IE kaebus Päästeameti 07.06.2018 käskkirja tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu saamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – IE, esindaja advokaat Andrei Matvejev; Vastustaja – Päästeamet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 01.03.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
IE töötas Päästeameti Ida päästekeskuse Narva-Jõesuu päästekomando meeskonnavanemana. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Volkswagen Transporteri roolis oleva IE 05.04.2018 kella 00:01 paiku kinni Narva linnas Tallinna maanteel. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,92+/-0,09 mg/l.
2.Päästeameti peadirektori 17.04.2018 käskkirjaga nr 3.1/154 „Distsiplinaarmenetluse algatamine ja komisjoni moodustamine“ algatati distsiplinaarmenetlus Päästeameti Ida päästekeskuse Narva-Jõesuu päästekomando meeskonnavanema IE suhtes seoses asjaoluga, et tema ei ilmunud teenistusse valvevahetuse alguseks 05.04.2018 hommikul kell 08.00 ega teavitanud tööandjat oma puudumise põhjustest. 22.05.2018 koostas moodustatud komisjon distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte nr 2-6/1-1 (tl 99103) ja see esitati tutvumiseks ja arvamuse andmiseks IE.
3.Päästeameti peadirektori 07.06.2018 käskkirjaga (tl 26-27) vabastati Päästeameti Ida päästekeskuse Narva-Jõesuu meeskonnavanem IE teenistusest vääritu käitumise eest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 p 3 alusel. Tema teenistussuhte viimane päev oli 13.06.2018.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 11.06.2018 IE kaebus Päästeameti 07.06.2018 käskkirja tühistamiseks. Kaebaja palus 03.07.2018 halduskohtule esitatud kaebuse täienduses tühistada vaidlusalune käskkiri, kohustada Päästeametit ennistama kaebuse esitaja teenistusse ning nõuda Päästeametilt sisse kaebuse esitaja tasu teenistusest puudutud aja eest. Tartu Halduskohus võttis 15.08.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebaja leiab, et käskkiri on õigusvastane ning ametist vabastamine mõjutab rangelt negatiivselt kaebuse esitaja elu. Kaebaja väidab, et ei ole võimeline leidma endale tema haridusalale vastavat töökohta ja kaotab võimaluse teenida raha nii endale kui ka oma perekonnale. Kaebaja leiab, et alkoholi tarvitamine vabal ajal ei või olla distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Kaebaja ei ole tunnistanud, et ta on kriminaalses alkoholijoobes sõidukit juhtinud, väites, et rooli taga oli teine isik. Kaebuse kohaselt oli kaebaja 04.04.2018 õhtul tugeva seljavalu tõttu haige, kuid kahjuks sai ta arstile pöörduda alles peale arestimajast vabastamist. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud uurispõhimõtet. Kaebaja on arvamusel, et isegi kui süüteo toimepanemine aset leidis, ei ole määratud karistus proportsionaalne ega tasakaalukas, sest vastustaja ei kaalunud antud asjaolusid.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja kaebust ei tunnista ja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Päästeameti hinnangul kinnitavad distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid, et IE juhtis 05.04.2018 kella 00:01 paiku alkoholijoobes mootorsõidukit ja sõitis sellega Narva linnas mööda Tallinna maanteed. Käskkirjas sisalduvast kirjeldusest on selge, et kaebajale pandi süüks vääritut käitumist, mis seisnes sõiduauto kriminaalses alkoholijoobes juhtimises, mis tõi kaasa tema arestimajja paigutamise. Päästeamet hindas kaebuse esitaja käitumist häbiväärseks ja Päästeametis lubamatuks ning see kvalifitseerus ATS § 69 sätestatud distsiplinaarsüüteona. Ülalpool kirjeldatud tegevusega rikkus IE ATS § 51 lg-s 4 talle pandud kohutusi ametnikuna käituda väärikalt nii teenistuses kui väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduda tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Päästeameti hinnangul oli IE pannud toime niivõrd olulise rikkumise ning tema käitumine oli päästeametnikule täiesti sobimatu ja sellise käitumise osas on Päästeametis nulltolerants ja see tõi kaasa usalduse kaotuse tema vastu. Päästeamet on seisukohal, et ATS § 51 lg-st 4 tulenevat väärika käitumise nõuet saab mõista kui teenistuskohustust ning selle nõude rikkumist teenistuskohustuste rikkumisena. Seejuures pole vaja tuvastada tegelikku diskrediteerimist, vaid tuleb hinnata, kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida. Vastustaja on selgitanud, et kaebuse esitaja töö sisuks oli päästetööde korraldamine ja juhtimine, see tähendab muu hulgas ka operatiivset reageerimist liiklusõnnetuste korral. Lubamatu on selliseid teenistuskohustusi täitva isiku poolt nii enda kui kaasliiklejate ohtu seadmine.
Päästeteenistuja peab alati ja ka väljaspool tööaega olema ohutu elukeskkonna kujundajaks ja õnnetuste ennetajaks ning seda eelkõige oma isikliku eeskujuga. Nii nagu Päästeamet on juba halduskohtule selgitanud, on alkoholijoobes auto juhtimine vastuolus enamuse ühiskonnaliikmete moraaliga ja kindlasti ei ole see aktsepteeritav Päästeameti poolt. Päästeameti tegevuse eesmärk on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine ning päästeasutuse töötajate tegevus on suunatud inimeste elu, tervist, vara ning keskkonda ohustavate päästesündmuste ennetamisele, ohu väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisele. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt nimetatud distsiplinaarkaristusena madalamale ametikohale viimine ei saa kõne alla tulla, sest täpselt samad eetilised nõuded kehtivad ka päästjate suhtes.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohtu arvates kinnitavad distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid ja on tuvastatud, et IE juhtis 05.04.2018 kella 00:01 paiku alkoholijoobes mootorsõidukit Volkswagen Transporter (reg nr 834BPL) ja sõitis sellega Narva linnas mööda Tallinna maanteed. PPA tuvastas tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,92+/-0,09 mg/l ning Ida Prefektuur paigutas ta arestimajja, kus ta viibis kuni 05.04.2018 kell 13.00. PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas alustati 05.04.2018 tema suhtes kriminaalmenetlus nr 18233000361 karistusseadustiku § 424 lg 1 tunnustel. Viru Ringkonnaprokuratuur lõpetas 06.04.2018 kriminaalasja tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-le 7 ühes kohustuste määramisega, millised peab IE täitma 6-kuulise tähtaja jooksul. Kohus nõustub vastustajaga, et Päästeametil puudub igasugune alus ja õigus seada kahtluse alla eelnimetatud pädevate valitsusasutuste poolt väljastatud teave. Päästeamet ei saa ise juhtunut uurida, kuna tal puudub selleks pädevus ja võimalus teha asutusesiseses distsiplinaarmenetluses tagant järgi kindlaks alkoholijoovet, tuvastada auto juhtimise fakti jmt. Kohtu arvates toimis Päästeamet, tuginedes nimetatud asjaoludes teiste asutuste poolt tuvastatule, õigesti.
9.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet.
9.1.Käskkirja andmise aluseks on märgitud ATS § 2 lg 2, § 43 lg 1, § 51 lg 4, § 56, § 69, § 70 p 3, § 76 lg 1, § 94, § 104 lg 1, siseministri 03.10.2014 määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 10 lg 1 p 8 ning Päästeameti peadirektori 17.04.2018 käskkirjaga nr 3.1/154 moodustatud komisjoni poolt 22.05.2018 esitatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõte nr 2-6/1-1.
9.2.Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt vabastati kaebaja teenistusest tahtliku distsiplinaarsüüteo tõttu, kuna ta rikkus ATS § 51 lg-s 4 sätestatud kohustust käituda ametnikuna väärikalt nii teenistuses kui väljaspool teenistust, sealhulgas kohustust hoiduda tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.
9.3.Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja Päästeameti peadirektori 14.12.2016 käskkirjaga nr 453 kinnitatud „Päästeameti sisekorraeeskirja“ p 62, mille kohaselt on teenistuja kohustatud nii tööl kui väljaspool tööaega juhinduma nii avalike teenistujate (määratletud avaliku teenistuse eetikakoodeksis) kui ka päästeteenistujate väärtushinnangutest ja käitumistavadest (määratletud Päästeameti peadirektori 24.08.2016 käskkirjaga nr 314 kinnitatud „Päästeameti teenistujate eetikakoodeksis) ning p 72, mille kohaselt teenistuja peab hoiduma tegudest, mis kahjustavad
Päästeameti ja teenistujate moraali ning mainet. Oma käitumisega kaebaja eiras päästeameti teenistujate eetikakoodeksi p-des 2a, 2e ja 3g ning meeskonnavanema ametijuhendi p-s 6.6 esitatud nõudeid. Seega sisaldab käskkiri viiteid konkreetsete õigusnormide rikkumisele. Käskkirjas sisalduvast asjaolude kirjeldusest ilmneb, et kaebajale pandi süüks vääritut käitumist, mis seisnes sõiduauto kriminaalses alkoholijoobes juhtimises, mis tõi kaasa tema arestimajja paigutamise. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna käskkirja andmise aluseks oli muu hulgas distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, siis ei pea käskkirjas kõiki tõendeid eraldi nimetama.
10.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kõiki ATS § 75 lg-s 2 loetletud asjaolusid tuleb käskkirjas analüüsida ning et seda pole tehtud.
10.1.ATS § 75 lg 2 järgi võetakse distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse: 1) süü vormi; 2) süüteo tagajärgede raskust; 3) kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus; 4) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist; 5) rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel.
10.2.Käskkirjas märgitakse, et IE rikkus teenistuskohustusi tahtlikult ning tema vääritu tegu seisnes alkoholijoobes sõiduauto juhtimises. Seega on vastustaja kaebaja süü vormi kindlaks teinud ja sellest karistuse määramisel lähtunud. Lisaks süü vormile on käskkirjas selgelt kirjeldatud, milliseid tagajärgi toob kaasa selline rikkumine ja miks Päästeamet ei saa sellist käitumist aktsepteerida. Selgitatud on, et kaebaja töö sisuks oli päästetööde korraldamine ja juhtimine, see tähendab muu hulgas ka operatiivset reageerimist liiklusõnnetuste korral. Lubamatu on selliseid teenistuskohustusi täitva isiku enda poolt nii enda kui kaasliiklejate ohtu seadmine. Päästeametnik peab alati ja ka väljaspool tööaega olema ohutu elukeskkonna kujundajaks ja õnnetuste ennetajaks ning seda eelkõige oma isikliku eeskujuga. Päästeamet ei saa sallida IE käitumist, ta on ennast ametnikuna kolleegide silmis diskrediteerinud. Samuti on tema poolt toime pandud tegu ja ametikoht teada mitmele politseiametnikule.
10.3.Kaebaja kehtivate distsiplinaarkaristuste analüüsi käskkiri ei sisalda, sest kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal käskkirja andmisel ei olnud. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on märgitud, et IE puuduvad varasemad karistused ja ergutused. Samas on käskkirjas analüüsitud kaebaja eelnevat teenistusalast käitumist, sh seda, et Päästeameti hinnangul on IE olemas nii piisav töökogemus kui ka teadmised, et käituda ametnikule sobivalt ja teada, et Päästeametis on nulltolerants alkoholijoobes autojuhtimise suhtes. Samuti on käskkirjas kirjeldatud vahetu juhi Narva-Jõesuu päästekomando komandopealik Heino Berggreni poolt IE kohta antud iseloomustust. Detailne ülevaade eelnevast kaebaja teenistuskäigust on antud käskkirjas viidatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes.
10.4.Kohtu arvates ei pea käskkirjas kohustuslikult kõiki ATS § 75 lg 2 loetelus olevat kajastama ja see võib olla distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes nii nagu ka käesoleval juhul. Kuivõrd käskkirja andmise aluseks oli distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes tuvastatu, millega kaebaja sai allkirja vastu tutvuda, siis saab lugeda kokkuvõttes esitatud põhjendused ka käskkirja põhjendusteks ning Päästeamet ei pidanud kohtu hinnangul käskkirja enam sama põhjalikult motiveerima.
11.Kohtule ei ole eluliselt usutav kaebaja paljasõnaline selgitus, et rooli taga oli teine isik ja et tema ei ole autot juhtinud. Asja materjalidest nähtuvalt tunnistas kaebaja ennast ise KrMS § 202 kohaldamise eeldusena teos süüdi ja ei kaitsnud oma õigusi kriminaalmenetluses. Kuna kaebaja on päästealast rakenduslikku kõrgharidust omav isik (lõpetanud Sisekaitseakadeemia 2011.
aastal), siis pidi ta aru saama, mida tähendab prokuröri poolt talle pakutud oportuniteet. Kohus märgib, et kuigi sellega ei kaasne kannet karistusregistris, ei tähenda see seda, et isik ei ole süütegu toime pannud.
12.Tõele ei vasta kaebaja väide, et vastustaja ei ole arvestanud kaebaja kahetsust. Õige on kaebaja väide, et vaidlustatud käskkirja kolmas lõik algab viitest sellele, et kaebaja kahetseb toimunut, kuid järgnevalt annab vastustaja sellele kahetsusele ka hinnangu. Arvestades kaebaja poolt menetluse käigus antud selgitusi (mille kohaselt ta ei ole tunnistanud, et ta on kriminaalses alkoholijoobes sõidukit juhtinud ega ka seda, et tema suhtes on algatatud ja lõpetatud kriminaalmenetlus ja ta on seoses sellega kohustatud 6-kuu jooksul täitma teatud kohustusi ning juhul, kui ta neid ei täida, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse ja talle mõistetakse toime pandud teo eest reaalne karistus), ei ole kahetsus usutav ega siiras. Veelgi enam - seletuskirja kohaselt oli IE hoopis 04.04.2018 õhtul tugeva seljavalu tõttu haige, kuid kahjuks sai ta arstile pöörduda alles peale arestimajast vabastamist. Olles sellises seisundis (haige tugevas seljavalus) juhtis ta öösel kriminaalses joobes sõiduautot. Kohtu hinnangul leidis distsiplinaarmenetlust läbiviiv komisjon põhjendatult, et kaebaja kahetsus ei olnud usutav ega siiras ning selline oma käitumise selgitamine, mitte aus tunnistamine ja kahetsus, põhjustab täiendavat usaldamatust.
13.Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt kaebajale valitud distsiplinaarkaristuse liik – teenistusest vabastamine – on igati põhjendatud. ATS-i seletuskiri avab ATS § 51 lg 4 järgmiselt: ametniku staatus on eriline võrreldes töötamisega töölepingulises suhtes ja on põhjendatud, et ametnik peab käituma ametile vääriliselt nii teenistusülesandeid täites kui ka teenistusvälisel ajal ja seetõttu on sätestatud, et ametnik peab hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet, sealhulgas ka teenistusülesannete täitmise välisel ajal. Ka Riigikohus asus haldusasjas nr 3-3-1-70-03 seisukohale, et ametiasutus ja ametnik on põhjendatud avalikkuse suurendatud tähelepanu all ning ametniku poolt nii teenistussuhetes kui ka väljaspool seda toime pandud õigus- ja kõlblusnormide rikkumine saab reeglina üldsuse poolt taunitava hinnangu osaliseks ja sellisena võib see mõjutada selle ametniku ja ametiasutuse autoriteeti.
14.Asjakohane ei ole kaebuse esitaja poolt nimetatu, et vääritu teo korral on vaja tuvastada, millisel viisil mõjutavad antud juhtumi tagajärjed Päästeameti mainet ja kas antud konkreetse juhtumi mõjumine mainele on oluline. ATS ei nõua diskrediteerimise tegelikku aset leidmist, vaid hinnata tuleb, kas vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt kahjustada ametniku ja ametiasutuse mainet. Seega piisab kohtu arvates hinnangust, et avalikkus, kolleegid või alluvad hindaksid sellist tegevust väärituks. Kohus nõustub vastustajaga, et alkoholijoobes auto juhtimine on vastuolus enamuse ühiskonnaliikmete moraaliga ja kindlasti ei ole see aktsepteeritav Päästeameti poolt. Päästeamet hindas kaebuse esitaja käitumist häbiväärseks ja Päästeametis lubamatuks ning see kvalifitseerus ATS § 69 sätestatud distsiplinaarsüüteona. Päästeameti tegevuse eesmärk on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine, operatiivne ja professionaalne abistamine ning päästeasutuse töötajate tegevus on suunatud inimeste elu, tervist, vara ning keskkonda ohustavate päästesündmuste ennetamisele, ohu väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisele. Päästesündmus on ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. Vastustaja selgitas käskkirjas, et kaebaja töö sisuks on päästetööde korraldamine ja juhtimine, s.t muu hulgas ka operatiivne reageerimine liiklusõnnetuste korral. Lubamatu on selliseid teenistuskohustusi täitva isiku enda poolt nii enda kui kaasliiklejate ohtu seadmine. Kohus
nõustub vastustajaga, et päästeametnik peab alati ja ka väljaspool tööaega olema ohutu elukeskkonna kujundajaks ja õnnetuste ennetajaks ning seda eelkõige oma isikliku eeskujuga. Kohtu arvates on oluline asjaolu, et IE oli teenistuses meeskonnavanemana, mitte reaametnikuna ja tema teenistuskohustuseks oli muu hulgas valverühma juhtimine. Seega pidi ta olema eeskujuks kõikidele teistele valves olevatele teenistujatele. Kohus on veendunud, et kriminaalses alkoholijoobes auto juhtija ei saa kindlasti olla aktsepteeritavaks ja järgitavaks eeskujuks.
15.Päästeametis on nulltolerants joobes sõidukijuhtimise kui ka joobes teenistusse või tööle ilmumise suhtes. Kõik sellised vahejuhtumid on lõppenud ametniku või töötaja vabastamisega. Päästeamet ei saa sallida IE käitumist, ta on ennast ametnikuna kolleegide silmis diskrediteerinud. Kohus nõustub vastustajaga, et käskkirjas viidatud Päästeteenistuja eetikakoodeksist, avaliku teenistuja eetikakoodeksist ning meeskonnavanema ametijuhendist tulenevad kohustused eeldasid kaebajalt kui päästeteenistujalt ja meeskonnavanemalt väärikust, usaldusväärsust, kolleegidele positiivse eeskuju andmist ning valmidust meeskonnatööks. Kaebajale süüks arvatud käitumine on ilmselgelt nende eeldustega vastuolus.
16.Käesoleval juhul seisnes vääritu tegu alkoholijoobes sõiduauto juhtimises, mis tõi kaasa tema arestimajja paigutamise. Tegemist ei olnud auto juhtimisega nn alkoholi jääknähtudega, millisel puhul võiks asuda seisukohale, et teenistuja hooletusest ei veendunud, et tal ei ole alkoholijoobe tunnused kadunud. Kohus märgib, et kaebaja juhtis sõiduautot kriminaalses joobes, s.t väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,92+/-0,09 mg/l. Seega ei ole võimalik, et ta enne autoga sõitma asumist ei teadnud ega saanud aru, et ta on alkohoolses joobes. Kohtu hinnangul on tegemist sellise alkoholikogusega väljahingatavas õhus, et seda ei saa enam käsitleda vähetähtsa pisirikkumisena.
16.1.ATS § 75 lg 4 sätestab, et distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline ja nimetatud olulisust eeldatakse juhul, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult (ATS § 75 lg 6). ATS § 75 lg 6 annab näidisloetelu asjaoludest, mille esinemisel ametiasutus saab eeldada, et tegemist on olulise rikkumisega. Taoline rikkumine juba iseenesest annab ametiasutusele õiguse teenistuja teenistusest vabastada ilma täiendavate kaalutlusteta koostatavas käskkirjas. ATS käsiraamatu kohaselt on kõnealuse loetelu eesmärk anda ametiasutusele võimalus/õigus lihtsustatud korras rikkumise olulisust eeldada. Kohtu hinnangul on Päästeameti teenistuses oleva meeskonnavanema poolt sõiduauto juhtimine kriminaalses joobes selline eksimus, mida tuleb distsiplinaarsüüteo mõistes pidada oluliseks. ATS § 75 lg 4 võimaldab isiku olulise rikkumise tõttu teenistusest vabastada ka siis, kui tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Sealjuures tuleb määravaks pidada ka vastustaja hinnangut sellele.
16.2.Käskkirjas leitakse, et kaebaja pani toime niivõrd olulise rikkumise ning tema käitumine oli päästeametnikule täiesti sobimatu, mistõttu Päästeamet ei saa jätkata koostööd kaebajaga. Sellise käitumise osas on Päästeametis nulltolerants ja see on toonud kaasa usalduse kaotuse tema vastu ning ta väärib kõige rangemat distsipliinikaristust – teenistusest vabastamist.
17.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud käskkiri, millega IE teenistusest vabastati, on õiguspärane, seega puudub alus nimetatud käskkirja tühistamiseks. Järelikult jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata.
18.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.