranud haldusaktidel põhjendav osa ja need on seetõttu algusest peale tühised. Tühise haldusakti tunnused sätestab HMS § 63 lg 2 ja ringkonnakohtu hinnangul ei vasta tühise haldusakti tunnustele Viru Vangla 03.11.2018. a korraldus nr 1-4/1142-1 ega ka ükski halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendava osa p-s 16 loetletud korraldustest. VangS § 8 lg 2 alusel tehtava otsuse näol on tegemist vangla kaalutlusotsusega ning sättest nähtuvalt on selle kohustuslikuks eelduseks põhjendatud vajaduse olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja kõigi eelpoolnimetatud korralduste alusel kambrite lukustamist kohaldades käitunud õiguspäraselt. Korralduses nr 1-4/1142-1 on märgitud, milline on vangla julgeolekuosakonna ametnikele teatavaks saanud asjaolu, mis vangla julgeolekut ohustab ning miks on osakonna V7 sulgemine vajalik. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja kambrite lukustamise meedet kohaldanud ka ülemäära pikaks ajaks. Kambrid lukustati viidatud korralduse alusel 03.11.2018 kella 07.00-st ja avati 08.11.2018 kell 09.50, mis võimaldas vastustajal julgeolekuohtudega seonduvates asjaoludes selgust saada ning uurimise sellist ajalist kestust ei saa antud juhul meetme kohaldamise eesmärke arvestades pidada ebaproportsionaalseks. 2019. a jaanuaris, mais, juunis ja juulis antud korraldustes on samuti märgitud, et osakondade osaline lukustamine on vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks tulenevalt vangla töökorralduslikust vajadusest. Kõnealustes korraldustes on seega viited nii õiguslikule alusele (VangS § 8 lg 2 ja § 66 lg 1) kui ka faktilisele alusele. Möönda võib, et haldusaktide faktiline motiveering ei ole kõige põhjalikum, kuid see ei muuda motiveeringut olematuks ja seega ei saa kõnealustele korraldustele ette heita HMS §-s 56 sätestatud põhjendamisnõude rikkumist ja haldusakte ainuüksi seetõttu õigusvastaseks pidada. Korralduste tegemisel selgete kaalutluste märkimata jätmine ei muuda neid samuti veel õigusvastaseks. Ehkki kaalutlusi ei ole korraldustes välja toodud sõnaselgelt, on eelkirjeldatud haldusakti põhjendustest need kaalutlused siiski selgelt järeldatavad. Põhjendused viitavad 03.11.2018. a korralduse puhul üheselt sellele, et haldusakti andja arvates tähendas kinnipeetavate poolt eelmisel päeval toidu vastuvõtmisest keeldumine seda, et võib esineda oht vangla julgeolekule ning kinnipeetavate julgeolekule. 2019. a jaanuaris, mais, juunis ja juulis antud korraldustest on aru saadav, et osakondade osaline lukustamine on põhjustatud erakorralisest olukorrast, s. o konkreetsetel päevadel tekkinud vangla töökorralduslikust vajadusest ning on vajalik sellises olukorras vangla üldise julgeoleku tagamiseks ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Seda, milles korraldustes märgitud vangla töökorralduslik vajadus täpsemalt seisnes, selgitas vastustaja halduskohtule täiendavalt näiteks oma 08.08.2019. a vastuses ja eriti detailselt 17.02.2020. a selgitustes vastusena halduskohtu 28.01.2020. a määrusele. Kuna vastustaja viitas 2019. a korraldustes ajutiste piirangute alusena
vangla töökorralduslikele vajadustele, siis ei ole kahtlust, et piirangute kehtestamisel lähtutigi neist vangla töökorralduslike probleemidega seotud kaalutlustest, mida vastustaja hilisemalt kohtumenetluses täpsemalt lahti selgitas. Samuti on kõnealustest haldusaktidest järeldatav, et julgeolekuohu vältimist pidas vangla olulisemaks kui kinnipeetavate õiguste ajutist piiramist kambrite lukustamise näol. Arvestades korralduste resolutsiooni sisu (kambriuste lukustamine teatud kellaaegadel) on ilmselge, et vangla teadvustas endale sellega kaasnevaid tagajärgi (piiratakse osaliselt kinnipeetavate õigusi osakonnasiseselt liikuda) ning ringkonnakohtu arvates ei saa neil asjaoludel Viru Vanglale ette heita, et ta jättis kaalumata olulise asjaolu ehk VangS § 8 lg-st 1 tuleneva õiguse. Nagu märgitud, ilmneb korraldustest, et vangla ja kinnipeetavate julgeoleku tagamist pidas vastustaja seekord kaalukamaks õigushüveks kui kinnipeetavate õigust liikuda osakonna piires vähemalt neli tundi päevas. Kuna kõnealused korraldused on vähemalt minimaalselt nõutavas ulatuses põhjendatud ja neist on järeldatavad ka kaalutlused, on ringkonnakohtu arvates korraldused kontrollitavad. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et viidatud korralduste alusel kambrite sulgemine oli proportsionaalne. See oli vajalik vangla ja kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks ning sellest loobuti siis, kui 02.11.2018. a intsidendiga seoses olid välja selgitatud kõik olulised asjaolud ehk teisisõnu siis, kui oli selgunud, et julgeolekuohtu ei ole või seda on võimalik vältida muude vahenditega. Vangla töökorralduslike probleemidega seotud piirangutest loobuti samuti kohe, kui tugevdatud järelevalvega osakonnas oli võimalik vajalik valvurite isikkoosseis tagada, mida tõendab ka asjaolu, et kinnipeetavatel võimaldati siiski ka igal piirangupäeval osakonna piires liikuda vähemalt 1,5 tundi päevas.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks ei ole samuti kaebaja väide, et kui lõunasel ajal oli tööl näiteks kaks valvurit, oleksid nad saanud valvata ka hommikusel ja õhtusel ajal ning vangla pole esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks neil valvuritel takistanud oma tööd teha. Iseenesest on õige see, et piisaval hulgal valvurite puudumine ei saa üldjuhul anda vanglale õigust piirata kinnipeetavate õigusi. Samas tuleb nõustuda vastustaja ja halduskohtuga, et siiski võib ette tulla ka erandlikke olukordi, mis ei sõltu täielikult vanglast, ei ole ettenähtavad ning mille tõttu võidakse piisava järelevalve teostamise võimatuse tõttu kahjustada vanglas asuvate isikute õigushüvesid ja vangla üldist julgeolekut. Viru Vangla V7 osakonna näol on tegemist tugevdatud järelevalvega osakonnaga, kus viibivatest kinnipeetavatest tulenevaid riske on hinnatud nii suureks, et nad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Seetõttu on osakonnas järelevalve teostamisele, sh valvurite koosseisule kehtestatud tavapärasest rangemad tingimused. Samuti on kinnipeetavate üle järelevalve teostamine ning seeläbi isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamine kaalukas avalik huvi. Ebatõhusa järelevalve tagajärjed võivad olla rasked nii kinnipeetavatele kui ka vangla üldisele turvalisusele. Lühiajaliste kambrite lukustamiste puhul, kus kinnipeetavate vaba liikumist osakonnas piirati päeva jooksul ainult osaliselt, tingis lukustamise vastustaja selgituste kohaselt asjaolu, et erakorraliselt ei olnud neil päevadel võimalik tagada osakonnas piisaval arvul valvemeeskonna liikmeid. Miks neil konkreetsetel päevadel selline erakorraline olukord tekkis, on vastavalt vangla selgitustele põhjalikult kirjeldatud halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendava osa p-des 22 ja 23 ning ringkonnakohus ei hakka käesolevas otsuses seda üle kordama, nõustudes halduskohtu hinnanguga, et erandlikus olukorras, kus piisava järelevalve teostamise võimatuse tõttu võidakse kahjustada vanglas asuvate isikute õigushüvesid, peab vanglateenistusel olema võimalus rakendada täiendavaid meetmeid vanglas julgeoleku tagamiseks.
13.Halduskohus märkis vaidlusaluse otsuse p-s 25 õigesti, et kaebaja ei ole esitatud kaebuses ja täiendustes viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis annaks alust arvata, et vaidlusalustel kordadel V7 osakonna osaline lukustamine oleks piiranud ebaproportsionaalselt tema õigusi.
Apellatsioonkaebuses toob kaebaja välja, et vangla piiras tema õigust liikuda osakonna piires neli tundi ja võttis temalt sedasi võimaluse lähedastega suhelda (telefoni kasutamine); seda tehti tühiste haldusaktide alusel (neid ei tutvustatud ja korraldustes puudus faktiline alus); tekitati tunne, et kaebaja on valvurite omavoli ohver (korraldused sai kaebaja nädalaid hiljem), ning rikuti hea halduse tava (puudus takistus haldusaktide tutvustamiseks koheselt). Mis puudutab korralduste väidetavat tühisust ning nende tutvustamist, siis neid küsimusi käsitles ringkonnakohus juba eespool. Vaidlust ei ole selles, et vangla piiras kaebaja õigust liikuda osakonna piires 03.11.2018. a korralduse nr 1-4/1142-1 alusel 03.11.2018 kella 07.00-st kuni 08.11.2018 kella 09.50-ni, s.o viiel päeval järjest ning 2019. a jaanuaris, mais, juunis ja juulis antud korraldustes kuuel nädalavahetusel, kahel neljapäeval, kolmel laupäeval ja ühel esmaspäeval selliselt, et kaebaja sai nimetatud päevadel osakonnas nelja tunni asemel liikuda 1,5-2 tundi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusalustel kordadel V7 osakonna osaline lukustamine ei piiranud ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi ning osakonna ajutine lukustamine olukordades, kui erandlikult ei olnud võimalik tagada järelevalvet, võis olla küll kaebajale ebameeldiv, kuid see ei põhjustanud talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui olukord, mis paratamatult kaasneb vanglas või arestimajas kinnipidamisega VangS § 41 lg 1 tähenduses. Seda, et vangla püüdis osakondade lukustamist vältida, kinnitab nii vangla poolt välja toodud vanglaametnike tehtud ületundide ja väljakutsete arv kui ka see, et kinnipeetavatel siiski võimaldati osakonna piires liikuda vähemalt 1,5 tunni jooksul päevas. Kuna käesoleval juhul kaalus ka ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õiguste täiendava piiramise üles vangla üldise julgeoleku tagamise ja õigusrikkumiste ärahoidmise eesmärk, ei ole antud kaasuse asjaolusid arvesse võttes alust leida, et vangla oleks talitanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kaebaja suhtes viimase inimväärikust alandavalt. Tegemist on seadusliku sanktsiooniga ning lisaks on käesoleva vaidluse asjaoludest nähtuvalt täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine olnud ka vajalik ja proportsionaalne, sest alternatiivsed meetmed sama eesmärgi saavutamiseks samavõrd efektiivselt antud juhul puudusid. Vangla kohaldas korralduste andmisel kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestades teadaolevaid asjaolusid, samuti kaaluti põhjendatud huvi – julgeolek vanglas. Kaebaja vabadust oli võrreldes tavapärasega õigustatult piiratud, lähtudes huvist tagada vangla julgeolek (VangS § 66 lg 1). Piirangute seadmise eesmärki ja nende kohaldamise kestust arvestades ei olnud need piirangud ülemäärased. Väite, et piirang oli ebaproportsionaalne, kuna sellega piirati ka tema helistamise õigust (kambris ei saanud telefoni kasutada), on kaebaja esmakordselt esitanud alles apellatsioonkaebuses. Selle väitega seoses märgib ringkonnakohus, et 2019. a jaanuaris, mais, juunis ja juulis antud korraldustes märgiti eraldi ära, et helistamist võimaldatakse kinnipeetavatele peale osakonna avamist vastavalt päevakavale või erandkorras põhjendatud taotluse alusel. 03.11.2018. a korralduses nr 1-4/1142-1 helistamise osas eraldi märget küll ei ole, kuid asja materjalidest ega kaebaja väidetest ei nähtu, et olenemata 03.11.2018. a korraldusest ei tagatud talle helistamise võimalust ka ülejäänud nädalapäevadel, s.o VSkE § 51 lg-s 2 sätestatud korras ehk vähemalt kord nädalas. Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 järgi võimaldatakse osakonnas V7 paiknevate kinnipeetavate päevakava järgi kinnipeetaval helistada kolmel ajavahemikul päevas (9.55-10.55, 13.00-15.00, 17.50-18.50 või 11.00-12.00, 15.05-17.05, 18.55-19.55) olenevalt sellest, kus tema kamber osakonnas paikneb. Mis puudutab veel helistamise õigust ja võimalust seoses 2019. a antud korraldustega, siis peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vangla 22.06.2019. a korralduse nr 1-4/700-1 alusel kehtestatud piiranguga laupäeval 22.06.2019, mil osakond oli lukustatud kell 12.00–18.00 ja kaebaja sai osakonnas liikuda päevakava järgi kas 11.00–12.00 või 18.55–19.55, on kaebaja esitanud vanglale avalduse sulgeda tema kambriuks muuhulgas ka ennelõunasel ja
pealelõunasel kambri lahtioleku ajal, aga seda peale helistamist (3-19-1107 kd, tl 25). Seega võib eelkirjeldatust järeldada, et 2019. a jaanuaris, mais, juunis ja juulis antud korraldustes toodud piirangute ajal oli kaebajale helistamise võimalus tagatud ajal, kui ta osakonnas päevakava järgi liikuda sai, s.o selliselt, nagu kõnealustes korraldustes ka helistamise kohta märgitud on. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust asuda seisukohale, et vaidlusalustel kordadel oleks V7 osakonna osaline lukustamine piiranud ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi põhjusel, et sellega piirati ka tema helistamise õigust.
14.Kuna halduskohus pidi hindama, kas korraldustega kohaldatud piirangud ehk liikumisvabaduse ajutine piiramine on kaebaja osas proportsionaalne, s.o taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas, siis võis halduskohus hindamisel arvestada ka seda asjaolu, et kaebaja on ise korduvalt esitanud vanglale oma kambri sulgemise taotlusi ajaks, mil päevakava järgi oli ette nähtud osakonnas liikumiseks vaba aeg. Ka ringkonnakohtu arvates viitab kirjeldatud olukord sellele, et 03.11.2018. a korraldusega, mille alusel kestis V7 osakonna lukustamine 5 päeva ja 2019. a jaanuaris, mais, juunis ja juulis antud korraldustes toodud piirangutega, mis hõlmasid järjest kas ainult ühte või maksimaalselt kahte päeva ning mil kaebaja siiski sai osakonnas vabalt liikuda vähemalt 1,5-2 tundi päevas, ei ole kaebaja VangS § 8 lg-st 1 tulenevat õigust ebaproportsionaalselt ja õigusvastaselt piiratud.
15.Ringkonnakohus jätab seega M. Mallene apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu vaidlusaluse otsuse muutmata.
16.Kuna kaebaja on vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning menetlusosalistel pole apellatsioonimenetluses olnud ka muid menetluskulusid, siis puudub vajadus lahendada käesoleva otsusega apellatsioonimenetluse kulude jaotamise küsimust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.