Potsdam OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.05.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/038681-11 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Potsdam OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja MK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Potsdam OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
05.02.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Potsdam OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.06.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1379 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-1379 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kohustas 30.05.2017 maksotsusega nr 12.2-3/038681-11 Potsdam OÜ-d tasuma maksusumma 303 575 eurot. Maksuotsuse lahutamatuks lisaks on 24.04.2017 kontrollakt nr 12.2-3/038681-10. Potsdam OÜ soetas veebruar-mai 2016 OÜ Sigmonton poolt väljastatud arvete kohaselt 13 Volvo ja DAF marki veoautot ning veokite varuosasid 1 078 000 euro eest ning arvestas arvetele lisatud käibemaksu 215 600 eurot sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhaldur tuvastas, et Potsdam OÜ on osalenud maksupettuses, mis seisnes selles, et Potsdam OÜ seaduslik esindaja Rait Pohlak ostis sadulveokid ise Leedu ja Poola äriühingutelt ning varuosad tundmatult kolmandalt isikult, kuid kajastas sisendkäibemaksu arvestuses OÜ Sigmonton fiktiivseid arveid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kahtluse all ei ole tehingutes kajastatud sadulveokite ja varuosade olemasolu, kuid Potsdam OÜ esitatud teave on kogutud tõenditega vastuolus, mis viitab tehingu mittetoimumisele dokumenteeritud viisil. RP väitis maksuhaldurile, et enamasti toimus veokite tellimuste esitamine suulises vormis, samas OÜ Sigmonton tehingute aegse seadusliku esindaja ML sõnul suheldi meili vahendusel. RP väitel maksis ta iga veoki puhul sularahas käsiraha 10 000 eurot, kuid ML seletuse järgi toimus sularahatehing üks kord ja summas 1000 eurot. ML tõi välja, et ta andis RP-le OÜ Sigmonton pangakaardi, et viimane saaks ise äriühingu kontolt raha välja võtta. RP sellist asjaolu maksuhaldurile aga ei avaldanud. Eelnevast nähtub, et Potsdam OÜ juhatuse liikmel oli vahetu juurdepääs OÜ Sigmonton rahalistele vahenditele. Potsdam OÜ raamatupidamise kohaselt teostati perioodil 25.02.-06.05.2016 äriühingu kassast OÜ Sigmonton juhatuse liikmele ML-le väljamakse kümnel korral 125 220 euro ulatuses. Eeltoodu ei ole usutav, arvestades, et ML sellist sularahaga tasumist ei mäleta. OÜ Sigmonton arvetel märgitud ettemaksed ei ühti Potsdam OÜ pearaamatu kontol „kassa“ kajastatud sularaha ettemaksu väljamaksetega ning sularaha väljamaksete kohta puuduvad valdavalt kassa väljamineku orderid. Visuaalse vaatluse põhjal on olemasolevatel Potsdam OÜ kassa väljamineku orderitel kasutatud ML allkirjatemplit, samuti on templit kasutatud müügilepingutel. Leedu ja Poola äriühingute esitatud arvete ja OÜ Sigmonton pangakontolt tehtud ülekannete kohaselt maksid veokid kokku 918 900 eurot. Potsdam OÜ maksis sõidukite eest 351 900 eurot rohkem, mis on majanduslikult ebamõistlik. Seejuures tuleb arvestada, et nii kontrollitaval perioodil kui ka varasemalt on Potsdam OÜ soetanud sõidukeid liikmesriikidest ka ise, mistõttu poleks vahetus soetamises olnud tema jaoks midagi ebatavalist või võõrast. OÜ Sigmonton ei ole reaalset majandustegevust omav äriühing. Äriühing tegeles toitlustusteenuse osutamisega seni, kuni 11.11.2015 sai juhatuse liikmeks ML. Äriühing kustutati 01.07.2016 käibemaksukohustuslaste registrist, sest ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. OÜ Sigmonton esitas perioodi veebruar-märts
kohta käibemaksudeklaratsioonid, kus müügikäive oli deklareeritud, kuid käibemaksu tasumist eelarvesse ei toimunud, sest tasumisele kuuluvat käibemaksu oli vähendatud samas suurusjärgus deklareeritud sisendkäibemaksu võrra. Äriühing ei deklareerinud kaupade ühendusesisest soetust ega sellest pöördmaksustamise korras tekkivat maksustatavat käivet. 2(10)
3-17-1379 Perioodi aprill-mai 2016 kohta deklaratsioone ei esitatud. Pangakonto väljavõttest nähtub, et Potsdam OÜ poolt kontole kantud raha on edasi kantud Leedu ja Poola äriühingutele ning ülejäänud raha on välja võetud sularahas või kantud AS-i Tavid ja valuutavahetuskontori vahendusel sularahas välja võetud. ML on väitnud, et kasutas kontolt välja võetud sularaha veokite eest tasumiseks ning andis selle isiklikult autojuhtidele üle. See ei vasta tõele. OÜ Sigmontoni suhtes alustati maksukontrolli, misjärel vahetati välja juhatuse liige Läti kodaniku KP vastu. ML tunnistas, et äriühingul oli 7 või 8 pangakaarti, mida ta andis osaliselt kasutada RP-le ja ka AS-le. Samuti andis ta AS-le enda ID-kaardi ja allkirja templi, et viimane saaks allkirjastada dokumente või e-maksuametis mingeid asju teha. Tehingutega seotud isikud on varasemalt tuttavad. RP sõnul tunneb ta ML umbes 3-5 aastat seoses sellega, et ta käib veokitel rehve vahetamas töökojas, kus ML töötab. AS tunneb ta juba aastaid, olles temaga suhelnud nii äriliselt kui eraeluliselt. AS tunneb ML 5 või enam aastat. RP on selgitanud, et äriühingu igapäevase majandustegevusega tegeles tema ise ja töötaja ES, kelle ülesandeks oli muu hulgas vastutada ka Euroopa vedude eest. ES ei osanud välja tuua, kellelt Potsdam OÜ perioodil veebruar-mai 2016 sadulveokeid ostis. Ta möönis, et võis anda korraldusi OÜ Sigmonton juhatuse liikmele ML-le, et viimane Maanteeametis veokid arvele võtaks ja ülevaatuse teostaks, aga seda esines üksikjuhtudel müügitehingu kiirendamiseks. ES sõnul tema ei valinud internetilehekülgedel sadulveokeid välja ning tema ja AS vahel suhtlust ei toimunud. Maksukontrolli käigus kasutati kriminaalasjas nr 15930000194 kogutud tõendeid ning sealt nähtub, et AS ja ES on suhelnud. Kirjavahetuse kohaselt on ES välja valinud Poolast sõiduki DAF ja pöördunud AS poole veoki spetsifikatsiooni saamiseks. ML ja ES vahelistest vestlustest nähtub, et ES mitte ainult ei andnud ML-le korraldusi veokite arvelevõtmiseks, vaid käis ise ML-ga Maanteeametis kaasas. ES suunas ML võtma OÜ Sigmonton pangakontolt raha välja. Eeltoodust tulenevalt ei ole ES ütlused usaldusväärsed. AS kinnitas maksuhaldurile, et ML pöördus tema poole abi saamiseks raamatupidamise korraldamiseks. AS olla koostanud Wordi dokumendi, kuhu pannud arve numbrid ja summad, seejärel summeerinud andmed tavalisel kalkulaatoril ning andnud teada summad käibemaksu ja käibe osas. Maksuhalduri küsimusele, kas AS-l oli õigus esitada arveid OÜ Sigmonton nimel, teha ülekandeid, võtta välja sularaha ja sõlmida lepinguid, ta ei vastanud. AS ei ole OÜ Sigmonton osanik ega juhatuse liige, samuti mitte volikirjaline esindaja või töötaja. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt asus AS autos ML allkirjapitsat, tema isikliku arvuti kõvakettalt kopeeritud andmetes sisaldus kaust „Sigmonton“, milles asusid kõik OÜ Sigmonton nimel vormistatud 16 arvet Potsdam OÜ-le. Lisaks asusid kopeeritud andmetes erinevate internetilehekülgede kasutajatunnused ja paroolid, sh tasuta arvete koostamise keskkonna kasutajatunnus ning OÜ Sigmonton meiliaadressi kasutajatunnus ja parool. Kaustas „Sigmonton“ asusid maksekorraldused Poola äriühingule ESA Trucks Polska sp. z.o.o. ja ML nimel koostatud pakkumine sõidukile DAF. Arvutis olevas kaustas „Downloads“ asusid failid, mis sisaldasid OÜ Sigmonton ja UAB Dotransa, OÜ Sigmonton ja UAB Vlantana ning OÜ Sigmonton ja ESA Trucks Polska sp. z.o.o. vahelisi arveid. AS sõidukis asus ML isikutunnistus koos ID-kaardi lugejaga. Mobiiltelefoni väljavõtte kohaselt suhtles AS Poola äriühingu esindajaga seoses veokite tellimise ja kohale toimetamisega. Seejuures kasutas ta sõnumites M nime ja dokumentide edastamiseks OÜ Sigmonton meiliaadressi. ML mobiilist nähtus tema suhtlus AS-ga, kus viimane andis talle korraldusi veokite vastuvõtmiseks ja pangast raha väljavõtmiseks. AS mobiiltelefonist tuleneva vestluse kohaselt oli just RP isikuks, kes otsustas, millises summas tuleb veoki maksumus arvele märkida ja kas ettemaksu arvel kajastatakse või mitte.
3(10)
3-17-1379 Potsdam OÜ kajastas sisendkäibemaksu hulgas OÜ Sigmonton väljastatud arvetel märgitud käibemaksu 215 600 eurot. Kuna OÜ Sigmonton ei ole kaupa müünud, puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Potsdam OÜ jättis perioodil veebruar-mai 2016 deklareerimata Leedu ja Poola käibemaksukohustuslastest äriühingutelt soetatud veokid kauba ühendusesisese soetusena 918 900 eurot. Seega saab sisendkäibemaksuna maha arvata 183 780 eurot ning Potsdam OÜ deklareeritud sisendkäibemaks väheneb 31 820 euro võrra. Samuti jättis Potsdam OÜ ühendusesisese soetuse pöördmaksustamise korras deklareerimata 20% maksumääraga käibena 918 900 eurot ja jätnud sellelt tasumata käibemaksu 183 780 eurot. Seega suureneb Potsdam OÜ käibemaksu tasumise kohustus 215 600 eurot (31 820+183 780). OÜ Sigmonton arvete alusel on tehtud väljamakseid sadulveokite eest 1 270 800 eurot. Olukorras, kus on tuvastatud, et ostja on reaalselt kauba soetanud ilma vahendajateta, tuleb lugeda kauba eest makstud summaks see, mis reaalselt jõudis Poola ja Leedu äriühinguteni, s.o 918 900 eurot. Tõendamist ei leidnud sularahas ettemaksete tegemine. Seega on 351 900 eurot läinud äriühingu seadusliku esindaja RP käsutusse ning sellelt summalt tuleb tasuda tulumaksu 87 975 eurot.
2.Potsdam OÜ palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsus tühistada. Maksuhaldur on oma seisukohad ja lõppjäreldused kujundanud peamiselt paralleelselt toimuvas kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal, mille usaldusväärsust pole kriminaalmenetluse käigus kohtulikult kontrollitud. Maksumenetluse käigus ei pöördutud vastavate riikide pädevate asutuste kaudu kauba müüjate poole, et selgitada välja, kes ikkagi oli kauba ostjaks. Kaebaja oli paralleelmenetluse tõttu asetatud olukorda, kus ta pidi loobuma mittesüüstamise privileegist. Õige pole maksuhalduri seisukoht, et ML ja RP ütlustes on olulised vastuolud. Kui maksuhalduri hinnangul olid isikute ütlused ebamäärased, oleks ta pidanud asjas tähtsust omavad asjaolud ise välja selgitama. Pangakaardiga seoses oleks tulnud tuvastada, mitmel korral ML oma pangakaardi RP kätte andis ning mis põhjusel. Kaebaja möönab, et see võis toimuda ühel korral, kuid põhjusel, et ML pidi tasuma Leedu või Poola autojuhile sularahas, kuid ei saanud minna sularaha välja võtma. Allkirjatempli kasutamine põhineb üksnes maksuhalduri oletusel, selle kohta ei ole koostatud käekirjaekspertiisi. Maksuhaldur ei ole menetluse käigus välja uurinud, kas ML ise kasutas allkirjatemplit. Tehingud olid kaebaja jaoks kasumlikud. Maksuhaldur ei saa sekkuda äriühingu majandustegevusse ja lugeda tehingud mittetoimunuks nende väidetavalt vähese kasumlikkuse tõttu. Kaebajal ei olnud kogemust ega kontakte Leedust ja Poolast sõidukite soetamiseks. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid on manipuleeritud ega ole täielikud.
3.Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus maksuotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja ei ole maksuhalduri tervikpositsiooni ümber lükanud. Kriminaalmenetluses kogutud tõendeid võib hinnata ka maksumenetluse raames. Sellise teabe kasutamine on üldjuhul lubatav. Tulenevalt vastavast kohtupraktikast ei vaja see seisukoht põhjalikumat motiveerimist. Tegemist on osaühingut puudutava maksumenetlusega, kuid iseenda ja oma lähendaste vastu tunnistama sundimise keelu kaitsealas on üldjuhul vaid füüsilised isikud. Olukorras, kus maksukohustuslane leiab, et üks või teine äriühingut puudutav dokument on ühtlasi ka juhatuse liikme kui füüsilise isiku vastu, tuleb seda konkreetset asjaolu kaaluda ning esitada vastav materjal või vastus võimalikuks peetavas osas. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, miks ühte või teist dokumenti polnud võimalik esitada. Vastustaja pole 4(10)
3-17-1379 maksukohustuse kindlaksmääramisel tuginenud üksnes kaasaaitamiskohustuse täitmise ebapiisavusele.
4.Potsdam OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.06.2018 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Väär ning tõendamata on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja soetas sadulveokid Leedust ja Poolast ise. Kui OÜ Sigmonton siiski soetas sadulveokid, muutuvad asjakohatuteks maksuhalduri väited, et arved ei vasta nõuetele. Maksuhaldur pole maksumenetluse käigus pöördunud Leedu ja Poola müüjate poole, et tuvastada, kas sõidukite soetajateks oli OÜ Sigmonton või Potsdam OÜ. Seega on maksuhaldur rikkunud uurimiskohustust. Olukorras, kus puuduvad tõendid, et OÜ Sigmonton ei soetanud sadulveokeid, puudub ka alus nimetatud asjaolu kahtluse alla seadmiseks. Kohus nõustus otsuses maksuhalduriga ning jättis tähelepanuta konkreetsed dokumentaalsed tõendid, mis vastustaja väiteid kummutavad. Kohus jättis tähelepanuta ESA Trucks Polska sp. z.o.o., Dotransa UAB ja Vlantana UAB arved ning nende arvete tasumist kinnitavad tõendid. Kui need tõendid olid kohtu hinnangul ebausaldusväärsed, oleks kohus pidanud oma seisukohta põhjendama. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja poolt 10.05.2018 esitatud tõendid, kust nähtub, et just ML suhtles Leedu ja Poola müüjatega. ML mobiiltelefoni 12.05.2016 vaatlusprotokollist nähtub, et ML mobiiltelefonis oli OÜ Sigmonton e-posti konto. See tähendab, et ML kasutas seda eposti aadressi. OÜ Sigmonton on e-posti teel suhelnud sadulveokite müüjatega nii autode ostmise, nende spetsifikatsioonide kui ka transpordi osas. OÜ-l Sigmonton on lisaks kaebajale olnud ka teisi kliente, suheldud on maksuhalduriga. Eeltoodu tõendab, et kontrolliperioodil tegeles OÜ Sigmonton ML juhtimisel majandustegevusega ning tegemist ei olnud varifirmaga. OÜ Sigmonton töötaja AS autost võetud sülearvuti kohta koostati 20.06.2016 vaatlusprotokoll. Seda on maksuhalduri poolt muudetud. Vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ-l Sigmonton on märkimisväärselt rohkem kliente kui kaebaja. AS elukohast ära võetud dokumentidest nähtub üheselt, et Leedu ja Poola äriühingud müüsid sõidukid just OÜ-le Sigmonton. Asjaolud, et enne ML juhatuse liikmeks saamist tegeles OÜ Sigmonton toitlustusteenuse osutamisega ning OÜ Sigmonton kustutati käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtlusega mittetegelemise tõttu, ei tõenda, et OÜ Sigmonton polnud sadulveokite müüjaks. Maksuhaldur pole tõendanud väidet, et OÜ Sigmonton ei tasunud kaebajale väljastatud arvetele märgitud käibemaksu. Isegi, kui see nii oli, ei saa see tõendada tehingute mittetoimumist. Kaebajale ei saa ette heita tema tehingupartneri käitumist. Ei saa väita, et ML ei mäletanud ettemaksu tasumist. 07.09.2016 suuliste seletuste protokolli kohaselt ei ole temalt midagi küsitud Potsdam OÜ poolt sularahas ettemaksu tasumise kohta. Samuti ei ole ML väitnud, et autode eest maksti Leedu ja Poola tarnijatele täielikult sularahas. AS oli sisuliselt OÜ Sigmonton töötaja. Seega ei saa äriühingu pangakaardi ja ML allkirjatempli tema käes olemine kuidagi tõendada tehingute mittetoimimist. ML on selgitanud, miks ta andis ühe pangakaardi RP kätte. See toimus vaid ühel korral, sest ML ei
5(10)
3-17-1379 saanud ise minna pangaautomaadis sularaha välja võtma. Puuduvad tõendid, et selline raha väljavõtmine toimus korduvalt. Läbiotsimisel pangakaarti RP juurest ei leitud. Kohus möönis otsuses lakooniliselt paralleelmenetluse võimalikkust ja kriminaalmenetluses kogutud tõendite lubatavust. Sisuliselt jättis kohus kaebaja seisukohad tähelepanuta. Kaebaja ei ole väitnud, et paralleelmenetlus on õigusvastane, vaid on rõhutanud, et olukorras, kus riik võimaldab kriminaalmenetluse ja maksumenetluse paralleelset toimumist, on oluline jälgida, et selle tulemusena ei rikutaks enese mittesüüstamise privileegi. Maksuhaldur peab sellisel juhul eriti hoolikalt järgima uurimispõhimõtte täitmise kohustust. Käesoleval juhul seda tehtud pole. Põhiseadusest ei tulene, et enese mittesüüstamise privileeg laieneb vaid füüsilistele isikutele. Juriidiline isik tegutseb oma juhatuse liikme kaudu, mistõttu puudutab menetlus ka füüsilist isikut. Kaebajale on ette heidetud kaasaaitamiskohustuse vähest täitmist, kuid pole arvestatud, et läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära kõik asjakohased dokumendid. Paralleelmenetluse korral on kaasaaitamiskohustuse rikkumise etteheited kohatud.
5.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning jäädes maksuotsuse juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane.
7.Seoses paralleelmenetluste võimalikkusega toob ringkonnakohus esile, et süüteomenetluses kogutud tõenditele maksumenetluses tuginemine ei eelda, et nende tõendite kogumise õiguspärasust peaks olema igal juhul eelnevalt kontrollitud asjaomases süüteomenetluses. Asjas ei nähtu, et süüteomenetluse käigus tõendite kogumine oleks toimunud õigusvastaselt, mistõttu ei ole takistatud ka saadud tõendite kasutamine maksumenetluses. Asjaolu, et kriminaalasi on käesolevaks ajaks lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, ei lükka eeltoodud järeldusi ümber. Maksumenetluses on tõendamisstandard madalam kui süüteomenetluses. Kui menetleja hinnangul ei olnud süüteo tõendamiseks piisavaid tõendeid, ei tulene sellest vahetult, et maksuõigussuhtes mingeid rikkumisi ei esinenud.
8.Kaebaja on rõhutanud, et ta ei saanud ennast maksumenetluses tõhusalt kaitsta, sest samaaegselt kaasaaitamiskohustusega kehtis kriminaalmenetluses tema suhtes enese mittesüüstamise privileeg. Vastav väide on jäänud üldsõnaliseks. Kuigi apellatsioonimenetluse ajaks oli kriminaalmenetlus lõpetatud, ei ilmnenud nüüdki, mis oleksid olnud need tõendid ja selgitused, millele kaebaja oleks tuginenud, kui kriminaalmenetlust poleks toimunud. Kriminaalmenetlus toimus karistusseadustiku §-s 3891 nimetatud süüteo väidetava toimepanemise suhtes, mis seisneb maksukohustuse varjamises ja tagastusnõude alusetus suurendamises. Seega puudutasid maksu- ja kriminaalmenetlus samu tehinguid. Kriminaalmenetlus ei saanud seega kuidagi takistada kaebajal esitada maksumenetluses tõendeid selle kohta, et vaidlusalused tehingud toimusid arvetel märgitud viisil. Selliste tõendite esitamisega poleks kaebaja end kriminaalmenetluses süüstanud.
9.Vastupidiselt kaebajale leiab ringkonnakohus, et maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud (maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1). Kuigi kaebaja suhtes toimus samaaegselt nii kriminaal- kui ka maksumenetlus, ei tulenenud sellest, et maksuhalduril oleks intensiivsem uurimiskohustus kui muudes maksumenetlustes.
6(10)
3-17-1379 Küsimuses, milliseid tõendeid koguda, on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusruum (MKS § 59 lg 1). Seega ei saa lugeda uurimispõhimõtte rikkumiseks seda, kui maksuhaldur pole välja nõudnud kõiki tõendeid, mis kaebaja hinnangul võiksid asjas tähtsust omada. Kui maksuhaldur tuvastas maksuõigusrikkumise muude olemasolevate tõendite alusel, ei pidanud ta hakkama täiendavat teavet nõudma Leedu ja Poola müüjatelt. Õige pole kaebaja seisukoht, et arvestada ei saanud OÜ-d Sigmontoni iseloomustavate tõenditega. Kui maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et Potsdam OÜ polnud ostjana heauskne, siis saab maksuhaldur tugineda ka tehingupartnerit iseloomustavatele asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-12, p 16).
10.Maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis on leitud, et kaebaja osales maksupettuses, mis seisnes selles, et sadulveokid osteti Leedu ja Poola äriühingutelt ise ning sisendkäibemaksuarvestuses kajastati OÜ Sigmonton fiktiivseid arveid eesmärgiga sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, millist summat OÜ Sigmonton riigieelarvesse ei tasunud. Maksustamise õigusliku alusena on käibemaksu puhul seejuures muu hulgas märgitud MKS § 83 lg 4. MKS § 83 lg 4 järgi ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse ning kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Nimetatud säte hõlmab nii olukordi, kus teeseldakse tehingu toimumist üldse (MKS § 83 lg 4 ls 1), kui ka olukordi, kus tehingu eesmärk on varjata teist tehingut (MKS § 83 lg 4 ls 2). Kui näiliku tehinguga on varjatud teist tehingut, siis on maksu määramiseks vaja tuvastada ka maksueelis (st kuidas on tegeliku tehingu varjamise tulemusel saavutatud soodsam maksustamine). Käesoleval juhul oli varjatud tehinguks maksuotsuse kohaselt Potsdam OÜ enda poolt sõidukite ühendusesisene soetamine, mille puhul tekib näiliku edasimüügitehingu kasutamisel maksueelis siis, kui variühing ei deklareeri või ei tasu käibemaksu, kuid ostja deklareerib variühingu arvete alusel sisendkäibemaksu. Maksuhaldur on maksuotsuses määratlenud faktilise alusena järelduse, et Potsdam OÜ osales maksupettuses. Maksupettuses osalemist on võimalik tõendada ka kaudsete tõenditega. Kaudne tõend ei kajasta küll kohtumenetluses uurimise all oleva juhtumi koosseisu kuuluvat faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik asjas tähtsa faktilise asjaolu esinemist või puudumist järeldada. Maksupettust ongi selle konspiratiivse iseloomu tõttu võimalik tihti tõendada üksnes kaudsete tõenditega. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et algusest peale oli ette nähtud, et sõidukid omandab Potsdam OÜ ning OÜ Sigmonton oli ostuprotsessi kaasatud üksnes selleks, et Potsdam OÜ vabaneks ühendusesisese soetuse deklareerimisest ja vastava käibemaksu tasumisest, samuti nähtub asjaoludest, et täiendavalt oli sooviks viia raha Potsdam OÜ ettevõtlusest maksuvabalt välja (vt Riigikohtu 27.09.2017 otsus nr 3-14-53226, p-d 10 ja 15). Maksuhaldur on kogutud tõenditele andnud õige hinnangu. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja on rõhutanud, et arvete kohaselt soetas sõidukid OÜ Sigmonton, sama kinnitavad Leedu ja Poola müüjad, seejuures on Leedu müüjad ML fotolt ära tundnud. Ringkonnakohus leiab, et maksupettuse läbiviijatel oligi sooviks selline mulje jätta. Asjaolu, et ML oli sõidukite soetamisega kursis, sh käis neid Leedust toomas, ei too veel vahetult kaasa järeldust, et sõidukid soetaski OÜ Sigmonton. 7(10)
3-17-1379 UAB Dotransa esindaja DK on kinnitanud tehingute tegemist OÜ-ga Sigmonton ning seda, et äriühingu esindajaks oli ML. Potsdam OÜ-st polnud nad kuulnud ega teadnud RP või AS isikut. Äriühing müüs OÜ-le Sigmonton kaks sadulveokit. Sõidukite eest tasumine toimus osade kaupa ülekannetega. Sularahamakseid, avansse või reserveerimistasusid polnud. Autodele tuli järele ML, kusjuures ML tõi kohale mingi isik, keda UAB Dotransa esindaja ei tundnud. DK tundis ML fotolt ära. Sarnaseid ütlusi andis ka MM, kes samuti tundis ML fotolt ära. ESA Trucks Polska esindaja DB teadis samuti tehingu teise poolena OÜ-d Sigmonton. Peamiselt suheldi telefoni ja e-posti teel, alles neljanda sõiduki puhul tuli äriühingu esindaja Poola. Suheldi inglise keeles. Tunnistajale tundus tuttav üksnes ML nimi. Veokite eest tasuti pangaülekandega, ettemaksu ei toimunud. Esimesed kolm sõidukit toimetati Eestisse kohale ESA Trucks Polska poolt. Viimasele sõidukile tuldi järele Poola. Ühtigi isikut tunnistaja fotodelt ära ei tundnud. ESA Trucks Polska osas kuulati tunnistajana üle veel MM, kes oli isikuks, kes tõi kolm esimest sõidukit Eestisse. Kahel korral tuli sõidukile vastu üks mees, kolmandal korral keegi teine. Kauba eest oli eelnevalt tasutud. Sularaha üleandmist ei toimunud. Ka sõiduki kohaletoomise kulude eest oli eelnevalt tasutud. MM tundis fotodelt ära kindlalt ühe isiku ning kahtles kahe isiku puhul. Kuna vastavaid fotolehti pole kohtule esitatud, ei ole võimalik kindlalt väita, kelle MM ära tundis. Isiku osas, kelle puhul ta ei kahelnud, on ta protokolli öelnud, et see ei olnud OÜ Sigmonton omanik. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud ütluste valguses on kõige olulisem sõidukite eest tasumisega seonduv. Keegi sõidukite müüjatest pole kinnitanud sularahas tasumist. Pole alust arvata, et erinevad Leedu ja Poola äriühingud annavad selles osas ebaõigeid ütlusi. Seega on tõele mittevastavad RP ja ML seletused, et teatud osas tasuti sõidukite eest sularahas, kusjuures RP ütluse kohaselt tehti 10 000 euro suuruseid väljamakseid korduvalt, ML on kinnitanud ühel korral 1000 euro saamist. Näiteks on OÜ Sigmonton esitanud kaebajale 12.04.2016 arve nr 20161204 summas 84 000 eurot (koos käibemaksuga 100 800 eurot) Volvo FH 460 (VIN: YV2RTY0A8GB750093) müügi kohta. Arvel on märge, et tasutud on ettemaks 10 000 eurot. Toimikus on ka kaebaja kassa väljamineku order nr 2, mille kohaselt on 08.04.2016 ML-le üle antud 10 000 eurot. Müügileping on vastava sõiduki osas sõlmitud 12.04.2016. Kassa väljamineku orderil on ML allkiri pandud templiga. Et sellisele järeldusele tulla, pole vajalik ekspertiisi läbiviimine. Kui võrrelda kassa väljamineku orderil olevat ML allkirja AS sõidukist läbiotsimise käigus ära võetud allkirjatempliga, on kattuvus ilmne. Sama sõiduki osas on UAB Vlantan 06.04.2016 esitanud OÜ-le Sigmonton arve nr 20160406 summas 67 850 eurot. OÜ Sigmonton on 18.04.2016 teinud ülekanded summades 27 850, 28 000 ja 12 000 eurot. Kaebaja on 06.04.2016 teinud OÜ-le Sigmonton ülekande summas 70 000 eurot ja 07.04.2016 summas 20 800 eurot. Nagu eelpool märgitud, kandis OÜ Sigmonton sellest 67 850 üle UAB-le Vlantan. Ülejäänud 22 950 eurot (90 800-67 850) on 1000 ja 500 euro kaupa OÜ Sigmonto kontolt sularahaautomaatide kaudu välja võetud. Nii on nt 07.04.2016 raha võetud 29 korral ning 08.04.2016 28 korral. Selline käitumine ei viita tavapärasele majandustegevusele. Kui veel arvestada, et 08.04.2016 kassa väljamineku orderi järgi on sama sõiduki eest ML-le väidetavalt antud veel 10 000 eurot sularahas, teenis OÜ Sigmonton ühe sõiduki müügist tulu umbes 33 000 eurot. See ei ole usutav. Sarnaselt on kaebaja ja OÜ Sigmonton käitunud ka teiste sõidukite puhul.
12.Potsdam OÜ ja RP seotust sõidukite ostmisega Poolast ja Leedust kinnitab ka AS-lt läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefonist leitud vestlus, kus RP-lt küsitakse, mis number arvele tuleb kirjutada ning RP vastab, et 86 400 eurot ning täpsustab, et 72 000 eurot + käibemaks ilma ettemaksuta. Lisaks on vestluses mainitud, et 5000 eurot tuleb maha arvata. 8(10)
3-17-1379 Vestlus on aset leidnud 28.04.2016. OÜ Sigmonton on 26.04.2016 kuupäevaga väljastanud Potsdam OÜ-le arve nr 20162604, mille kohaselt tuleb Volvo (VIN:YV2RTY0A1GB750338) eest tasuda 86 400 eurot (72 000 + käibemaks). Arve kohaselt on sõiduki eest juba tasutud ettemaksu 5000 eurot. UAB Vlantan 22.04.2016 arve kohaselt on eelnimetatud sõiduk soetatud 67 650 euro eest. Kaebaja on OÜ-le Sigmonton arve nr 20162604 katteks kandnud 28.04.2016 üle 80 000 eurot ning 29.04.2016 6400 eurot. Raha on pärast UAB-le Vlantan 67 650 euro ülekandmist järgnevatel päevadel pangaautomaadist väiksemate summadena välja võetud.
13.Kui veel arvestada, et ML kinnitusel oli üks OÜ Sigmonton pangakaart RP käes, siis koosmõjus eelnevalt analüüsitud asjaoludega on piisavalt tõendatud maksuhalduri põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemisest. Kaebaja väide, et RP kasutas kaarti vaid üks kord, ei lükka seda kahtlust ümber. Eriti kuna Leedu ja Poola müüjatega arveldati üksnes pangaülekannete teel ning puudus igasugune vajadus sularaha automaadist kiirkorras välja võtta. Seoses sularaha liigutamisega toob ringkonnakohus veel välja, et kriminaalmenetluse käigus ära võetud ML mobiilist leitud vestlustest on näha, et ML juhendati sularaha väljavõtmise osas. Nii on ML saatnud 17.01.2016 kaebaja töötajale ES-le sõnumi küsimusega: „Palju veel vaja on“ ning ES on sellele vastanud: „5,5“. 20.01.2016 on ES saatnud küsimuse: „K-le kas saad mingi hetk seina kallale ka minna“. Konteksti arvestades on teemaks raha väljavõtmine sularahaautomaadist.
14.Olulist rolli tehingutes on mänginud AS, kes sõnumivestluste järgi on jaganud ML-le korraldusi. AS ei ole vahetult seotud ühegi äriühinguga, kuigi läbiotsimise käigus ära võetud arvutist leiti mitme äriühingu dokumentatsioon. Kaebaja on rõhutanud, et AS oli OÜ Sigmonton töötaja. ML pole AS enda alluvana määratlenud, vaid maksuhaldurile selgitanud, et AS aitas teda veidi raamatupidamisega. Ringkonnakohus märgib, et sõltumata sellest, milline on AS positsioon vaidlusalustes tehingutes, oli tema tegevus suunatud sellele, et aidata OÜ-l Sigmonton tegutseda variühinguna ja seeläbi soodustada OÜ-ga Sigmonton näilike tehingute tegemise kaudu maksupettuste läbiviimist. Seejuures pole oluline, kas AS allus Potsdam OÜ juhendamisele või seisneski tema nn äri erinevate variühingute teenuste pakkumises.
15.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et OÜ-l Sigmonton puudus reaalne majandustegevus. Majandustegevuseks ei saa pidada maksupettuse eesmärgil fiktiivsete arvete väljastamist ja seeläbi kasu teenimist. Maksuhaldur on õigesti esile toonud OÜ-d Sigmonton iseloomustavad andmed, sh käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise, juhatuse ja omaniku vahetuse. Samuti on oluline, et OÜ Sigmonton kas ei deklareerinud ühendusesisest soetust üldse või näitas deklaratsioonides ebamõistlikult suurt sisendkäibemaksu. Maksuhaldur küsis 12.01.2017 ML-lt, kellelt OÜ Sigmonton soetas teenuseid ja kaupu nii suures mahus, et deklareeris sisendkäibemaksu kokku 250 143 eurot. ML ei osanud nimetada ühegi äriühingu nime. Samuti ei osanud ta seletada, kuidas toimus nende kaupade ja teenuste eest tasumine, kui pangakonto ühtegi tasumist ei kajasta. Eelnev toetab täiendavalt maksuhalduri järeldust, et OÜ Sigmontoni roll oligi üksnes maksukohustuse kaebajast eemale suunamine. Asjaolu, et kriminaalmenetluses ära võetud dokumentide kohaselt oli OÜ-l Sigmonton rohkem kliente kui üksnes kaebaja, ei tõenda majandustegevuse olemasolu.
9(10)
3-17-1379
16.Arvestades kontrollaktis, maksuotsuses ja käesolevas kohtuotsuses välja toodud asjaolusid kogumis, ei ole maksuotsuse tühistamise nõue põhjendatud ning apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
17.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.