OÜ Rinote kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.07.2018 otsuse nr 13-1.1/7580 ja 10.07.2018 korralduse nr 13-11/44857 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Rinote, esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Lugeda OÜ Rinote kaebus mittetähtaegseks ning lõpetada haldusasja nr 3-18-1966 menetlus.
2.Tagastada OÜ Rinote kaebuselt tasutud riigilõiv 30,31 eurot, kandes see pärast käesoleva määruse jõustumist Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Rinote esitas 15.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) 09.07.2018 otsuse nr 13-1.1/7580 ja 10.07.2018 korralduse nr 13-11/44857 tühistamiseks.
Kohus jättis kaebuse 17.10.2018 määrusega käiguta ning määras tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, sh kaebuse tähtaegsuse põhistamiseks või tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebaja vastas 01.11.2018 kohtule, et kaebajale sai MTA 16.08.2018 vaideotsus teatavaks 14.09.2018 ning seega on kaebus esitatud tähtaegselt.
3.Kohus võttis 02.11.2018 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks MTA. MENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.MTA esitas 07.01.2019 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades.
MTA selgitas, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 kohaselt loetakse juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vastustaja märkis, et 16.08.2018 vaideotsust nr 6-1/4171-2 on kaebajale püütud kätte toimetada kaebaja juriidilisel aadressil Kentmanni 8b, Tallinn 29.08.2018 kell 10:40. Kuna see ei õnnestunud, jättis postitöötaja kaebajale teate tähtkirja saabumise kohta. Seejärel suunatakse saadetis postkontorisse, kus trükitakse samal päeval postkontori poolt paberteavitus. Paberteavitus toimetatakse kliendi postkasti järgmisel või ülejärgmisel päeval. Seega MKS § 531 lg 4 kohaselt tuleb saadetis nr RR626512215EE lugeda OÜ-le Rinote kätte toimetatuks tähtkirja kohta teate jätmise aja seisuga. Omniva AS vastusest MTA päringule nähtub, et vaideotsuse kohta on jäetud kaebajale teade 31.08.2018. Seega tuleb lugeda vaideotsus kaebajale kättetoimetatuks 31.08.2018 ning kaebus on seega esitatud tähtaega rikkudes.
KAEBAJA SEISUKOHT
5.OÜ Rinote jäi 21.01.2019 vastuses seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt. 5.1 Kaebaja sai vastustaja 16.08.2018 vaideotsust sisaldanud tähtkirja AS-i Omniva esinduses kätte alles 14.09.2018. Vastustaja ei väida, et kaebajale oleks vaideotsus teatavaks tehtud varasemal ajal ja/või mingil muul viisil. Enne viidatud kuupäeva ei olnud kaebaja teadlik vaideotsuse sisust ega ka selle tegemise faktist (mh ka mitte AS-i Omniva töötaja poolt kaebaja postkasti jäetud kirjalikest teatistest kaebajale tähtkirja saabumise kohta). Seega algas kaebetähtaeg kaebajale vaideotsuse teatavaks tegemisega 14.09.2018 ja lõppes HKMS § 47 lg 2 kohaselt 30 päeva jooksul alates vastustaja 16.08.2018 vaideotsuse kaebajale teatavaks tegemisest. 5.2 MKS § 531 lg-s 4 sätestatud dokumendi kättetoimetamise fiktsioon ei reguleeri kohtumenetlustähtaegade, sh kaebetähtaja arvutamist, vaid kohaldub üksnes maksumenetluses. MKS § 531 lg 4 ei ole erinormiks HKMS § 46 lg 1 ja § 47 lg 2 suhtes. Isegi kui jätta kõrvale viidatud normide sisu, ei saa olla tegemist erinormiga juba sel põhjusel, et HKMS on nn konstitutsiooniline seadus ning selle normi ei saa muuta (sh sisustada, piirata, laiendada vms) nn lihtseaduse sättega. Seda eriti, kui tegemist on normiga, mis reguleerib igaühe põhiõigust pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks, mis on kohtumenetluse regulatsiooni puhul vaieldamatult üks tähtsamaid. 5.3 Vastustaja poolt viidatud äriühingu kohustus korraldada postisaadetiste vastuvõtmist ei tähenda, et juriidilise isiku juhatuse liige peab viibima oma kontoris pidevalt 24 tunni jooksul ega ka mitte näiteks 9 tunni jooksul. Samuti ei tähenda see, et äriühingul oleks kohustus võtta ettevõttele saadetud posti vastuvõtmiseks tööle eraldi töötaja (nt sekretär). Seesugune kohustus oleks väikeäriühingu jaoks, kellel ei ole üldse töötajaid, ülemäärane. Asjaolu, et kaebaja juhatuse ainuliige ei viibi mingil ajal kontoris, ei ole vaadeldav vastustaja poolt viidatud kohustuse rikkumisena. 5.4 Alternatiivselt palub kaebaja juhul, kui kohus leiab, et MKS § 531 lg 4 kuulub kohaldamisele erisättena HKMS § 47 lg 2 suhtes, kontrollida MKS § 531 lg 4 teise lause teise alternatiivi vastavust põhiseadusele (PS), eeskätt PS § 11 teisest lausest tulenevale proportsionaalsuse põhimõttele, kitsamalt mõõdukuse nõudele. MKS § 531 lg 4 teise lause teise alternatiivina sätestatud kättesaamisfiktsiooni ainumõeldav legitiimne eesmärk võib seisneda selles, et välistada dokumendi saaja poolt dokumendi kättesaamisest pahatahtlikku kõrvale hoidumist maksumenetluse venitamise eesmärgil (vrd nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p 13 ja 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12). Ometigi ei sätesta MKS § 531 lg 4 selles toodud kättetoimetamisfiktsiooni kohaldamise eeldusena asjaolu,
et kaebaja hoidus dokumendi kättesaamisest kõrvale. Eeltoodud eesmärk on saavutatav kohtusse pöördumise õigust vähem riivava abinõuga, näiteks regulatsiooni abil, mille kohaselt on halduskohtul diskretsiooniõigus arvutada kaebaja pahatahtliku käitumise korral kaebetähtaega alates hetkest, mil kaebaja võis ja pidi teada saama vaidlusaluse haldusakti (HKMS § 47 lg 2 kontekstis kohtueelset menetlust lõpetava lahendi) sisust või vähemasti tegemise faktist. MKS § 531 lg 4 teise lause teine alternatiiv ei jäta kohtule vastavat kaalumisruumi. Puudub alus kaebajale ette heita 16.08.2018 vaideotsuse kättesaamisest pahatahtlikku kõrvalehoidumist. Vastupidist ei väida ka vastustaja. Kõnealune regulatsioon võib olla vastuolus ka PS-st tuleneva isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Nimelt reguleerib MKS § 531 lg 4 teine lause üksnes juriidilisele isikule dokumendi kättetoimetatuks lugemist, kuid ei laiene füüsilisele isikule, sh füüsilisest isikust ettevõtjale, dokumendi kättetoimetamisele. PS-s loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega (PS § 9 lg 2). Õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks riigi täitevvõimu organi omavoli eest on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ega ole vastuolus õiguse olemusega. MKS § 531 lg-st 4 ei selgu kaalutlusi, millistel saaks/peaks seadma juriidilisest isikust dokumendi saaja halvemasse olukorda võrreldes füüsilise isikuga, seostades halduskohtusse pöördumise õigust pelgalt tähtsaadetise saabumise teatise saaja postkasti jätmisega, olenemata sellest, millal tehti haldusakt tegelikult teatavaks ja millal sai kaebaja teada tema õigusi puudutava haldusakti tegemisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Seega lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
7.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaideotsuse teatavakstegemisena tuleb käsitada isikule vaideotsuse kättetoimetamist ning seega hakkab HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg kulgema päevast, mil vaideotsus isikule kätte toimetatakse. Otsustamaks, kas kaebaja on järginud halduskohtusse pöördumise tähtaega, on praegusel juhul seega määrava tähtsusega MTA 16.08.2018 vaideotsuse kaebajale kättetoimetamise aeg.
8.Esmalt märgib kohus, et asjakohatud on kaebaja põhjendused seoses sellega, kas MKS § 531 lg-t 4 saab käsitleda erinormina HKMS § 47 lg 2 suhtes või mitte. Kaebaja on õigesti seisukohal, et MKS § 531 lg 4 ei reguleeri kaebetähtaega ning vastupidist ei ole käesoleval juhul väitnud ka MTA. Vaidlust ei ole, et halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja sätestab praegusel juhul HKMS § 47 lg 2, mille kohaselt kaebajal tuli kaebus esitada 30 päeva jooksul MTA 16.08.2018 vaideotsuse teatavakstegemisest alates. HKMS § 47 lg 2 seob kaebetähtaja kulgemahakkamise haldusakti teatavakstegemisega ning haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud haldusmenetluse seaduse (HMS) kui üldseadusega ja eriseadustega. Kuna HMS ja MKS on üldja erinormi vahekorras, tuleb käesoleval juhul MTA vaideotsuse teatavakstegemise aja kindlakstegemisel lähtuda MKS-s sisalduvast eriregulatsioonist (vt Riigikohtu 14.06.2012 määrus nr 3-3-1-24-12, p 10).
9.MKS § 149 lg 1 kohaselt toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte sama seaduse
4.peatükis sätestatud korras. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes, kusjuures maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 531 lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Seejuures sätestab MKS § 531 lg 4, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välisriiki saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. 9.1 Käesoleval juhul valis MTA vaideotsuse kättetoimetamiseks selle saatmise tähtkirjaga. Kohtu hinnangul on see valik mõistlik, kuivõrd võimalus saadetise kohalejõudmist kontrollida on suurem kui lihtkirjaga saatmise puhul ning ei nähtu ka, et vaide esitaja oleks avaldanud soovi saada vaideotsust või muid dokumente elektronpostiga. 9.2 Kuna postiteenuse osutajal ei õnnestunud kaebajale vaideotsust sisaldavat tähtsaadetist registrijärgsel aadressil üle anda, siis tuleb lähtuvalt MKS § 531 lg 4 teisest lausest lugeda OÜ-le Rinote MTA 16.08.2018 vaideotsus kättetoimetatuks alates päevast, mil postiteenuse osutaja jättis kaebajale teate tähtkirja saabumise kohta. Nimetatud sättes väljendub Riigikohtu pikaajaline ja järjepidev praktika, mille kohaselt peab maksumaksjast juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (vt Riigikohtu 26.09.2011 otsus nr 3-3-1-42-11, p 11; 10.03.2011 määrus nr 3-3-1-100-10, p 16; 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 13; 19.12.2007 määrus nr 3-3-1-75-07, p 15; 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14).
10.Kohus ei nõustu kaebajaga, et MKS § 531 lg 4 teine lause on põhiseadusega vastuolus. Kaebaja viited kohtupraktikale tsiviilasjades ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele ei ole asjassepuutuvad. 10.1 MKS § 531 lg 4 teine lause piirab tõepoolest PS §-s 15 sätestatud õigust kohtu poole pöörduda, nagu seda teeb ka HKMS-is sisalduv kaebetähtaegade regulatsioon. Sellise piirangu eesmärk on ennekõike õiguskindluse kaitse ning vajadus välistada olukordi, kus isik saaks oma pahatahtliku või hooletu tegevuse või tegevusetusega välistada talle adresseeritud haldusakti jõustumise. MKS § 531 lg 4 teises lauses sätestatu aitab maksuhalduri haldusaktide õigeaegse kättetoimetamise läbi tagada maksude tähtaegse määramise ja maksude kiirema laekumise. Kui maksukohustuslasel oleks võimalik viivitada MTA otsuste kättesaamise kinnitamisega, pärsiks see oluliselt maksuhalduri tööd. Kohtu hinnangul on MKS § 531 lg 4 teisest lausest tulenev piirang proportsionaalne – see aitab taotletavat eesmärki saavutada ning registrijärgsel aadressil posti pideva vastuvõtmise korraldamist ei saa äriühingu jaoks (selle suurusest olenemata) pidada ülemääraselt koormavaks. Tegemist on elementaarse nõudega, mille täitmine on üldjuhul vältimatu juba äriühingu enda majandustegevuse toimimiseks (nt klientidega suhtlemiseks). Lisaks on maksukohustuslasel võimalik taotleda dokumendi kättetoimetamist tema enda poolt näidatud aadressil (vt Riigikohtu 13.10.2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09) või muuta äriregistrisse kantud asukohta nii, et äriühingule saabunud posti oleks võimalik kätte saada õigeaegselt. Nii on võimalik äriühingul sõlmida võlaõiguslikke kokkuleppeid ka teiste äriühingutega posti kättesaamise korraldamiseks. Kui äriühing jätab posti viivitamatu vastuvõtmise oma registrijärgsel aadressil korraldamata, tuleb tal arvestada kohtusse pöördumiseks tegelikult jääva aja lühenemisega, võrreldes seaduses sätestatud kaebetähtaja
pikkusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2014 määrus asjas nr 3-14-50786). Riigikohus on pidanud posti vastuvõtmise korraldamise küsimuses juriidiliste ja füüsiliste isikute erinevat kohtlemist põhjendatuks (vt Riigikohtu 19.12.2007 määrus nr 3-3-1-75-07, p 15). 10.2 Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja pidi olema teadlik, et tema poolt esitatud vaide läbivaatamise kohta edastatakse talle vaideotsus. Kuna kaebaja ei ole taotlenud selle edastamist elektronposti aadressile või mõnele muule postiaadressile, oli mõistlik eeldada maksuhalduri poolt selle edastamist äriühingu registrijärgsele aadressile. Tulenevalt MKS § 147 lg-st 3 vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. Seega pidi kaebaja arvestama, et pärast 08.08.2018 vaide esitamist edastatakse talle kuu aja jooksul selle kohta vaideotsus ning kaebaja oleks oma tegevust hoolsalt korraldades saanud tagada vaideotsuse kättesaamise registrijärgsel aadressil ning seeläbi vältida seaduses ettenähtud kaebetähtaja ületamist.
11.Praegusel juhul nähtub vastustaja poolt esitatud AS Omniva 08.01.2019 e-kirjast, et postiteenuse osutaja on vaideotsusst sisaldava tähtsaadetise kättetoimetamiskatsete ebaõnnestumisel jätnud OÜ Rinote registrijärgsele aadressile teated tähtkirja saabumise kohta 31.08.2018 ja 04.09.2018. Ehkki vaidlust ei ole selles, et OÜ Rinote sai vaideotsusega tegelikult tutvuda alles 14.09.2018, tuleb vaideotsus MKS § 531 lg 4 teise lause kohaselt lugeda temale kättetoimetatuks 31.08.2018 ning seega on OÜ Rinote 15.10.2018 kaebus esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaja rikkumisega. Mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamisega hilinemiseks ei ole OÜ Rinote esile toonud ega kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Eeltoodud asjaoludel tuleb haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
12.HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse eest riigilõivu 30,31 eurot (15.10.2018 ja 01.11.2018 maksekorraldused), mis tuleb talle pärast määruse jõustumist HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.