Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits 28.02.2019, Tartu 3-17-1061 AS BLM Eesti kaebus Põlva Vallavalitsuse 12.04.2017. a korralduse nr 2-3/201 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27.10.2017. a otsus AS BLM Eesti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant AS BLM Eesti Lepinguline esindaja v-adv Margus Sorga Vastustaja Põlva vald Seaduslik esindaja Georg Pelisaar Kolmas isik OÜ Karu Kinnisvara Lepinguline esindaja adv Hendrik Mühls
RESOLUTSIOON
1.Võtta kolmanda isiku poolt apellatsioonkaebuse vastuse lisana esitatud Tartu Maakohtu 24.11.2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-59298 asja materjalide juurde.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Mõista kaebajalt kolmanda isiku OÜ Karu Kinnisvara kasuks välja menetluskulud summas 825 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.04.2019 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnistusraamatu registriosast 1909438 (katastritunnus 62001:005:0029) nähtub, et kinnistu asukohaga Põlva linn, Vabriku tn 23, pindalaga 4681 m2 omanik on alates 02.02.2007 AS BLM
Eesti. Kinnistu registriosa avati kinnistu nr 368538 (katastritunnus 62001:005:0038; Jaama tn 20) jagamise tõttu 25.01.2005. 17.03.2005 moodustati kinnisasjast kaks katastriüksust suurustega 4681 m2 ning 7583 m2, millistest viimane eraldati 12.04.2005 ja kanti kinnistusregistrisse registriosana 1935938 (katastritunnus 62001:005:0059; Vabriku tn 13). Kinnistusraamatu registriosa 1909438 kannetest nähtub, et Jaama tn 20 kinnisasja jagamisel moodustatud uue kinnisasja omanikuks sai 25.01.2005. a asjaõiguslepingu alusel OÜ Põlva Piim Tootmine ja samal päeval sõlmitud asjaõiguslepinguga OÜ Karu Kinnisvara. Kinnisasja Vabriku tn 13 (registriosa 1935938) omanik on alates registriosa avamisest olnud OÜ Karu Kinnisvara. Sellest kinnistust eraldati 22.05.2008 omakorda katastriüksus suurusega 1255 m2 ja kanti kinnistusregistrisse registriosana 2338538 (katastritunnus 62001:005:0035; Vabriku tn 21), mille omanik on samuti OÜ Karu Kinnisvara.
2.Tartu Maakohus keelas 23.10.2014. a esialgse õiguskaitse määrusega tsiviilasjas nr 3-14-59298 (tl 8-10) kohtumenetluse vältel puudutatud isikutel OÜ-l Karu Kinnisavara ja Silmand Auto OÜ-l mistahes takistuste tegemise ja kohustas kõrvaldama olemasolevad takistused Vabriku tänavalt üle Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute juurdepääsuks Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sealhulgas nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale (resolutsiooni p 1). Samuti kohustas kohus OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE võimaldama kohtumenetluse vältel ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sealhulgas nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale (resolutsiooni p 2).
3.Tartu Ringkonnakohus tühistas 19.01.2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59298 (tl 12-18) Tartu Maakohtu 23.10.2014. a määruse osaliselt, s.o osas, milles maakohus kohustas OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE võimaldama kohtumenetluse vältel ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega kohustas puudutatud isikuid OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE kohtumenetluse vältel tsiviilasjas nr 2-14-59298 võimaldama AS-le BLM Eesti tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) ajavahemikul kella 08:00 kuni 17:00 nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale (resolutsiooni p 2). Ühtlasi luges ringkonnakohus resolutsiooni p 2 sõnastatuks järgmiselt: „2. Kohustada puudutatuid isikuid OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE kohtumenetluse vältel tsiviilasjas nr 2-14-59298 võimaldama AS-le BLM Eesti tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) ajavahemikul kella 8:00 kuni 17:00 nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale“ (resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata (resolutsiooni p 4).
4.AS BLM Eesti esitas 21.09.2016 avalduse tsiviilasjas nr 2-14-59298, milles taotles määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (Vabriku tänavalt) Vabriku tn 23 asuvale kinnistule ennekõike üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute (tl 64-82p).
5.Põlva linnas Vabriku tn 13 asuva kinnistu omanik OÜ Karu Kinnisvara esindaja esitas 13.02.2017 projekteerimistingimuste taotluse Vabriku tn 13 kinnistule büroo-laohoone
rajamiseks. Taotluse kohaselt lammutatakse olemasolevad kaarhallid ning kahe kaarhalli asemele rajatakse üks pikk Vabriku tänavaga paralleelne hoone (tl 118).
6.Põlva Vallavalitsus otsustas 08.03.2017. a korraldusega nr 2-3/123 (tl 23-23p) algatada büroo-laohoone projekteerimistingimuste andmiseks avatud menetluse.
7.AS BLM Eesti esitas 23.03.2017 arvamused ja vastuväited Vabriku tn 13 projekteerimistingimuste kohta (tl 24-25). AS BLM Eesti palus Põlva Vallavalitsusel tühistada korraldus nr 2-3/123 ja lõpetada avatud menetlus või kohaldada ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 5 ning keelduda projekteerimistingimuste andmisest.
8.Põlva Vallavalitsus andis 12.04.2017. a korraldusega nr 2-3/201 projekteerimistingimused büroo-laohoone püstitamiseks Põlva linnas asuvale kinnistule (katastritunnus 62001:005:0059) asukohaga Vabriku tn 13 vastavalt lisale ning teatas, et projekteerimistingimused kehtivad viis aastat (tl 27-30). Põlva Vallavalitsus tugines korralduse andmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p-le 2, planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-le 5, EhS §-le 28, § 31 lg-tele 2 ja 5 ning Põlva Vallavolikogu 10.06.2015. a otsuse nr 1-3/27 „Ehitusseadustikus sätestatud ülesannete delegeerimine“ p-le 1, põhjendades korraldust järgmiselt. 1) Projekteeritav ehitis ei takista Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute juurdepääsu AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule ning kavandatav ehitis ei riiva kolmandate isikute, sealhulgas AS BLM Eesti õigusi. Projekteerimistingimuste andmine ei takista kinnistu asukohaga Vabriku tn 23 ja sellel asuva hoone sihipärast kasutamist ega AS BLM Eesti majandustegevust. Korralduse lisaks olevad projekteerimistingimused, sealhulgas hoone planeeritav asukoht ei ole vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2015. a määrusega ning tagatud on esialgse õiguskaitse raames seatud juurdepääs Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute Vabriku tn 23 asuvale kinnistule. 2) Projekteerimistingimuste andmine Vabriku tn 13 asuvale kinnistule ei ole vastuolus AS BLM Eesti õigustega ega kohustustega, sh Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 31 (õigus tegelda ettevõtlusega) ja 32 (õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada) sätestatud õigustega. Büroo-laohoone projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks puudub EhS § 32 p-s 5 sätestatud alus. 3) Tulenevalt asjaolust, et Vabriku tn 23 ja Vabriku tn 13 asuvad kinnistud on tekkinud Jaama tn 20 kinnistu jagamise tulemusena ning Vabriku tn 21 asuv kinnistu on tekkinud Vabriku tn 13 asuva kinnistu jagamise tulemusena, kohaldub Vabriku tn 23 asuvale kinnistule asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 2 ning Jaama tn 20 kinnistu omanik peab võimaldama juurdepääsu Vabriku tn 23 asuvale kinnistule. 4) Ainuüksi Vabriku tn 11 asuva kinnistu piirnemine avaliku teega ei õigusta AÕS § 156 lg 1 kohaldamist, kui juurdepääs oli varem tegelikult mujalt. Vabriku tn 23 asuva kinnistu omaniku huvi juurdepääsu vastu ei ole võrreldes Vabriku tn 11 asuva kinnistu omaniku õiguste kitsendustega ülekaalukas.
9.AS BLM Eesti esitas 18.05.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Põlva Vallavalitsuse 12.04.2017. a korralduse nr 2-3/201 tühistamiseks (tl 1-4p; 141-142). 1) OÜ-le Karu Kinnisvara projekteerimistingimuste väljaandmisel on arvestamata jäetud kaebaja poolt avatud menetluse käigus esitatud vastuväited ja ettepanekud, sellekohane põhjendus on formaalne ja lünklik. 2) Põlva Vallavalitsus ei ole vaidlusaluse korralduse andmisel arvestanud tsiviilasja nr 2-14-59298 raames esitatud nõuetega juurdepääsutee tagamiseks, mistõttu ei ole haldusakti andmisel uurimis- ja erapooletuse põhimõtteid täidetud. Põlva Vallavalitsus ei ole korralduse
andmisel arvesse võtnud asjaolu, et büroo-laohoone rajamine Vabriku tn 13 kinnistule muudab võimatuks nimetatud kinnistut läbiva juurdepääsutee edaspidise kasutamise kaebaja poolt, mis riivab otseselt ka kaebaja omandiõigust. 3) Juurdepääs avalikule teele võib tulevikus tehtava kohtulahendi alusel olla hoopis üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21. Põlva Vallavalitsus on korralduse andmisel eiranud OÜ Reaalprojekt eksperthinnangut ning väitnud oma korraldust põhjendades ekslikult, et kavandatav ehitis ei asu juurdepääsutee asukohas. 4) Põlva Vallavalitsus oleks EhS § 32 p-de 4 ja 5 alusel pidanud keelduma projekteerimistingimuste andmisest. Samuti on projekteerimistaotlus vastuolus Tartu Maakohtu 23.10.2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2015. a jõustunud määrustega. 5) Tähtsust ei oma see, millal kaebaja esitas juurdepääsuvaidluses tsiviilasjas nr 2-14-59298 taotluse juurdepääsuks Vabriku 11, 13 ja 21 kaudu ning millise tee kaudu on maakohus andnud esialgse õiguskaitse tsiviilasjas nr 2-14-59298. Oluline on, et selles on menetlus pooleli ja maakohus pole 3 aasta jooksul suutnud asja ära lahendada. Halduskohus ei saaks oma lahendiga käesolevas asjas asuda lahendama maakohtus pooleliolevat juurdepääsuvaidlust, kuid just sellise otsuse teeks halduskohus käesolevas asjas siis, kui ta otsustaks jätta kaebuse rahuldamata, sest sellega elimineeriks halduskohus automaatselt ühe juurdepääsuvariandi.
10.Põlva vald taotles vastuses kaebusele (tl 103-105p) kaebuse rahuldamata jätmist. 1) Vastustaja on korralduses nr 2-3/201 välja toonud kaebaja poolt haldusmenetluse käigus esitatud seisukohad ning põhjendanud nende arvestamist ning arvestamata jätmist. Muuhulgas on vastustaja analüüsinud kaebaja poolt esitatud väiteid tsiviilasja nr 2-14-59298 menetluse kohta. Vastustaja on kaebaja huve igakülgselt kaalunud ning asunud seisukohale, et kavandatava hoone projekteerimistingimused ei ole vastuolus kaebaja õiguste ja kohustustega. Vastustaja on korralduse nr 2-3/201 andmisel välja selgitanud kõigi menetlusosaliste sh kaebaja huvid, kõiki ettepanekuid ja vastuväiteid on kaalutud, samuti on haldusakt piisavalt ning igakülgselt motiveeritud. 2) Projekteerimistingimuste andmine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Vaidlustatud projekteerimistingimustega on sätestatud nõuded, millele peab ehitusprojekt vastama. Sellest tulenevalt ei anna projekteerimistingimused veel õigust midagi ehitada, mistõttu kaebuses toodud motiividel ei saa projekteerimistingimused ja nende andmine rikkuda kaebaja õigusi. Oma õiguste kaitseks tuleb kaebajal vaidlustada lõplikku haldusakti ehk käesoleval juhul ehitusluba, kui see antakse. 3) Projekteerimistingimused ei riku esialgse õiguskaitse raames kehtestatud piiranguid ehk ei takista esialgse õiguskaitse raames määratud juurdepääsu Vabriku tn 23 asuvale kinnistule üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute, ega kaebaja põhikaebuses taotletud alternatiivset – üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute – juurdepääsu. Ka ei takista projekteerimistingimused kinnistu asukohaga Vabriku tn 23 ja sellel asuva hoone sihipärast kasutamist ega kaebaja majandustegevust. 4) Kaebaja poolt tehtud viited tsiviilasjale nr 2-14-59298 ei ole asjakohased, sest antud tsiviilasjal ning korraldusel nr 2-3/201 puudub igasugune seos.
11.Kolmas isik taotles hiljem täiendatud vastuse kaebusele (tl 97-100; 132-134; 149-151) kaebuse rahuldamata jätmist. 1) Kaebaja tugineb oma eeskätt tsiviilasja nr 2-14-59298 vaidluse esemeks olevale juurdepääsu temaatikale, kuid käesoleval juhul on üheselt tuvastamist leidnud, et kolmandale isikule projekteerimistingimuste andmine ei mõjuta kuidagi kaebajale Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2015. a määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud juurdepääsu. Kuna tsiviilasjal ning vastustaja 12.04.2017. a korraldusel puudub igasugune puutumus, pole kaebaja kaebeõiguse tuvastamise seisukohast asjakohane kaebaja poolt tehtud viited tsiviilasjale nr 2-14-59298. Seega
puudub kaebajal asjas kaebeõigus (täitmata on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 eeldused). Samuti ei ole kaebaja ära näidanud, et tal oleks õigus pöörduda kohtusse teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2). 2) Vastustaja 12.04.2017. a korraldusest nähtuvalt on vastustaja haldusaktis igakülgselt toonud välja kaebaja poolt haldusmenetluse käigus esitatud seisukohad ning esitanud neile ka (vastu)väited. Vastustaja 12.04.2017. a korralduses on jälgitavad nii kaalutlused, millest haldusorgan lähtus, menetlusosaliste huvid ning nende kaalumine, samuti on haldusakt piisavalt ning igakülgselt põhjendatud. 3) Projekteerimistingimuste andmine iseenesest ei saa olla käsitletav kaebaja jaoks kahjuliku mõjutuse või ebamõistliku piiranguna, kuivõrd planeerimistingimuste andmine ei ole aluseks ehitustegevusele. Juhul kui kaebaja leiab, et Vabriku tn 13 kinnistule kavandatav ehitis rikub tema õigusi, on tal õigus seaduses ettenähtud korras asjaomane ehitusluba selle väljastamise korral vaidlustada. 4) On tõenäoline, et juhul, kui kohus peaks kaebajale tsiviilasjas nr 2-14-59298 juurdepääsu määrama, teeb ta seda mööda ajaloolist välja kujunenud teed ehk mööda Jaama tn 20 – Vabriku tn 13 (põhjapoolne osa) ning Vabriku tn 21 kinnistute. Seega tuleb eeltoodut kogumis silmas pidades pidada ebatõenäoliseks, et kolmanda isiku poolt Vabriku tn 13 kinnistule (lõunaossa) kavandatav hoone takistaks kaebajal mistahes viisil juurdepääsu teostamast, sest tänasel kujul puudutab juurdepääs vaieldamatult Vabriku tn 13 kinnistut üksnes selle põhjapoolses osas.
12.Tartu Halduskohus jättis 27.10.2017. a otsusega (tl 155-159p) kaebuse rahuldamata. Halduskohtu selgitas kõigepealt, kas kaebaja poolt esitatud nõue on lubatav. Vastustaja lubas projekteerimistingimuste alusel püstitada Põlvas Vabriku tn 13 büroo-laohoone. Kaebaja on seisukohal, et büroo-laohoone rajamine Vabriku tn 13 kinnistule muudab võimatuks nimetatud kinnistut läbiva juurdepääsutee edaspidise kasutamise kaebaja poolt, mis riivab otseselt kaebaja omandiõigust. Kaebaja huvi on kaitsta temale kui Vabriku tn 23 omanikule antud AÕS §-st 156 tulenevat õigust nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle Vabriku tn 13 kinnistu. AÕS § 156 eesmärk on ennekõike tagada kinnisomandi teostamise võimalus nende kinnisasjade puhul, mis ei asu vahetult avalikult kasutatavate teede ääres. Projekteerimistingimused on antud ehitisele, mis paikneks Vabriku tn 13 kinnistul täpselt risti üle ühe kaebaja soovitud juurdepääsutee variandi. Kaebaja omandiõiguse riivet ei saa välistada. Halduskohtu hinnangul on Põlva Vallavalitsuse 08.03.2017. a korraldusest nr 2-3/123 igakülgselt ja objektiivselt jälgitavad nii kaalutlused, millest haldusorgan lähtus, menetlusosaliste huvide kaalumine, samuti on korraldus piisavalt ja igakülgselt põhjendatud. Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt on vastustaja välja selgitanud kõigi menetlusosaliste, sh kaebaja huvid, kõiki ettepanekuid ja vastuväiteid on kaalutud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastustaja sisukohtadega, ei muuda põhjendust formaalseks ja lünklikuks ning haldusakti õigusvastaseks. Kaebaja on kohtule edastanud OÜ Reaalprojekt eksperthinnangu Põlva Vabriku tn 23 alternatiivsetele juurdepääsuvõimalustele (tl 32-37). Vastustaja on kaebaja sõnutsi eiranud eksperdi soovitust seada juurdepääsuteele ning manööverdusalale servituudi Vabriku tn 23 omaniku kasuks. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks eksperdisoovituse vastustajale edastanud. Projekteerimistingimuste andmiseks algatatud avatud menetluses on kaebaja esitanud vastustajale 23.03.2017 oma arvamused ja vastuväited, lisades oma seisukohale kolm dokumenti: juurdepääsutee asukoha plaan Vabriku tn 13; Tartu Maakohtu 23.10.2014. a määrus; Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2015. a määrus (tl 25). Ka 23.03.2017. a seisukohas ei viita kaebaja eksperdi soovitusele. Seetõttu on alusetu heita vastustajale ette eksperthinnanguga mittearvestamist. Vastustaja on analüüsinud kaebaja väiteid tsiviilasja menetluse kohta ning põhjendatult järeldanud, et kinnistule kavandatav hoone ning sellele projekteerimistingimuste andmine ei saa mõjutada kaebaja õigusi ega piira ka kohtumäärusega kohaldatud esialgset õiguskaitset.
Halduskohus nõustus vastustajaga, et projekteerimistingimused ei riku esialgse õiguskaitse raames kehtestatud piiranguid. Korraldus ei takista esialgse õiguskaitse raames määratud juurdepääsu Vabriku tn 23 asuvale kinnistule üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute, ega kaebaja põhikaebuses taotletud alternatiivset juurdepääsu üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute. EhS § 38 lg 1 järgi annab õiguse ehitist ehitada ehitusluba. Seega ei saa projekteerimistingimuste väljastamine kuidagi kaebajal takistada temale tsiviilasjas nr 2-14-59298 esialgse õiguskaitse korras antud õigusi teostamast. Halduskohus nõustus Põlva vallaga, et kui projekteerimistingimuste andmise tulemusena koostatakse ehitusprojekt, mille realiseerimist kaebaja oma huvide vastaseks peab, saab kaebaja vaidlustada ehitusloa, ning juhul kui on oht, et reaalselt hakatakse ehitama, saab kaebaja taotleda esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse või täitmise peatamist. Korralduse nr 2-3/201 kehtima jäämisel ei ole tegemist ehitusõiguse andmisega, vaid ehituslike tingimuste määramisega, sh kohustusega arvestada kinnistut koormavate kitsendustega. Halduskohus nõustus kolmanda isiku arvamusega, mille kohaselt puudutab tsiviilasjas esialgse õiguskaitse korras tagatud kinnistu juurdepääs vaid Vabriku tn 13 kinnistu põhjapoolset osa. Planeeritav hoone jääb aga Vabriku tn 13 lõunapoolsesse osasse. Kuna antud projekteerimistingimused puudutavad Vabriku tn 13 kinnistu lõunapoolset osa, kusjuures vaidlusalusele korraldusele lisatud asendiskeemist nähtuvalt jääb kavandatav hoone kaugusesse, mis ei takista üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 juurdepääsutee kasutamist, asus halduskohus seisukohale, et projekteerimistingimuste kehtestamine ei too kaebajale kaasa pöördumatuid ega hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebajale on tagatud igal juhul juurdepääsutee kasutamine, mis hõlmab vastavalt Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistutel asuvat asfalteeritud teed.
13.Tartu Maakohus tegi 24.11.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-14-59298, millega rahuldas osaliselt AS BLM Eesti avalduse juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele (resolutsiooni p 1). Maakohus määras tähtajatu juurdepääsu Põlva linnas Vabriku tn 23 asuvale kinnisasjale (registriosa 1909438) avalikult kasutatavalt teelt Jaama tänavalt üle Jaama tn 20 (registriosa 368538), Vabriku tn 13 (registriosa 1935938) ja Vabriku tn 21 (registriosa 2338538) asuvate kinnisasjade vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile (resolutsiooni p 2). Maakohus määras, et juurdepääsu, pikkusega 714 m ja laiusega 3,5 m (pindalaga 2499 m2) Jaama tn 20 asuval kinnisasjal võib kasutada juurdepääsuna Vabriku tn 23 kinnisasjale liiklemiseks jalgsi ja sõidukitega ajavahemikul kella 7:00-st kuni 19:00-ni (resolutsiooni p 3). Maakohus määras, et juurdepääsuala (manööverdamisala) Vabriku tn 13 kinnisasjal, pindalaga 390 m2 ning Vabriku tn 21 kinnisasjal pindalaga 100 m2 võib kasutada liiklemiseks jalgsi ja sõidukitega ajavahemikul kella 7:00-st kuni 19:00-ni (resolutsiooni p 4). Maakohus määras, et Jaama tn 20 (registriosa 368538), Vabriku tn 13 (registriosa 1935938) ja Vabriku tn 21 (registriosa 2338538) asuvate kinnisasjade igakordsed omanikud on kohustatud hoidma nende kinnistutel paikneva juurdepääsuala sõidukitega liiklemiseks vajalikus seisundis (resolutsiooni p 5). Resolutsiooni punktid 6–8 puudutasid tasu. Resolutsiooni punktiga 9 määras maakohus, et määruse jõustumisel tuleb kinnistusraamatusse kanda märked: „9.1. Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuva kinnistu, nimega Jaama tn 20, registriosa nr 368538, kolmandasse jakku märge, et nimetatud kinnistu on koormatud tähtajatu tasulise juurdepääsuõigusega Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuva kinnistu, nimega Vabriku tn 23 registriosa nr 1909438 kasuks.
9.2.Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuva kinnistu, nimega Vabriku 13, registriosa nr 1935938, kolmandasse jakku märge, et nimetatud kinnistu on koormatud tähtajatu tasulise juurdepääsuõigusega Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuva kinnistu, nimega Vabriku tn 23 registriosa nr 1909438 kasuks.
9.3.Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuva kinnistu, nimega Vabriku tn 21, registriosa nr 2338538, kolmandasse jakku märge, et nimetatud kinnistu on koormatud tähtajatu tasulise
juurdepääsuõigusega Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuva kinnistu, nimega Vabriku tn 23 registriosa nr 1909438 kasuks.“ Resolutsiooni punktiga 10 jättis maakohus avaldaja taotluse isikliku kasutusõiguse määramiseks tehnorajatise talumiseks Vabriku tn 21 (registriosa 2338538) kinnisasjal AS BLM Eesti kasuks läbi vaatamata. Maakohtu määrusele on lisatud skeem, millelt nähtub juurdepääsu täpne koridor.
14.Tartu Ringkonnakohus tegi 04.05.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-14-59298, millega rahuldas avaldaja määruskaebuse tasude osas, s.t üksnes maakohtu määruse resolutsiooni punktide 6–8 osas. Ringkonnakohtu määrus jõustus 01.08.2018.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 27.11.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 162165), milles palub tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. 1) Põlva Vallavalitsus oleks tulenevalt EhS § 32 p-dest 4 ja 5 pidanud keelduma projekteerimistingimuste andmisest. Projekteerimistaotlus on vastuolus Tartu Maakohtu 23.10.2014. a määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2015. a määrusega. Kohtu keelu eesmärk on muu hulgas tagada kuni kohtulahendi jõustumiseni kaebaja juurdepääs oma kinnistule üle Vabriku tn 13 kinnistu. Esialgse õiguskaitse korras määratud keelud on käsitatavad kinnisasja kitsendustena. 2) Enne kohtulahendi jõustumist tsiviilasjas nr 2-14-59298 ei ole õige asuda kavandama lahendusi, mis takistavad kaebaja võimalusi juurdepääsuks oma kinnistule ja tootmishoonele Vabriku tn 23, Põlvas. 3) Põlva Vallavalitsuse antud korraldus riivab kaebaja omandiõigust, sest kõrvaldatakse tema kinnistule juurdepääsuks olemasolevatest valikutest kõige sobivam alternatiiv. Kavandatav hoone saaks projekteerimistingimuste kohaselt paiknema täpselt kavandatava juurdepääsutee peal. 4) Ehitusloa väljastamise menetluses ei kontrollita enam seda, kas ehitise püstitamine üleüldse on lubatav. Seda saab vaidlustada ainult projekteerimistingimuste väljastamise menetluses. Ehitusloa väljastamise menetluses ei teosta haldusorgan enam mingisugust diskretsiooni, vaid kontrollib, kas ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele. 5) OÜ-le Karu Kinnisvara projekteerimistingimuste väljaandmisel on arvestamata jäetud kaebaja poolt avatud menetluse käigus esitatud vastuväited ja ettepanekud. Büroo-laohoone rajamine Vabriku tn 13 kinnistule muudab võimatuks nimetatud kinnistut läbiva juurdepääsutee edaspidise kasutamise kaebaja poolt. Põlva Vallavalitsus ei ole nimetatud asjaolu oma korralduse andmisel arvesse võtnud
16.Põlva vald palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 177-179) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) EhS § 32 p 4 alusel keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalikõiguslikele kitsendustele. Vastustaja hinnangul nimetatud keeldumise alused puuduvad. 2) EhS § 32 p 5 alusel keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Vastustaja oleks pidanud kaaluma projekteerimistingimuste andmisest keeldumist juhul, kui esineks vastuolu õiguste või kohustustega, mitte aga huviga. 3) Projekteerimistingimused ega projekteerimistingimuste alusel koostatav projekt ei saa olla takistuseks nii esialgse õiguskaitse raames määratud kui ka alternatiivse juurdepääsu kasutamisel ega ka lõpliku lahendi tegemisel.
4) Vastustaja on projekteerimistingimuste punktis 8 märkinud, et projekteerimisel tuleb arvestada kinnistut koormavate kitsendustega ning tsiviilasjas nr 2-14-59298 jõustunud kohtu lahenditega ehk määranud tingimused, millega tuleb projekteerimisel arvestada. 5) Esialgse õiguskaitse raames määratud juurdepääsu tagamise eesmärk ei ole juurdepääsuks kasutada Vabriku 13 kinnistut kogu ulatuses. Kohtumaterjalidest nähtuvalt on juurdepääsuna mõeldud üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute kulgev ajalooliselt kasutuses olev tee. Selliselt on kaebaja juurdepääsu kohtumenetluses taotlenud ning kohtud ka esialgse õiguskaitse korras kaebajale selliselt juurdepääsuõiguse määranud. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus ei reguleeri kuidagi juurdepääsu tagamise kohustust üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute.
17.OÜ Karu Kinnisvara palub hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 173-175, 183-184p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja hüpoteetiline huvi mitme eri juurdepääsu variandi vabana hoidmise vastu kohtumenetluse ajal ei kaalu üles kolmanda isiku huvi oma kinnistul (Vabriku tn 13) äritegevusega tegeleda. 2) Tartu Maakohus tegi 24.11.2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-59298 teinud, milles määras kaebajale juurdepääsu marsruudi üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13, Vabriku tn 21. Maakohus märkis 24.11.2017. a määruses, et nimetatud trassi kaudu veokitega liiklemine on ajalooliselt välja kujunenud, samuti, et nimetatud marsruuti pidi on juurdepääsu määramine kõige vähem naaberkinnisasjade omanikke koormav. Lisaks leidis maakohus, et kaebaja soov määrata juurdepääs Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute kaudu kahjustaks oluliselt juurdepääsuõigusega koormatavate kinnisasjade (sh kolmas isik) huve. Seega on kaebaja argumendid seoses võimalike eri juurdepääsu variantidega tänaseks sisuliselt ainetud. 3) Tartu Ringkonnakohus muutis 04.05.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59298 Tartu Maakohtu 24.11.2017. a määrust üksnes servituuditasude suuruse osas, muus osas, sh sisulise servituudi marsruudi ja tingimuste osas jäi maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 01.08.2018. Seega on jõustunud kohtulahenditega määratud kaebajale selline juurdepääsu marsruut, mis mitte kuidagi ei saa puuduta kaebaja huvi servituudi teekonna vabana hoidmise vastu. Ka juhul, kui kohus ka tühistaks vastustaja 12.04.2017. a korralduse, siis kaebaja jaoks ei muutuks sellest midagi, kuivõrd servituudi vaidlus on jõustunud kohtulahenditega lõppenud ning jõustunud lahendite alusel kaebajale määratud servituut läbib Vabriku 13 kinnistut üksnes põhjapoolses osas, kaugel kinnistu lõunaossa planeeritavast hoonest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
19.Esmalt lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse (I) ja seejärel menetluskulude küsimuse (II). I
20.Käesoleva vaidluse tuumaks on küsimus, kas vastustaja tohtis ajal, mil kaebaja ja muuhulgas kolmanda isiku vahel oli käimas tsiviilvaidlus teeservituudi seadmiseks kaebaja pääsuks oma kinnistult avalikult kasutatavale teele, anda projekteerimistingimused ehitisele, mille püstitamine välistaks ühe võimaliku teeservituudi trassi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjenduste punktidega 19–29 ja 31–35 ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
21.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et EhS § 32 p 4 oli käesoleval juhtumil projekteerimistingimuste väljastamisel iseenesest kohaldatav. Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et tsiviilkohtu lahendis sisalduv (ajutine) teeservituut, mis välistab kavandatava ehitise püstitamise kavandatavasse asukohta, on ehitise asukohast tulenev avalikõiguslik kitsendus EhS § 32 p 4 mõttes, sest tsiviilkohtu lahend on oma olemuselt avalik-õiguslik. Eraõiguslik selle sätte tähenduses oleks näiteks kahe isiku vaheline eraõiguslik leping. Viimast ei saaks haldusorgan arvestada juba seetõttu, et ta ei pruugi sellise lepingu olemasolust teadlik olla. Maakohtu 23.10.2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-59298 on aga resolutsiooni punktiga 3 tehtud teatavaks ka Põlva Vallavalitsusele, samuti on kaebaja projekteerimistingimuste andmise ärakuulamismenetluses esitanud vastustajale nii selle kui ka Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2015. a määruse samas tsiviilasjas. Mistahes kohtumenetlus on teatavasti avalik-õiguslik. Avalik-õigusliku iseloomuga on ka kohtumenetluse tulem – kohtulahend. Avalik võim käituks vastuoluliselt, kui kehtestaks kohtumenetluses kinnistule teeservituudi, kuid haldusmenetluses annaks samale kohale projekteerimistingimused ehitise rajamiseks, mille püstitamine muudaks teeservituudi mõttetuks. Seetõttu on projekteerimistingimuste andja kohustatud arvestama EhS § 32 p 4 kohaldamisel ka tsiviilkohtu lahenditega kehtestatud piiranguid. Käesoleval juhul ei tingi see aga 12.04.2017. a korralduse nr 2-3/201 tühistamist, sest lõpptulemusena ei kohaldu EhS § 32 p 4 sisulistel põhjustel.
22.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu järeldustega, et tsiviilkohtu esialgse õiguskaitse määrusega seatud piirangud ei hõlmanud ajutist teeservituuti üle Vabriku tn 13 ja 11 kinnistute, sest maakohus ega ringkonnakohus ei maininud tsiviilasjas nr 2-14-59298 tehtud esialgse õiguskaitse määruste resolutsioonides ega põhjendustes Vabriku tn 11 kinnistut, mida ületamata ei ole võimalik pääseda Vabriku tn 23 kinnistult üle Vabriku tn 13 kinnistu otse Vabriku tänavale. Järelikult pidasid tsiviilkohtud seatud ajutise teeservituudiga silmas ligipääsu üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute, kusjuures Vabriku tn 13 asuvast kinnistust oli hõlmatud ainult selle põhjapoolne osa, mis piirneb vahetult kaebaja kinnistuga. Sellest tulenevalt ei takistanud käesoleval juhul EhS § 32 p 4 järgi tsiviilkohtu lahenditega seatud piirangud projekteerimistingimuste andmist.
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt tsiviilkohtule esitatud taotlus ei kujuta endast veel avalik-õiguslikku kitsendust EhS § 32 p 4 mõttes. Küll aga oleks vastustaja pidanud võimalikke teeservituudi alternatiive kaalumisel arvesse võtma, kui kaebaja oleks need projekteerimistingimuste ärakuulamismenetluses vastustajale esitanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna kaebaja ei esitanud ärakuulamisõiguse teostamise raames argumente soovitud alternatiivse teeservituudi kohta, ei saanud vastustaja neid 12.04.2017. a korralduse nr 2-3/201 põhjendustes ka kaaluda.
24.Kaebajal on põhimõtteliselt õigus, et ehitusloa menetluses ei ole võimalik vaidlustada ehitise asukohta, sest hoone asukoht määratakse vastavalt EhS § 26 lg 4 punktile 3 kindlaks projekteerimistingimustega. Järelikult tuleb isikul, kes soovib vaidlustada ehitise asukohta, vaidlustada projekteerimistingimused. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu aga järgnevale. Projekteerimistingimuste punktis 8 on märgitud: „Projekteerimisel tuleb arvestada kinnistut koormavate kitsendustega ning tsiviilasjas nr 2-14-59298 jõustunud kohtu lahenditega.“ EhS § 44 p 1 kohustab pädevat asutust keelduma ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta muuhulgas projekteerimistingimustele. Seega on vastustaja käesoleval juhtumil näinud ette võimaluse keelduda ehitusloa andmisest vastavalt EhS § 44 punktile 1 koosmõjus projekteerimistingimuste punktiga 8 juhul, kui tsiviilkohus oleks võimaldanud kaebajale teeservituudi üle Vabriku tn 13 ja 11 kinnistute, mis oleks takistanud kolmanda isiku poolt kavandatud kaarhalli rajamist. Samadest normidest tuleneb ka kaebaja õigus väljastatud projekteerimistingimuste alusel antavat ehitusluba vaidlustada. Sellest tulenevalt on vastustaja
käesoleval juhtumil tsiviilkohtu määrusest tuleneda võivat takistust ehitise püstitamiseks ette näinud ning sidunud sellega ehitusloa õiguspärasuse projekteerimistingimuste p 8 kaudu.
25.Kolmas isik on viidanud sellele, et 01.08.2018 jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-14-59298, millega kohus määras kaebajale ligipääsu Jaama tänavale üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute, mistõttu on kaebus tema arvates muutunud ainetuks. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt HKMS § 158 lg 2 lausele 2 hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Käesoleval juhtumil on korralduse nr 2-3/201 andmise aeg 12.04.2017. Kuna käesoleval juhtumil on tegemist projekteerimistingimuste väljastamise kaalutlusotsusega, mille kaalutlusõiguse avarus (EhS § 32 p 5) on võrreldav planeerimisotsuse kaalutlusõiguse avarusega, siis ei saa käesoleval juhtumil asuda ka seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-14-59298 lõpliku lahendi jõustumise tõttu tuleks sama sisuga haldusakt kohe uuesti välja anda. Seetõttu ei mõjutanud lahendi jõustumine tsiviilasjas nr 2-14-59298 käesoleva otsuse tegemist. Uurimispõhimõttest tulenevalt ja asjaolude täielikkuse huvides võtab ringkonnakohus kolmanda isiku poolt apellatsioonkaebuse vastuse lisana esitatud Tartu Maakohtu 24.11.2017. a määruse tsiviilasjas nr 2-14-59298 asja materjalide juurde.
26.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb siiski käesoleva otsuse põhjendustega täiendada. II
27.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid; kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul; kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
28.Ringkonnakohus teeb otsuse AS BLM Eesti kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad ka tema potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik OÜ Karu Kinnisvara taotles kaebajalt 825 euro menetluskulude väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kolmas isik kandnud kulusid arve nr 870 alusel 450 eurot ja arve nr 122 alusel 375 eurot (tl 186-187p). Menetluskulude nimekirjast ja arvetest nähtuvalt on kolmanda isiku lepinguline esindaja osutanud kolmandale isikule õigusabi hinnaga 125 eurot/h pluss käibemaks, mida saab õigusturul pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus peab menetluskulusid summas 825 eurot apellatsioonimenetluses põhjendatuks ja mõistab need kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.