lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2129/10

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2129/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2645
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 6ViivisMKS § 105 lg 6, 7Tasumine ja tasaarvestamineMKS § 116 lg 1, 4Maksukohustuslasele makstav intressVÕS § 88 lg 8Täitmine erinevate kohustuste katteksMKS § 115 lg 3Maksukohustuslase poolt makstav intressMKS § 117 lg 1IntressimäärMKS § 119 lg 1Intressi mittearvestamineMKS § 95Maksuotsus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-2129/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2019; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-17-2129

Haldusasi

AS East-West Consulting kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.07.2017 otsuse nr 8-3/003219 ja 18.09.2017 vaideotsuse nr 6-1/3844-2 tühistamiseks osas, millega jäeti 69205 euro ja 75 sendi suurune tagastusnõue rahuldamata ja keelduti täiendavate (viivitus)intresside maksmisest, vastavalt 69205 euro ja 75 sendi võrra enam makstud intressi tagastamise kohustamiseks, samuti sellelt summalt intressi arvestamise- ning ka kaebaja kasuks arvestatud intressi maksmisega viivitamise eest (viivitus)intressi maksmise kohustamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja - AS East-West Consulting, lepingulised esindajad vandeadvokaat Marek Herm ja vandeadvokaat Marko Saag; esindajad Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 22.03.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS East-West Consulting esitas 06.06.2017 maksuhaldurile taotluse arvestada AS East-West Consulting kasuks tühistatud käibemaksunõudelt intressi ning kanda tasumisele kuuluv summa AS EastWest Consulting ettemaksukontole. AS East-West Consulting palus maksuhaldurilt ka intressi suuruse kujunemise arvutuskäiku.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Maksu- ja Tolliameti 18.07.2017 otsusega nr 8-3/003219 rahuldati AS East-West Consulting 06.06.2017 taotlus selliselt, et enammakstud maksusummalt arvestati intressi kokku summas 48 021 eurot.
3.AS East-West Consulting esitas 18.08.2017 maksuhaldurile tagastusnõude ja vastava vaide seonduvalt Maksu- ja Tolliameti 18.07.2017 otsusega nr 8-3/003219.
4.Maksu- ja Tolliameti 18.09.2017 vaideotsusega nr 6-1/3844-2 jäeti tagastusnõue summas 69205,75 rahuldamata, samuti jäi rahuldamata viivitusintresside arvestamise taotlus. Vaidlustatud otsust nr 83/003219 muudeti taoliselt, et enammakstud summadelt arvestati AS East-West Consulting kasuks täiendavalt intresse summas 2702,26 eurot.
5.AS East-West Consulting esitas 18.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 18.07.2017 otsuse nr 8-3/003219 ja 18.09.2017 vaideotsuse nr 6-1/3844-2 tühistamiseks osas, millega Maksu- ja Tolliamet jättis rahuldamata tagastusnõude summas 69 205,75 eurot ja keeldus täiendavate viivitusintresside maksmisest, ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastada AS East-West Consulting poolt enammakstud intress summas 69 205,75 eurot ja arvestama sellelt summalt kaebaja kasuks intressi ning maksta viivitusintressi (eelnevalt) kaebaja kasuks arvestatud intressiga maksmisega viivitamise eest.
6.Tallinna Halduskohtu 06.11.2017 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maksu- ja Tolliamet esitas oma arvamuse 15.12.2017.
7.Tallinna Halduskohtu 05.02.2019 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.AS East-West Consulting esitas oma lõplikud seisukohad 25.02.2019.
9.Tallinna Halduskohtu 20.03.2019 määrusega muudeti kohtuotsuse teatavakstegemise aega

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

10.Kaebaja hinnangul oleks maksuhaldur pidanud lugema kaebaja poolt tasutud intressiks 141 641,08 eurot ning ka selle tagastama. Nõustuda ei saa maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja on tasunud intresse vaid summas 72 435,33 eurot, kuivõrd maksukohustuste tasumist ei arvestata maksuliigiti, vaid ühiselt. Kaebaja ei nõustu väitega, justkui oleks sellisel juhul tegu maksukohustuste maksuliigiti täitmisega. Kaebaja vastu esitatud käibemaksunõue tekkis 2011. aastal ning samal aastal tekkis ka sellega seonduv intressinõue. Tulumaksunõuded tekkisid kaebaja vastu alles 2013. ja 2014. aastal ning seetõttu said ka selliste nõuetega seotud intressinõuded tekkida alles 2013. ja 2014. aastal. Kuivõrd MKS § 105 lg 6 kohaselt täidetakse rahalised kohustused nende tekkimise järjekorras, on alusetu väita, et antud juhul oleks tegemist maksukohustuste liigiti täitmisega. Kui nii käibemaksu- kui ka tulumaksunõue oleksid tekkinud samaaegselt ning kaebaja väidaks sellises olukorras, et esmalt tuleb täidetuks lugeda kogu käibemaksunõude intress, saaks asuda seisukohale, et tegemist on maksukohustuste liigiti täimisega, mis ei ole võimalik. Käesoleval juhul on aga ilmselge, et rahalised kohustused on täidetud nende tekkimise järjekorras. Seega tuleb kaebaja poolt tasutuks lugeda intress kogusummas 141 641,08 eurot ning maksuhalduril tuleb kaebajale tagastada veel 69 205,75 eurot (kogu tasutud intress 141 641,08 – tagastatud osa 72 435,33). Proportsionaalse meetodi alusel kohustuks maksuhaldur täiendavalt kaebajale tagastama tasutud intressi 36 818,13 eurot (109 253,46 eurot – 72 435,33 eurot). Kaebaja hinnangul puudub maksuhalduril õiguslik alus tasaarveldada tagastamisele kuuluvat intressi seni tasumata intressiga. Kui kohus nõustub kaebaja käsitlusega, mille kohaselt oleks maksuhaldur pidanud lugema

kaebaja poolt tasutuks intressid suuremas summas kui maksuhaldur seda tegi ning seetõttu oleks maksuhaldur kohustunud kaebajale tagastama intresse suuremas summas, muudab see automaatselt ebakorrektseks ka intressiotsuses ja vaideotsuses toodud arvestuskäigu kaebajale makstava täiendava intressi osas. Sellisel juhul palub kaebaja kohtul ka tühistada intressiotsuses ja vaideotsuses toodud intressiarvestus ning kohustada maksuhaldurit koostama uue intressiarvestuse.

11.Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur kohustus kaebajale tasuma 50 723,26 euro (48 021 eurot + 2 702,26 eurot) maksmisega viivitamise eest intressi 0,06% iga viivitatud päeva eest ehk kogusummas 802,13 eurot. Maksuhaldur aga keeldus vaideotsusega viivitusintressi tasumisest, asudes seisukohale, et 1) tegemist on viivitusintressiga, millelt on võlaõigusseaduse § 113 lg 6 kohaselt täiendava viivitusintressi arvestamine välistatud ning 2) täidetud ei ole ka eeldused, mis võimaldaksid intressi maksmist riigivastutuse seaduse alusel. Kaebaja selliste seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et maksukohustuslase kasuks arvestatava intressi maksmisega viivitamine on rahalise kohustuse täitmisega viivitamine, mille puhul kohustub maksuhaldur tasuma seaduses ettenähtud viivitusintressi (0,06 % päevas) (2.29). Väide, et MKS §-s 116 sätestatud viivitusintressil on Riigikohtu lahenditele tuginedes nii VÕS §-s 113 sätestatud viivise kui ka VÕS §-s 94 sätestatud intressi tunnused, mistõttu tuleb antud juhul kohaldada ka VÕS-i sätteid, on kaebaja hinnangul ebaõige. VÕS-s sätestatud viivise puhul tuleneb oluline erisus võrreldes MKS § 116 alusel makstava intressiga VÕS § 88 lg-st 8, mille kohaselt loetakse rahaliste kohustuste täitmisel esmalt täidetuks intress (sh viivitusintress) ning alles seejärel põhikohustus. Sellise regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta võlausaldajaid olukorra eest, kus koostoimes VÕS § 113 lgga 6 oleks võlgnikul võimalik täita rahaline kohustus (põhinõue), kuid jätta intressid viivisevabalt tasumata. Kuivõrd MKS § 105 lg 6 kohaselt toimub maksunõude (põhinõude) täitmine enne intressinõude täitmist ehk vastupidises järjekorras VÕS § 88 lg-s 8 sätestatule, on MKS § 116 alusel makstava intressiga viivitamisel õigustatud nõuda täiendava viivitusintressi tasumist. Vastasel korral on võlgnikul (maksuhalduril) võimalik jätta MKS § 116 alusel maksukohustuslase kasuks arvestatud intressid viivisevabalt välja maksmata. MKS ei viita MKS § 116 rakendamise osas ka VÕS-le, mistõttu leiab kaebaja, et maksuhalduri järeldus nagu välistaks VÕS § 113 lg 6 MKS § 116 lg 1 alusel makstavalt viivitusintressilt täiendava viivitusintressi tasumise, on ebaõige. Kaebaja ei nõustu ka väitega, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul täidetud riigivastutuse seaduses sätestatud eeldused avaliku võimu kandja (maksuhalduri) poolt kaebajale intressi tasumiseks. Tähtaja saabumisel (21.07.2017) valdas maksuhaldur kaebaja raha ilma õigusliku aluseta ning kuivõrd kaebajal puudus igasugune võimalus raha (intressisummat) kasutada või käsutada, kuid selline võimalus oli maksuhalduril, oli toimunud vara ümberpaigutamine. Maksuhalduri poolt viidatud kohtupraktika seoses riigivastutuse seadusega ei ole asjakohane. Maksuhaldur kohustub maksukohustuslase kasuks arvestatud intressi maksmisega viivitamise eest tasuma seaduses ettenähtud intressi. Kuivõrd MKS on RVastS suhtes eriseadus, tuleb antud juhul maksuhalduril lähtuda MKS-s sätestatud intressimäärast ning tasuda kaebajale täiendavat viivitusintressi summas 795,64 eurot.
12.Täiendavas 25.02.2019 seisukohas jääb kaebaja varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja on jätkuvalt seisukohal, et maksuhalduri käsitlus ning viide MKS § 105 lg-le 7 on väär ja vastuolus ka maksuhalduri enda (teadaoleva) praktikaga. Sisuliselt väidab maksuhaldur seda, et kui maksuotsusega määratakse maksusumma tasumine, siis ei oma tähtsust, milliste ajahetkete eest maksusummad määratakse ja haldusaktiga tekib varasemate tasumise hetkede asemele uus tasumise hetk. Kaebaja arusaamist mööda ei ole see tõsi ja ka intressi arvutatakse tasumata maksusummalt ikka sealt alates, mil oleks pidanud esialgselt maksusumma tasuma ning ka maksuotsusega määratud osalisel tasumisel loetakse tasutuks varasemad maksusummad. Maksuotsusega ei anta uut rahalise kohustuse tasumise tähtpäeva (rahalised kohustused määratakse nendesse perioodidesse, kus tuvastati rikkumine), vaid maksuotsusega tuvastatakse maksmata jäänud maksusumma ja antakse täiendav tähtaeg maksusumma vabatahtlikuks tasumiseks. Intressi arvestatakse mitte maksuotsusega määratud tasumise tähtajast, vaid

sellest ajahetkest, mil oli vaja tasuda maksuotsuses tuvastatud maksukohustus. Käesolevas asjas oli kaebaja tasunud maksuotsusega määratud kogu maksusumma ja ka suurema osa nõutud intressist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ei ole alust. Kogu MKS § 105 lg 6 tuginev kaebaja käsitlus on väär. MKS § 105 lg 7 kohaselt ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda, kui maksuhalduri haldusaktist (§-d 95 ja 111) tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev. Sellisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud tähtpäev. Nii maksuotsus (MKS § 95) kui ka intressinõue (MKS § 115 lg 3, intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (§ 95) kohta käivaid sätteid) kuuluvad MKS § 105 lg 7 kohaldamisalasse. Mingit eraldiseisvat nõuete tasumise järjekorda ei olnud ja kogu maksuotsusega määratud maksusummalt arvestati intressi ühiselt, mistõttu ei ole alust väitmaks, et kaebaja tagastusnõude täitmine oleks pidanud aset leidma teistmoodi, kui vaidlusaluses otsuses ja vaideotsuses kajastatud. Sarnaselt MKS § 105 lg 6 väärale kohaldamisele puudub ka kaebaja alternatiivsel ettepanekul, lugeda intressinõuded tasutuks proportsionaalselt, alus. Esialgse õiguskaitse korras peatatud intressinõude täitmine tähendas sisuliselt seda, et maksuhalduril puudus õigus kaebaja poolt veel tasumata intressisumma sissenõudmiseks. Arvestades, et selles osas enam intressinõuet ei eksisteeri, on väär kaebaja arusaam sellest, et maksuhalduril puudub alus tasaarvestada tagastamisele kuuluvat intressi seni tasumata intressiga. Olukorras, kus seaduse alusel arvestati kogu maksuotsusega määratud maksusummalt intressi ühiselt ja kaebaja jättis osa intressinõudest algselt tasumata, ei ole aktsepteeritav olukord, kus maksukohustuslane asub tagantjärgi ise valima, millise nõude katteks ta varasemalt intressi tasus ja saab seeläbi põhjendamatu maksueelise ehk suurema tagastusnõude.
14.Vastustaja selgitab, et kui maksuhaldur ei täida MKS § 116 lg-st 5 tulenevat kohustust maksta välja maksukohustuslase taotletud intresse, peab maksukohustuslane pöörduma halduskohtusse kohustamiskaebusega (toimingu sooritamise nõue). MKS § 116 lg 4 p-i 1 kohaselt, millele ka kaebaja 06.06.2017 intressi maksmise taotlus tugines, võib maksukohustuslane taotleda MKS § 116 lg-tes 1 ja 2 nimetatud intressi maksmist kahe aasta jooksul, arvates maksuotsuse või tagastusnõude täitmisest keeldumise kohta tehtud otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast. Praegusel juhul ei ole tegemist nimetatud olukorraga, s.o maksuotsuse ega tagastusnõude täitmisest keeldumise kohta tehtud otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsusega, vaid kaebaja nõuab maksuhaldurilt maksukohustuslase kasuks arvestatud intressi maksmisega viivitamise eest tasu.

KOHTU PÕHJENDUSED

15.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 18.07.2017 otsust nr 8-3/003219 ja 18.09.2017 vaideotsust nr 6-1/3844-2 ning taotletud nende tühistamist osas, millega jäeti 69205 euro ja 75 sendi suurune tagastusnõue rahuldamata ja keelduti täiendavate (viivitus)intresside maksmisest. Seonduvalt eelnimetatud nõuetega on taotletud veel ka 69205 euro ja 75 sendi võrra enam makstud intressi tagastamise-, aga samuti sellelt summalt intressi arvestamise- ning kaebaja kasuks arvestatava intressi maksmisega viivitamise eest (viivitus)intressi maksmise kohustamist. Põhivaidlus väljendub antud juhul vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse küsimuses seonduvalt 69205 euro ja 75 sendi suuruse summa tagastamata- ning vaideotsuse puhul veel ka kaebaja kasuks arvestatud intressidelt viivitusintressi maksmata jätmisega. Kohustamisnõuded saab rahuldada üksnes sel juhul kui maksuhalduri positsiooniga põhivaidluse kontekstis ei peaks olema võimalik nõustuda. 18.09.2017 vaideotsuse ning vaideotsusega osaliselt muudetud 18.07.2017 otsuse nr 8-3/003219 õiguspäraseks osutumise korral aga vastupidisel eeldusel baseeruvaid kohustamisnõudeid rahuldada ei saa.
16.Vaidlustatud otsuse nr 8-3/003219 andmisel on maksuhaldur tuginenud maksukorralduse seaduse § 116 lõigetele 1 ja 5 ning § 117 lõikele 1. Vaideotsuses on viidatud veel ka vaide läbivaatamist reguleerivatele sätetele, kuid selles osas menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Maksukorralduse seaduse § 116 lg 1 sätestab, et kui maksuhalduri antud haldusakti alusel on maksukohustuslane tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi, kusjuures intressi arvestatakse alates tasaarvestamise või tasumise päevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise päevani. Vastavalt sama paragrahvi viiendale lõikele on maksuhaldur kohustatud tasuma intressi 15 tööpäeva jooksul alates MKS § 116 lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamisest ning MKS § 117 lõikes 1 sätestatakse, et intressi määr taolistel juhtudel on 0,06 protsenti päevas.
17.Käesoleva vaidluse puhul ongi tegemist situatsiooniga, kus 16.12.2015 maksuotsuse muutmise tõttu 141641 euro ja 8 sendi suuruse käibemaksukohustuse osas seisuga 03.05.2017 osutus see enamtasutud summaks ning maksuhaldur tagastas selle 04.05.2017 kaebaja ettemaksukontole olles samas olnud kohustatud maksukohustuslase kasuks ka vastavat intressi arvestama. Haldusasja materjalist nähtuvalt tegigi maksuhaldur tagastatava intressisumma koheselt kindlaks ning kandis kaebaja ettemaksukontole 72 435 euro ja 33 sendi suuruse summa. Taustsituatsioon oli sel ajal taoline, kus 16.12.2015 maksuotsuse alusel tasumiseks määratud 371500 eurot ja 40 senti oli kinnistu võõrandamisest saadud ja maksuhalduri kontole kantud 615000 euro suuruse summa arvelt küll tasutud, kuid see ei katnud tervikuna ära vastavaid intresse, mida tähtpäevaks tasumata maksusummadelt oldi kohustatud maksma. Vastavalt 25.04.2016 intressinõudele oli selleks summaks 323257 eurot ja 77 senti. Nähtuvalt haldusasja materjalist (Vt eelkõige vaideotsuse p 4) oli maksuhaldur seisuga 26.04.2016 seonduvalt intressinõudega tasaarvestanud 244993 eurot ja 72 senti, 14.06.2016 veel 2174 eurot ja 27.06.2016 samuti 2174 eurot ehk ümardatuna kokku 249341 euro ja 70 sendi suuruse summa. Seega oli veel tasumata intress ümardatuna 73916 eurot.
18.Käesoleva vaidluse põhiolemus väljendub selles, et kaebaja arvates oleks maksuhaldur pidanud tasuma intresse kogu ära muudetud käibemaksukohustuse ulatuses ehk 141641 euro ja 8 sendi suuruses summas. Arvestades asjaolu, et maksuhaldur tasus intresse üksnes summas 72 435 eurot ja 33 senti, taotles kaebaja puuduoleva osa ehk 69205 euro ja 75 sendi tagastamist, millega aga maksuhaldur ei nõustunud. Seejuures tugineb kaebaja maksukorralduse seaduse § 105 lõikele 6, mille kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused (üldjuhul) nende tekkimise järjekorras. Kaebaja on seisukohal, et see printsiip kohaldub ka intressi tasumise suhtes ja kuna hiljem kehtetuks tunnistatud 141641 euro ja 8 sendi suurune käibemaksukohustus puudutas 2011. aasta juunikuud ehk ajaliselt kõige varasemat perioodi, siis oleks tulnud vastava maksusumma taseme saavutanud intressivõlgnevus kui kõige varasema perioodi intressivõlgnevus vastavate intressisummade tasaarvestamise võimaluse tekkimisel esmajärjekorras tasaarvestatuks lugeda. Taolisel juhul peaks sellest aga järeldama, et lisaks tervikuna tagastatud käibemaksusummale oleks pidanud tervikuna tagastama ka intressisumma, mille arvestamine oli maksusumma taseme saavutamise tõttu MKS § 119 lg 1 p 5 alusel peatunud. Maksuhaldur kaebaja sellekohase positsiooniga ei nõustu ja selgitab, et maksukohustuste täitmist ei arvestata vastavalt maksuliigile, kusjuures maksukohustuslasel on nüüd kõigi maksude jaoks üks arvestuskonto ja viitenumber ning ta ei saa enam valida millisele kontole raha kanda ja mis järjekorras võlgu tasuda. Vastustaja märgib veel, et 2016. aasta aprillis maksuhalduri kontole laekunud 615000 euro suuruse summa arvelt loeti lisaks käibemaksule tasutuks ka sama maksuotsusega kindlaks määratud tulumaksu osa ning osaliselt tasutud intressid jagunesid mõlema maksuliigi vahel. Mis puutub intresside tasumisega viivitamisse ja viivitamise tõttu nõndanimetatud viivitusintresside maksmisesse, siis on maksuhaldur seisukohal, et maksukohustuslane ei saa rakendada riigi vastu sundi, et kohustuste täitmata jätmise juhtudel on võimalik pöörduda vajaduse korral kohtusse

vastava kohustamiskaebusega ja et MKS § 116 lg 1 alusel makstavat intressi tulekski käsitada viivitusintressina, millelt omakorda veel täiendava viivitusintressi arvestamist ei ole ette nähtud.

19.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub 18.09.2017 vaideotsuses antud hinnangute ja seisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailsemalt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et maksukohustuste täitmist ei arvestata maksuliikide kaupa, vaid ühiselt. Maksu- ja Tolliamet on seonduvalt eelnimetatuga viidanud ka kohtuasjas nr 3-4-1-4-09 tehtud Riigikohtu 26.06.2009 lahendi punktile 24. Vastustaja sellekohane seisukoht baseerub veel ka maksukorralduse seaduse § 105 lõikel 7, mille kohaselt ei arvestata kohustuste tasumist või tasaarvestamist puudutavate kohustuste täitmisel nende täitmise järjekorda kui maksuhalduri haldusaktist (§-d 95 ja 111) tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev. Selles tuleb maksuhalduriga samuti nõustuda, et nii maksuotsus kui ka intressinõue kuuluvad MKS § 105 lg 7 kohaldamisalasse. Seega ei pidanud vastustaja tagastama intresse kaebaja taotletud- ehk käibemaksukohustuse kui nõndanimetatud põhikohustuse taseme ulatuses. Arvutuskäiku, kuidas tagastamisele kuulunud 72 435 euro ja 33 sendi suuruse summani jõuti, on vastustaja selgitanud kaebuse kohta esitatud 15.12.2017 vastuse punktis 1.3. Kaebajal on küll teistsugune lähtepositsioon ja seetõttu ei pea ta seda õigeks, kuid käesoleva vaidluse puhul nõustub kohus vastustajaga, et maksukohustuste täitmist ei pidanud arvestama maksuliikide lõikes. Tulenevalt maksuhalduri käsitusest ei ole aga kaebaja teistsugust arvutuskäiku välja pakkunud, mida kohus saaks võrrelda ning hinnata. Mis puutub intressidelt veel omakorda intressi ehk viivitusintressi maksmist, siis on vastustaja oma 18.09.2017 vaideotsuse neljandal leheküljel, sealhulgas viidetega Riigikohtu 27.11.2014 lahendi nr 3-31-66-14 punktile 19 ja 03.06.2015 lahendi 3-2-1-175-14 punktile 16 vastava taotluse rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud ning kohus nõustub maksuhalduri sellekohase seisukohaga.
20.Arvestades asjaolu, et vaidlustatavad haldusaktid osutusid vaidlustatud osas õiguspärasteks ja nende tühistamiseks ei olnud alust, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvaid kohustamisnõudeid. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium