AS BLM Eesti kaebus Põlva Vallavalitsuse 12. aprilli 2017. a korralduse nr 2-3/201 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS BLM Eesti, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Vastustaja – Põlva vald, seaduslik esindaja Georg Pelisaar Kolmas isik – OÜ Karu Kinnisvara, lepinguline esindaja advokaat Hendrik Mühls
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS BLM Eesti kaebus rahuldamata.
2.Mõista AS-lt BLM Eesti kolmanda isiku OÜ Karu Kinnisvara kasuks välja menetluskulud summas 1950 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. novembril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-59298, kus AS BLM Eesti esitas
17.oktoobril 2014 Tartu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu saamiseks üle võõraste kinnisasjade (tl-d 57-62p).
3-17-1061
2.Tartu Maakohus keelas 23. oktoobri 2014. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 3-14-59298 kohtumenetluse vältel puudutatud isikutel OÜ-l Karu Kinnisavara ja Silmand Auto OÜ-l mistahes takistuste tegemise ja kohustas kõrvaldama olemasolevad takistused Vabriku tänavalt üle Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute juurdepääsuks Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sealhulgas nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale (resolutsiooni p 1). Samuti kohustas kohus OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE võimaldama kohtumenetluse vältel ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sealhulgas nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale (resolutsiooni p 2) (tl-d 8-10).
3.Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. jaanuari 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59298 Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014. a määruse tsiviilasjas nr 2-14-59298 osaliselt, s.o osas, milles kohus kohustas OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE võimaldama kohtumenetluse vältel ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega kohustas puudutatud isikuid OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE kohtumenetluse vältel tsiviilasjas nr 2-14-59298 võimaldama AS-le BLM Eesti tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) ajavahemikul kella 08:00 kuni 17:00 nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale (resolutsiooni p 2). Ühtlasi luges ringkonnakohus resolutsiooni p 2 sõnastatuks järgmiselt: „2. Kohustada puudutatuid isikuid OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE kohtumenetluse vältel tsiviilasjas nr 2-14-59298 võimaldama AS-le BLM Eesti tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) ajavahemikul kella 8:00 kuni 17:00 nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale.“ (resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata (resolutsiooni p 4) (tl-d 12-18).
4.AS BLM Eesti esitas 21. septembril 2016 avalduse tsiviilasjas nr 2-14-59298, milles taotles määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (Vabriku tänavalt) Vabriku tn 23 asuvale kinnistule ennekõike üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute (tl-d 64-82p).
5.Vabriku tn 13, Põlva linnas asuva kinnistu omanik OÜ Karu Kinnisvara esindaja esitas
13.veebruaril 2017 projekteerimistingimuste taotluse Vabriku tn 13, Põlva kinnistule büroolaohoone rajamiseks. Taotluse kohaselt lammutatakse olemasolevad kaarhallid ning kahe kaarhalli asemele rajatakse üks hoone (tl 118).
6.Põlva Vallavalitsus otsustas 8. märtsi 2017. a korraldusega nr 2-3/123 lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised (p 1); algatada Põlva linnas Vabriku tn 13 büroo-laohoone projekteerimistingimuste andmiseks avatud menetlus (p 2); kinnitada projekteerimistingimuste eelnõu (p 3); anda ehitus- ja planeerimisosakonnale korraldusi seoses avatud menetluse
3-17-1061
läbiviimisega (p 4) ning mitte algatada büroo-laohoone projekteerimistingimuste andmisel keskkonnamõju hindamist (p 5) (tl-d 23-23p).
7.AS BLM Eesti esitas 23. märtsil 2017 arvamused ja vastuväited Vabriku tn 13 projekteerimistingimuste kohta (tl-d 24-25). AS BLM Eesti palus Põlva Vallavalitsusel tühistada korraldus nr 2-3/123 ja lõpetada avatud menetlus või kohaldada ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 5 ning keelduda projekteerimistingimuste andmisest.
8.Põlva Vallavalitsus andis
12.aprilli 2017. a korraldusega nr 2-3/201 projekteerimistingimused büroo-laohoone püstitamiseks Põlva linnas asuvale kinnistule (katastritunnus 62001:005:0059) asukohaga Vabriku tn 13 vastavalt lisale ning teatas, et projekteerimistingimused kehtivad viis aastat (tl-d 27-29). Põlva Vallavalitsus tugines korralduse andmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p-le 2, planeerimisseaduse § 125 lg-le 5, EhS §-le 28, § 31 lg-le 2 ja 5 ning Põlva Vallavolikogu 10. juuni 2015. a otsuse nr 1-3/27 "Ehitusseadustikus sätestatud ülesannete delegeerimine" p-le 1, põhjendades korraldust järgmiselt. 1) Projekteeritav ehitis ei takista Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute juurdepääsu AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule ning kavandatav ehitis ei riiva kolmandate isikute, sealhulgas AS BLM Eesti õigusi. Projekteerimistingimuste andmine ei takista kinnistu asukohaga Vabriku tn 23 ja sellel asuva hoone sihipärast kasutamist ega AS BLM Eesti majandustegevust. Korralduse lisaks olevad projekteerimistingimused, sealhulgas hoone planeeritav asukoht ei ole vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a kohtumäärusega ning tagatud on esialgse õiguskaitse raames seatud juurdepääs Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute Vabriku tn 23 asuvale kinnistule. 2) Projekteerimistingimuste andmine Vabriku tn 13 asuvale kinnistule ei ole vastuolus AS BLM Eesti õigustega ega kohustustega, sh Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 31 (õigus tegelda ettevõtlusega) ja 32 (õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada) sätestatud õigustega. Büroo-laohoone projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks puudub EhS § 32 p-s 5 sätestatud alus. 3) Tulenevalt asjaolust, et Vabriku tn 23 ja Vabriku tn 13 asuvad kinnistud on tekkinud Jaama tn 20 kinnistu jagamise tulemusena ning Vabriku tn 21 asuv kinnistu on tekkinud Vabriku tn 13 asuva kinnistu jagamise tulemusena, kohaldub Vabriku tn 23 asuvale kinnistule asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 2 ning Jaama tn 20 kinnistu omanik peab võimaldama juurdepääsu Vabriku tn 23 asuvale kinnistule. 4) Ainuüksi Vabriku tn 11 asuva kinnistu piirnemine avaliku teega ei õigusta AÕS § 156 lg 1 kohaldamist, kui juurdepääs on varem tegelikult mujalt. Vabriku tn 23 asuva kinnistu omaniku huvi juurdepääsu vastu ei ole võrreldes Vabriku tn 11 asuva kinnistu omaniku õiguste kitsendustega ülekaalukas.
9.AS BLM Eesti esitas 18. mail 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva Vallavalitsuse
12.aprilli 2017. a korralduse nr 2-3/201 tühistamiseks (tl-d 1-4p).
10.Tartu Halduskohus kaasas 19. mai 2017. a määrusega kolmanda isikuna menetlusse OÜ Karu Kinnisvara (tl-d 39-39p).
11.Tartu Halduskohus võttis 25. mai 2017. a määrusega kaebuse menetlusse (tl-d 91-93p).
3-17-1061
12.Kolmas isik esitas 19. juunil 2017 vastuse kaebusele (tl-d 97-100).
13.Põlva valla vastus kaebusele saabus kohtusse 21. juunil 2017 (tl-d 103-105p).
14.Kolmas isik ja kaebaja esitasid 19. septembril 2017 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja (tl-d 132-134; 141-142).
15.Kolmas isik esitas 3. oktoobril menetlusdokumentidele (tl-d 149-151).
vastuväited
kaebaja
täiendavatele
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Kaebaja on taotlenud Põlva Vallavalitsuse 12. aprilli 2017. a korralduse nr 2-3/201 tühistamist, väites järgmist: 1) OÜ-le Karu Kinnisvara projekteerimistingimuste väljaandmisel on arvestamata jäetud kaebaja poolt avatud menetluse käigus esitatud vastuväited ja ettepanekud, sellekohane motivatsioon on formaalne ja lünklik. 2) Põlva Vallavalitsus ei ole vaidlusaluse korralduse andmisel arvestanud tsiviilasja nr 2-14-59298 raames esitatud nõuetega juurdepääsutee tagamiseks, mistõttu ei ole haldusakti andmisel uurimis- ja erapooletuse põhimõtteid täidetud. Põlva Vallavalitsus ei ole korralduse andmisel arvesse võtnud asjaolu, et büroo-laohoone rajamine Vabriku tn 13 kinnistule muudab võimatuks nimetatud kinnistut läbiva juurdepääsutee edaspidise kasutamise kaebaja poolt, mis riivab otseselt ka kaebaja omandiõigust. 3) Juurdepääs avalikule teele võib tulevikus tehtava kohtulahendi alusel olla hoopis üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21. Põlva Vallavalitsus on korralduse andmisel eiranud OÜ Reaalprojekt eksperthinnangut ning väitnud oma korraldust põhjendades ekslikult, et kavandatav ehitis ei asu juurdepääsutee asukohas. 4) Põlva Vallavalitsus oleks EhS § 32 p-de 4 ja 5 alusel pidanud keelduma projekteerimistingimuste andmisest. Samuti on projekteerimistaotlus vastuolus Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a jõustunud määrustega. 5) Tähtsust ei oma see, millal kaebaja esitas juurdepääsuvaidluses tsiviilasjas nr 2-14-59298 taotluse juurdepääsuks Vabriku 11, 13 ja 21 kaudu ning millise tee kaudu on maakohus andnud esialgse õiguskaitse tsiviilasjas nr 2-14-59298. Oluline on, et selles on menetlus pooleli ja maakohus pole 3 aasta jooksul suutnud asja ära lahendada. Halduskohus ei saaks oma lahendiga käesolevas asjas asuda lahendama maakohtus pooleliolevat juurdepääsuvaidlust, kuid just sellise otsuse teeks halduskohus käesolevas asjas siis, kui ta otsustaks jätta kaebuse rahuldamata, sest sellega elimineeriks halduskohus automaatselt ühe juurdepääsuvariandi.
17.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited: 1) Vastustaja on korralduses nr 2-3/201 välja toonud kaebaja poolt haldusmenetluse käigus esitatud seisukohad ning põhjendanud nende arvestamist ning arvestamata jätmist. Muuhulgas on vastustaja analüüsinud kaebaja poolt esitatud väiteid tsiviilasja nr 2-14-59298 menetluse
3-17-1061
kohta. Vastustaja on kaebaja huve igakülgselt kaalunud ning asunud seisukohale, et kavandatava hoone projekteerimistingimused ei ole vastuolus kaebaja õiguste ja kohustustega. Vastustaja on korralduse nr 2-3/201 andmisel välja selgitanud kõigi menetlusosaliste sh kaebaja huvid, kõiki ettepanekuid ja vastuväiteid on kaalutud, samuti on haldusakt piisavalt ning igakülgselt motiveeritud. 2) Projekteerimistingimuste andmine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Vaidlustatud projekteerimistingimustega on sätestatud nõuded, millele peab ehitusprojekt vastama. Sellest tulenevalt ei anna projekteerimistingimused veel õigust midagi ehitada, mistõttu kaebuses toodud motiividel ei saa projekteerimistingimused ja nende andmine rikkuda kaebaja õigusi. Oma õiguste kaitseks tuleb kaebajal vaidlustada lõplikku haldusakti ehk käesoleval juhul ehitusluba, kui see antakse. 3) Projekteerimistingimused ei riku esialgse õiguskaitse raames kehtestatud piiranguid ehk ei takista esialgse õiguskaitse raames määratud juurdepääsu Vabriku tn 23 asuvale kinnistule üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute, ega kaebaja põhikaebuses taotletud alternatiivset – üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute – juurdepääsu. Ka ei takista projekteerimistingimused kinnistu asukohaga Vabriku tn 23 ja sellel asuva hoone sihipärast kasutamist ega kaebaja majandustegevust. 4) Kaebaja poolt tehtud viited tsiviilasjale nr 2-14-59298 ei ole asjakohased, sest antud tsiviilasjal ning korraldusel nr 2-3/201 puudub igasugune seos.
18.Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda, selgitades järgmist. 1) Kaebaja tugineb oma nn omandiõiguse kaitse argumendi püstitusel eeskätt tsiviilasja nr 2-14-59298 vaidluse esemeks olevale juurdepääsu temaatikale, kuid käesoleval juhul on üheselt tuvastamist leidnud, et kolmandale isikule projekteerimistingimuste andmine ei mõjuta kuidagi kaebajale Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud juurdepääsu. Kuna tsiviilasjal ning vastustaja 12. aprilli 2017. a korraldusel puudub igasugune puutumus, pole kaebaja kaebeõiguse tuvastamise seisukohast asjakohane kaebaja poolt tehtud viited tsiviilasjale nr 2-14-59298. Seega puudub kaebajal asjas kaebeõigus (s.o täitmata on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 eeldused). Samuti ei ole kaebaja ära näidanud, et tal oleks õigus pöörduda kohtusse teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2). 2) Vastustaja 12. aprilli 2017. a korraldusest nähtuvalt on vastustaja haldusaktis igakülgselt toonud välja kaebaja poolt haldusmenetluse käigus esitatud seisukohad ning esitanud neile ka motiveeritud (vastu)väited ning seisukohad. Vastustaja 12. aprilli 2017. a korraldusest on igakülgselt ning objektiivselt jälgitavad nii kaalutlused, millest haldusorgan lähtus, menetlusosaliste huvid ning nende kaalumine, samuti on haldusakt piisavalt ning igakülgselt motiveeritud. 3) Projekteerimistingimuste andmine iseenesest ei saa olla käsitletav kaebaja jaoks kahjuliku mõjutuse või ebamõistliku piiranguna, kuivõrd planeerimistingimuste andmine ei ole aluseks ehitustegevusele. Juhul kui kaebaja leiab, et Vabriku tn 13 kinnistule kavandatav ehitis rikub tema õigusi, on tal õigus seaduses ettenähtud korras asjaomane ehitusluba selle väljastamise korral vaidlustada.
3-17-1061
4) On ülimalt tõenäoline, et juhul, kui kohus peaks kaebajale tsiviilasjas nr 2-14-59298 juurdepääsu määrama, teeb ta seda mööda ajaloolist välja kujunenud teed ehk mööda Jaama tn 20 – Vabriku tn 13 (põhjapoolne osa) ning Vabriku 21 kinnistute. Seega tuleb eeltoodut kogumis silmas pidades pidada ülimalt ebatõenäoliseks, et kolmanda isiku poolt Vabriku 13 kinnistule (lõunaossa) kavandatav hoone takistaks kaebajal mistahes viisil juurdepääsu teostamast, sest tänasel kujul puutub juurdepääs vaieldamatult Vabriku 13 kinnistut üksnes selle põhjapoolses osas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.AS BLM Eesti esitas kaebuse Põlva Vallavalitsuse 12. aprilli 2017. a korralduse nr 2-3/201 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega anti projekteerimistingimused büroo-laohoone püstitamiseks Põlva linnas asuvale kinnistule asukohaga Vabriku tn 13.
20.Kohtu hinnangul on asja lahendamiseks esmalt oluline välja selgitada, kas kaebaja poolt esitatud nõue tühistada Põlva Vallavalitsuse 12. aprilli 2017. a korraldus nr 2-3/201 on lubatav. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib isik muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kolmas isik on vastuses kaebusele rõhutanud, et kaebajal ei ole mingisugust puutumust ega õiguste riivet seonduvalt Vabriku 13 kinnistule kavandatava hoonega, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus. Asjaolu, et vaidlustatud projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigusi, on välja toonud ka vastustaja.
21.Vastustaja lubas projekteerimistingimuste alusel püstitada Põlvas Vabriku tn 13 büroolaohoone. Käesoleval hetkel puudub vaidlus selle üle, et kaebajale kuuluv kinnisasi, aadressil Vabriku tn 23 Põlva (katastriüksusega 62001:005:0029) külgneb OÜ-le Karu Kinnisvara kuuluva kinnistuga, mille aadress on Vabriku tn 13 Põlva (katastriüksusega 62001:005:0059). Kuivõrd eelnimetatud kinnistute piirid omavad ühist kokkupuute punkti, on kaebaja puhul sisuliselt tegemist Vabriku tn 13 naabriga. Samas nendib kohus, et arvestades võimaliku hoone paiknemist ja mahtu, on vähetõenäoline, et kaebaja naabrusõigusest tulenevaid huve mõjutatakse vahetult negatiivselt (nt hoone varisemisoht, valguse vähenemise oht jm).
22.Kaebaja on seisukohal, et büroo-laohoone rajamine Vabriku tn 13 kinnistule muudab võimatuks nimetatud kinnistut läbiva juurdepääsutee edaspidise kasutamise kaebaja poolt, mis riivab otseselt kaebaja omandiõigust.
23.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-14-59298 avalduse, milles taotles avalikult kasutavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu saamist üle võõraste kinnisasjade. Tsiviilasjas on vaidlus selle üle, kas on põhjendatud määrata Põlva linnas Vabriku tn 23 asuvale kinnistule juurdepääs üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute või üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute.
24.AÕS § 156 lg 1 järgi omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Eelnevast tulenevalt on üheselt mõistetav, et kaebaja huvi on kaitsta temale kui Vabriku tn 23 omanikule antud AÕS §-st 156 tulenevat õigust nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle Vabriku tn 13 kinnistu. Arvestades, et AÕS § 156 eesmärk on ennekõike tagada kinnisomandi teostamise võimalus nende kinnisasjade puhul, mis ei asu vahetult avalikult kasutatavate teede ääres, ning projekteerimistingimused on antud ehitisele, mis paikneks Vabriku tn 13 kinnistul täpselt risti üle ühe kaebaja soovitud juurdepääsutee variandi,
3-17-1061
ei saa kaebaja omandiõiguse riivet selles kontekstis välistada. Isegi kui riive peaks olema väheintensiivne, sest kaebajal oleks võimalik nõude juurdepääsu ka teist teed pidi, on ka õiguse väheintensiivne riive halduskohtus vaidlustatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-87-16, p 8).
25.Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on projekteerimistingimuste väljaandmisel täitnud põhjendamiskohustuse ning teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust, jättes seejuures olulised asjaolud arvesse võtmata, ning samuti kas vastustaja on projekteerimistingimuste väljaandmisel kaebaja õigusi ja huve nõuetekohaselt kaalunud.
26.EhS § 26 lg-s 1 sätestatu kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Sama paragrahvi lõigete 2-3 järgi antakse projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks, samuti laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust, kusjuures projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; ning üldplaneeringus määratud tingimusi. Projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise kasutamise otstarve; suurim lubatud arv maa-alal; asukoht; lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja vajaduse korral sügavus; arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht; ehitusuuringu tegemise vajadus; haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted (EhS § 26 lg 4).
27.Riigikohus on 4. mail 2006 asjas nr 3-3-1-28-06 tehtud kohtuotsuse p-s 8 rõhutanud, et kuivõrd projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel, on projekteerimistingimuste näol tegemist haldusaktiga.
28.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (HMS § 57 lg 1). Haldusakti üheks olulisemaks vorminõudeks on selle põhjendamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-79-08, p 26) ning eriti suurt tähtsust omab motiveerimine ulatusliku diskretsiooniruumiga otsuste puhul, milleks on ka kohaliku omavalitsuse poolt projekteerimistingimuste kindlaksmääramine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02 ja 4. mai 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-28-06).
29.Põlva Vallavalitsus on 14. aprilli 2017. a korralduses nr 2-3/201 seisukohal, et projekteeritav ehitis ei takista Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute juurdepääsu AS-le BML Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule. Samuti ei takista projekteerimistingimuste andmine kinnistu asukohaga Vabriku tn 23 ja sellel asuva hoone sihipärast kasutamist ega AS BLM Eesti majandustegevust. Vastustaja hinnangul ei ole korralduse lisaks olevad projekteerimistingimused sh hoone planeeritav asukoht
3-17-1061
vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a kohtumäärusega ning tagatud on esialgse õiguskaitse raames seatud juurdepääs. Korralduses on kokkuvõtvalt järgmised kaalutlused: 1) kavandatav ehitis ei asu juurdepääsutee asukohas; 2) büroo-laohoone projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks puudub EhS § 32 p-s 5 sätestatud alus; 3) tulenevalt asjaolust, et Vabriku tn 23 ja Vabriku tn 13 asuvad kinnistud on tekkinud Jaama tn 20 kinnistu jagamise tulemusena ning Vabriku tn 21 asuv kinnistu on tekkinud Vabriku tn 13 asuva kinnistu jagamise tulemusena, kohaldub Vabriku tn 23 asuvale kinnistule AÕS § 156 lg 2 ning Jaama tn 20 kinnistu omanik peab võimaldama juurdepääsu Vabriku tn 23 asuvale kinnistule; 4) ainuüksi Vabriku tn 11 asuva kinnistu piirnemine avaliku teega ei õigusta AÕS § 156 lg 1 kohaldamist, kui juurdepääs on varem tegelikult mujalt; 5) Vabriku tn 23 asuva kinnistu omaniku huvi juurdepääsu vastu ei ole võrreldes Vabriku tn 11 asuva kinnistu omaniku õiguste kitsendustega ülekaalukas.
30.Kohtu hinnangul on korraldusest igakülgselt ja objektiivselt jälgitavad nii kaalutlused, millest haldusorgan lähtus, menetlusosaliste huvide kaalumine, samuti on korraldus piisavalt ja igakülgselt põhjendatud. Seetõttu ei nõustu kohus kaebajaga, kes väidab, et kuna korralduses esitatud põhjendused ei vasta seadusega nõutud miinimumstandardile, siis ei vasta haldusakt läbipaistvuse põhimõttele.
31.Kaebaja väidab, et OÜ-le Karu Kinnisvara projekteerimistingimuste väljaandmisel on arvestamata jäetud kaebaja poolt avatud menetluse käigus esitatud vastuväited ja ettepanekud. Kohus sellega ei nõustu. Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt on vastustaja välja selgitanud kõigi menetlusosaliste, sh kaebaja huvid, kõiki ettepanekuid ja vastuväiteid on kaalutud. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 23. märtsil 2017 arvamused ja vastuväited 8. märtsi 2017. a korralduse nr 2-3/123 tühistamiseks ja palus lõpetada avatud menetlus, kuna projekteerimistingimuste andmine rikuks kaebaja õigusi (tl-d 24-25). Viidates EhS § 31 lg-le 5, selgitas vastustaja vaidlusaluses korralduses, et ta nõustub esialgse õiguskaitse raames kinnistu asukohaga Vabriku tn 13 koormava kitsenduse kohta teabe lisamisega projekteerimistingimustele. Muus osas selgitas vastustaja, miks ta kaebaja märkuseid arvesse ei võta. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastustaja sisukohtadega, ei muuda motivatsiooni formaalseks ja lünklikuks ning haldusakti õigusvastaseks.
32.Kaebaja on kohtule edastanud OÜ Reaalprojekt eksperthinnangu Põlva Vabriku 23 alternatiivsetele juurdepääsuvõimalustele (tl-d 32-37). Vastustaja on kaebaja sõnutsi eiranud eksperdi soovitust seada juurdepääsuteele ning manööverdusalale servituudi Vabriku tn 23 omaniku kasuks. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks eksperdisoovituse vastustajale edastanud. Projekteerimistingimuste andmiseks algatatud avatud menetluses on kaebaja esitanud vastustajale 23. märtsil 2017 oma arvamused ja vastuväited, lisades oma seisukohale kolm dokumenti: juurdepääsutee asukoha plaan Vabriku 13; Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014. a määrus; Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus (tl 25). Ka 23. märtsi 2017. a seisukohas ei viita kaebaja eksperdi soovitusele. Seetõttu on alusetu heita vastustajale ette eksperthinnanguga mittearvestamist.
33.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 214-59298 avalduse, milles taotles avalikult kasutavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu saamist üle võõraste kinnisasjade. Kaebaja taotles määrata Põlva linnas Vabriku tn 23 asuvale kinnistule juurdepääsu üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute või alternatiivselt üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute. Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 3-14-59298 on kohtumenetluse vältel puudutatud isikutel OÜ-l Karu Kinnisvara ja Silmand Auto OÜ-l keelatud mistahes takistuste tegemine ja pandud kohustus kõrvaldada olemasolevad takistused Vabriku tänavalt üle Vabriku tn 13 ja Vabriku tn
3-17-1061
21 asuvate kinnistute juurdepääsuks Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sealhulgas nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale. Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrusega on aga kohustatud puudutatud isikuid OÜ-d Karu Kinnisvara ja AS-i TERE kohtumenetluse vältel tsiviilasjas nr 2-14-59298 võimaldama AS-le BLM Eesti tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) ajavahemikul kella 08.00 kuni 17.00 nii jalgsi kui sõidukitega juurdepääsu Vabriku tänavalt üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 asuvate kinnistute AS-le BLM Eesti kuuluvale Vabriku tn 23 asuvale kinnistule, sh nimetatud kinnistul asuva tootmishoone hoovipoolses küljes asuvale laadimisavale.
34.Kaebaja leiab, et kuna vastustaja ei ole korralduse andmisel arvestanud tsiviilasja nr 2-1459298 raames esitatud nõuetega juurdepääsutee tagamiseks, ei ole haldusakti andmisel uurimisja erapooletuse põhimõtteid täidetud. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vald ei ole sisuliselt välja selgitanud, kuidas ja kas võib tema antud korraldus mõjutada kaebaja poolt esitatud juurdepääsunõude lahendamist tsiviilasjas nr 2-14-59298. Kohus sellega ei nõustu. Vastustaja on analüüsinud kaebaja väiteid tsiviilasja menetluse kohta ning põhjendatult järeldanud, et kinnistule kavandatav hoone ning sellele projekteerimistingimuste andmine ei saa mõjutada kaebaja õigusi ega piira ka kohtumäärusega kohaldatud esialgset õiguskaitset. Kohus nõustub vastustajaga, et projekteerimistingimused ei riku esialgse õiguskaitse raames kehtestatud piiranguid. Korraldus ei takista esialgse õiguskaitse raames määratud juurdepääsu Vabriku tn 23 asuvale kinnistule üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute, ega kaebaja põhikaebuses taotletud alternatiivset juurdepääsu üle Vabriku tn 11, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute. EhS § 38 lg 1 järgi annab õiguse ehitist ehitada ehitusluba. Seega ei saa projekteerimistingimuste väljastamine kuidagi kaebajal takistada temale tsiviilasjas nr 2-1459298 esialgse õiguskaitse korras antud õigusi teostamast. Kohus viitab sarnaselt Põlva valla poolt toodule, et kui projekteerimistingimuste andmise tulemusena koostatakse ehitusprojekt, mille realiseerimist kaebaja oma huvide vastaseks peab, saab kaebaja vaidlustada ehitusloa, ning juhul kui on oht, et reaalselt hakatakse ehitama, saab kaebaja taotleda esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse või täitmise peatamist. Korralduse nr 2-3/201 kehtima jäämisel ei ole tegemist ehitusõiguse andmisega, vaid ehituslike tingimuste määramisega, sh kohustusega arvestada kinnistut koormavate kitsendustega.
35.Kuivõrd Tartu Maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel oli kaebaja eesmärk saada ennekõike juurdepääs üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistute ja maakohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses selgitas kaebaja, et nimetatud tee oli blokeeritud, ning võttes arvestades maa- ja ringkonnakohtu määrused esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta, nõustub kohus kolmanda isiku arvamusega, mille kohaselt puudutab tsiviilasjas esialgse õiguskaitse korras tagatud kinnistu juurdepääs vaid Vabriku tn 13 kinnistu põhjapoolset osa. Planeeritav hoone jääb aga Vabriku tn 13 lõunapoolsesse osasse. Kuna antud projekteerimistingimused puudutavad Vabriku tn 13 kinnistu lõunapoolset osa, kusjuures vaidlusaluse korraldusele lisatud asendiskeemist nähtuvalt jääb kavandatav hoone kaugusesse, mis ei takista üle Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 juurdepääsutee kasutamist, on kohus seisukohal, et projekteerimistingimuste kehtestamine ei too kaebajale kaasa pöördumatuid ega hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebajale on tagatud igal juhul juurdepääsutee kasutamine, mis hõlmab vastavalt Jaama tn 20, Vabriku tn 13 ja Vabriku tn 21 kinnistutel asuvat asfalteeritud teed.
36.Kohtu hinnangul on Põlva Vallavalitsuse 12. aprilli 2017. a korraldus nr 2-3/201 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Haldusakti põhjendus veenab kohut, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Seetõttu jääb rahuldamata AS BLM Eesti kaebus Põlva Vallavalitsuse 12. aprilli 2017. a korralduse nr 2-3/201 tühistamiseks.
3-17-1061
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
38.Otsus tehakse AS BLM Eesti kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad ka tema potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik OÜ Karu Kinnisvara taotles kaebajalt menetluskulude 1950 eurot väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kolmas isik kandnud kulusid arve nr 399 alusel 975 eurot, arve nr 479 alusel 525 eurot ja arve nr 633 alusel 450 eurot (tl-d 133p, 136-138). Kulud on kantud (tl-d 139-140). Menetluskulude nimekirjast ja arvetest nähtuvalt on kolmanda isiku lepinguline esindaja osutanud kolmandale isikule õigusabi hinnaga 125 eurot/h + käibemaks, mida saab õigusturul pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus peab menetluskulusid summas 1950 eurot põhjendatuks ja mõistab need kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja.
39.Samuti palus kolmas isik kohustada kaebajat tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras, alates menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. See taotlus jääb rahuldamata. Sellise võimaluse sätestab küll tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4, kuid HKMS ei näe hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist ette (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
3.novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 26). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2019.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2019.a otsus Resolutsioon
1.Võtta kolmanda isiku poolt apellatsioonkaebuse vastuse lisana esitatud Tartu Maakohtu 24.11.2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-59298 asja materjalide juurde.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Mõista kaebajalt kolmanda isiku OÜ Karu Kinnisvara kasuks välja menetluskulud summas 825 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.