XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korralduse nr 447 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistung 07. veebruar 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja (avaldaja) – XX, esindaja Kaire Aus; Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Piret Tõnnus-Saks
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 04.03.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus väljastas 21.08.2017 korraldusega nr 447 „Tee ehitusloa väljastamine“ tee ehitusloa Rüütli plats, Ringi tänav T2, Aia tänav T2, Aia tänav T1 ja Rüütli tänav T6 kinnistutel paikneva Rüütli platsi ja seda ümbritsevate tänavate ümberehitamiseks.
2.XX esitas 22.09.2017 Pärnu Linnavalitsusele vaide, millega taotles 21.08.2017 korralduse nr 447 täitmise peatamist vaidemenetluse ajaks ja korralduse täies ulatuses tühistamist. Pärnu Linnavalitsuse 23.10.2017 korraldusega nr 583 jäeti XX vaie rahuldamata (tl 17-18).
3.XX esitas 25.09.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korralduse nr 447 täitmise peatamiseks vaidemenetluse ajaks (registreeritud haldusasjana nr 3-17-1943). Tallinna Halduskohtu 29.09.2017 määrusega jäeti eelnimetatud taotlus rahuldamata. XX esitas selle peale määruskaebuse, mis jäeti aga Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2017 määrusega rahuldamata.
4.XX esitas esitas 27.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korralduse nr 447 tühistamise nõudes.
5.Tallinna Halduskohtu 15.12.2017 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 19). Pärnu linn vastas kaebusele 15.01.2018.
6.XX esitas 12.04.2018 esialgse õiguskaitse taotluse Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korralduse nr 447 täitmise peatamiseks käesolevas haldusasjas lõpliku lahendi jõustumiseni või alternatiivselt Pärnu Linnavalitsuse korralduse nr 447 alusel väljastatud tee ehitusloa peatamiseks Ringi tänav T2, Aia tänav T2, Aia tänav T1 ja Rüütli tänav T6 kinnistutel paikneva Rüütli platsi ja seda ümbritsevate tänavate ümberehitamiseks (tl 32-34).
7.Tallinna Halduskohtu 25.04.2018 määrusega jäeti XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 51-52). Nimetatud määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2018 määrusega, millega jäeti kaebaja vastavasisuline määruskaebus rahuldamata (tl 87-89).
8.Tallinna Halduskohtu 12.06.2018 määrusega võimaldati kaebajal esitada kirjalik arvamus Pärnu Linnavalitsuse 15.01.2018 vastuse osas (tl 91). XX vastas määrusele 18.07.2018.
9.Tallinna Halduskohtu 20.09.2018 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 95). Hiljem on kohtuistungi toimumise aega ka muudetud.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on sisuliselt õigusvastane, rikutud on kaalutusõigust, korraldus on olulises osas motiveerimata ja kaalutusvigadega, rikutud on võrdse kohtlemise printsiipi, head haldustava ning korraldus piirab omandipõhiõigust koos võrdsuspõhiõigusega (PS § 12 ja § 32). Vaidlusaluse korraldusega on seadusvastaselt kitsendatud vaide esitaja ja teiste kinnistute omanike õigusi. Pärnu Linnavalitsuse korraldus on üldsõnaline ja on jäetud vastamata kaebaja poolt 11.08.2017 esitatud viidetele projekteerimistingimuste ja ehitusprojekti olulise erinevuse osas. K-Projekt AS töö nr 17041 projekt ei ole kooskõlas 24.10.2016 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 594 antud projekteerimistingimustega. Nimetatud projekteerimistingimuste punktis 2.6. on üheks tingimuseks anda projektiga Ringi tn ja Rüütli tn parkimislahendus, sh lahendada Aia tänava parkimisvõimalus, mis tuleb üle viia Rüütli tänavale. Tee ehitusloa väljastamise aluseks olevast ehitusprojektist nähtuvalt ei ole Aia tänava parkimisvõimalus viidud üle Rüütli tänavale, vaid vastupidi – Rüütli tänava parkimisvõimalust on vähendatud 26 parkimiskoha võrra ning Aia tänava parkimisvõimaluste ületoomine puudub projektist täielikult. Esineb vastuolu 21.08.2017 korralduse nr 447 ja 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud „Pärnu linna üldplaneeringu“ lisa Keskkonna teemakaardi vahel. Käesoleva asja aluseks olev Rüütli platsi ehitus tuli lahendada detailplaneeringuga, mitte projekteerimistingimuste väljastamisega. Samuti jääb täielikult arusaamatuks kohaliku omavalitsuse seisukoht kohalike elanike huvide ja vajaduste eiramise suhtes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mõttes. Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korraldus kahjustab kohalike ettevõtete tegevust, piirates teenuste kättesaadavust parkimisalade vähendamisega, nagu ilmekalt tõendab Rüütli tänaval kaupluste ja äride sulgemine ning tänava äärde jäävate kasutuseta hoonete kasutuskõlbmatuteks muutumine. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 447 kaotatakse viimane toimiv võimalus Rüütli tänaval majandustegevuse jätkamiseks. Rüütli tänava muutmine üksnes jalgrattal ja jalgsi läbitavaks täies ulatuses kaotab ettevõtete huvi tänava ääres tegevust jätkata, sest lisaks parkimisvõimaluste kadumisele kaob ka võimalus kaupade tarnimiseks ja teenuste osutamiseks. Projekteerimistingimuste
alusel 21.08.2017 korraldusega tee ehitusloa väljastamisel on lisaks Rüütli 51 maja parkimisvõimaluste kitsendamisele lahendamata jäetud korrashoiu tagamise küsimused. Juba käesoleval ajal ei suuda vastustaja tagada Rüütli 51 ees heakorda, rääkimata talvistes oludes lumekoristuse tagamisest. Vähem oluline ei ole asjaolu, et ärihoone Rüütli 51 eest parkimiskohtade vähendamise tulemusel langevad ka kinnistuste väärtused.
11.Täiendavas 18.07.2018 seisukohas (tl 92) on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vastustaja poolt 21.08.2017 välja antud korraldus nr 447 ei ole kooskõlas HMS § 54 ja § 56 lõikes 1 sätestatuga. Vastustaja korralduse alusel teostatud tööde tagajärjel on katkestatud kaebaja juurdepääs oma kinnistule statsionaarsete pollarite paigaldamise tõttu ning kinnisomandile mittepääsemine rikub kaebaja õigust enda omandit vabalt kasutada ja vallata, sh omada juurdepääsu mootorsõidukiga. Kaebajale jääb arusaamatuks, milline võiks olla veelgi olulisem kaebaja õiguste riive, kui omandi kasutamise takistamine. Nüüdseks on parkimine Rüütli tänavalt kaotatud, mis ei ole kooskõlas Pärnu Linnavalitsuse 24.10.2016 korraldusega nr 594 antud projekteerimistingimustega. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korraldus kahjustab lisaks kaebaja õigustele ka kaebaja ettevõtlustegevust, piirates kaebaja poolt osutatavate teenuste kättesaadavust parkimisalade vähendamisega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole asjasse kaasatud ka kõiki asjast puudutatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle omandiõigused jäävad ehitusprojekti otsesesse mõjupiirkonda. Seesugune isikute valikuline kaasamine rikub kaasamata jäetud isikute põhiseaduslikke õigusi ja riivab nende vabadust omandit käsutada, kasutada ja vallata, sh olla kaasatud ka kohaliku elukeskkonna muudatustesse.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Rüütli platsi rekonstrueerimiseks antud korraldus (ehitusluba) on õiguspärane, motiveeritud ja kaalutlusvigadeta, see ei kitsenda ega riiva kaebaja subjektiivset õigust, ei muuda ega piira kaebajale kuuluva kinnisasja kasutamist ega kahjusta kaebajat ka muul moel. Vaidlusalune korraldus on antud ehitusseadustiku alusel. Ehitusseadustik ei näe ette normi kaebuse või vaidlustuse esitamiseks. Kaebaja on kaebust põhjendanud ka kolmandate isikute võimaliku õiguse või hüve riivega, mis ei ole käesoleval juhul kohased ega lubatavad. Vastustaja hinnangul tuleb sellised kaebuse põhjendused jätta tähelepanuta. Korralduses on märgitud korralduse andmise alus, milleks on EhS § 101 lõige 1 ja Pärnu Linnavolikogu 16.02.2017 määruse nr 3 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 5 p 4. Ehitusprojektid, millele korraldusega väljastati tee ehitusluba, vastavad majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 ja 05.08.2015 määrusega nr 106 sätestatud nõuetele ning alal kehtivatele projekteerimistingimustele. Korralduses on selgitatud menetluse õiguslikku alust kavandatud tegevuse ja selle tegevuse õigusliku regulatsiooniga. Kuivõrd antud juhul allub ehitustegevus ehitusseadustiku regulatsioonile, kaasati igati õiguspäraselt rekonstrueeritava maa-ala piirinaabrid projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse (EhS § 31 lg 2 ja § 42 lg 7 p 2). Rüütli platsi ja seda ümbritsevate tänavate rekonstrueerimiseks korralduse andmisel on läbitud nõutud haldusmenetlus, kuhu on kirjalikult kaasatud puudutatud isikutena vähemalt 62 rekonstrueeritava alaga külgnevate kinnistute omanikku (nende hulgas ka kaebaja), kellest vähemalt 18 on äriühingud. Korralduses on motiveeritud ja selgesõnaliselt põhjendatud liikluskorraldusliku lahenduse valikut, välja on toodud valiku tegemisel aluseks olnud õigusaktid, nendes olevad nõuded ja suunised. Korralduses on selgitatud Rüütli platsi projekti koostamise aluseid, milleks olid arhitektuurne kontseptsioon ja eskiisprojekt. Korralduses on üheselt mõistetavalt jalgrataste parkimiskoha valikut ja lahendust selgitatud. Kaebaja ei ole märkinud, millise tema seadusega kaitstud subjektiivse õiguse riive parkimiskohtade ümberpaigutamine endaga kaasa toob. Rüütli platsi rekonstrueerimise järel tuleb Rüütli tänava (Aia ja Ringi tänavate vaheline lõik) äärde jäävate kinnisasjade omanikel parkida oma
mootorsõiduk kas omal kinnistul (eelistatuim viis) või jätkuvalt liikluskorraldusega lubatud ja kinnisasja omanikule sobivaimal linnatänaval. Jätkuvalt jääb selleks võimalus Rüütli tänava lõigul, mis ulatub Aia tänavast Pargi tänavani. Vastustaja hinnangul ei ole olemasoleva Rüütli platsi rekonstrueerimine kaasaegseks linnaväljakuks mingil viisil vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Ringi tn, Aia tn ja Kuninga tn vahelise kvartali detailplaneeringu algatamine tunnistati kehtetuks enam kui üks aasta tagasi. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et selle kvartali detailplaneeringu menetlemise lõpetamine tema seadusega kaitstud õigust mingil viisil riivanud oleks, kaebaja ei ole esitanud ühtegi vastulauset ega päringut kvartali detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. Vastustaja juhib veel tähelepanu asjaolule, et EhS § 97 lõike 6 kohaselt on linnas teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda, mis tähendab, et kaebajal endal lasub kohustus oma kinnisasja ja tänava vahele jääva kõnnitee korras hoida, ka lume ja libeduse tõrjet teha. Kaebaja ei esita ühtegi väidet või tõendit, millest saaks järeldada, et kaebaja ettevõtlusvabadus vaidlusaluse korraldusega kahjustatud saaks, kaebaja isegi ei vihja sellele, et tema ettevõtlusega tegeleb.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korraldust nr 447 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega väljastati tee ehitusluba Rüütli plats, Ringi tänav T2, Aia tänav T2, Aia tänav T1 ja Rüütli tänav T6 kinnistutel paikneva Rüütli platsi ja seda ümbritsevate tänavate ümberehitamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on sisuliselt õigusvastane, sest see on olulises osas motiveerimata, rikutud on kaalutusõigust, võrdse kohtlemise printsiipi ja head haldustava, kusjuures korraldusega on seadusvastaselt kitsendatud kaebaja ja teiste kinnistute omanike õigusi, sealhulgas omada kinnistule mootorsõidukiga juurdepääsu. Vastustaja peab aga korraldust nr 447 õiguspäraseks, märkides, et (sisuliselt) ei ole kaebaja nimetanud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et kaebaja õigused ja ettevõtlusvabadus võiks saada vaidlusaluse korraldusega kuidagi kahjustatud.
14.Vaidlustatud korraldusega väljastati 2016. aasta projekteerimistingimustel põhinev ehitusluba Rüütli platsi ja seda ümbritsevate tänavate rekonstrueerimiseks ning haldusakti andmise alusena on viidatud ehitusseadustiku § 101 lõikele 1, mille kohaselt esitatakse tee ehitamiseks ehitusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele või siis annab kohaliku omavalitsuse üksus (vastava) ehitusloa. Antud juhul on tegemist ehitusloaga. Samuti on haldusaktis osundatud Pärnu Linnavolikogu 16.02.2017 määruse nr 3 paragrahvi 5 punktile 4, milles sätestatakse, et ehitusalase tegevuse korraldamisel on avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehituseks ehituslubade väljastamine, väljastamisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine linnavalitsuse pädevuses. Seega toimus vaidlustatud korralduse andmine vastava õigusliku aluse olemasolul. Vastustaja pädevuses kui sellises ei ole tegelikult protsessiosaliste vahel vaidlust ka olnud. Haldusakt ei ole küll kuigi mahukas, kuid olulised aspektid on selles välja toodud ning siinkohal ei saa asuda ka taolisele seisukohale, et see oleks motiveerimata. Kaebaja etteheiteid on korralduses samuti lühidalt kajastatud ning samuti on põhjendatud seda miks neid arvestada ei saanud. Kohus nõustub nende põhjendustega.
15.Vastustaja on seisukohal, et korraldus ei saa kaebaja subjektiivset õigust kuidagi kitsendada ja et samuti ei piira see kaebajale kuuluva kinnisasja kasutamist ega kahjusta teda muul moel. Veel selgitas vastustaja, et kogu vaidlusega seonduv tegevus leidis aset linnale kuuluvatel tänavatel ja et eesmärgiks on olnud autostumise vähendamine (kohtuistungi protokoll, tl 121, pöördel). Mis puutub ettevõtjate
huvidesse äritegevuse jätkamisel või muudesse kolmandate isikute õiguste või hüvede (võimalikku) riivesse, siis on vastustaja palunud need tähelepanuta jätta. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda, sest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja põhiväited väljenduvad tegelikult selles, et võrreldes varasemaga on parkimiskohti tunduvalt vähem ja et vastustaja ei ole suutnud tagada (kohtuistungi protokoll, tl 121, pöördel) lumekoristust. Vastustaja on aga selgitanud seonduvalt parkimise temaatikaga, et Rüütli platsi rekonstrueerimise järel tuleb Rüütli tänava (Aia ja Ringi tänavate vaheline lõik) äärde jäävate kinnisasjade omanikel parkida oma mootorsõiduk kas oma kinnistul (eelistatuim viis) või jätkuvalt liikluskorraldusega lubatud ja kinnisasja omanikule sobivaimal linnatänaval. Nimetatud selgitusega tuleb samuti nõustuda. Liikluskorralduse muutmine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus. Isikutel ei ole subjektiivset õigust linnale ette kirjutada kui palju parkimiskohtasid tuleks ühe või teise ehitise ette kavandada ning samuti ei saa tiheasustusega aladel eeldada seda, et parkimiskohtade arv püsiks ilmtingimata muutumatuna. Kaebaja on küll väitnud, et parkimiskohtade vähendamine oli projekteerimistingimustega vastuolus, kuid selles osas selgitas vastustaja, et projekteerimistingimustes ei olnud määratletud mitu parkimiskohta ühel või teisel tänavalõigul peaks olema (kohtuistungi protokoll, tl 121, pöördel). Vastustaja eelnimetatud seisukohast tuleb lähtuda, sest vastupidist kinnitavat materjali haldusasja juurde esitatud ei ole. Mis puutub projekteerimistingimustesse, siis ilmneb haldusasja materjalist, et tegemist on kehtivate tingimustega ning arutlus selle üle kas vastav ümberehitamine oleks tulnud lahendada detailplaneeringuga või mitte, käesoleva vaidlusega enam otseselt ei seostu. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Etteheited seonduvalt lumekoristuse ebapiisava tagamisega ei ole ehitusloa väljastamise kontekstis asjakohased ning samuti ei nähtu seda, et kaebaja (võimalikku) ettevõtlusvabadust oleks piiratud või et kinnistu väärtus oleks vähenenud või et kaebaja õigusi oleks eiratud kinnistule juurdepääsu osas. Kaebaja sellekohased väited jäävad paljasõnalisteks.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (kohtuistungi protokoll, tl 122, pöördel). Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.