Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1299
Haldusasi
XX ja YY kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.06.2018 maksuotsuse nr 12.2-5/016983 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastada XX-lt kinnipeetud 696,46 eurot ja arvestada intressi maksusumma tagastamiseni
Menetlusosalised
Kaebajad – XX ja YY, esindajad vandeadvokaadid Kersti Kägi ja Andres Aavik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Pille Lehis
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.11.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja YY apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX ja YY apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.11.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-1299 muutmata.
2.Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-18-1299 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 01.06.2018 maksuotsusega nr 12.2-5/016983 XX ja YY tasuma solidaarselt tulumaksu 3968,19 eurot. XX ja YY esitasid abikaasade ühise residendist füüsilise isiku 2016. a tuludeklaratsiooni, kuid ei deklareerinud kinnisasja võõrandamisest saadud kasu. Maksuhaldur tuvastas, et XX ja tema endine abikaasa SS omandasid 14.10.2004 XXX asuva kinnistu ostuhinnaga 40 000 krooni (2556,47 eurot), millele lisanduvad vara parendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud 19 310,29 eurot, seega on kinnistu soetamismaksumus kokku 21 866,76 eurot. XX võõrandas kinnistu 03.08.2016 hinnaga 48 500 eurot, millest on õigus maha arvata võõrandamisega otseselt seotud kulud 6792,30 eurot. Kasu vara võõrandamisest oli seega 19 840,94 eurot, millelt tuleb tulumaksuseaduse (TuMS) § 15, § 37 lg 1, § 38 lg 1 ja § 46 lg 1 järgi määrata abikaasadele solidaarselt tasumiseks täiendav tulumaks 3968,19 eurot.
2.XX ja YY esitasid 02.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 01.10.2018) 01.06.2018 maksuotsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks tagastada XX arvelduskontolt maksuotsuse alusel kinnipeetud 696,46 eurot ja arvestama ning tasuma maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg-s 1 ettenähtud intressi MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras alates maksusummade ülekandmisest kuni maksusumma tagastamiseni XX pangakontole. Maksusumma määramise metoodika on väär. MTA seisukoht on vastuolus perekonnaseaduses (PKS) sätestatuga. XXX kinnistu kuulus alates 14.10.2004 XX ja SS ühisvara hulka. Samamoodi kuulus abikaasade ühisvara hulka Tallinnas KKK asuv korteriomand. XX ja SS lahutasid oma abielu 19.10.2012 ning 09.03.2015 sõlmitud ühisvara jagamise ja asjaõiguslepinguga omandas XX lahusvarana XXX kinnistu ja SS KKK korteriomandi. Seega oleks tulnud lugeda XXi poolt 03.08.2016 võõrandatud XXX kinnistu soetamise hetkeks 09.03.2015 ja selle soetamismaksumuseks 45 000 eurot. Sellise arvutuse kohaselt ei saanud XX tehingust kasu, vaid kahju. Vara müügist saadud kahju ei maksustata tulumaksuga. XX praegusel abikaasal YY-l puudub võõrandatud kinnistuga sisuline puutumus.
Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.
Maksuotsuses on XX poolt kinnistu soetamise hetk ja seega ka kinnistu soetamismaksumus õigesti määratletud. Omand ehk täielik õiguslik võim asja üle tekib hetkel, kui asi omandatakse, mitte hetkel, kui abikaasade ühisvara jagamise tulemusena muutub ühisomand ühe abikaasa ainuomandiks. Ühisvara jagamisel ei toimu asja uut omandamist, vaid muutub üksnes omandi liik. Asjale väärtuse andmine ühisvara jagamise hetke seisuga on oluline, veendumaks, kas üks abikaasa peab teisele hüvitama kaotatud omandi väärtuse. XX ja SS hindasid kummagi abikaasa ainuomandisse jäänud kinnisasja väärtuseks 45 000 eurot.
4.Tallinna Halduskohus jättis 09.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand (asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1, § 70 lg 1). XX sai XXX kinnistu omanikuks 14.10.2004 lepinguga.
2(5)
3-18-1299 Ainuomandit eristab ühisomandist üksnes see, et abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes (PKS § 25). Varaühisus lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 35 p 3). Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt (PKS § 37 lg-d 1 ja 3; AÕS § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2). Ühisomandi lõpetamisel ei muutu asja omanike ring, vaid omandisuhte olemus. Ühisvara jagamise tulemusena lõppes SS omandiõigus XXX kinnistule, kuid XX-l jätkus selle kinnistu omandiõigus varasemast suuremas ulatuses ning ühtlasi lõppes XX omand KKK korteriomandile, mis jäi SS ainuomandisse. Tulenevalt TuMS § 15 lg-st 1 maksustatakse tulumaksuga kasu (TuMS § 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnisasja müügist või vahetamisest. Kasu vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kaebajate seisukoht, et ühisvara väärtus määratakse vara jagamise aja seisuga, on õige, kuid maksustamisel ei ole sellel tähtsust, kuna XX omandas XXX kinnistu ühisomandisse 14.10.2004 ja ühisvara jagamine muutis vaid vara omandirežiimi. Seega on maksuhaldur kinnistu soetamise aja õigesti määranud. Vara väärtus on alates selle soetamisest 14.10.2004 suurenenud ja keegi teine ei pea vara müügist saadud kasult tulumaksu tasuma ega ole seda ka teinud. Kuni 31.12.2016 kehtinud TuMS § 46 lg 1 2. lause järgi vastutavad ühise tuludeklaratsiooni esitanud abikaasad juurde maksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt ning neile väljastatakse ühine maksuteade. Kuna YY esitas oma abikaasa XX-ga ühise tuludeklaratsiooni, on vastustaja õigesti käsitlenud maksuotsuse adressaadina ka YY. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.XX ja YY paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega tühistada 01.06.2018 maksuotsus ja rahuldada kohustamisnõuded. 09.03.2015 sõlmitud ühisvara jagamise lepinguga lõpetasid XX ja SS kaasomandi abielu kestel ühisomandisse soetatud asjadele. Ühisomandi asemel tekkis kummagi abikaasa ainuomand, mis nähtub ka kinnistusraamatu kannetest. Omanikukande muutmise alus on 09.03.2015 leping. Kaasomandi lõpetamisel tuleb kaasomand jagada AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. XX ja SS lõpetasid kaasomandi selliselt, et mõlemale jäi pool kaasomandist, kuid kaasomandi lõpetamisel muutus kummalegi abikaasale jäänud asjade omandisuhe – XX sai ainuomandisse XXX kinnisasja ja SS korteriomandi. Seega lõppes kaasomand ja selle asemel tekkis kahe isiku ainuomand. PKS § 48 lg 1 järgi määratakse ühisvara väärtus ühisvara jagamise aja seisuga. Endised abikaasad määrasid ühisvara jagamise ajal ühisvara maksumuseks 90 000 eurot ja hindasid kummagi ainuomandi väärtuseks 45 000 eurot. See on üsna objektiivne, kuna ca 1,5 aastat hiljem müüs kaebaja XXX kinnistu 48 500 euro eest. Kui ühisvara jagamises ei oleks kokkuleppele jõutud, tulnuks XX-l maksta SS-le kinnisasja omandamise eest hüvitist 22 500 eurot. Praegusel juhul toimus aga vahetustehing, kus kumbagi endist abikaasat tuleb käsitada tema poolt üle antava eseme suhtes müüjana ja temale üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana (võlaõigusseaduse §-d 254 ja 255). Maksustamisel, sh soetusmaksumuse väljaselgitamisel ei ole tähtsust, kuidas müügist saadud kasu kasutatakse, sh kas raha laekub vahetult tulu saajale või kantakse raha võlgade katteks kolmandale isikule (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-63-14, p 11). Seega kokkuvõttes ei ole XX XXX kinnisasja müügist tulu saanud.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-18-1299
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4), märkides apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
8.TuMS § 15 lg 1 lause 1 järgi maksustatakse tulumaksuga kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme (vara) müügist või vahetamisest. TuMS § 37 järgi on vara müügist saadud kasu või kahju müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Soetamismaksumuseks loetakse TuMS § 38 lg 1 kohaselt kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud.
9.Kui abikaasade vahel on vararežiimiks varaühisus, moodustub nende ühisvara (ühisomand) varaühisuse kestel omandatud esemetest ja varalistest õigustest (PKS § 25; erandiks PKS §-s 27 lahusvarana nimetatud vara). Ühisvara, sh selle hulka kuuluvate kinnisasjade omanikud on mõlemad abikaasad ühiselt, s.o neil mõlemal on ühisomandisse kuuluvate kinnisasjade üle täielik õiguslik võim, mida nad saavad teostada ühiselt (AÕS § 68 lg 1). Abikaasade omandi osad ühises kinnisasjas ei ole kindlaks määratud (AÕS § 70 lg 4). Abielu lõppedes lõpeb ka varaühisus (PKS § 35 p 3), kuid kuni ühisvara jagamiseni kehtivad selle suhtes ühisvara valitsemise sätted, s.o abikaasad teostavad oma ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi jätkuvalt ühiselt (PKS § 28 lg 1, § 37 lg 2; vt ka Riigikohtu 31.10.2018 otsus nr 2-16-9519, p-d 20 ja 21). Ühisvara jagamine on varaühisuse varasuhte lõpetamise spetsiifiline viis, mis sisuliselt tähendab kummagi abikaasa omandi osa suuruse kindlaksmääramist, kohaldades AÕS-s sätestatud kaasomandi lõpetamise regulatsiooni (PKS § 37 lg-d 1 ja 4).
10.Endised abikaasad XX ja SS soetasid XXX kinnistu 14.10.2004 ühisomandisse. XX oli 14.10.2004–09.03.2015 selle kinnistu ühisomanik koos SS-ga. Ühisvara jagamise järel (09.03.2015) sai XX XXX kinnistu ainuomanikuks ja SS kaotas omandi sellele kinnisasjale. Abikaasade ühisvara hulka kuulunud KKK korteriomandi puhul oli olukord vastupidine. Mõlema kinnistu väärtuse hindasid abikaasad ühisvara jagamise hetkel võrdseks. Ringkonnakohus leiab, et TuMS tähenduses ei soetanud XX XXX kinnistut ühisvara jagamise käigus uuesti. Ühisvara jagamise tulemusena ei suurenenud ega vähenenud XXi (ega SS) varaline seis, st abikaasade vahel ei toimunud kinnistute võõrandamist (müüki või vahetamist). Ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse kindlaks tegemine ühisvara jagamise hetke seisuga oli vajalik XX ja SS ainuomandisse jääva osa õiglaseks määratlemiseks ja vajadusel teisele poolele makstava hüvitise suuruse kindlakstegemiseks. TuMS § 15 lg 1, § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 järgi saab XXX kinnistu soetamismaksumuseks olla selle omandamiseks, parendamiseks või täiendamiseks tegelikult tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulu, mitte ühisvara jagamise käigus abikaasade poolt antud hinnang kinnistu väärtusele. Maksuhaldur on soetamismaksumuse määratlemisel arvesse võtnud kulud, mille kohta XX on esitanud kuludokumendid, sh ühisvara jagamise tehingu kulud. Seega on maksuotsuses õigesti leitud, et TuMS tähenduses soetas XX XXX kinnistu 14.10.2004 ja võõrandas selle 03.08.2016. Muus osas ei ole kaebajad maksuhalduri metoodikat vaidlustanud.
11.Eelnevat arvestades ei ole halduskohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuna otsus tehakse kaebajate kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud kuludokumente, jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4(5)
3-18-1299
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.