Maksuõigus › Maksuotsused

2.1 Kontrollaktis ja maksuotsuses on kajastatud asjaolusid valdavalt moonutatult ja hinnatud tõendeid nii üksikult kui ka kogumis kallutatult ja kokkuvõttes ebaõigesti vaide esitaja kahjuks. Tõendite hindamine on käinud viisil, et kõik mida vaide esitaja on teinud, on maksuhalduri silmis väär ja/või seadusevastane. Vaide esitaja kahjuks on kontrollaktis üles loetletud iga väiksemgi kõrvalekaldumine millestki ja sellest on tehtud siis kokkuvõttes järeldus, et vaide esitaja on maksuseadusi rikkunud. 2.2 Maksuotsuses on asutud seisukohale, et kõik mida vaide esitaja esindaja ja kolmandad isikud on öelnud, on vale. Seda küll väikese erandiga – kui maksuhaldurile ütlused on sobinud, siis on neid käsitletud tõena. Ilmekaks näiteks on X.X. ütluste valikuline kasutamine. Kui tema ütlustest nähtub, et ta kasutab ruume eluruumidena, siis see maksuhaldurile sobib, kui ta aga selgitab, et tal on tasuline üürileping sõlmitud JMC-ga, siis see ei ole maksuhaldurile vastuvõetav. 2.3 Väide, mille kohaselt on vaide esitaja olnud teadlik, et ruume kasutatakse eluruumidena, kuid on seda tahtlikult varjanud, on arusaamatu, kuna asja materjalidest ei nähtu, et maksuhalduri eest oleks keegi midagi varjanud. 2.4 Eluruume on võimalik lisaks majutusteenuse osutamisele kasutada ka muudel eesmärkidel käibemaksuga maksustatavas äritegevuses. Seda on vaide esitaja ka teinud ja tegutsenud seaduse raames. Vaide esitajal on sõlmitud leping JMC-ga, millest tekib käibemaksuga maksustatav käive ja käibemaks laekub riigieelarvesse. 2.5 Ka juhul, kui maksuhaldur asub seisukohale, et korteri üürile andmine JMC poolt ei ole tõendatud, ei saa selle pinnalt ikkagi OÜ-d Rexam Grupp maksustada. JMC võib ruumidega teha mida iganes või neid üldse mitte kasutada. See ei puutu vaide esitajasse, kuna tema kasutab neid enda äritegevuses käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks. 2.6 Mis korteri reklaamimist puudutab, siis ka siin ei ole maksuhaldur tõendeid piisava hoolsusega uurinud. Vaide esitaja on selgitanud, et korteri müüki reklaamiti kinnisvara portaalis ja esitas selle kohta ka teabe. Vastab tõele, et kuulutust mitte, kuna seda ei olnud tagantjärgi võimalik esitada. Üürisuhe JMC-ga tekkis müügiläbirääkimiste käigus. 2.7 Üürisuhe JMC ja X.X. vahel on tõendatud. Üürisuhte mõlemad osapooled on üürisuhte olemasolu kinnitanud. Asja materjalidest nähtuvalt on X.X. teabe esitanud mahus, milles ta on pidanud seda seaduslikuks. X.X. ei ole keeldunud selgituste andmisest ja on need ka andnud. 2.8 See kuidas kasutatakse ruume lõppjärgus, ei oma tähendust vaide esitaja seisukohast vaadatuna, kuna oluline on see kuidas kasutab ruume vaide esitaja, mitte see kuidas kasutavad neid kolmandad isikud (ehk siis JMC) enda äritegevuses. Vaide esitaja kasutab neid ruume ärilisel eesmärgil käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks ja vastupidiselt maksuhalduri järeldusele justnimelt leping, arve ja maksedokumendid ning vaide esitaja käibedeklaratsioon ja käibemaksu laekumine riigieelarvesse tõendavad seda, et vaide esitaja kasutab ruumi äritegevuses ja ümberarvestuse tegemine on alusetu.

eluruumi mõistet ei ava, mistõttu saab eluruumi mõiste sisustada läbi võlaõigusseaduse, mille § 272 lg 1 kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur maksumenetluse käigus tuvastanud, et vaidlusalust korteriomandit kasutab eluruumina alaliseks elamiseks X.X., kes eeltoodut ka oma 09.06.2016 antud selgitustes kinnitas. Samuti kinnitas Pirita tee 26-60 korteri eluruumina kasutamist korteri naaber Y.Y. oma 9.06.2016 selgitustes. Lisaks ei ole vaide esitaja ümber lükanud asjaolu, et Pirita tee 26-60 korterit kasutab alaliseks elamiseks X.X. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud fakt, et Pirita tee 26-60 korter on eluruum käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 16 lg 3 p-de 1 ja 2 mõttes. Asjaolu, et Pirita tee 26-60 korter on väidetavalt vaide esitaja poolt üüritud edasi JMC-le, ei muuda siinkohal eeltoodud järeldust – korteriomand ei saa olla ühel ajal nii eluruum kui ka äriruum. Kuna eeltoodud korteriomandit kasutatakse vaide esitaja töötaja X.X. poolt alaliseks elamiseks, on tegemist eluruumiga, mille üürile ei olnud vaide esitajal õigus käibemaksu lisada – vt selles osas KMS § 16 lg 3 p 1. 3.2 Seega ei oma maksustamisel sisulist tähtsust see, kas vaide esitaja ja JMC vaheline üürileping on näiline või mitte. Vaide esitaja väide, mille kohaselt ei oma tema maksustamisel mingit tähtsust see, kuidas JMC korterit tegelikult kasutab, ei ole õige. Kuivõrd korteriomandi puhul on tegemist eluruumiga just seetõttu, et seda kasutatakse alaliseks elamiseks, ei olnud vaide esitajal õigus selle üürile käibemaksu lisada. Korteri üürijal ei ole võimalik üürisuhet sõlmides luua olukord, kus vaatamata asjaolule, et korterit kasutatakse alaliseks elamiseks, on see tema ja üürileandja vahelises nn üürisuhtes siiski käsitletav äriruumina. 3.3 Antud juhul ei saa vaide esitaja kuidagi õigustada ka ennast väitega, nagu ta ei oleks teadlik selles, kuidas Pirita tee 26-60 korteriomandit tegelikult kasutatakse ning heauskselt arvab, et seda kasutatakse äriruumina ka väidetava rentija poolt. Nimelt on maksumenetluses tuvastatud, et nimetatud korteris elab alaliselt vaide esitaja töötaja X.X., kellel on mitmeid kordi külas käinud ka vaide esitaja juhatuse liige ise. Seega ei ole saanud talle märkamata jääda see, et korteriomandit kasutatakse alaliseks elamiseks. Siiski ei muudaks vaide esitaja poolset korteriomandi üürimist käibemaksuga maksustatavaks käibeks ka see, kui vaide esitaja ei teaks, kuidas rentija seda kasutab (oluline on faktiline kasutamine ja kui see on alaline elamine, siis seeläbi muutub korteriomand eluruumiks ja seeläbi ka selle üür maksuvabaks käibeks). 3.4 Olukord, kus vaide esitaja annab endale kuuluva korteriomandi üürile Rootsi ettevõttele JMC, kes siis üürib selle alaliseks elamiseks edasi vaide esitaja töötajale X.X., keda mitmeid kordi külastab ka vaide esitaja juhatuse liige, juba ainuüksi ise viitab sellele, et vaide esitaja ja JMC vaheline üürisuhe on näilik ning tegelikult üürib vaide esitaja korteriomandit otse oma töötajale. JMC üürilepingu teiseks pooleks vormistamine oli üksnes vajalik selleks, et tekitada õigus üüriarvetele käibemaksu lisamiseks, mida juhul, kui vaide esitaja oleks korterit üürinud otse oma töötajale, teha ei oleks saanud. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud ka sellele, et vaide esitaja ja JMC ei ole tegelikult omavahelist üürilepingut täitnud – üürimaksete tasumisega hilinetakse ning need on makstud osaliselt väiksemas summas kui ette nähtud. Seda eelkõige seetõttu, et üürilepingu täitmine ei olnudki pooltele eesmärgiks vaid eesmärgiks oli luua olukord, kus vaide esitajale kuuluvas korteris saaks elada vaide esitaja töötaja ning vaide esitajal oleks võimalik üüriarvetele käibemaksu lisada. Eeltoodut kinnitab ka JMC ja X.X. vaheline üürisuhte puudumine – eeltoodud lepingut pole maksuhaldurile esitatud, puuduvad X.X. poolset üüri tasumist kinnitavad dokumendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1.1.3.5); 2) kaebaja seadusliku esindaja isiklik pikemaajaline seotus kaebaja töötajaga (mittevaieldav asjaolu), millele viitab kaebaja seadusliku esindaja sage viibimine kõnealuses korteris ning asjaolu, et kaebaja töötaja ja tema tütar, kellel kaebajaga töösuhe puudub, on kaebaja seaduslikule esindajale isiklikult kuuluvate sõidukite kasutajad (vt maksuotsuse p 2.1.3.2; kontrollakti p 1.1.3.2). Samuti muud maksumenetluses tuvastatud eraelulised asjaolud, näiteks kaebaja seadusliku esindaja (a) sisenemine kõnealusesse korterelamusse koos kaebaja töötaja ja viimase tütrega; (b) sama koera jalutamine kaebaja töötajaga; (c) saabumine kõnealusesse kortermajja hilisõhtul vahetult peale Eestisse saabumist (vt kontrollakti p 1.1.3.2). Kokkuvõtvalt on kaebaja seaduslik esindaja käitunud viisil, mis on andnud kaebaja töötaja naabrile aluse pidada ka teda ennast kõnealuse korteri elanikuks (vt kontrollakti p 1.1.3.1 ja 1.1.3.2; Y.Y. 09.06.2016 suuliste seletuste protokoll); 3) kaebaja seadusliku esindaja seletused kõnealuses korteris viibimise asjaolude kohta (korteris viibimise lühiajalisus, vajadus suhelda töömeestega ja kontrollida näite) ei riimu muude maksumenetluses kogutud tõenditega (vt kontrollakti p 1.1.3.2), mistõttu pole usaldusväärsed ka kaebaja selgitused kõnealuse korteri üürimisega seotud muude asjaolude kohta. Eelkirjeldatud asjaoludel on maksuhaldur asunud põhjendatult seisukohale, et tegelik üürisuhe kaebaja ja JMC, samuti JMC ja kaebaja tööaja vahel puudub. Kaebuses on õigesti märgitud, et lähtuda tuleb asja tegelikust sisust - seda maksuhaldur kohtu hinnangul teinud ongi. Seega ei ole vastustaja KMS § 16 lg 3 p 1 vääralt tõlgendanud. Kaebaja on alusetult deklareerinud maksustavat käivet ja sellelt arvestatud käibemaksu. Asjaolu, et vastustaja on tõendeid hinnanud kaebajast erinevalt, ei anna alust rääkida tõendite hindamata jätmisest. Vastustaja on valiku tegemist vastukäivate tõendite vahel ratsionaalselt põhjendanud ja see nähtub kaevatava maksuotsuse motivatsioonist ja selle lahutamatuks osaks olevast kontrollaktist (vt maksuotsuse p 1). Näiteks on vastustaja veenvalt näidanud, miks ta ei pea kaebaja seadusliku esindaja selgitusi usaldusväärseteks (vt kontrollakti p 1.1.3.2). Samuti pole põhjendatud kaebuse etteheide Rootsi maksuhalduri kaasabil kogutud tõendite kaebajale tutvustamata jätmise kohta. Asjaolu, et MTA ja kaebaja vahelise 21.11.2017 dokumentide üleandmise – vastuvõtmise aktis positsioonides nr 97 ja 98 märgitud dokumentidel sisalduv informatsioon oli kaebaja maksustamise seisukohalt väheolulises osas kinni kaetud (tl 27-28, 41-42), ei oma käesolevas vaidluses määravat tähtsust. Tähtsust ei oma ka muu Rootsi ametivõimudega peetud, kuid kaevatavate aktide aluseks mitteoleva, infovahetuse kaebajale tutvustamata jätmine.

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.