Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1587
Haldusasi
Maakri Varahaldus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
5.aprilli 2021. a korralduse nr 12.2-3/053928-4 osalise tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Maakri Varahaldus OÜ, seaduslik esindaja MP Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Lembit Sullakatko
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maakri Varahaldus OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Maakri Varahaldus OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2021. a määruse asjas nr 3-21-1587 resolutsiooni punkt 1 muutmata. Täiendada halduskohtu määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 22.10.2020 korraldusega nr 12.2-3/053928-1 Maakri Varahaldus OÜ 2019. a novembrikuu käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli, kohustades esitama kontrolliperioodi majandustehingute kohta dokumente ja andma suulisi seletusi.
3-21-1587
2.MTA küsis kaebajalt 05.04.2021 korraldusega nr 12.2-3/053928-4 kirjalikke seletusi (p-d 1– 15) ja täiendavaid dokumente (p-d 1–6) kaebaja tehingupartnerilt OÜ-lt EDIPSOS laekunud teabe tõttu.
3.Maakri Varahaldus OÜ esitas 07.05.2021 korralduse peale vaide osas, milles temalt nõuti kirjalikke seletusi (p-d 1–15) ja dokumente (p-d 3–6). MTA 18.05.2021 vaideotsusega nr 612/4925-2 jäeti vaie rahuldamata.
4.Maakri Varahaldus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 12.07.2021 kaebuse MTA korralduse nr 12.2-3/053928-4 tühistamiseks osas, milles temalt nõuti kirjalikke seletusi (p-d 1–15) ja dokumente (p-d 3–6).
5.MTA esitas taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja ei avanud e-maksuametis dokumenti viie tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates, mistõttu saatis maksuhaldur dokumendi kaebajale posti teel (maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 4 p 2). Maksuhaldur edastas 18.05.2021 vaideotsuse nr 6-1/4925-2 tähtkirjaga nr RR662617179E10. AS Omniva 06.09.2021 vastuse kohaselt on teated tähtkirja saabumisest jäetud kaebaja postkasti 01.06.2021 ja 08.06.2021 (MKS § 531 lg 4). Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 01.07.2021. Maakri Varahaldus OÜ esitas kaebuse mittetähtaegselt (12.07.2021).
6.Tallinna Halduskohtu 15.11.2021 määrusega loeti kaebetähtaeg möödunuks ning rahuldati MTA taotlus menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-21-1587 (p 1). Halduskohus selgitas 07.10.2021 määruses, et kaebetähtaja möödalaskmise korral on võimalik taotleda selle ennistamist, kui tähtaeg on mööda lastud objektiivsetel põhjustel. Kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ega teatanud, kas ta nõustub menetluse lõpetamise taotlusega. Vastustaja esitas tõendi, millest nähtub, et AS Omniva teated tähtkirja saabumisest jäeti kaebaja postkasti 01.06.2021 ja 08.06.2021. Seega on 30-päevane kaebetähtaeg ületatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Maakri Varahaldus OÜ palub 08.12.2021 määruskaebuses (täiendatud 14.01.2022) tühistada Tallinna Halduskohtu 15.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt, alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja sai halduskohtu 07.10.2021 määruse kätte 23.11.2021. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse 15.11.2021 määrusega. Kaebajal on üks juhatuse liige, kes ei ole äriühingu palgal, sest ettevõttes ei toimu praegu aktiivset äritegevust. Lisaks oli kaebaja juhatuse liige oktoobrist kuni novembri alguseni haige ega saanud ettevõtte asjadega tegeleda. Kaebaja eeldas, et menetlustähtajad määratakse dokumendi tegelikust kättesaamisest arvates. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja lähtus kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel MTA elektroonilises infosüsteemis (e-maksuametis) sätestatud kättetoimetamise kuupäevast, milleks oli märgitud 11.06.2021. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kättetoimetamise kuupäev olla tegelikkuses teistsugune. Vastasel juhul on kaebajale kuvatud MTA poolt ebaõiged andmed. Omniva AS vastusest ja lisatud dokumentidest nähtub, et tegelikult ei ole Omniva AS-l õnnestunud dokumente kaebajale kätte toimetada. Kaebaja ei saanud dokumente tavapostiga ega ole nendega tutvunud, sest Omniva AS tagastas dokumendid vastustajale. Kaebaja ei ole 2(7)
3-21-1587 veel jõudnud omale postkasti üles panna. Seega puudub postkast, kuhu Omniva AS oleks saanud teated jätta ja need ei ole kaebajani jõudnud. Järelikult puudus kaebajal teadmine, et vastustaja saatis talle tavapostiga dokumente. AS Omniva edastas vastuses kohtunõudele ebaõiget informatsiooni. Jääb arusaamatuks, kes on jaotuskeskuse kõneisik, kes andis kohtunõude vastuses märgitud informatsiooni. E-maksuameti süsteem kuvab dokumendi juures sõnapaari kätte toimetatud ning lisatud on vastav kuupäev. Isegi kui e-maksuametis kuvatakse tähtaeg automaatselt vaideotsuse avamisel, tekib küsimus, miks valitseb selline segadus e-maksuameti süsteemis ja miks ei ole viga parandatud. Kaebajal puudus teadmine, et e-maksuametis kuvatud dokumendi kättetoimetamise kuupäev ei pruugi olla õige. On tavapärane, et aeg-ajalt ollakse töölt eemal. Seetõttu ei ole väikeettevõtete puhul mõistlik eeldada operatiivset reageerimist. Arvestades, et Omniva AS püüdis väidetavalt kõnealust dokumenti kätte toimetada juuni esimestel päevadel ning kaebaja sai dokumendi emaksuametis kätte 11.06.2021, ei toimunud olulist viibimist dokumendi kättetoimetamisel.
8.MTA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja on äriühingu kirjavahetuse korraldamisel hooletu. Sellist olukorda ei saa vabandada asjaoluga, et kaebaja ei saa juhatuse liikme kohustuste täitmise eest palka või äriühingus parajasti aktiivset tegevust ei toimu. E-maksuametis kuvatakse kättetoimetamise ajana kuupäev, millal kaebaja avas e-maksuametis vaideotsuse. Kuupäev registreeritakse automaatselt ning seda ei saa käsitsi muuta. Olukorras, kus kaebaja ei ole e-maksuametis vaideotsust 5 tööpäeva jooksul avanud (MKS § 54 lg 2; vt ka MKS § 54 lg 1 p 1) ning on loonud olukorra, kus MTA pidi lisaks dokumendi e-maksuametisse üles laadimisele asuma seda MKS § 54 lg 4 p 2 alusel posti teel kätte toimetama, on kaebetähtaja arvestamise algusajaks hetk, millal vaideotsus tuleb MKS § 531 lg 4 teise lause kohaselt kättetoimetatuks lugeda. Seetõttu ei saa e-maksuametis kuvatavat kuupäeva pidada eksitavaks informatsiooniks. Nimetatud teave näitab, mis hetkel on vaideotsus kaebajale e-maksuameti kaudu kätte toimetatud, kuid ei välista, et vaideotsus võib kaebajale olla kätte toimetatud muude kanalite kaudu varem (vt ka MKS § 531 lg 4). AS Omniva 31.12.2021 vastusest nähtub, et kaebajal on postkast olemas ning kõik teated tähtkirja saabumise kohta on jäetud sinna.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohus andis 07.10.2021 määrusega kaebajale tähtaja kuni 22.10.2021 seisukoha esitamiseks MTA menetluse lõpetamise taotluse osas, sh kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Halduskohus lõpetas menetluse 15.11.2021 määrusega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tegi halduskohus 07.10.2021 määruse kaebajale nähtavaks ja kättetoimetatavaks samal päeval. Kaebaja juhatuse liige sai määruse kätte 23.11.2021, s.o pärast halduskohtu menetlust lõpetavat määrust. Kuigi menetlusosalisel tuleb kasutada enda menetlusõigusi heauskselt, sh ei ole lubatud menetluse põhjendamatu venitamine ning kohtule tuleb vastata tähtaegselt (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 28 lg-d 1, 2 ja 4), ei nähtu kohtute infosüsteemist, et halduskohus oleks – vastamise tähtaja lähenemisel – üritanud 07.10.2021 määrust kaebajale muul viisil kätte toimetada. Halduskohtul oli võimalik enda määratud vastamise tähtaega pikendada (HKMS § 69 lg 1) olukorras, kus on näha, et kaebaja ei ole 07.10.2021 määrust kätte saanud, talle ei ole võimaldatud esitada seisukohta menetluse lõpetamise osas ega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Menetluse lõpetamisel kaebetähtaja ületamise ja selle ennistamata jätmise tõttu kaasnevad kaebajale olulised 3(7)
3-21-1587 negatiivsed tagajärjed, sest ta kaotab võimaluse vaidlustada talle adresseeritud MTA korraldust. Sellises olukorras pidi halduskohus tagama kaebajale võimaluse enda seisukohti esitada. Halduskohus seda ei teinud. Eelnev ei too aga kaasa halduskohtu määruse tühistamist, sest kaebaja on ringkonnakohtule esitanud enda vastuväited, sh kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, mistõttu on ringkonnakohtul võimalik neid sisuliselt hinnata.
10.MKS § 149 lg 1 teise lause kohaselt toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte MKS 4. peatükis sätestatud korras. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.
11.Maksuhaldur selgitas, et tegi vaideotsuse kaebajale nähtavaks ning kättetoimetatavaks emaksuametis. Kuna kaebaja ei avanud vaideotsust e-maksuametis viie päeva jooksul, saatis maksuhaldur vaideotsuse kaebajale tähitud kirjana äriühingu registrijärgsele e-posti aadressile (MKS § 54 lg 4 p 2 ja § 531 lg 4). Postiteenuse osutajal ei õnnestunud vaideotsust kaebajale üle anda, mistõttu jäeti AS Omniva selgituste kohaselt vaideotsuse kohta teated äriühingu postkasti 01.06.2021 ja 08.06.2021.
12.Ringkonnakohus selgitas 01.04.2019 määruse nr 3-18-1966 p-s 11 viidetega Riigikohtu varasemale praktikale, et MKS § 531 lg 4 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse isikule kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kui dokument on loetud menetlusosalisele kättetoimetatuks teate jätmisega äriühingu registrijärgsele aadressile, tuleb eeldada, et ta on sellest dokumendist ka teada saanud. Nimetatud sättes väljendub Riigikohtu pikaajaline ja järjepidev praktika, mille kohaselt peab maksumaksjast juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-11, p 11; määrus nr 3-3-1-100-10, p 16; määrus nr 3-3-1-65-09, p 13; määrus nr 3-3-1-75-07, p 15 ja määrus 3-3-1-10-04, p 14). Sama määruse p-s 13 selgitas ringkonnakohus, et Riigikohus pidas juba 2004. aasta lahendis võimalikuks maksuhalduri haldusakti saatmist väljastusteatega posti teel ja on seadnud kohtusse pöördumise tähtaja sellest sõltuvusse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04, p 12). Riigikohus on rõhutanud, et haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud haldusmenetluse seaduse kui üldseadusega ja eriseadustega. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel raske haldusaktide teatavakstegemist korraldada (viidatud lahendi p 13). HKMS § 47 lg 2 ei välista kaebetähtaja kulgema hakkamist haldusakti kättetoimetatuks lugemise hetkest ja selle sätte kohaldamise eelduseks ei ole haldusakti tegelik kättesaamine või sellega tutvumine. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel.
13.AS Omniva selgitus tõendab, et kaebajal oli registrijärgsele aadressile paigaldatud postkast ning teated vaideotsuse tähtsaadetisena edastamise kohta jäeti postkasti. Kaebaja on küll määruskaebemenetluses väitnud, et ta ei ole registrijärgsele aadressile postkasti paigaldanud, ent ei ole esitanud ringkonnakohtule AS Omniva tõendi usaldusväärsust ümber lükkavaid tõendeid ega usutavalt põhistanud oma seisukohti nii, et need annaks aluse kahelda AS Omniva 4(7)
3-21-1587 väidete õigsuses. Äriühingul on kohustus korraldada posti kättesaamine registrijärgsel aadressil, mistõttu ka juhul, kui kaebajal tegelikkuses postkast puudub, ei saa sellest järeldada haldusakti kättetoimetamise võimatust posti teel. Kaebaja ei ole väitnud, et aadress, kuhu maksuhaldur dokumendid edastas, ei ole tema registrijärgne aadress. Maakri Varahaldus OÜ märkis küll määruskaebuses, et plaanib registreerida enda aadressi Tallinnas, ent äriregistrist nähtuvalt on kaebaja registrijärgseks aadressiks endiselt maksuhaldurile teadaolev aadress. MKS § 531 lg 4 teises lauses sätestatud kättetoimetamise võimalus (tähtsaadetise kohta teate jätmine postkasti) ei eelda, et koos teatega jäetakse postkasti ka vaideotsus, vaid tegemist on haldusakti kättetoimetamise fiktsiooniga – teate jätmisega loetakse dokument isikule kättetoimetatuks sõltumata sellest, kas tal on sellel konkreetsel hetkel tegelikkuses võimalik kohe vaideotsusega tutvuda (vrdl nt MKS §-s 53 reguleeritud allkirja vastu kättetoimetamine; vt ka Riigikohtu 04.12.2019 määrus nr 3-19-207, p 10). Teate jätmise eesmärk on anda isikule teada, et on väljastatud teda puudutav haldusakt ning ta peab astuma vajalikke samme (konkreetsel juhul nt e-maksuametis vaideotsuse avamine või pöördumine AS Omniva poole, kes tähtkirja hoiustas), et haldusaktiga tutvuda. Seega oli vaideotsus teatise edastamisega jõudnud kaebaja mõjusfääri ning selle kättesaamise riisiko ja otsusega tutvumine jäi kaebaja kanda. Eelneva tõttu ei ole asja lahendamisel määrav, et lõppastmes saatis AS Omniva vaideotsuse maksuhaldurile tagasi. Vaideotsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.06.2021 (vt ka Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14) ja kaebetähtaeg hakkas kulgema 02.06.2021. Kaebus tuli esitada halduskohtule hiljemalt 01.07.2021 (HKMS § 47 lg 2). Maakri Varahaldus OÜ esitas kaebuse halduskohtule tähtaega ületades (12.07.2021).
14.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse tähtaegseks kasutamiseks ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12).
15.Kaebaja seisukohtadest saab järeldada, et ta lähtus kaebetähtaja arvestamisel e-maksuametis märgitud kättetoimetamise kuupäevast (11.06.2021) ning tal puudus teadmine, et emaksuametis kuvatud kuupäev ei pruugi olla õige. Väikeettevõtete puhul ei ole töölt eemaloleku ajal mõistlik eeldada operatiivset reageerimist. Vaideotsusega tutvuti olulise viivituseta. 5(7)
3-21-1587
16.Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja ekslik arusaam kaebetähtaja algusest ei ole praegusel juhul käsitatav mõjuva põhjusena.
17.Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus (Riigikohtu 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Võttes arvesse ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi äriühingu kohustuse kohta enda kirjavahetuse korraldamisel, oli maksuhalduri väljastatud haldusakti kohta teabe jõudmise viibimine tingitud kaebajast endast. Juriidilise isiku juhatuse liige peab olema majandustegevuses kehtivate hoolsusnõuetega kursis. Riigikohus on 19.12.2007 määruse nr 3-3-1-75-07 p-s 15 märkinud, et on mõistlik eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu 20.05.2003 määrus nr 3-3-1-37-03, p 11; 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14). Arvestada tuleb ka sellega, et praegusel juhul esitas kaebaja vaide, mis registreeriti MTA-s 10.05.2021. Seega oli kaebaja teadlik, et maksuhalduri juures on pooleli vaidemenetlus ning maksuhaldur väljastab vaide lahendamise järgselt vaideotsuse. Kuigi maksuhaldur lahendas vaide juba 18.05.2021 (vrdl MKS § 147 lg 3), tuli kaebajal olla vaideotsusega tutvumisel ka ise aktiivne, sest menetlus algas tema enda taotluse alusel. E-maksuametis on kuvatud vaideotsuse kättetoimetamise ajana 11.06.2021, kuid süsteem kuvab aega, millal vastutusotsus avati e-maksuametis (MKS § 54 lg 3 teine lause). Kuna MKS lubab maksuhalduril kasutada erinevaid kättetoimetamise viise, ei ole välistatud, et haldusakti tegelik kättetoimetamise algusaeg erineb e-maksuametis märgitust. Haldusakti kättetoimetamisel erinevatel viisidel tuleb lähtuda varaseimast kättetoimetamise ajast. Seega ei esitanud maksuhaldur kättetoimetamise kuupäeva kohta ebaõigeid andmeid ega eksitanud kaebajat. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Maakri Varahaldus OÜ esitas kaebuse halduskohtule 11-päevase hilinemisega. Tegemist on olulise viivitusega. Kui maksukohustuslane ei ole posti kättesaamist korraldanud nii, et ta saaks tähitud kirja kohta teate või lihtkirjaga saadetud dokumendi kätte postkastist viivitamatult, tuleb tal arvestada vajadusega vaidlustada haldusakt tegelikust kättesaamisest kiiremini (vrdl ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2014 otsus nr 3-12-2405, p 12).
18.Eelnevast erinevale seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt oli tema juhatuse liige töölt eemal ning väikeettevõtete puhul ei ole mõistlik eeldada operatiivset reageerimist. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel (Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14).
19.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebajal on vaidlusaluse korraldusega nõutavate dokumentide ja teabe esitamisel võimalik esitada neile vastuväiteid võimalikus järgnevas maksumenetluses.
20.Eelnevast tulenevalt jääb Maakri Varahaldus OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2021 määruse nr 3-21-1587 resolutsiooni p 1 muutmata. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. 6(7)
3-21-1587
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.