lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1943/10

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1943/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
02.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
854
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

02.11.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1943

Haldusasi

Rannar Liitmaa taotlus Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korralduse nr 447 vaidemenetluse ajal täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja – Rannar Liitmaa, volitatud esindaja v.adv Kaire Aus Puudutatud isik – Pärnu linn, linnasekretär Tiina Roht

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.09.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rannar Liitmaa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Rannar Liitmaa määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.09.2017 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Linnavalitsus väljastas 21.08.2017 korraldusega nr 447 tee ehitusloa Rüütli platsi, Ringi tänav T2, Aia tänav T2 ja T1 ning Rüütli tänav T6 kinnistutel paikneva Rüütli platsi ja seda ümbritsevate tänavate ümberehitamiseks. Rüütli platsi ja seda ümbritsevate tänavate ümberehitamise projekti eesmärgiks on parandada kuurortlinna läbitavust jalgsi ning jalgratastel.
2.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Rannar Liitma esitas 22.09.2017 vaide Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korralduse peale. 25.09.2017 esitas Rannar Liitmaa Tallinna Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2017 korralduse nr 447 täitmine vaidemenetluse ajaks. Korraldusega on seadusvastaselt kitsendatud R. Liitmaa kui Rüütli 51-M3 kinnistu omaniku õigusi. Ehitustööde ja sellega seonduvate kulutuste tegemine võib osutuda ebamõistlikuks või koormavaks korralduses märgitust erineva lahendi jõustumisel. Hilisemad taastamis- või ümberehitustegevused oleks aga selgelt vastuolus kohaliku omavalitsuse tegutsemise põhimõtetega. Nii R. Liitmaa kui ka puudutatud isikute õiguste kaitse kohtuotsusega võib

3-17-1943 osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning tuua kaasa oluliselt raskemaid tagajärgi kohalikule omavalitsusele ja teistele puudutatud isikutele.

3.Tallinna Halduskohus jättis 29.09.2017 määrusega Rannar Liitmaa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Väited Rüütli platsi rekonstrueerimisega seotud ehituse (võimaliku) tagasipööramise keerukuse ja kulukuse kohta on pigem hüpoteetilised ega seostuks taotleja õigustega. R. Liitmaa on viidanud parkimiskohtade (üldisele) vähenemisele, kuid see ei seostu otseselt taotleja subjektiivsete õigustega. Tiheasustusega aladel ei saagi parkimiskohtade arvu muutumatuna püsimist eeldada. Pärast Rüütli platsi rekonstrueerimist jääb R. Liitmaale juurdepääs oma kinnisasjale ning samuti ei kao R. Liitmaa jaoks linnatänavale oma mootorsõiduki parkimise võimalus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Rannar Liitmaa palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.09.2017 määrus ning teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kohus on jätnud hindamata lisaks taotlejat puudutavatele asjaoludele ka kolmandate isikute õiguste riive. Nimelt asub planeerimisalas mitmeid ettevõtteid, keda ei ole asja menetlusse kaasatud ning keda parkimiskohtade vähenemine Rüütli tn ääres oluliselt negatiivselt mõjutab. Negatiivne mõju seisneb eelkõige klientuuri kadumises parkimisvõimaluse puudumise korral. Vaidlustatud korraldusega kaotatakse viimane toimiv võimalus jätkata Rüütli tänaval majandustegevusega. Lisaks parkimisvõimalustele kaob ka võimalus kaupade tarnimiseks ja teenuste osutamiseks. Parkimiskohtade kaotamine Rüütli tänava ääres tähendab nii kinnisvara hinnalangust kui ka üüritulude vähenemist, sest ettevõtjatel kaob huvi omada kinnisvara või rendipinda tänava ääres, kus parkimisvõimalus on olematu või puudub üldse. Kaudselt toob see kaasa ka vähem maksulaekumisi. Ehitamist ei saa alustada enne, kui asjas on leitud kõiki osapooli ja puudutatud isikuid rahuldav lahendus. Enne planeeritaval alal ehitamise alustamist peab reeglina olema saabunud selgus, kas ehitamine on õiguspärane või mitte, kuna ehitamisega luuakse pöördumatud tagajärjed, sest valminud ehitise (sh tee, jalgrattaparkla) lammutamine ei ole reeglina mõistlik. Enne kohtuotsuse jõustumist saaks ehitamist lubada selgelt ülekaaluka avaliku huvi korral.
5.Pärnu linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Taotleja pole haldus- ega kohtumenetluses esitanud veenvaid tõendeid, millest saaks järeldada, et linnatänaval liikluskorralduse (sh parkimise) ümberkorraldamine riivaks ülemäära tema seadusega kaitstud subjektiivseid õigusi. Korralduses on selgesõnaliselt põhjendatud valitud liikluskorralduslikku lahendust, välja on toodud valiku tegemisel aluseks olnud õigusaktid, nendes olevad nõuded ja suunised. Liikluskorraldusliku lahenduse valik tuleneb muu hulgas keskkonnasäästlikkuse vajadusest. Taotleja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Rüütli platsi rekonstrueerimine avaldaks tema majandustegevusele kahjulikku mõju. Linnaruumi keskkonnasäästlikumaks muutmine on vaieldamatult avalikes huvides, korraldusega lubatud rekonstrueerimistööd ei piira kinnistu omanike omandiõigust ega senist kinnisasja kasutusvõimalust, kaasa arvatud kinnisasja kasutamist oma majandustegevuse raames. rekonstrueerimistööd toimuvad vastustajale kuuluvatel kinnistutel (kolmandate isikute kinnistutel ehitustegevust kavandatud ei ole), mis toob ehitustegevuse ajal kaasa küll teatud ebamugavusi, kuid need on ajutised ja neid tuleb taluda. Korraldusega ei koormata taotlejat, temale ei ole mingeid otseseid kohustusi pandud ega tema subjektiivset õigust piiratud. Tiheasustusega linnaruumis ei saa ühelgi isikul tekkida õiguspärast ootust, et tema kinnisasjaga 2(3)

3-17-1943 külgnevat avalikku linnaruumi ei korrastata ega looda keskkonnasäästlikumaid eelduseid linnaruumis liiklemiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.R. Liitmaa määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.09.2017 määrus muutmata. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse seaduslikult ja põhjendatult rahuldamata jätnud, tuginevalt Pärnu linna vastuväidetele. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata.
7.Õige on haldusorgani ja halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitsega saaks praegusel juhul kaitsta vaid taotleja subjektiivseid õigusi, mitte kolmandate isikute õigusi või avalikkuse huve. Ekslik on taotleja põhjendustest järelduv seisukoht, justkui tuleks mistahes ehitusloa vaidlustamise korral alati vältida ehitamisega alustamist. Ehitusloa peatamine peab alati olema õigustatud taotleja esile toodud kahjulike tagajärgedega, mille tekkimise tõenäosus on suur. Taotlejale ei tulene planeeringutest või muudest õigusaktidest subjektiivset õigust nõuda tema kinnisasja ees avalikkusele parkimisvõimaluse säilitamist. Liikluskorralduse muutmine on linnavalitsuse ulatusliku kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus ning praeguse lahenduse üleliigne koormavus kaebaja jaoks ei ole tõendatud. Väide, et Rüütli platsi ümbrusse jalakäijate ala loomine muudab võimatuks Rüütli tänava ääres majandustegevuse, ei tundu seda selgelt kinnitavate tõendite puudumise tingimustes usutav. Praeguse olukorra säilitamine esialgse õiguskaitse korras oleks ka vastuolus Pärnu linna esile toodud avaliku huviga. Avalikke huve saab kohtumenetluses kaitsta haldusorgan, mitte esialgse õiguskaitse taotleja. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja