Potsdam OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.05.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/038681-11 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – Potsdam OÜ, esindaja vandeadvokaat Madis esindajad Uusorg; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebaja 07.06.2018 taotlus vastustaja 10.05.2018 taotluse rahuldamata jätmiseks ehk 12.05.2016 ja 30.06.2016 vaatlusprotokollide tagastamiseks rahuldamata;
2.Jätta kaebus rahuldamata;
3.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.06.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
Kaebaja soetas maksustamisperioodil veebruar – mai 2016 veokeid, varuosasid ja lisavarustust ning võõrandas need erinevatele ostjatele. Kaebaja väitel soetati need OÜ-lt Sigmonton.
2.Maksu- ja Tolliamet alustas 03.11.2016 korralduse nr 12.2-3/038681-1 alusel Potsdam OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi veebruar – mai 2016 puudutavas osas. 30.05.2017 väljastas Maksu- ja Tolliamet
osaühingule Potsdam maksuotsuse nr 12.2-3/038681-11, millega kohustas äriühingut tasuma 303 575 euro suurust maksusummat.
3.Potsdam OÜ esitas 29.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse 30.05.2017 maksuotsuse nr 12.23/038681-11 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus.
4.Tallinna Halduskohtu 06.07.2017 määrusega jäeti Potsdam OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (I kd, tl 88-89). Potsdam OÜ esitas eelnimetatud määruse peale määruskaebuse (I kd, tl 9094), mis Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2017 määrusega ka rahuldati (I kd, tl 103-105).
5.Tallinna Halduskohtu 06.09.2017 määrusega võeti kaebus menetlusse (I kd, tl 106). Vastustaja on sellele 12.10.2017 ka vastanud (I kd, tl 107-110).
6.Tallinna Halduskohtu 05.04.2018 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning jäeti rahuldamata kaebaja taotlus nõuda vastustajalt täies ulatuses välja Sigmonton OÜ osas 28.06.2016 korraldusega nr 12.2-3/037296-1 alustatud kontrollimenetluse toimik ning Maksu- ja Tolliametile esitatud kriminaalasja nr 15930000194 dokumendid (II kd, tl 153-154).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7.Kaebaja hinnangul on maksuhaldur oma seisukohad ja lõppjäreldused kujundanud peamiselt paralleelselt toimuvas kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, mille usaldusväärsust ei ole kriminaalmenetluse käigus kohtulikult kontrollitud. Piisavas mahus ei ole järgitud uurimiskohustust. Maksumenetluse käigus ei ole pöördutud vastavate riikide pädevate asutuste kaudu kauba müüjate poole, et selgitada välja, kes oli ikkagi kauba ostjaks. Kaebaja raamatupidamisdokumendid ja muud maksuarvestust kajastavad tõendid (Sigmonton OÜ arved ja lepingud) tõendavad üheselt, et kaebaja soetas kaubad Sigmonton OÜ-lt.
8.Põhiseaduse § 22 lg-st 3 tuleneb enese mittesüüstamise privileeg, mis tähendab, et isikut ei tohi sundida tunnistama iseenda vastu. Samas sätestab MKS § 60 isiku kaasaaitamiskohustuse maksumenetluses. MKS § 64 näeb küll ette õiguse keelduda ütluste andmisest, mida kaebaja käesoleval juhul ka kasutas, kuid tegelikkuses on kaebaja asetatud paralleelmenetluse tõttu olukorda, kus vastuväidete esitamisel kontrollaktile ja maksuotsuse vaidlustamisel peab isik loobuma oma põhiseaduslikust õigusest. Olukorras, kus kus peetakse võimalikuks kriminaalmenetluse ja maksumenetluse paralleelset toimumist, ei saa maksukohustuslasele ette heita kaasaaitamiskohustuse rikkumist.
9.Ei saa nõustuda vastustaja hinnanguga selles, et kaebaja juhatuse liikme R. Pu ja Sigmonton OÜ endise juhatuse liikme M. L ütlustes esinevad sedavõrd olulised vastuolud, mis kinnitavad tehingute mittetoimumist. Olukorras, kus maksuhalduri hinnangul olid R. Pult ja M. Llt võetud ütlused ebamäärased, pidanuks maksuhaldur maksumenetluse kestel neid selgitama, et tuvastada kõik asjas tähendust omavad asjaolud. Juhul, kui maksuhaldur ütluseid ei täpsustanud, ei saa väita, et isikute ütlustes esineb vastuolu. Vastustaja on lugenud tehingute mittetoimumist tõendavaks tõendiks ka M. L poolt ühel korral Sigmonton OÜ pangakaardi andmist R. Pu kätte. Maksuhaldur pidanuks tuvastama, mitmel korral selline pangakaardi andmine toimus ja mis põhjusel. Kaebaja möönab, et ühel korral selline sündmus juhtus ning see oli tingitud asjaolust, et M. L pidi tasuma vastavalt kas Leedu või Poola autojuhile sularahas, kuid tal ei olnud enam võimalik minna sularaha välja võtma. Kuna kaebaja huvides oli, et Sigmonton OÜ kauba kätte saaks ja sellega mingit tõrget ei tekiks, oligi R. P valmis tehingupartnerit abistama.
10.Maksuhaldur on maksumenetluse käigus leidnud, et visuaalse vaatluse tulemusena võib asuda seisukohale, et kassaorderitel ja lepingutel on kasutatud M. L allkirjatemplit, millest järeldab maksuhaldur, et kaebaja poolt antud sularaha ei ole Sigmonton OÜ-le üle antud ja lepinguid ei ole sõlmitud. Allkirjatempli kasutamise väide tugineb üksnes maksuhalduri arvamusele, selle kohta ei ole koostatud käekirjaekspertiisi. M. Llt küsitud suulistest selgitustest ei nähtu, et vastustaja oleks maksumenetluse käigus kontrollinud, kas M. L ka ise on kasutanud allkirjatemplit. Maksumenetluse käigus on tuvastamist leidnud, et kaebaja jaoks olid tehingud kasumlikud. Maksuhalduril puudub pädevus ja õiguslik alus sekkuda äriühingu majandustegevusse ja lugeda tehingut mittetoimunuks põhjusel, et toimunud tehingute kasumlikkus ei olnud maksuhalduri hinnangul piisav. Kaebajal ei olnud kogemust ega kontakte Leedust ja Poolast sadulveokite soetamiseks. Sigmonton OÜ näol oli tehingute tegemise ajal tegemist reaalset majandustegevust omava äriühinguga. Isiku pahauskne käitumine maksumenetluses või mingite deklaratsioonide esitamata jätmine ei tõenda majandustegevuse puudumist nagu seda püüab väita maksuhaldur. Samuti ei saa nõustuda vastustajaga selles, et E. Si ütlused oleks märkimisväärses vastuolus kriminaalmenetluses kogutud tõenditega ning et see annaks aluse seada tehingute toimumist Sigmonton OÜ-ga kahtluse alla. Vastustaja poolt kaebajale esitatud kriminaalmenetluses kogutud tõendid on manipuleeritud ega ole täielikud. Potsdam OÜ raamatupidamises ei ole kajastatud arveid, mille alusel ei ole kaupa soetatud.
11.Täiendavas 10.05.2018 seisukohas (II kd, tl 171-175) jäi kaebaja oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kontrollaktist ega maksuotsusest ei nähtu selliseid kaalukaid tõendeid, mis annaks aluse väita, et tehinguid Sigmonton OÜ-ga ei ole toimunud ning kaebaja soetas kaubad ise Leedust ja Poolast. Maksuhaldur püüab meelevaldselt tõlgendada kaudseid tõendeid, püüdes anda neile endale meelepärast sisu. Maksuhaldur ei ole arvesse võtnud tõendeid, mis ei toeta tema eelotsustuslikku seisukohta ja kinnitavad, et kaubad Leedust ja Poolast soetas just Sigmonton OÜ. M. L telefonis olev Sigmonton OÜ e-posti konto lükkab täiendavalt ümber maksuhalduri põhjendamata väite. Juhul kui M. L ei oleks Sigmonton OÜ tegevusega tegelikkuses kursis olnud ja sellega tegelenud, puudunuks ka vajadus, et tema telefonis oleks olnud Sigmonton OÜ e-posti konto. Samuti on alusetu maksuhalduri seisukoht, et M. L suuliste selgituste protokollist tuleneb, et pangakaardi andmine R. Pule, et viimane aitaks M. Lt kiirel hetkel, ei olnud ühekordne. M. L selgitustest ei nähtu, et R. Pu poolt Sigmonton OÜ pangakaardiga raha väljavõtmine oleks toimunud pidevalt, nagu seda soovib väita maksuhaldur. Esitatud tõendite pinnalt ei saa vaidlust olla selles, et sõidukid Leedust ja Poolast soetas Sigmonton OÜ. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla Sigmonton OÜ arvetel kajastatud sadulveokite edasimüügi tehinguid Potsdam OÜ poolt. Seega on ka põhjendamatu väita, et Potsdam OÜ soetas sadulveokid Sigmonton OÜ-lt ebamõistlikult kallilt.
12.Täiendavas 07.06.2018 seisukohas (II kd, tl 223-225) palus kaebaja jätta rahuldamata vastustaja taotluse võtta asja juurde 12.05.2016 vaatlusprotokoll. Vaatluse käiku käsitleva protokolli osas järgneb punktile “2)” punkt “5”. Eeltoodu viitab, et mingi osa protokollist on puudu, kuigi lehekülje numbrite järgi peaks protokoll koosnema kahest lehest. Mis puudutab protokolli lisas 1 olevat väidetavat “Viberi” vestlust, siis jätab maksuhaldur mugavalt märkimata, et kui see vestlus on õige, siis see kajastab enamuses osas vestlust just M. L ja kellegi “Saps”i vahel, kes võib olla Sigmonton OÜ töötaja A. S. Kui vastustaja hinnangul on E. Si väidetaval tegevusel maksupettuse toimepanemisele kaasaitamise tunnuseid, siis on maksuhaldur endale sobivalt jätnud märkimata, et tänaseks on E. Si suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud koosseisu puudumise tõttu. Sarnaselt 12.05.2016 vaatlusprotokollile on kaebaja oma kaebuse lisana esitanud kohtule 30.06.2016 vaatlusprotokolli. Kaebaja hinnangul võib vastustaja taotluse eesmärgiks olla kohtutoimikut asjatult koormata. Vaatlusprotokollist ja selle lisadest ei nähtu, et Potsdam OÜ töötaja E. S oleks erinevatelt internetilehekülgedelt leidnud ostmiseks sobiva veoki ja selle müüja nagu seda väidab vastustaja. Isegi kui protokolli ja selle lisasid saaks lugeda usaldusväärseks, siis väidetavalt E. Si poolt saadetud sõnum ei anna alust väita, et E. Si tegevuses esineks mingeid õigusvastaseid tunnuseid ning see viitaks kuidagi maksupettusele või sellele kaasaaitamisele.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuse rahuldamata, sest kaebuses esitatud väited ei lükka ümber maksumenetluse käigus kogutud tõendeid selle kohta, et tehinguid Potsdam OÜ ja OÜ Sigmonton vahel ei ole toimunud. Maksumenetluses tuvastatud asjaolude kogumi pinnalt on tõendamist leidnud Potsdam OÜ osalemine maksupettuses, mis seisnes selles, et R. P kaebaja seadusliku esindajana ostis ise sadulveokid Leedu ja Poola äriühingutelt ning soetas veokite/sõidukite varuosi tundmatult kolmandalt isikult, kuid kajastas Potsdam OÜ sisendkäibemaksuarvestuses OÜ Sigmonton fiktiivseid arveid eesmärgiga sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, millist summat väidetav tehingupartnerist müüja riigieelarvesse ei tasunud.
14.Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnangutega ka seoses paralleelmenetlusega. Kriminaalmenetluses kogutud teabe kasutamine maksumenetluses on üldreeglina lubatav. Paralleelmenetlused ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Seda, et maksuhaldur ei pöördunud Leedu ja Poola vastavate riikide pädevate ametiasutuste poole, ei ole käsitletav uurimiskohustuse rikkumisena ega too kaasa vaidlustatud maksuotsuse õigusvastusust järgmistel asjaoludel. Kontrollaktis ja maksuotsuses on märgitud asjaolud ja tõendid, millele tuginedes maksuhaldur leiab, et vaidlusaluseid tehinguid kaebaja ja Sigmoton OÜ vahel ei toimunud ning kaebaja soetas Sigmoton OÜ nimel vormistatud arvetel kajastatud sõidukid ise. Kaebaja väited protokollide umbmäärasuse osas ei vasta tegelikkusele. M. L 12.01.2017 suuliste seletuste protokolli punktides 21 ja 22 käsitleti Sigmoton OÜ pangakaartidega seonduvat. M. L seletustest tuleneb, et R. Pu poolt Sigmoton OÜ pangakaartide kasutamine ei olnud ühekordne, vaid pidev. Oluline ei ole, kui pikaks perioodiks R. P pangakaardi enese kasutusse sai või, mis asjaoludel ta seda kasutas, vaid ainuüksi selle toimumise fakt üleüldiselt, et Potsdam OÜ seaduslikul esindajal R. Pul oli vahetu juurdepääs OÜ Sigmonton rahalistele vahenditele, on kohtupraktika kohaselt üheks maksupettusele viitavaks tunnuseks. M. L on selgitanud, et usaldas oma allkirjatempli A. Si kätte ja seda põhjusel, et kui auto toodi, siis oli vaja panna allkiri paberitele. Maksuhaldur pidas M. L ütlusi usutavaks. Maksuhaldur ei ole mitte allkirjatempli kasutamisest tulenevalt lugenud OÜ-ga Sigmonton müügilepinguid mittesõlmituks, vaid järelduse, et OÜ Sigmonton ei ole reaalselt veokeid Potsdam OÜ-le müünud. Kaebaja on küll kinnitanud, et on soetanud sõiduautosid Saksamaalt, kuid on jätnud kohtule märkimata, et nii R. P, kui ka E. S on olnud juhatuse liikmed Raer OÜ-s, mille tegevusalaks oli autode ost-müük, import, eksport. Potsdam OÜ-l ei olnud vajadust pöörduda OÜ Sigmonton poole, sest maksukohustuslasel oli vastav oskusteave ja kontaktid sadulveokite soetamiseks olemas. Veelgi enam R. P ja E. S on Raer Veod OÜ juhatuse liikmetena toime pannud maksupettusi, mis on analoogne vaidlustatud maksuotsusega tuvastatud skeemiga.
15.Vastustaja hinnangul on vaidlustatud maksuotsuses piisavalt põhjendanud, et OÜ-l Sigmonton ei ole omanud reaalset majandustegevust. Maksuhalduri tähelepanu alla sattudes vahetati juhatuse liige, mis on iseloomulik äriühingule, millel reaalset majandustegevust ei eksisteeri ning Sigmonton OÜ on käesolevaks hetkeks äriregistrist kustutatud. Kaebaja juhatuse liige R. P teadis, et äriühingu raamatupidamises kajastatud arvete näol on tegemist sisutühjade reaalset kaupa mittesisaldavate dokumentidega. A. S aitas R. Pul Leedust ja Poolast veokite ostu korraldada ning kuna A. Sil oli ligipääs OÜ Sigmonton andmetele, siis vormistas ta Potsdam OÜ huvides sadulveokite ostuarved OÜ Sigmonton nimele ja aitas nii kaasa Potsdam OÜ-l alusetu sisendkäibemaksu tekkele.
16.Täiendavas 07.06.2018 seisukohas (II kd, tl 220-222) märgib vastustaja, et jääb kontrollaktis, maksuotsuses ja kohtule esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde. Vastustaja leiab, et kaebaja väiteid seoses paralleelmenetlusega tuleb jätta arvestamata. See, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega ei tähenda seda, et kontrollimenetluses oleks rikutud uurimiskohustust. M. L ei olnud oma tegevuses
iseseisev ning tema tegevus allus otseselt kaebaja juhatuse liikme R. Pu ja E. S korraldustele. Vastustaja hinnangul tuleneb kaebaja poolt esitatud lisadest, et OÜ Sigmoton näol on tegemist variäriühinguga. Kaebaja poolt esitatud lisast 1 nähtub üheselt, et OÜ Sigmoton pangakontole laekuvad summad kanti koheselt üle AS-le Tavid ning edasine rahaliste vahendite liikumine ei ole enam tuvastatav. Vaadetes kaebaja poolt 10.05.2018 esitatud lisasid 2-4, siis sisuliselt nähtub, et A. S on isikuks, kes korraldas peale OÜ Sigmoton ka mitmete teiste variühingute tegevust, millega seondub ka kaebaja. A. S tegutses kaebaja juhatuse liikme R. Pu korralduste alusel ning R. P oli teadlik, et OÜ Sigmoton on variäriühing. Kaebaja väide, et soetas ainult sõiduautosid Saksamaalt, ei ole asjakohane arvestades asjaolu, et kaebaja juhatuse liige on juba eelnevalt toime pannud analoogse skeemiga mootorsõidukitega seonduvaid maksupettusi, mille osas on jõustunud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsused haldusasjas nr 3-10-882.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 30.05.2017 maksuotsust nr 12.23/038681-11 ja taotletud selle tühistamist. Eelnimetatud haldusaktist nähtuvalt kontrollis maksuhaldur 03.11.2016 korralduse nr 12.2-3/038681-1 alusel OÜ Potsdam käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil veebruar-mai 2016. Maksuotsusest ilmneb, et nähtuvalt OÜ Sigmonton nimelt väljastatud arvetelt oli OÜ Potsdam ostnud nimetatud perioodil 13 Volvo ja Daf veoautot ning nende varuosi kokku maksumusega 1 078 000 eurot ning arvestanud vastavates käibedeklaratsioonides 215 600 euro ulatuses sisendkäibemaksu. Maksuhaldur asus aga seisukohale, et osaühingu raamatupidamises kajastatud arvetel näidatud kauba müüjaks ei olnud tegelikult OÜ Sigmonton ja et sadulveokid ostis kaebaja Poola ja Leedu äriühingutelt ise ning varuosad soetati tundmatult kolmandalt isikult, mis tähendab ka seda, et OÜ Potsdam osales maksupettuses. Lähtuvalt eeltoodust asus maksuhaldur seisukohale, et sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei olnud täidetud ning 215 600 euro suurust summat kajastati sisendkäibemaksu hulgas alusetult. Vastavaid arveid on kajastatud vaidlustatud maksuotsuse juurde kuuluva kontrollakti punktis 1.1.2.1 tabelites nr 1 ja 2. Veokite soetuse puhul on tegemist 13 arvega. Hinnad koos arvetel näidatud käibemaksuga kõiguvad vahemikus 86 400 eurot ja 100 800 ning vastavate arvete kogusummas on see 1 270 800 eurot. Varuosade soetamist kajastavad tabelis nr 2 välja toodud 3 arvet, mis on koos käibemaksuga 22 800 eurot. Vastustaja on aga lähtunud maksukohustuse kindlaksmääramisel Leedu ja Poola äriühingute arvetest ning OÜ Sigmonton pangakontolt tehtud ülekannetest, mille kohaselt maksid veokid kokku 918 900 eurot ja kui kaebaja tasus OÜ Sigmonton arvete alusel nende eest 1 270 800, siis järeldas maksuhaldur, et 351 900 euro ulatuses on tasutud enam kui kaup faktiliselt maksis ja et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, millelt tekib 87 975 euro suurune tulumaksukohustus. Poola ja Leedu äriühingute vastavad arved on ühtlasi haldusasja materjalide juurde ka esitatud (II kd, tl 42-48). Arvestades asjaolu, et maksuhaldur ei aktsepteerinud neid arveid, mille OÜ Sigmonton kaebajale esitas, vähendati 2016. aasta veebruarist maini kestnud perioodi sisendkäibemaksu 31 820 euro võrra, suurendati sama perioodi kaupade ühendusesisest soetust 918 000 euro võrra ning samas summas ka 20protsendilise määraga deklareeritud käivet. Nimetatud perioodil deklareeritud 20% määraga käibelt tasumisele kuuluvat käibemaksu suurendati 183 780 euro võrra (KMD rida 4) ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 215 600 euro võrra (KMD rida 12). Tulumaksukohustust suurendati summas 87 975 eurot. Lähtuvalt eeltoodust muutus maksukohustus kontrolli tulemusena 303 575 euro võrra, mis moodustub tasumisele kuuluvast 215 600 euro suurusest käibemaksust ning vastavast tulumaksukohustusest summas 87 975 eurot. Maksuarvestuse muutus maksuliikide lõikes ja vastav kokkuvõte on esitatud maksuotsuse punktis 4. OÜ Potsdam maksuhalduri vastavasisulise käsitlusega ei nõustu. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur uurimispõhimõtet piisavalt järginud, kujundades oma seisukohad ja lõppjäreldused peamiselt paralleelselt toimuvas kriminaalmenetluses kogutud tõendite alusel, mille usaldusväärsust ei ole aga kriminaalmenetluse käigus kohtulikult kontrollitud. Kaebaja märgib, et tehingute tegemise ajal
OÜ Sigmonton majandustegevus toimis, kusjuures osaühingu Potsdam raamatupidamisdokumendid ja muud maksuarvestust kajastavad tõendid näitavad üheselt, et kaubad soetati Sigmonton OÜ-lt ja et olukorras, kus maksuhaldur seadis tehingute toimumise kahtluse alla, ei ole ta vastavate riikide pädevate asutuste kaudu ostja väljaselgitamiseks pöördunud.
18.Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul hinnata kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused ümber lükanud või mitte.
19.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja selle juurde kuuluvas kontrollaktis antud hinnangutega tõenditele, samuti maksuotsuses ja kontrollaktis väljendatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailsemalt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri seisukohti ümber lükata. Vaidlustatud maksuotsust ja selle juurde kuuluvat kontrollakti on piisavalt põhjendatud. Maksuotsuse andmise õiguslikele alustele on samuti viidatud ning selle üle kordamine ei ole siinkohal enam tarvilik. Arvutuste kui selliste osas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust olnud.
20.Maksumenetluse käigus selgunud asjaoludele ning kogutud tõenditele on antud kokkuvõtlik hinnang eelkõige maksuotsuse punktides 2.1.2, ning 24.04.2017 kontrollakti (I kd, tl 28-34) punktides 1.1.2.1 kuni 1.1.2.7. Maksukohustuse kindlaksmääramisel on vastustaja pidanud küllaltki tähenduslikuks asjaolu, et OÜ-l Sigmonton tegeles toitlustusteenuste osutamisega seni kuni osaühingu juhatuse liikmeks sai 11.11.2015 M. L ja et 01.07.2016 seisuga on äriühing käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, sest ettevõtlusega tegelemine jäi tõendamata. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Sigmonton ei deklareerinud ega tasunud kaebajale väljastatud arvetel märgitud tehingutelt ka käibemaksu. OÜ Sigmonton pangakonto väljavõtetest nähtus, et OÜ-lt Potsdam saadud raha on Leedu ja Poola äriühingutele edasi kantud, kuid ülejäänu võeti välja sularahas või kanti üle AS-le Tavid ning võeti seejärel valuutavahenduskontori vahendusel sularahas välja. Samas on vastustaja tuvastanud, et perioodil 25.02.2016 kuni 06.05.2016 teostati OÜ Potsdam kassast kümnel korral väljamakseid, väidetavalt OÜ Sigmonton juhatuse liikmele, ja seda 125 220 euro ulatuses, mida aga viimane täpselt ei mäletanud. Maksuhaldur on teatava vastuoluna välja toonud veel asjaolu selle kohta, et väidetavalt oli tehingute toimumise aegne OÜ Sigmonton juhatuse liige M. L soetanud veoautod Leedust ja Poolast ise, kuid samas ei osanud ta öelda kui palju neid sõidukeid oli ja kui autod kohale jõudsid, siis oli ta andnud Leedu ja Poola autojuhtidele sularaha, veoautode ostu puhul olevat olnud tegemist nimelt sularahatehingutega. Vastavasisuline kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll on haldusasja materjalide juurde esitatud (I kd, tl 50). Vastustaja ei pea tavapäraseks ka olukorda, kus OÜ Sigmonton pangakaart oli teatavatel ajahetkedel kaebaja juhatuse liikme R. Pu kasutuses. Samuti on see olnud A. Si kasutada, kes oli aidanud OÜ-l Sigmonton raamatupidamist korraldada, kuid kes ei olnud OÜ Sigmonton töötaja ega tegutsenud ka volituse alusel (kolmanda isiku seletuste protokoll, II kd, tl 32). M. L allkirja tempel ja ID-kaart oli ka vahepeal A. Sile usaldatud, et Eestist äraoleku perioodil oleks võimalik dokumente allkirjastada. OÜ Sigmonton juhatuse liige M. L on seda 12.01.2017 suuliste seletuste protokollis ka kinnitanud (I kd, tl 56). Kaebaja väidab seoses eelnimetatuga, et M. L selgitustest ei ilmne, et raha väljavõtmine Sigmonton OÜ pangakaardiga oleks toimunud pidevalt, nagu seda soovib väita maksuhaldur, kuid teisalt ei nähtu ka seda, et see oleks olnud ühekordne. Siinkohal tuleb nõustuda maksuhalduri seisukohaga selles, et vastava perioodi pikkus ei olegi väga oluline, sest ainuüksi pangakaardi kasutada andmise fakt ja vahetu juurdepääsu võimaldamine osaühingu rahalistele vahenditele, on üheks maksupettusele viitavaks tunnuseks. Maksuhalduriga tuleb nõustuda ka selles, et vaidlusega seonduvate veokite väidetav soetamine OÜ-lt Sigmonton ei olnud kaebaja jaoks majanduslikus mõttes mõistlik. Vastav seisukoht on esitatud kontrollakti punktis 1.1.2.3.
21.Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks alust. Maksuhaldur jõudis menetluse käigus õigustatult seisukohale, et kaebaja ei soetanud vastavatel arvetel näidatud kaupu osaühingult Sigmonton, mistõttu ei olnud sisendkäibemaksu maha arvamise tingimus täidetud. Olukorras, kus arvetel näidatud müüja ei ole vastavat kaupa müünud või teenuseid osutanud, on üldjuhul tegemist ka ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega ja antud juhul on maksuhaldur määranud sellelt tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksu summas 87 975 eurot. Vastavalt TuMS § 51 lg 2 p 3 loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Samas on maksuhaldur lähtunud asjaolust, et kauba kui sellise olemasolus vaidlust ei olnud ning tulumaks määrati sellelt summalt, mille võrra tasuti ettenähtust enam ehk mille puhul oli tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga. Maksuhalduri seisukohtadega tulumaksu määramist puudutavas osas tuleb samuti nõustuda.
22.Kaebuses on väljendatud maksuhalduri seisukohtadega mittenõustumist, kuid sisuliselt on kogu Maksu- ja Tolliameti tervikpositsioon ümber lükkamata. Mis puutub nõndanimetatud paralleelmenetluse lubatavusse ja sellesse, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite usaldusväärsust ei ole kohtulikult kontrollitud, siis võib neid ka maksumenetluse raames hinnata. Taolise teabe kasutamine on maksumenetluses üldjuhul lubatav. Tulenevalt vastavast kohtupraktikast ei vaja see seisukoht põhjalikumat motiveerimist. Kaebaja on viidanud seonduvalt paralleelselt toimunud kriminaalmenetlusega ka põhimõttele, mille kohaselt on isikul maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, kuid teisalt ei tohiks ka kedagi iseenda vastu tunnistama sundida. Iseenda või oma lähedaste vastu tunnistama sundimise keeld ja selle kaitseala hõlmab üldjuhul siiski füüsilisi isikuid. Antud juhul oli tegemist osaühingut puudutava maksumenetlusega. Samuti ei tähenda see seda, et firma tegevusega seonduvad dokumendid võib üldse esitamata jätta. Olukorras, kus maksukohustuslane leiab, et üks või teine firmat puudutav dokument on ühtlasi ka juhatuse liikme kui füüsilise isiku vastu, tuleb kaaluda seda konkreetset asjaolu ning esitada vastav materjal või vastused võimalikuks peetavas osas. Seega on maksuhalduri etteheited seonduvalt kaasaaitamiskohustuse vähese järgimisega põhjendatud, sest haldusasja materjalist ei nähtu seda, et kaebaja juhatuse liige oleks konkretiseeritult ning vastavate viidetega võimalikule iseenda vastu tunnistamisele selgitanud miks ühte või teist dokumenti ei olnud võimalik esitada. Samas ei ole vastustaja tuginenud maksukohustuse kindlaksmääramisel üksnes kaasaaitamiskohustuse täitmise ebapiisavusele, vaid see on olnud üheks argumendiks. Eelnimetatuga seonduvat temaatikat on kajastatud vaidlustatud maksuotsuse punktis 3.1 ning kohus nõustub maksuhalduri vastavasisuliste selgituste ning põhjendustega. Olukorras, kus vastustaja on maksustamist puudutavad asjaolud maksuotsuses ja kontrollaktis veenvalt ning loogiliselt esile toonud, ei saa teine menetlusosaline seda kummutada tuginedes pelgalt mõnele üksikule ebatäpsusele või vaieldavusele, mis eraldivõetuna ei pruugi maksuotsuse koostamiseks alati piisav olla, kuid antud juhul on maksuhaldur lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Nii näiteks ei saa mõjutada maksuhalduri põhimõttelist seisukohta väidetav vastuolu või ebaselgus seonduvalt M. L allkirjatempli kasutamisega, sest see ei lükkaks ümber vastustaja põhipositsiooni, mille kohaselt OÜ Sigmonton neid veokeid kaebajale müüa siiski ei saanud. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane ei tundnud maksumenetluse käigus huvi või siis piisavat huvi selle kohta kas M. L on ka ise allkirjatemplit kasutanud või mitmel korral oli seda tehtud, kuid ka selles osas antavad võimalikud vastused maksuhalduri põhiseisukohta ümber ei lükkaks. Samas oleks ka kaebaja ise saanud seda soovi korral järele pärida ning vastava selgituse esitada. Kaebaja on veel märkinud, et vastustaja väide, mille kohaselt ta soetas kaubad Leedust ja Poolast ise, ei ole tõendatud. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et vastustaja on seda pidanud kõige tõenäolisemaks variandiks, sest OÜ Sigmonton pangakaart ja dokumendid olid teataval perioodil kaebaja ning temaga seotud isikute käes, kes erinevate korralduslike küsimustega tegelesid, kuid maksuotsus ei baseeru otseselt sellel, et kaebaja vastavad sõidukid ilmtingimata ise soetas, vaid sellel, et OÜ Sigmonton arved ei ole aktsepteeritavad ja et kaupa ei soetatud OÜ-lt Sigmonton. Vastustaja on viidanud kontrollakti punktis 1.1.2.5 ka isikutevahelisele varasemale tutvusele, mis võimaldab oluliselt
enam maksupettust läbi viia ning kontrollaktis on toodud välja veel ka muid asjaolusid ning kaebaja seisukohtade vastuolulisusi, mida kohus siinkohal üle ei korda, kuid kokkuvõttes osundavad need sellele, et vastava maksukohustuse kindlaksmääramine oli põhjendatud.
23.Haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks ning vaidluse teise osapoole täiendustele vastamiseks antud tähtaja raames esitas kaebaja muuhulgas taotluse 12.05.2016 ja 30.06.2016 vaatlusprotokollide (II kd, tl 158170) haldusasja materjalide juurde võtmiseks rahuldamata, sest see koormaks toimikut ja nende usaldusväärsuses oleks samuti põhjust kahelda. Kohus eelnimetatud taotlust siiski ei aktsepteeri, sest vastavalt Tallinna Halduskohtu 05.04.2018 määrusele oli mõlemal menetlusosalisel võimalik kuni 10.05.2018 vastavasisulisi täiendusi esitada, mida mõlemad protsessiosalised ka kasutasid. Menetlusosaliste esitatud materjal on kantseleis haldusasja materjalide hulka lisatud ning kohus ei pea seda toimiku liigseks koormamiseks ja seda olenemata sellest, et osaliselt võib olla tegemist ka korduvate dokumentidega. Seetõttu jääb kaebaja 07.06.2018 taotlus vastustaja taotluse rahuldamata jätmiseks ehk 10.05.2018 esitatud 12.05.2016 ja 30.06.2016 vaatlusprotokollide tagastamiseks rahuldamata.
24.Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2017 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 06.07.2017 määrus ja tehti uus määrus millega rahuldati kaebaja õiguskaitse taotlus osaliselt. Ringkonnakohus peatas Maksu- ja Tolliameti 30. mai 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038681-11 täitmine kuni praeguses haldusasjas tehtava kohtuotsuse või haldusasja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni osaliselt, lubades Maksu- ja Tolliametil teha Potsdam OÜ (registrikood 12147317) suhtes maksukorralduse seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–2 ja 4–5 sätestatud täitetoiminguid ning Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2016. a määruses nr 3-16-2355 ja Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2017. a määruses nr 3-1721 nimetatud täitetoiminguid. Seejuures selgitas ringkonnakohus, et Maksu- ja Tolliameti 30. mai 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038681-11 täitmise osalisele peatamisele vaatamata on Maksu- ja Tolliametil maksukorralduse seaduse § 27 lõike 2 teises lauses sätestatut arvestades lubatud avaldada maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktis 4 nimetatud andmeid Potsdam OÜ (registrikood 12147317) maksuvõla kohta. HKMS § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata. Esialgne õiguskaitse tuleb tühistada ka siis kui selle on otsustanud teine kohus. Seega tuleb ringkonnakohtu 18.07.2017 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada, sest kaebus jäi rahuldamata. HKMS § 253 kolmanda lõike kolmanda lause kohaselt aga jõustub õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega.
25.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.