Otsuse avalikult teatavaks 17. jaanuar 2019, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-17-1895
Haldusasi
IMG Energy OÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti 16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577 punkt 3 ja 25.08.2017 vaideotsuse nr 1-1/17/304 ja kohustada Keskkonnaametit uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust pikendada IMG Energy OÜ-le väljastatud vee erikasutusluba nr. L.VT.LV-170946 nii Kunda jõe paisutamiseks Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas kuni uue vee erikasutusloa saamiseni või kohustada Keskkonnaametit alternatiivselt välja andma haldusakti, millega pikendatakse IMG Energy OÜ-le väljastatud vee erikasutusluba nr. L.VT.LV170946 nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas kuni uue vee erikasutusloa saamiseni
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: IMG Energy OÜ, seaduslik esindaja Marge Ojasalu, lepingulised esindajad v.adv Küllike Namm ja v.adv. Nele Tammemäe, nõustaja Ardo Ojasalu Vastustaja: Keskkonnaamet, volitatud esindajad Jane Adler, Marek Vildak, Katrin Aavik, lepingulised esindajad v.adv Martin Triipan ja adv Kaisa Laidvee, nõustaja Rein Urman Kolmas isik 1: AS Kunda Nordic Tsement, esindaja v.adv Piret Blankin Kolmas isik 2: Viru-Nigula vald, volitatud esindaja Raido Tetto
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 13.06.2018, Tallinn, millel kohus läks üle kirjalikule menetlusele
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus kõigis nõuetes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 18. veebruar 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.IMG Energy OÜ-le väljastati 11.02.2008 vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. Seoses uue vee erikasutusloa taotlemisega algatas Keskkonnaamet 24.04.2014 kirjaga nr V 7-6/13/16-25 vee erikasutusloa taotlusega kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise.
2.21.10.2016 esitas kaebaja Keskkonnaametile taotluse vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 pikendamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et keskkonnamõju hindamise menetlus ei ole lõppenud.
3.30.12.2016 andis Keskkonnaamet korralduse nr 1-3/16/3184, millega pikendas vee erikasutusluba ainult paisutamise osas kuni 30.06.2017.
4.30.01.2017 esitas kaebaja vaide 30.12.2016 korralduse peale ja Keskkonnaamet rahuldas 13.03.2017 käskkirjaga nr 1-17177148 kaebaja vaide ning uuendas menetluse Keskkonnaameti 30.12.2016 korralduse resolutiivosa punktide 1, 2 ja 3 osas.
5.16.06.2017 korraldusega nr 1-3/17/1577 otsustas Keskkonnaamet muuta Keskkonnaameti 30.12.2016 korraldust nr 1-371673184 „Vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 kehtivuse pikendamine“ ja vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946. Nimetatud korraldusega otsustati muuhulgas asendada Keskkonnaameti 30.12.2016 korralduse nr 1-3/16/3184 „Vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 kehtivuse pikendamine“ terviktekst 16.06.2017 korralduse terviktekstiga ja pikendada muuhulgas IMG Energy OÜ-le antud vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 paisutamist puudutavas osas kuni uue vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2017. Korraldusega otsustati ka jätta pikendamata IMG Energy OÜ-le antud vee erikasutusluba nr L.VT.LV170946 hüdroenergia kasutamist puudutavas osas.
6.Kaebaja esitas 17.07.2017 Keskkonnaameti 16.06.2017 korraldusele nr 1-3/17/1577 vaide ja palus HMS § 81 alusel peatada 16.06.2017 Keskkonnaameti korralduse nr 1-3/17/1577 resolutsiooni p 3 (jätta pikendamata vee-erikasutusluba hüdroenergia kasutamist puudutavas osas) täitmine kuni vaide rahuldamiseni või juhul, kui vaiet ei rahuldata, kuni kohtulahendi jõustumiseni.
7.Keskkonnaamet jättis 03.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/287 rahuldamata kaebaja taotluse Keskkonnaameti 16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577 resolutsiooni p 3 täitmise peatamiseks. 25.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/304 edastas Keskkonnaamet kaebajale vaideotsuse, milles jättis kaebaja vaide rahuldamata.
8.18.09.2017 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse IMG Energy OÜ Keskkonnaameti 16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577 punkti 3 ja 25.08.2017 vaideotsuse nr 1-1/17/304 tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks välja andma haldusakt, millega pikendatakse IMG Energy OÜ-le väljastatud vee erikasutusluba nr. L.VT.LV-170946 nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas kuni uue vee erikasutusloa saamiseni. Lisaks palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada 16.06.2017 Keskkonnaameti korralduse nr 1-3/17/1577 resolutsiooni p 3 täitmine ning lubada IMG Energy OÜ-l vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 alusel nii Kunda jõe paisutamine Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
9.04.10.2017 määrusega rahuldas Tallinna Halduskohus osaliselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (IV tl 29-34). Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2018 määrusega (IV tl 79-84) otsustas kohus rahuldada Keskkonnaameti määruskaebuse ja tühistada Tallinna Halduskohtu 04.10.2017 määruse haldusasjas nr 3-17-1895 ja teha asjas uus määrus, millega jätta IMG Energy OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 16.01.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (IV tl 85-86). Asjas toimus kohtuistung 13.06.2018 (protokoll V tl 64-66), millel kohus muuhulgas täpsustas kaebuse nõudeid kaebaja 16.05.2017 seisukoha alusel (IV tl 182-185) (põhinõudeks sai asja uuesti läbivaatamise nõue ja senine kohustamisnõue muutus alternatiivseks nõudeks) ja läks menetlusosaliste nõusolekul üle kirjalikule menetlusele.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
10.Kaebuse esitaja palub tühistada OÜ Keskkonnaameti 16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577 punkti 3 ja 25.08.2017 vaideotsuse nr 1-1/17/304 ja kohustada Keskkonnaametit välja andma haldusakt, millega pikendatakse IMG Energy OÜ-le väljastatud vee erikasutusluba nr. L.VT.LV-170946 nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas kuni uue vee erikasutusloa saamiseni või alternatiivselt kohustada keskkonnaametit kaebaja vastav taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja palub oma kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel:
10.1.Kaebaja märgib, et lähtudes Keskkonnaameti poolt talle 30.12.2016 e-kirja teel edastatud pikendatud kehtivusajaga vee erikasutusloast (I tl 27-30) ja 30.12.2016 korraldusest nr 13/16/3184 (I tl 23-26) ja lisatud Keskkonnaameti teatest nr 14-6/16/796-8 ning e-kirja manuses olnud pikendatud vee erikasutusloast nr L.VT.LV-170946, mille kohaselt on vee erikasutusluba pikendatud nii Kunda jõe paisutamise kui ka hüdroenergia kasutamise osas (vee erikasutusloa p 3.4) ning vee erikasutusloaga lubatud tegevuse lõpu kuupäevaks on märgitud 30.06.2017 (vee erikasutusloa p 3.5), on kaebaja veendumusel, et ebaõige on vaideotsuses toodud seisukoht, millise kohaselt vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 kehtis hüdroenergia kasutamise osas kuni 31.12.2016 ning seega ei saa kehtivuse kaotanud osas vee erikasutusluba enam pikendada.
10.2.Kaebaja viitab lisaks asjaolule, et kuivõrd Keskkonnaamet rahuldas 13.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/148 kaebaja vaide ning uuendas menetlust vee erikasutusloa muutmise otsustamiseks, on alusetu väita, et vee erikasutusluba hüdroenergia kasutamise osas lõppes 31.12.2016, kuivõrd vee erikasutusloa muutmise menetlust uuendati kogu vee erikasutuse ulatuses.
10.3.Vaidlustatava korralduse resolutsiooni p-st 2 tuleneb korraldus pikendada kaebajale antud vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 paisutamist puudutavas osas kuni uue vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2017.
Korralduse resolutsiooni punktist 3 tuleneb Keskkonnaameti otsus jätta pikendamata kaebajale antud vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 hüdroenergia kasutamist puudutavas osas. Kaebaja arvates on üheselt mõistetav, et vee erikasutamine seisneb samaaegselt Kunda jõe paisutamises ja hüdroenergia kasutamises ning ei ole võimalik pikendada vee erikasutusluba alternatiivselt kas Kunda jõe paisutamise või hüdroenergia kasutamise osas. Eeltoodust johtuvalt on kaebaja arvates põhjendamatu korralduse resolutsiooni p-s 3 sätestatu, et vee erikasutusluba hüdroenergia kasutamist puudutavas osas jäetakse pikendamata. Kaebaja majandustegevus seisneb elektrienergia tootmises ja müügis, mistõttu puudub tal nii võimalus kui ka huvi kasutada vee erikasutusluba üksnes paisutamiseks, milline asjaolu on teada ka vastustajale.
10.4.Arvestades Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) § 17 lg 1 sõnastust, puudub kaebaja arvates põhjendatud taotluse olemasolu korral Keskkonnaametil kaalutlusruum vee erikasutusloa pikendamiseks või pikendamata jätmiseks. Nimetatud seisukohale on vastustaja ka ise viidanud oma 31.12.2015 korralduses nr V 1-15/15/362 (vee erikasutusloa nr kehtivuse pikendamine) (I tl 63-69). Käesoleval juhul on määruse § 17 lg 1 nimetatud tingimused täidetud.
10.5.Korralduses on märgitud, et „Keskkonnaameti seisukohta, mille kohaselt on võimalik hüdroenergia kasutamise osas vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 jätta pikendamata, toetab muuhulgas VeeS § 8 lg 2 p 5, millest nähtuvalt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Seega saab vee erikasutusloa anda ka üksnes paisutamiseks selliselt, et hüdroenergia kasutamiseks õigust ei anta. Seega on võimalik muuta ka vee erikasutusloal nr L.VT.LV-170946 vee erikasutuse iseloomustust selliselt, et hüdroenergia kasutamiseks võetakse õigus ära.“ Eelviidatud Keskkonnaameti tõlgendus ei ole kaebaja arvates kooskõlas õigusakti sõnastusega. Kaebaja nõustub, et vee erikasutusluba võib anda ka üksnes paisutamiseks, kuid olukorras, millises vee erikasutusluba on juba antud paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks, siis ei ole selle loa pikendamise taotluse alusel võimalik luba pikendada üksnes osaliselt ja loa pikendamise taotluse menetlemisel seisneb kaalutlusotsus vaid selles, kas olemasolevat vee erikasutusluba pikendada või mitte, osalist pikendamist ei näe ükski õigusnorm ette. 10.6 Kaebaja viitab oma seisukohta põhjendades Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-74-14, millises käsitleti vee erikasutusloa taotlemisel selle osalist rahuldamist ning jõuti järeldusele, et kui vee erikasutusloa taotlemisel oli selge, et taotleja eesmärgiks oli taotluse täielik rahuldamine (mitte osaline), ei olnud taotluse osaline rahuldamine õiguspärane, kuivõrd kaebajale antud vee erikasutusluba on soodustav haldusakt, kuid sellega kaasnevad ka kohustused (loa p-s 4 seatavad vee kvaliteedi ja seire nõuded, VeeS §-s 21 sätestatud kohustused).
10.7.Käesoleval juhul ei ole tegemist vee erikasutusloa taotlemise menetlusega, vaid pikendamisega, millisel juhul ei ole taotluse osaline rahuldamine õigusaktidega kooskõlas. Kaebaja on seisukohal, et põhimõte, millest peab juhinduma vee erikasutusloa taotlemise menetluses, kehtib seda enam vee erikasutusloa pikendamise menetluses, mil toimub üksnes kaalutlus, kas juba välja antud luba pikendada või mitte. Kaebaja on Keskkonnaametile esitatud vee erikasutusloa pikendamise taotluses avaldanud, et ta soovib vee erikasutusloa pikendamist nii Kunda jõe paisutamiseks Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamiseks IMG Energy OÜ hüdroelektrijaamas. Loa pikendamine, mille järgi on vee erikasutus lubatav üksnes jõe paisutamise osas, ei vasta kaebaja tahtele. Seetõttu ei olnud taotluse osaline rahuldamine õiguspärane, kuivõrd sellega kaasnevad ka arvukad kohustused kaebajale (vee erikasutusloa p-s 4, 5 ja 6 seatavad vee kvaliteedi ja seire nõuded, VeeS §-s 21 sätestatud kohustused jne).
10.8.Kaebaja märgib, et vastustajale on teada, et nii paisutamine kui ka hüdroenergia kasutamine on oma olemuselt lahutamatult seotud kaebaja majandustegevusega, milleks on
elektrienergia tootmine ja müümine, ning ilma hüdroenergia kasutamise õiguseta ei ole kaebajal võimalik oma majandustegevust jätkata. 10.9 Kaebaja märgib, et vastustaja korralduses toodud seisukoht, et „VeeS § 9 lg 101 p 3 toetab vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 pikendamist üksnes paisutamise osas selliselt, et hüdroenergia kasutamise õigus ja sellega seotud nõuded vee erikasutusloalt nr L.VT.LV170946 eemaldatakse“ ei ole kooskõlas VeeS § 9 lg 101 p 3 sõnastusega, millisest tuleneb, et vee erikasutusluba muudetakse, kui vee erikasutusloaga määratud tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi, mistõttu muudetakse vee erikasutusloa nõudeid. Kaebaja leiab, et võimalik on muuta üksnes vee erikasutusloa nõudeid (nt nõuded seirele, hooldusele, veetaseme reguleerimisele, dokumenteerimisele jne), mitte aga vee erikasutuse iseloomustust. Lisaks on VeeS § 9 lg 102 sätestatud, et vee erikasutusluba võib muuta, kui avalik huvi selle muutmiseks kaalub üles isiku usalduse selle kehtimajäämiseks. Kaebaja on seisukohal, et korralduses ja vaideotsuses puuduvad mistahes kaalutlused eelviidatu osas.
10.10.Kaebuses leiab kaebaja, et tal on õiguspärane ootus vee erikasutusloa pikendamisele nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas, mis tuleneb sellest, et Keskkonnaamet nõudis kaebajalt 2013.a. kalapääsu ehitamist. Kalapääs valmis AS Kunda Nordic Tsement ja OÜ IMG Energy ühisprojektina ning selle rajamine maksis ca 500 000 eurot ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetas projekti 295 591,58 euro ulatuses. Hilisemas vastuses vastustaja vastusele märgib kaebaja, et Kunda jõgi kuulub Natura 2000 võrgustiku alles alates 2004 aastast (Vabariigi Valitsuse 5.08.2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ punkti 395 kohaselt kuulub Kunda jõe hoiuala Natura 2000 võrgustikku Sirtsi loodusala koosseisus), kuid Kunda tsemenditehase paisul käivitati hüdroelektrijaam juba 2003.a., so enne seda, kui vastav piirkond kanti Natura 2000 võrgustikku. Kaebaja täpsustab, et tema õiguspärane ootus ei tulene mitte sellest, et ta võttis kalalifti ehitamiseks laenu, vaid sellest, et kaebaja täitis eelmise veeerikasutusloa saamiseks kõik seaduses ettenähtud nõuded ning nii vastustaja, KIK jt asutused kinnitasid projektid ja anti vee-erikasutuse luba, kuid mitte keegi ei viidanud sellele, et juba mõne aasta pärast on vaja saavutada Natura 2000 võrgustiku kuuluva jõe „hea“ looduslik keskkond. Vastustaja töötab ise välja uusi määrusi (näit Sirtsi LK kaitseala põhimäärus jne) ja nendega pidevalt karmistab keskkonnanõudeid ja ahendab ettevõtluse võimalusi. Kui kaebaja oleks 2012.a. teadnud, et kalapääs ei ole piisav, siis ei olekski seda investeeringut tehtud. Kaebaja tegutses heas usus, olles veendunud, et sellega täidetakse Natura 2000 võrgustiku ala vajalikud nõuded. Nüüd on aga vastustaja asunud esitama väiteid, et „kui kaebaja soovis sellisel looduskaitseliselt olulisel jõel tegeleda majandustegevusega, mis eelduslikult juba jõe looduslikku olukorda rikub, pidi kaebaja arvestama teatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise vajadusega.“ Kaebaja hinnangul käitub vastustaja käesoleval juhul sõnamurdlikult ja ettevõtlust pärssivalt, samuti võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes (AS-ile Kunda Nordic Tsement on kompleksloa raames sellesama paisu juures vee-erikasutusluba vastustaja poolt väljastatud).
10.11.HMS § 67 lg 2 sätestab, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kui ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt tunnistatakse haldusakt isiku kahjuks kehtetuks, hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib (lg 3). Kaebaja rõhutab, et Riigikohtu praktika kinnitab, et õiguspärase ootuse põhimõte ei pea seonduma konkreetse haldusakti väljaandmisega, vaid õiguspärase ootuse põhimõte kehtib kogu haldusmenetluse kestel (Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-30-00, nr 3-3-1-44-05, nr 3-3-1-81-05).
10.12.Kaebaja peab vajalikuks rõhutada, et korralduses viidatud veetaseme kõikumise, mis loob keskkonnakahjustuse riski, põhjused ei ole Keskkonnaameti poolt välja selgitatud, tegemist on üksnes oletusega, et hüdroenergia kasutamise lõpetamine tagab stabiilse veetaseme. Vaideotsuses on lisaks esitatud väide selle kohta, et „Kunda jõe veetaseme kõikumine on peamiselt ja olulises osas põhjustatud IMG Energy OÜ poolt hüdroenergia kasutamisest“, viidates seejuures 2015.a. koostatud aruandele, millises on kajastatud 17.11.2015 kl 10:0015:00 teostatud vaatluse tulemusi, kus tuvastati jõe vooluhulga muutused, kuid on jäetud välja selgitamata selle põhjused.
10.13.Kaebaja märgib, et turbiinide töörežiim mõjutab veetaset üksnes vee erikasutusloas lubatud määral ning sel viisil on turbiinid töötanud juba viimased 15 aastat ning vastustaja ei ole kordagi varasemalt pidanud sel põhjusel vajalikuks muuta vee erikasutusluba või pikendada seda üksnes osaliselt nagu käesoleval juhul. Kaebaja rõhutab, et varasematel aastatel, mil kaebaja on taotlenud vee erikasutusloa pikendamist, ei ole Keskkonnaamet keeldunud loa pikendamisest väidetava veetaseme kõikumise või vee-elustiku kahjustamise tõttu. Kaebaja arvates põhjustavad ilmselgelt veetaseme kõikumist ka Kunda Nordic Tsement AS ja Estonian Cell AS, kelle veevõtukoht ja pumpla on IMG Energy OÜ paisu ja I paisu vahel. Kaebaja rõhutab, et IMG Energy OÜ ei võta erinevalt Kunda Nordic Tsement AS ja Estonian Cell AS tegevusest jõest vett ära ega lisa seda juurde ja seega on nende mõju veetaseme kõikumisele ilmselge. Vastustaja on täiendavalt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2018 esialgse õiguskaitse määruses tuvastatule, et Kunda III paisul kasutatav tehnoloogia ei võimalda vältida veetasemete ja vooluhulkade perioodilist kõikumist paisust allpool, mis mõjutab negatiivselt kaitsealust veeelustikku ja elupaiku. Kaebaja märgib, et alles KMH menetluse käigus selgub, kas ja mida on vaja hüdroelektrijaama senises tootmissüsteemis muuta. Vastustaja etteheide selle kohta, et kaebaja ei ole paigaldanud reguleeritavate labadega turbiine, milline tegevus nõuab kogu olemasoleva hüdroelektrijaama ümberehitamist ja minimaalselt 200 000 euro suurust investeeringut, on poolelioleva KMH menetluse käigus, kus vastav vajadus pole veel tuvastatudki, täiesti põhjendamatu ning alusetu. Täiendavalt peab kaebaja vajalikuks rõhutada, et esialgse õiguskaitse menetlus toimub siiski piiratud teabe tingimustes, mistõttu ei saa ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2018 seisukohti lugeda käesoleval juhul halduskohtule siduvatena. Seejuures tuleb viidata, et Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2018 määruses on ka sedastatud, et enne KMH aruande lõpliku heakskiitmist puudub haldusorganil oluline tõend, mille alusel täpsemalt hinnata hüdroenergia kasutamise tegelike mõjusid vee-elustikule ja elupaikadele ning negatiivsete mõjutuste leevendamise võimalikust ja selleks vajalikke meetmeid (vt määruse p 22). Arvestades asjaolu, et veetase on ka looduslikult pidevas muutumises, jääb arusaamatuks, kuidas vastustaja hinnangul kaebaja tegevus mõjutab oluliselt jõe vee-elustikku ning kas vastustaja hinnangul mõjutab ka looduslik veetaseme kõikumine vee-elustikku negatiivselt. Kuivõrd KMH aruanne ei ole veel valminud, jääb arusaamatuks, millistele tõenditele või andmetele tuginedes on vastustaja leidnud, et elektrienergia tootmise lõpetamine mõjutab looduskeskkonda pigem positiivselt.
10.14.Kaebajale jääb arusaamatuks, mida on vastustaja pidanud silmas vaideotsuses (p 2.7) märgitud „vee kogumise“ all, kuivõrd ainsa „kogumisena“ saab nimetada olukorda, millises ülemise bjefi veetase langeb vee erikasutusloas märgitud alumise bjefi lubatava tasemeni, siis jääb generaator automaatselt seisma, samas jookseb ka sel ajal vesi ikka läbi paisu, kuid väiksemal hulgal. Kui veetase jõuab ülemises bjefis nõutava tasemeni, siis saab generaatori uuesti käivitada. Sel meetodil on kaebaja elektrijaama automaatika juba 15 aastat toiminud – nimelt kui vee pealevool ülemises bjefis on suurem, kui läbi turbiinide jooksev veehulk, siis nivoo ülemises bjefis tõuseb, kuni jõuab ülemise lubatud piirini 33,55m abs. Siis lülitub tööle suurem turbiin ja peab tekkima olukord, kus vee läbijooks paisust on suurem, kui pealevool. Kui vee pealevool ülemises bjefis on väiksem, kui läbi turbiinide jooksev veehulk,
siis nivoo ülemises bjefis väheneb, kuni jõuab alumise lubatud piirini 33,45m abs. Siis jääb üks turbiinidest seisma ja tekib jälle olukord, kus vee pealevool on suurem, kui läbivool paisust. Kaebaja rõhutab jätkuvalt, et ta ei lisa ega võta vett ära – kui arvestada ülemisse bjeffi sissevoolavat veehulka 24 tunni jooksul, siis paisust allavoolu jäävasse jõeosasse jookseb täpselt samasuur kogus vett 24 tunni jooksul, küll aga on kogused erinevad, kui vaadata seda lühikese ajaperioodi jooksul eelnevalt kirjeldatud põhjusel. Samuti tuleb arvestada seda, et ka looduslikult veetase kõigub, kord on vett rohkem, siis jälle vähem. Looduslik vooluhulk on pidevalt muutumises ning veetase muutub alati, ka siis kui paisu ei ole ning ka siis, kui hüdroenergiat ei toodeta.
10.15.Korraldusest ja vaideotsusest nähtub, et vastustajal on tekkinud põhjendamatu arvamus, et kaebaja paneb veevoolu läbi paisu seisma ja asub “koguma” paisu taha vett, et seda hiljem läbi paisu lasta ning see tekitab olukorra, kus vett allavoolu on vähem, kui minimaalne looduslik vooluhulk. Tegelikkuses see nii ei ole. Kaebaja ei pane enda tahtmist mööda kunagi paisu kinni, sest see ei ole tema majandushuvidega kooskõlas. Füüsikareeglite kohaselt on toodetav energia korrutis veenivoo kõrgusest (mis on konstant) ja läbi paisu liikuvast vooluhulgast. Seega vee kogumine ei annaks kaebajale mingisugustki kasu. Kui lasta vett läbi paisu ühtlaselt, siis töötab ka elektrijaam paremini ja kaebajal ei ole huvi ega tahtmist “vett koguda”. Elektrijaam on kogu aeg töös ning kogu aeg voolab läbi turbiinide vesi, küsimus on ainult koguses, kui palju vett sekundis läbi turbiinide voolab. Kuna pealevool sõltub looduslikest oludest ning ülemises bjefis (paisul) tuleb hoida vee-erikasutusloaga kindlaksmääratud veetaset, siis ei saa kaebaja lasta läbi turbiinide oluliselt rohkem vett, kui on pealevool paisu (sel juhul jookseks pais tühjaks), ega ka oluliselt vähem (siis tõuseks üle lubatud paisutamise piiri). Tulvavee perioodidel tuleb ette, et pealevool on suurem, kui maksimaalne läbi turbiinide jooksev vee kogus 7m3/sek ning siis tõuseb veetase ülemises bjefis (paisul) vee-erikasutusloas fikseeritust kõrgemale, kuid sel puhul tavaliselt avatakse käsitsi silla vasaku ava varje ja ülejäänud vesi juhitaksi alumisse bjeffi ilma turbiine läbimata. Kui suurvesi väheneb, siis suletakse vasaku sillaava varje ja taastub normaalne olukord.
10.16.Kaebaja selgitab, et vee läbijooksu seiskumine saab juhtuda kahel juhul: 1) avarii (nt AS Elering liinis läheb elekter ära seoses äikesega). Kui elektrit ei ole, siis sulguvad kõik generaatorid ja läbi paisu jookseb vaid kalade allaviigu vesi, mis on väike kogus. Seejärel tuleb juhtsüsteem taaskäivitada ning võib kuluda pisut aega, mil veetase jälle tõuseb; 2) kui kuival ajal on vett nii vähe, et looduslik pealevool ei taga väikseima turbiini tööd, siis tekib oht, et veetase langeb alumise lubatud nivooni (33,45) ning siis jääb ka väikseim turbiin seisma ning sel juhul läheb paar tundi, enne kui veetase taas 33,55-ni jõuab ja turbiin tööle hakkab. Kaebaja selgitab, et sellise olukorra vältimiseks ongi praegu vasaku sillaava varje lahti.
10.17.Kaebaja märgib, et vee erikasutusloaga on reguleeritud ainult minimaalne looduslik veehulk ja veetaseme abs kõrgus ülemises bjefis, samas puuduvad piirangud veenivoole paisust allapoole. 30.12.2016 Vee erikasutusloa punktis 5.8 on sätestatud vaid nõue, et tuleb tagada minimaalne ökoloogiline vooluhulk jões allpool paisu, mis on 2,1 m3/s või looduslik äravool, kui see on minimaalsest ökoloogilisest vooluhulgast väiksem. Vastav punkt on aga korraldusele lisatud uuest vee erikasutusloast sootuks eemaldatud.
10.18.Vaideotsuses on ka viidatud 17.08.2017 15:00-16:18 teostatud paikvaatlusele, kus tuvastati, et veetase langes 33,6 m abs kuni 33,5 m abs-ni peale turbiini tööle lülitumist, millisest asjaolust vastustaja järeldas, et „Kunda jõe veetaseme kõikumine allpool Kunda III paisu on IMG Energy OÜ tegevusest põhjustatud.“ Kaebaja selgitab, et ülemises bjefis on vee erikasutusloaga lubatud kõikumine vahemikus 33,45-33,55. Seega 10 cm võrra nivoo vähenemine oli täiesti loogiline ja lubatu piires, kui turbiin tööle hakkas. Asjaolu, et veetase jõudis 5 cm kõrgemale, kui lubatud, oli tingitud sellest, et enne paikvaatluse toimumist käis jaama tööd kontrollimas kaebaja poolt tellitud automaatik, kes vaatas üle, mida on vaja juhtsüsteemides muuta ning tegi jaama arvuti üle interneti nähtavaks. Ta tegi ka kogu jaama
profülaktika ja mh võttis välja ka veenivoo mõõdiku, et kontrollida, kuidas see töötab. Võimalik, et selle tagasipanekul tekkis mõõtenivoo osas väike nihe ja turbiini sisselülitus oli pisut hilisem. Kui kaebaja sellest teada sai, tegi ta ümberhäälestuse ja nüüd toimuvad lülitused täpselt 33,55 m abs sisselülitus ja 33,45 m abs väljalülitus peal. Siinkohal tuleb viidata, et vee erikasutusloaga on lühiajaliselt erakorralistes oludes lubatav ka suurim paisutustase 33,8 m abs, seega arvestades eelkirjeldatud erandlikku olukorda, ei ole kaebaja vee erikasutusloa nõudeid rikkunud.
10.19.Vastustaja on vastuse punktis 2.3.32 esitanud väiteid, et „Kaebaja on lisaks paisu opereerimisel ja hüdroenergia kasutamisel korduvalt rikkunud vee erikasutusloast tulenevaid nõudeid. Selles osas on Keskkonnainspektsioon algatanud kaebaja suhtes ka väärteomenetluse (vt nt Keskkonnainspektsiooni 19.10.2016 kiri nr 13-1/16/4667-3 (haldusmenetluse toimikus)). Samuti on just kaebaja osas laekunud viimaste aastate jooksul Keskkonnainspektsioonile hulgaliselt kaebusi veetaseme kõikumisega seoses Kunda jõel (vt 01.06.2017 KKI vastus järelpäringule (haldusmenetluse toimikus)). See näitab selgelt, et kaebajaga on olnud aastate jooksul palju probleeme, mis ei ole osaliselt siiani lahendust leidnud.“ Kaebaja peab vajalikuks selgitada, et Kunda jõel on toimunud paisutamine ja hüdroenergia tootmine 15.a. ning kogu selle aja jooksul on Kaebaja suhtes läbiviidud 2 (kaks) haldusmenetlus (esimene rikkumine oli aastal 2010 või 2011, kuid tegemist on käesolevaks ajaks aegunud rikkumisega, millele ei saaks juba ka seetõttu tugineda), milline asjaolu ei anna alust väita, et „kaebajaga on olnud aastate jooksul palju probleeme“. Vastustaja viide Keskkonnainspektsioonile laekunud hulgalistele kaebustele on aga täiesti paljasõnaline ning tõendamata. Nimelt on vastustaja seejuures viidanud 01.06.2017 KKI vastusele järelpäringule, millisest nähtub Keskkonnainspektsioonile väidetavalt kaebajaga seotud teadete/kaebuste loetelu alates 01.01.2013.a. E-kirjas esitatud tabelis on märgitud vaid reg. number ja teavitamise aeg – kirja sisu ja saatjaid ei ole avaldatud, seega ei ole isegi teada, millise osakaalu moodustavad teated ja millise osakaalu kaebused, rääkimata nende konkreetsest sisust. Asjaolu, et 4 aasta jooksul (2013-2017) on Keskkonnainspektsioonile väidetavalt saadetud 10 teadet/kaebust seoses kaebajaga, kusjuures teadete/kaebuste sisu ei ole ka teada, ei anna mingisugustki alust teha järeldust, et kaebajaga on palju probleeme. Seejuures on kirja lõpus märgitud, et „Keskkonnainspektsioonile on alates 01.01.2013 laekunud veel teisigi Kunda jõe veetaseme kõikumisega seotud kaebusi/teateid. Kuna nende puhul võib veetaseme kõikumine olla seotud mitme ettevõtte tegevuse koosmõjuga, siis jätsime need kaebused/teated vastusest välja.“ Jääb selgusetuks, mille alusel on Keskkonnainspektsioon leidnud, et tema poolt loetletud kümne teate/kaebuse puhul ei ole tegemist mitme ettevõtte tegevuse koosmõjuga. Kaebaja väidab, et keegi ei ole faktiliselt kontrollinud ega tuvastanud, et kaebaja on tekitanud kahju Kunda jõe elustikule. Kaebaja märgib täiendavalt, et 2017 aasta suvel helistas talle Keskkonnainspektsioon ja teatas, et jões on vett vähe, kaebaja tegi seepeale varjad rohkem lahti. Siis jooksis paisu vasakust avast juba nii palju vett läbi, et suurem osa aega turbiinid seisid ning lülitusid sisse vaid 2-3 korda ööpäeva jooksul umbes 1-2 tunniks. Need lülitused tekitasidki visuaalselt selle efekti, et kord on vett jões vähe, aga siis jälle “normaalselt”. See viimane aga oli siis, kui generaator töötas. Tegelikult oli normaalne see, et vett oli vähe, sest oli kuiv periood ja vooluhulk jões oli looduslikult suhteliselt väike. Vee erikasutusloas on kirjas, kui suur hulk vett peab läbi paisu minimaalse loodusliku veehulgana liikuma ning vastustaja ei ole teostanud ühtki mõõtmist, millisega oleks tuvastatud, et vooluhulk on olnud sellest väiksem.
10.20.Kaebaja on seisukohal, et korralduse resolutiivosa punkide 2 ja 3 samaaegne täitmine, kus säilib küll Kunda III paisu paisutus, kuid kaebaja ei oma enam vee erikasutuse luba elektrienergia tootmiseks, on koosmõjus käesoleval ajal valitsevat looduskeskkonda kahjustavad. Kunda Nordic Tsement AS omab keskkonna kompleksluba, mis annab neile õiguse III paisu paisjärve vett kasutada ning seetõttu ei ole võimalik paisutust likvideerida ilma
Kunda Nordic Tsement AS huve oluliselt riivamata. Samal ajal ei ole võimalik tehniliselt saavutada olukorda, kus üheaegselt lõpeb elektrienergia tootmine ning jätkuvalt on täidetavad paisutuse vee erikasutusloa tingimused, eriti veetaseme pidev hoidmine loa p 5.1. ettenähtud kitsas vahemikus.
10.21.Kaebaja rõhutab, et IMG Energy OÜ ainsaks tegevusalaks on hüdroenergia tootmine ning see toimub ainult Kunda III paisul asuvate tootmisseadmete abil. Korralduse resolutsiooni p 3 jätab kaebaja põhjendamatult ilma ainsast sissetulekust – Kunda III paisul elektrienergia müügist saadavast tulust. Kuna kaebajal on vastustaja korraldusel teostatud kalalifti investeeringutest pangale veel võlg tasuda, siis tulude puudumine toob endaga kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise. Kaebaja toob välja, et pankrotiolukorras tootmise seiskumise tõttu ei saa elektri puudumise tõttu automaatika töötada. Automaatikale on antud korraldus hoida ülemise bjefi veetase vee erikasutusloas etteantud vahemikus, see toimub läbi generaatorite suurema või väiksema vooluhulga laskmise teel. Automaatika on ka see, mis mõõdab anduriga (see ka töötab elektriga) veetaset, kui automaatika ei tööta, siis puudub info, milline on täpne veetase ülemises bjefis. Samuti ei saa kaebaja teha paisul mingeid hooldus- ja koristustöid ja tekkida võib ummistusi või muid probleeme. Kalalift ei tööta ja veetase ülemises bjefis on üle lubatud normi. Hooldus ja korrastus, mis tagab pikaajaliselt paisu toimimise, jääb ära. Seega ei ole võimalik saavutada vee erikasutusloas märgitud nõuete täitmist ja veetaseme stabiilsust hüdroenergia kasutamise õiguse äravõtmisega kaebajalt.
10.22.Kaebaja on kogu haldusmenetluse kestel selgitanud, et hüdroenergia tootmine on tema ainsaks sissetulekuallikaks ja olukorras, millises kaebaja jääb oma ainsast sissetulekust ilma, ei ole tal võimalik mistahes rahalisi kohustusi täita, milline asjaolu toob paratamatult kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise. Vastustaja seisukoht, et ettevõtlusega seotud riskid on jäetud maandamata, on alusetu, kuivõrd sissetuleku puudumisel ei saa äriühing paratamatult jätkata suuremahuliste kulutuste kandmist, arvestades mh, et suure osa igakuistest kuludest moodustavad laenu tagasimaksed pangale, mis võeti kalalifti ehitamiseks, milline ehitati vastustaja enda korraldusel. Samuti kaasnevad kaebajale regulaarsed kulutused seoses KMH menetlusega, mis on samuti vastustaja poolt algatatud. Olukorras, millises ettevõtte bilansis on tema tegevusega seonduvad suuremahulised võlad, ei saa mõistlikult eeldada likviidsusvarude olemasolu, kuivõrd need saavad tekkida alles pärast võlgnevuste likvideerimist. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on lähtunud korralduse ja vaideotsuse (p 2.9) koostamisel valest eeldusest, et kaebaja tegevust saab pärast hüdroenergia kasutamise keelustamist jätkuda.
10.23.Lähtudes eeltoodust on kaebaja arvates korralduse resolutiivosa punktide 2, 3 ja 4 üheaegne rakendamine ebaproportsionaalne, sest ei aita kaasa VeeS § 1 lg 1 ja § 32 lg 1 eesmärkide saavutamisele, vaid vastupidi halvendab Kunda jõe ökoloogilist tasakaalu, kuna rakendamisel kehtiva vee erikasutusloa tingimused ei ole enam täidetavad.
10.24.Korralduse punktis 2.22 on märgitud, et „IMG Energy OÜ tegevuse võimaliku negatiivse keskkonnamõju või selle puudumise Natura 2000 võrgustiku alale selgitab lõpuks välja KMH, kuid vooluhulkade kõigutamine Kunda jõel on vastuolus õigusaktidega. Keskkonnaamet pikendab vee erikasutusluba eesmärgiga saada KMH käigus vajalik teave, mille põhjal otsustada IMG Energy OÜ 31.12.2012 taotlusega kavandatava paisutamise ja hüdroenergia kasutamise lubatavuse üle.“ Kaebaja selgitab, et hüdroenergia tootmise lõpetamisega kaasneb paratamatult ka ettevõtte tegevuse lõppemine, kuivõrd ainsast sissetulekuallikast ilmajäämine ei võimalda kaebajal ettevõtte toimimisega seonduvaid kulusid katta, sh paisutamisega seonduvaid nõudeid täita ega ka KMH läbiviimise eest ekspertidele tasuda ja seega ei ole võimalik täita vastustaja poolt märgitud eesmärki ega selgitada välja kaebaja tegevuse võimalikku negatiivset keskkonnamõju või selle puudumist Natura 2000 võrgustiku alale.
10.25.Litsentseeritud KMH ekspert Riin Kutsar OÜ-st Hendrikson & Ko, kes jätkab tööd KMH koostamisel, on koostanud omapoolse arvamuse korralduse ja vee erikasutusloa muutmise osas (tl 70 ja selle pöördel, I kd). Arvamuses on välja toodud võimalikud keskkonnariskid ja
ebasoodsad keskkonnamõjud, millised võivad kaasneda vee erikasutusloa muutmisega ja hüdroenergia kasutamise õiguse äravõtmisega – arvamuses on nimetatud kaasnevate ohtudena paisu ja selle elementide hooldamise võimaliku lakkamist, ummistuste ja avarii ohu suurenemist, kalade ülesvoolu rände võimaluse kadumist jne. Arvamuses on rõhutatud, et “hetkel on hindamata kaalutlusotsusega saabuv alternatiiv ja olukord, mille tulemusena mingi aja vältel ei pruugi olla tagatud mitte ühegi tegevuse elluviimine. Otsuse elluviimisel võivad ilmneda täiendavad keskkonnaprobleemid, mida ei osata täna ette näha ja millele leevendamisele ei ole tähelepanu pööratud.“
10.26.Kaebaja märgib, et kuivõrd korralduses ja vaideotsuses on jäetud täielikult hindamata võimalikud keskkonnamõjud, millised kaasnevad vee erikasutusloa muutmisega, ei ole haldusorgan täitnud HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevat nõuet selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Veelgi enam, haldusorgan on jätnud vajalikud asjaolud välja selgitamata, kuid vaatamata sellele paneb isikule arvukalt kohustusi (vee erikasutusloa punktides 4, 5 ja 6 nimetatud kohustused), millega kaasnevad olulised (nii rahalised kui ajalised) kulutused. Seeläbi saab asuda seisukohale, et korraldus ega vaideotsus ei ole kooskõlas haldusmenetluse põhimõttega, mille kohaselt peab halduse õigusakt olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). Samuti ei ole vastustaja kaebaja arvates käesoleval juhul tulenevalt kohtupraktikast õigustatud enne KMH menetluse lõppemist esitama väiteid, et kaebaja tegevus hüdroenergia kasutamisel toob endaga kaasa negatiivse keskkonnamõju, kuivõrd vastav asjaolu selgitatakse välja alles KMH menetluses, milline on pooleli. Kaebaja leiab, et halduskohus on oma 04.10.2017 esialgse õiguskaitse määruses igati põhjendatult leidnud, et vaidlust ei ole selles, et avalikkuse huvides on alustatud KMH menetluse lõpuleviimine ja Kunda jõel Kunda III paisu säilitamise võimalikkuse ja otstarbekuse küsimuses informeeritud otsustuse langetamine selle andmete põhjal edasise vee-erikasutuse küsimustes.
10.27.Kaebaja peab vajalikuks selgitada, et valis KMH läbiviijaks eksperdi vastustaja poolt litsentseeritud ekspertide hulgast. Kaebaja on heauskselt eeldanud, et kõik, kel on litsents, on ühtviisi pädevad. Töö tempot dikteeris KMH ekspert Elar Põldvere, kelle pädevuses puudus igasugune alus kahelda. Toimus ka pidev suhtlus vastustajaga, kust saadi enamustele ettepanekutele negatiivseid vastuseid, mis omakorda pikendas KMH menetlust. Kaebaja on täiendavalt selgitanud oma 17.11.2016 kirjas vastustajale, miks on KMH menetlus olnud eeldatust pikem ja kinnitanud, et kaebajal ei ole mingit soovi KMH menetluse arvelt venitada vee erikasutuse loa saamist, vastupidi, pidev määramatus on halvendanud kaebaja võimet hinnata ja teostada vajalikke investeeringuid, sest jätkuvalt on ebaselge, millise ajalise perspektiiviga ning milliste vee erikasutusloa tingimustega tuleb arvestada (I tl 71). Enne seda, kui vastustaja poolt jäeti ekspert Elar Põldvere KMH litsents 15.05.2017 pikendamata, oli vastustajale KMH aruanne juba esitatud, aga vastustaja saatis selle kohta oma märkused, mitte ei saatnud seda avalikustamisele. Endise eksperdi Põldvere kinnitusel on see vastustaja poolne rikkumine, kuivõrd vastustaja oleks pidanud selle avalikustama ning peale avalikustamist saab arvesse võtta kõik laekuvad ettepanekud, sh vastustaja enda omad. Kaebaja toob välja, et kohe pärast lepingu lõppemist eelmise eksperdiga asus kaebaja pidama läbirääkimisi OÜ-ga Hendrikson & Ko uue KMH koostamise lepingu sõlmimiseks. OÜ Hendrikson & Ko soovis koostada ise lepingu teksti, kuid seoses puhkuste perioodiga viibis pisut ka lepingu allkirjastamine. Eeltoodu ei anna aga alust väita, et kaebaja ei ole piisavalt motiveeritud KMH protsessi efektiivsest läbiviimisest ja võimalikult kiirest lõpetamisest.
10.28.Kaebaja ei nõustu korralduses märgituga, et „Elektri tootmise mittelubamine on muuhulgas IMG Energy OÜ-d motiveerivaks meetmeks, et jõuda kiiremini KMH aruande esitamise ja KMH menetluse lõpetamiseni.“ Kaebaja on eelnevalt kirjeldanud, et elektri tootmise mittelubamine toob paratamatult kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise, mistõttu ei taga
korralduse resolutsiooni punkt 3 eelviidatud motiveerivat mõju. Seoses poolelioleva KMH menetlusega on Keskkonnaamet pidanud vajalikuks vee erikasutusloa pikendamist paisutamise osas. Seejuures on jäetud tähelepanuta, et kaebaja ei suuda vee erikasutusloas loetletud kohustusi ilma elektri tootmiseta täita. Korralduses ja vaideotsuses on märgitud, et “Keskkonnaamet leiab, et hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks on puhtakujuline erahuvi ja tegevusest saadav tulu jääb ettevõttele endale.“ Elektrienergia müügitulu kasutamine vaid erahuvides on ebaõige käsitlus. Nimetatud müügitulust tagab kaebaja mh käesoleval ajal parima võimaliku looduskeskkonna seisundi, täidab vee erikasutusloaga temale pandud nõudeid ning on teinud ulatuslikke investeeringuid keskkonna parandamiseks, sh näiteks ehitanud kalalifti.
10.29.Kaebaja märgib, et korralduses ei ole põhjendatud, millistele andmetele või tõenditele tuginedes on Keskkonnaamet asunud selles seisukohale, et hüdroenergia kasutamise osas vee erikasutusloa pikendamata jätmine ei saa kuidagi tuua kaasa väljakujunenud looduskeskkonna halvenemist. Kaebusele lisatud ekspert Riin Kutsari arvamusest tuleneb üheselt, et käesoleval ajal on täielikult hindamata kaalutlusotsusega saabuv alternatiiv, mille tulemusena ei pruugi olla tagatud mitte ühegi tegevuse elluviimine.
10.30.Vaideotsuses p 2.12 seisukoha sõnastusest nähtub, et see on pelgalt oletuslik ning vastustaja ei ole jätkuvalt esitanud oma väidete tõendamiseks ühtki tõendit ega põhistust. Arvestades asjaolu, et veetase on ka looduslikult pidevas muutumises, jääb arusaamatuks, kuidas vastustaja hinnangul kaebaja tegevus mõjutab oluliselt jõe vee-elustikku ning kas vastustaja hinnangul mõjutab ka looduslik veetaseme kõikumine vee-elustikku negatiivselt. Samas on vastustaja ise korralduses märkinud, et „IMG Energy OÜ tegevuse võimaliku negatiivse keskkonnamõju või selle puudumise Natura 2000 võrgustiku alale selgitab lõpuks välja KMH“. Kaebaja märgib, et kuivõrd KMH aruanne ei ole veel valminud, jääb arusaamatuks, millistele tõenditele või andmetele tuginedes on vastustaja leidnud, et elektrienergia tootmise lõpetamine mõjutab looduskeskkonda pigem positiivselt. Vastustaja on oma vastuse punktis 2.3.11 pidanud sobilikuks ja vajalikuks tsiteerida kaebaja poolt vastustajale 29.01.2017 esitatud KMH aruande eelnõud, millise dokumendi on vastustaja ise tagasi lükanud nõudega seda täiendada ja muuta, lisaks jätnud ka vastava dokumendi koostanud eksperdi Elar Põldvere KMH litsentsi pikendamata, milline asjaolu ei võimaldanud nimetatud isiku poolt KMH menetlusega jätkata ja kaebaja oli sunnitud otsima uue eksperdi ja alustama KMH protsessi sisuliselt algusest. Jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on vastustaja nüüd kohtumenetluses asunud viidatud dokumenti tsiteerima, millist vastustaja ise ei lugenud seaduslikuks ja on ka eksperdi jätnud litsentsita. Juhul, kui vastustaja on nüüd tagantjärgi leidnud, et see KMH aruande eelnõu on siiski sobiv ja kohane, siis jääb selgusetuks, millisel põhjusel ei võtnud vastustaja seda juba 2017.a. vastu ja ei saatnud avalikustamisele. Eeltoodut arvestades jäävad vastustaja etteheited kaebaja aadressil seoses KMH menetluse venimise põhjustamisega täiesti ainetuks, kuivõrd eelkirjeldatud vastustaja tegevusest nähtub üheselt justnimelt vastustaja poolne KMH menetluse lõpuleviimise takistamine
10.31.Kaebaja palus Keskkonnaametil oma 27.12.2016 kirjas HMS § 56 lg 3 ja lg 1 alusel esitada kaalutlus, miks IMG Energy OÜ ilmajätmine elektrienergia müügituludest on haldusakti andmise eesmärgiga seotud proportsionaalne IMG Energy OÜ õiguste riive ning palus esitada vastavad tõendid ning õiguslik alus (I tl 72-76). Korralduses vastavat kaalutlust koos tõendite ja õigusliku alusega ei tulene. Korralduses on märgitud paljasõnaliselt, et meede on proportsionaalne.
10.32.Vaideotsuses (p 2.6) on seoses varasemate kaebaja poolt esitatud vee erikasutusloa pikendamise taotluste rahuldamisega märgitud, et „Keskkonnaamet arvestas asjaoluga, et uue vee erikasutusloa taotluse menetluse raames on KMH menetlus käimas, vaide esitajal on jätkuv huvi KMH menetluse jätkamiseks, kuna vaide esitaja polnud uue vee erikasutusloa taotlust
tagasi võtnud, ning Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement (registrikood 10156772) võtab Kunda III paisu taga asuvast paisjärvest vett oma tootmistegevuseks.“ Kuivõrd ükski eelmainitud asjaoludest ei ole käesoleva seisuga muutunud, jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel on vastustaja nüüd, mil KMH menetlus on jõudmas lõppfaasi (litsentseeritud KMH ekspert Riin Kutsar hinnangul võiks KMH avalikustamine toimuda juba ca 5 kuu pärast (I tl 77 ja selle pöördel)), otsustanud jätta vee erikasutusloa pikendamata hüdroenergia kasutamist puudutavas osas, milline asjaolu toob kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise nagu eelnevalt selgitatud. Arvestades vastustajale esitatud KMH eksperdi koostatud ajagraafikut, milline on lisatud ka käesolevale kaebusele, ei ole põhjendatud vaideotsuses esitatud väide, millise kohaselt „vaide esitaja ei saa eeldada, et saab lõpmatuseni (määratlemata aja jooksul) KMH menetluse varjus vee erikasutusloa pikendamist taotleda.“
10.33.Kaebaja leiab, et vastustaja poolt alles kohtumenetluses esitatud esmakordsed väited kaebaja poolt veerežiimi muutmise kohta tulenevalt LKS §-st 51 tuleb jätta tähelepanuta juba seetõtu, et vastustaja ei ole sellele vaidlustatud käskkirjas viidanud, aga ka seetõtu, et need väited ei vasta tõele. Kaebaja ei ole veerežiimi muutnud, see väide on ilmselt väärtõlgendus seadusest. Vastustaja ei ole täpsustanud, mida on ta silmas pidanud veerežiimi muutmise all, milliste tõenditega on see tuvastatud, millise ajavahemiku jooksul on seda mõõdetud jne. On üldteada asjaolu, et jõgede veerežiim on looduslikult pidevas muutumises ning jääb arusaamatuks, milles vastustaja kaebajat käesoleval juhul süüdistab. Seega tuleb kõik vastustaja vastupidised ja esmakordsed väited selle kohta, kuidas kaebaja tegevus on vastuolus LKS §-ga 51, jätta tähelepanuta.
10.34.Kaebaja selgitab, et voolukatkestuste osas on võimalik leida lahendus KMH protsessi käigus, sest probleemi lahendusi on erinevaid ja peaks analüüsima, milline nendest on kõige efektiivsem ning samal ajal kõige loodussõbralikum. „Lisageneraator“, millist mõistet vastustaja kasutab, on ebaselge mõiste. Tehnikas eksisteerib mõiste „varugeneraator“, mis tähendab jõude seisvat elektrigeneraatorit, mis käivitatakse siis, kui elektrivõrgus voolu ei ole (näiteks haiglates). Lisageneraator eeldaks, et on olemas juba generaator ja sellele tuleb veel teine lisada, mis praegusel juhul on mõistetamatu. Automaatne juhtimissüsteem on kaebaja elektrijaamas olemas ja töötab pidevalt ja selle toiminine on arvutivõrgus reaalajas jälgitav. Kaebaja peab täiendavalt vajalikuks viidata, et vastustaja oluline süsteemne viga (mis näitab, et nad ei tunne oma järelevalve objekti ja elementaarset tehnikat) on siin selles, et automaatjuhtimissüsteem töötab elektriga ja seetõttu pole voolukatkestuse korral mingit tähtsust, kas automaatjuhtimissüsteem on olemas või mitte. Kui elekter ära läheb, siis automaatjuhtimissüsteem ei tööta. Juhul, kui vastustaja on silmas pidanud varugeneraatorit, mida rakendada elektri tootmiseks elektrikatkestuse ajal, siis see töötab diiselmootoriga, vajab diiselkütust, mida tuleb hoida mahutites Kunda jõe sillal (kus elektrijaam ja selle juhtsüsteemid asuvad), siis see võib omakorda kujutada keskkonnaohtu. Ka ei käivitu diiselgeneraator automaatselt, seda peaks käivitama töötaja, kes aga pidevalt jaamas ei viibi. On olemas uuemad tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad ilma varugeneraatorita saavutada eesmärgi, et elektrikatkestuse korral avaneb silla vasaku ava varje ja vee vool ei jää seisma ning vooluhulk allavoolu paisust ei muutu kriitiliselt madalaks (0,2m3/sek on tagatud ka siis, kui on elektrikatkestus, sest see jookseb kogu aeg läbi kalade allapääsuviigu). Näiteks hüdrovõimendi, mis töötab paisu taga oleva veerõhu mõjul või avanev relee koos akudega, mis rakendub siis, kui põhivõrgus tekib elektrikatkestus. Mõlemad panevad tööle mootori, mis avab vasaku sillaava varje ja lasevad paisust vee läbi. Aga see nõuab KMH käigus analüüsi, milline on looduslikult ja majanduslikult parim lahendus. Kaebaja rõhutab, et voolukatkestusi on viimasel ajal väga harva, maksimaalselt mõned korrad aastas. Viimane kord tegi AS Eesti Energia alajaamas töid, millest hoiatas kaebajat ette ning kaebaja elektrik käis kohal, avas luugi, pärast pani selle jälle kinni.
10.35.Kaebaja toob välja, et vastustaja on vastuse punktis 2.3.24 märkinud, et „väärib märkimist, et elektrituruseaduse üldise toetuse loogika kohaselt on hüdroelektrijaamas elektrienergia tootmisel ette nähtud toetuse saamine 12 aasta jooksul (ELTS § 108 lg 1, § 59 lg 1). Seadusest tulenev eeldus on seega, et taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisele tehtud investeering on võimalik tagasi teenida 12 aastaga. AS Elering kodulehelt leitava info kohaselt on kaebaja saanud toetust kuni 2015. aasta aprillini. Kuivõrd kaebaja on tegelenud Kunda III paisul alates 2002. – 2003. aastast, võib arvata, et 2015. aasta aprillis saigi kaebaja 12 aastane toetusperiood läbi. Võib eeldada, et periood on olnud piisav, et taastuvenergia tootmisse tehtud investeering tagasi teenida. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust tegevuse jätkamiseks määramata ajaks.“ Eelviidatud vastustaja käsitluse eeldus on see, et toetusega teenitakse tagasi kogu algne investeering. See eeldus ei tugine ühelgi õigusaktil (elektrituruseaduse alusel makstakse toetust tootmisseadmetesse tehtavate investeeringute alusel, aga algne investeering oli ka Kunda linnale kuulunud silla ümberehitus ja paisu varjete ja muu ehitusliku osa tegemine) ning kindlasti ei tugine see majanduslikul loogikal. Investeering teenitakse tagasi selle aja jooksul, mil investeering on töökõlbulik. Toetused aitavad saada tasuvusperioodi lühemaks, kuid miski ei kinnita seda, et kõigil hüdroelektrijaamadel on alati ühesugune 12.a pikkune investeeringute tagasiteenimise periood, jaamad on erineva suurusega, investeeringud erineva väärtusega ja vee hulk (mis tagab elektri tootmise mahu) on erinev, seega on ilmvõimatu, et kõik hüdroelektrijaamad teenivad alginvesteeringu tagasi 12.aastaga. Eeltoodust nähtub, et vastustaja järeldused on rajatud valedele eeldustele. Kaebaja õiguspärane ootus on seotud kalalifti investeeringuga (millisel ei ole elektrituruseadusega mingisugustki seost, kuivõrd see investeering ei ole tehtud elektrienergia tootmisele), mitte 2002.a. tehtud algse investeeringuga.
10.36.Vastustaja vastuse punktis 2.3.26 on märgitud, et „tulenevalt asjaolust, et VeeS § 401 lgga 13 seatud kalade läbipääsu tagamise tähtaeg 1. jaanuar 2013 on möödas ja § 35 lg-s 2 pinnaja põhjavee hea seisundi, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemilise seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali saavutamise tähtaeg 22. detsember 2015 on möödas, kuid kaebaja tegevus on takistanud eesmärkide saavutamist, siis ei oleks olnud põhjendatud tegevuse jätkuv lubamine, arvestades, et kaebaja ei olnud üle kolme aasta esitanud vastustajale heakskiitmiseks aktsepteeritavat KMH aruannet.“. Kaebaja peab neid väiteid kommenteerides vajalikuks viidata, et nüüd on vastustaja KMH aruannet nimetanud mitteaktsepteeritavaks, kuigi vastuse punktis 2.3.11 on ta seda pidanud tsiteerimisvääriliseks. Kaebaja selgitab, et KMH-d tegi litsentseeritud ekspert. Ekspert tegi tööd omas tempos ja Kunda jõgi ongi tavapärasest keerulisem objekt. Seega see töö oli tehtud antud olusid arvestades mõistliku tempoga. Kaebaja ei saanud eksperdi tööd kuidagi kiirendada, sest töö oli eksperdi teha, tegemist oli vastustaja poolt litsentseeritud eksperdiga, seega pädeva isikuga, kes oli vastustaja poolt ka juhteksperdina kinnitatud. Siinkohal tuleb viidata, et terve rida päringuid eksperdilt vastustajale jäid sisuliste vastusteta, mis omakorda põhjustas KMH aruande viibimist. Alles 2017.a. leidis vastustaja, et ekspert ei ole sobilik ja jättis tema litsentsi pikendamata, milline asjaolu ei võimaldanudki eksperdil oma tööd lõpuni teha. Kaebajal puudus enne seda igasugune teave eksperdi sobimatuse kohta. Kaebaja peab siinkohal vajalikuks viidata, et vastustaja ei olnud kuni kohtuistungini juhteksperdi vahetust kinnitanud, vaatamata sellele, et vastav taotlus on Vastustajale korduvalt esitatud (vt nt KMH juhteksperdi Riin Kutsari 04.08.2017.a. kiri Keskkonnaametile koos KMH koostamise prognoositava ajakavaga). Arvestades eeltoodut, on vastustaja etteheited kaebajale seoses KMH menetluse venitamisega, alusetud ning põhjendamatud.
10.37.Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et korraldus ei ole õiguspärane, kuivõrd vee erikasutusloa, mis on välja antud paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks, pikendamise otsustamisel, ei ole võimalik loa osaline pikendamine – haldusorganil on võimalik vastav taotlus kas rahuldada või jätta rahuldamata. Isegi olukorras, kus vee erikasutusloaga määratud tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi, on võimalik muuta üksnes vee
erikasutusloa nõudeid (VeeS §-le § 9 lg 101 p 3), mitte aga muuta vee erikasutusloa iseloomustust nagu käesoleval juhul on tehtud. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-74-14 tuleneb, et isegi vee erikasutusloa taotlemisel, millisel juhul õigusaktid ei välista iseenesest loa taotluse osalist rahuldamist, ei ole selle osaline rahuldamine õiguspärane, kui taotleja eesmärgiks oli taotluse täielik rahuldamine ja haldusaktiga pandi taotlejale täiendavaid kohustusi. Lisaks tuleb viidata, et korralduses märgitud põhjendus, justkui oleks hüdroenergia tootmise äravõtmise õigus kaebajat motiveerivaks meetmeks, ei ole ühegi õigusaktiga kooskõlas. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et korralduse p 3 täitmine toob endaga kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise, kuivõrd tegemist on ettevõtte ainsa sissetuleku allikaga ning sellisel juhul ei ole võimalik täita vee erikasutusloas märgitud nõudeid. Sellega lõppeks nii paisutuse seire, kui ka paisu ja kalalifti hooldus, samuti muude vee erikasutusloas loetletud nõuete täitmine. Kaebusele lisatud Riin Kutsari ekspertarvamusest tuleneb, et selle tulemusena võib kaasneda täiendav keskkonnarisk ja ebasoodne keskkonnamõju Kunda jõele. Kaebuses toodud põhjustel leiab kaebaja, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, nendes esinevad kaalutlusvead, need ei ole proportsionaalsed ning rikuvad õiguskindlust ja õiguspärast ootust. Sellest johtuvalt palub kaebaja korralduse resolutiivosa p 3 ja vaideotsuse tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja taotlus vee erikasutusloa pikendamiseks uuesti läbi vaatama või alternatiivselt andma välja haldusakt, millisega pikendada vee erikasutusluba nr L.VT.LV170946 nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas kuni uue vee erikasutusloa andmiseni. Sellest johtuvalt palub kaebaja korralduse resolutiivosa p 3 ja vaideotsuse tühistada ning kohustada vastustajat andma välja haldusakt, millisega pikendada vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas kuni uue vee erikasutusloa andmiseni või alternatiivselt kohustada vastustajat kaebaja taotlust vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 pikendamiseks nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas uuesti läbi vaatama.
10.38.Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 9570 eurot sh riigilõivud summas 30 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 68-74.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses järgmiste põhjendustega:
11.1.Vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 kehtis hüdroenergia kasutamise osas kuni 31.12.2016 ning paisutamise osas kuni 15.12.2017. Mõlemad tähtajad on käesolevaks ajaks möödunud. Vastustaja poolt 30.12.2016 antud korraldusest nähtus selgelt ja ühemõtteliselt, et vee erikasutusluba pikendati vaid paisutamise osas ning mitte hüdroenergia kasutamise osas. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.01.2018 määruse punktis 18 õigesti märkinud, et olenemata sellest, et vastustaja 13.03.2017 vaideotsusega nr 1-17177148 tunnistati 30.12.2016 korraldus kehtetuks muu hulgas senise vee erikasutusloa üksnes osaliselt pikendamist puudutavas osas ja uuendati loa pikendamise menetlus, ei saa sellest järeldada, et vee erikasutusluba oleks hüdroenergia kasutamise osas kehtinud ka pärast 31.12.2016. Seda põhjusel, et kuigi vee erikasutusloa kehtivuse pikendamise menetlus tuleb lugeda kuni 16.06.2017 korralduse andmiseni pooleliolevaks, ei nähtu õigusaktidest, et senise vee erikasutusloa kehtivusaeg pikeneks automaatselt kuni selle pikendamise taotluse lahendamiseni. Vastustaja märgib, et vaideotsusega 30.12.2016 korralduse kehtetuks tunnistamine ja menetluse uuendamine loa pikendamise küsimuse uueks otsustamiseks ei ole samastatav vastustaja otsusega luba pikendada. Vastustaja ei ole võtnud vastu otsust vee erikasutusloa nr L.VT.LV170946 pikendamiseks hüdroenergiat puudutavas osas. Sellist otsust ei tehtud ka vastustaja 13.03.2017 vaideotsusega.
Seega ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 ei ole peale 31.12.2016 hüdroenergia kasutamise osas kehtinud ning kaebajal ei ole alates 31.12.2016 olnud vee erikasutusluba hüdroenergia kasutamiseks.
11.2.Vastustaja leiab, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja soovitud eesmärki, sest isegi kui kaebaja kaebus oleks põhjendatud ja kuuluks rahuldamisele (mida vastustaja ei mööna), oleks vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 paisutamise osas lõppenud ning selle pikendamist kaebaja ei ole taotlenud. VeeS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Seega on nii veekogu paisutamine kui hüdroenergia kasutamine mõlemad ka eraldi loakohustuslikud tegevused. Arvestades, et kaebaja soovitud hüdroenergia kasutamise eeldus on paisutamine Kunda III paisul, on selge, et ilma paisutamiseks vee erikasutusluba omamata ei ole võimalik hüdroenergiat kasutada ehk hüdroenergia kasutamiseks vee erikasutusloa väljastamine ja ka pikendamine ilma paisutamise loata ei ole võimalik. Vastustaja hinnangul kujunenud faktiline ja õiguslik olukord selliseks, et kaebajal ei ole enam võimalik saada Kunda jõe paisutamise ja hüdroenergia kasutamise vee erikasutuse õigust läbi vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 kehtivusaja pikendamise. Seega ei aitaks kaebuse rahuldamine kuidagi kaasa nimetatud vee erikasutuse õiguse saamisele. Kaebajal on võimalik saada õigus vee erikasutuseks ainult läbi uue vee erikasutusloa väljastamise, kuid selleks on haldusmenetlus pooleli ning see ei seondu antud haldusasjaga.
11.3.Vastustaja märgib, et olgugi, et kaebaja tegevus oli nii Kunda jõe paisutamine kui hüdroenergia kasutamine, ei tähenda see, et antud tegevusi ei saaks vaadelda eraldi. VeeS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Tegemist on kahe eraldi loakohustusliku tegevusega. Kaebaja tegevuse terviklikuks elluviimiseks on kaebajal vaja vee erikasutusluba nii paisutamiseks kui ka hüdroenergia kasutamiseks. Kuivõrd need tegevused on aga eraldi loakohustuslikud, on ilmselge, et võimalik on ka luba anda ja luba pikendada vaid ühe tegevuse, paisutamise, osas. Teiseks ei näe õigusaktid ega kohtupraktika ette, et vee erikasutusluba saab pikendada kas tervikuna või üldse mitte. Vee erikasutusloa osaline pikendamine on lubatud ja võimalik. Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) § 17 lg 1 sätestab, et kui olemasoleva vee erikasutusloa kehtivus lõpeb enne uue vee erikasutusloa andmist, pikendatakse olemasolevat vee erikasutusluba põhjendatud taotluse alusel kuni uue vee erikasutusloa andmiseni. Viidatud määrus ega veeseadus ei sisalda regulatsiooni, mis piiraks loa osalist pikendamist. Riigikohus on kinnitanud otsuses haldusasjas 3-3-1-74-14, et vee erikasutusloa osaline rahuldamine on võimalik, selgitades, et õigusaktid ei välista iseenesest loataotluse osalist rahuldamist. Küll aga tuleb taotleja enne taotluse osalist rahuldamist ära kuulata, sest sel juhul kavatsetakse otsus teha osaliselt taotleja kahjuks. Analoogselt on selge, et õigusaktid ei välista ka vee erikasutusloa pikendamise taotluse osalist rahuldamist. Seda on kinnitanud käesolevas asjas ka Tallinna Ringkonnakohus oma 02.01.2018 kohtumääruse punktis 23. Samamoodi tuleks aga taotleja eelnevalt ära kuulata, kuna ka sellel juhul tehakse otsus osaliselt taotleja kahjuks. Praegusel juhul on kaebaja tõenditest nähtuvalt olnud haldusmenetluses ja ka vaidemenetluses ära kuulatud. Vee erikasutusloa osaline pikendamine on olnud õiguspärane. Erinevalt sellest, mida kaebaja on kaebuses väitnud, ei ole kaebaja haldusmenetluses kordagi viidanud, et ei soovi paisutamiseks vee erikasutusloa pikendamist. Samas tuleb märkida, et kaebaja ei vaidlusta antud juhul mitte seda, et talle osaliselt vee erikasutusluba pikendati, vaid seda, et talle osaliselt luba ei pikendatud. Väited, mis on seotud tähtaja pikendamisega osas, milles kaebust ei esitatud, ei ole käesoleval juhul asjakohased.
Seetõttu ei ole kohased kaebaja viited ka Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-74-14. Kaebuses väidab kaebaja, et loa pikendamine, mille järgi on vee erikasutus lubatav ainult jõe paisutamise osas, ei vasta kaebaja tahtele. Vastustaja hinnangul oleks aga loa tervikuna pikendamata jätmine olnud kaebajale selgelt rohkem koormav ning vähem kaebaja huvides. Arvestades, et uus vee erikasutusluba oli menetluses ning kaebaja väidetavalt viis läbi KMH-d ning astus seega samme uue vee erikasutusloa saamiseks, ei pidanud vastustaja sellel hetkel põhjendatuks paisutuseks loa pikendamata jätmist, kuna see soov oli hõlmatud kaebaja taotlusega. Vastustaja on vaidlustatud korralduse punktis 2.6 analüüsinud vee erikasutusloa pikendamise vajadust ja mõistlikkust vaid paisutamist puudutavas osas. Vastustaja on korralduses hinnanud vee erikasutusloa osalise andmisega seotud asjaolusid ja leidnud, et see on kaebaja huvides ning ka keskkonnale on parim lahendus vee erikasutusloa pikendamine paisutamist puudutavas osas. Samuti on vastustaja korralduse punktis 2.8 viidanud, et see on põhjendatud ka kolmanda isiku 1 huve silmas pidades.
11.4.Vastustaja leiab, et vee erikasutusloa osaline pikendamine paisutamise jätkamise osas oli sisuliselt põhjendatud keskkonnakaitselisel eesmärgil. Vastustaja selgitab, et Kunda jõgi on kogu ulatuses lõheliste jaoks oluline elupaik ning on seetõttu ka kaitse all. Õigusaktide kohaselt ei ole Kunda jõel lubatud tegevused, mis veetaset tõstavad või loomulikku hüdroloogilist režiimi muudavad (vt Määruse nr 18 § 17 lg 1, Keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58 § 2 lg 2 p 6, Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 § 2 p 33 ja LKS § 51 lg 1). Vastustaja on vaidlustatud korralduses välja toonud, kuidas kaebaja tegevus mõjutab Kunda jõe hüdroloogilist režiimi: selleks, et kaebaja saaks hüdroenergiat elektrienergia tootmiseks kasutada, on vajalik jõevee juhtimine turbiinidele. Arvestades asjaolu, et kaebaja toodab elektrienergiat mittereguleeritavate labadega turbiinidega ja paisul puudub varjade reguleerimise automaatne juhtimissüsteem, on tootmise tarbeks toimunud vee tsükliline kogumine paisu taha. See toob kaasa perioodilise veetasemete ja vooluhulkade kõikumise allpool paisu, seda eriti jõe väiksemate vooluhulkade korral, mis mõjutab oluliselt negatiivselt jõe vee-elustikku allpool Kunda III paisu. Kaebaja ei ole tootmisprotsessi käigus toimuva Kunda jõe veerežiimi muutmise ärahoidmiseks midagi ette võtnud, ei ole paigaldanud elektri tootmiseks reguleeritavate labadega turbiine ega automaatset varjade juhtimissüsteemi, mis aitaksid elektritootmise ajal hoida jõe veetaset ja veerežiimi stabiilsena ning vähendaksid oluliselt negatiivset mõju paisust allapoole jäävale vee-elustikule. Kunda III paisul hüdroenergia kasutamise mõjusid vee-elustikule on selgitatud vastustaja 24.04.2014 KMH algatamise kirjas (kirja p 1.2, 1.3,5). Probleemiks seoses elektritootmisega Kunda III paisul on samuti voolukatkestused, mis põhjustavad enamasti suuremaid Kunda jõe veetaseme kõikumisi nii all- kui ka ülalpool paisu. Voolukatkestuse ajal veetaseme kõikumise põhjuseks võib nimetada automaatse juhtimissüsteemi puudumist või vajaliku tööjõu puudumist kohapeal. Selle probleemi lahendamiseks tuleks paigaldada lisageneraator või kasutada sellist tehnoloogiat, mis välistab veetaseme suure kõikumise võimaluse elektrikatkestuste ajal, mida aga seni tehtud ei ole. Viidatust nähtub, et kaebaja tegevus Kunda III paisul hüdroenergia kasutamiseks mõjutab Kunda jõe loomulikku hüdroloogilist režiimi, mis ei ole LKS § 51 lg 1 kohaselt lubatav. Lisaks asjaolule, et Kunda jõgi on kogu ulatuses lõheliste elupaigana ja lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitstav, asub vaidlusalune Kunda III pais Sirtsi loodusalal, mis on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 alapunkt 382 kohaselt Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Viidatud korralduse lisa 1 p 2 alapunkt 382 kohaselt on Sirtsi loodusala eesmärgiks loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitse. Kunda
jõega seonduvad kaitstavad elupaigatüübid Sirtsi loodusalal on jõed ja ojad (3260) ning liigid, kelle elupaiku kaitstakse on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar). Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 kohaselt on Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et Kunda jões asuvad väga olulised liigid ja elupaigad, seda nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Eesti riigil on kohustus tagada nende liikide ja elupaikade kaitse ja hea seisund. Selleks, et viidatud liikide ja elupaikade hea seisund ja kaitse oleks tagatud, on vajalik taotletava tegevuse mõjude hindamiseks läbi viia KMH, mille vastustaja ka oma 24.04.2014 kirjaga nr V 7-6/13/16-25 algatas. Praeguseks on kaebaja esitanud vastustajale 29.01.2017 seisuga KMH aruande eelnõu (III kd, tl 104-178), mille kohaselt negatiivsed mõjud Natura 2000 alale ei ole välistatud, vastupidi, teatud alternatiivide puhul tuvastati mõjud, mida ei saa leevendada. KMH aruande eelnõus on tegelikult jõutud seisukohale, et edasi tuleks liikuda null-alternatiiviga, mis tähendab vee erikasutusloa andmata jätmist ja paisutuse likvideerimist. KMH aruande eelnõus on ka tuvastatud, et puuduvad senise paisutamise jätkamiseks üldised avalikud huvid (aruande p 4.1.7). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 02.01.2018 määruses tuvastanud, et Kunda III paisul kasutatav tehnoloogia ei võimalda vältida veetasemete ja vooluhulkade perioodilist kõikumist paisust allpool, mis mõjutab negatiivselt kaitsealust vee-elustikku ja elupaiku. Ringkonnakohus on tuvastanud T. Tamme ja M. Poolakese analüüsist „Veetasemete mõõtmine Kunda jõel ja voolurežiimi analüüs“ (III kd, tlk 36-37), et turbiinide labad on mittereguleeritavad ning puudub varjade reguleerimise automaatne juhtimissüsteem. Sellele on viidanud vastustaja ka oma korralduses. Eelnevast nähtub, et vastustaja on hinnanud haldusmenetluses kaebaja tegevuse mõjusid Kunda jõele, seal asuvatele elupaikadele ja seal elutsevatele liikidele ning asunud põhjendatult seisukohale, et kaebaja tegevusel hüdroenergia kasutamise näol on Kunda jõele negatiivne mõju. Sealjuures kinnitab seda asjaolu ka kaebaja enda poolt vastustajale edastatud KMH aruande eelnõu. Kuigi lõplikult peaksid sellised mõjud selgeks saama KMH menetluse lõpuks, on juba praeguses etapis selge, et negatiivsed mõjud ei ole välistatud. Sellises olukorras ei saa kaebaja eeldada senise tegevuse jätkumist. KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Vastustajal ei ole hetkel veendumust, et negatiivsed mõjud on välistatud. Vastustaja peab loa pikendamise otsustamisel hindama kaebaja tegevuse mõju keskkonnale ning antud juhul ei olnud põhjendatud jätkata tegevuse lubamist, mis põhjustab Kunda jõe hüdroloogilise režiimi muutusi ja seetõttu mõjub negatiivselt jõe keskkonnale. Asjakohatud on kaebaja väited seoses sellega, justkui oleks korraldus õigusvastane, sest seal ei ole hinnatud vee erikasutusloa muutmisega ja hüdroenergia kasutamise mitte lubamisega seotud keskkonnamõjusid. Vastustaja korraldusest nähtuvalt on vastustaja hinnanud eraldi paisutamise lubamise põhjendatust ja hüdroenergia kasutamise lubamise põhjendatust. Viidatud hindamise tulemusena ongi leitud, et paisutamise lubamine ilma hüdroenergia kasutamise lubamiseta on põhjendatud ja vajalik, samuti on see keskkonnakaitse seisukohalt soodsam valik. Kaebaja poolt kaebuses esitatud väited, mis puudutavad veetaseme kõikumise küsimust, sellega seotud ettevaatusmeetme (hüdroenergia kasutamise keelamine) rakendamise vajalikkuse
küsimust ning Kunda Nordic Tsement ja AS-i Estonian Cell seotust vee kõikumisega, on vastustaja põhjalikult käsitlenud vaideotsuse punktides 2.7 – 2.8. Vastustaja korraldus ja vaideotsus sisaldavad põhjalikku analüüsi ja hinnangut kaebaja tegevusele ning põhjendusi, miks vee erikasutusloa pikendamine paisutamist puudutavas osas on võimalik ning hüdroenergia kasutamise osas mitte. Vastustaja on teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust ning teinud asjaolusid ja tõendeid arvesse võttes õiguspärase ja igakülgselt põhjendatud kaalutlusotsuse. Vaideotsuses sisaldub ka juba põhjalik analüüs kaebuses käsitletud küsimustes.
11.5.Vastustaja leiab, et kaebajal puudub õiguspärane ootus loa pikendamiseks ja uue loa saamiseks. Kaebajale väljastatud vee erikasutusluba oli tähtajaline ning kehtis viis aastat, nagu selle loa andmise ajal kehtinud seadus maksimaalse tähtajana sätestas. Ajutise meetmena on vastustaja kaebajale vastu tulles pikendanud vana (viieks aastaks väljastatud) vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 seitse korda. Seda just seetõttu, et uue loa menetlus oli pooleli ning kaebaja oli koostamas KMH aruannet, mille pinnalt oleks võimalik otsustada uue vee erikasutusloa andmine ehk kas kaebaja poolt taotletav tegevus paisutamisel ja hüdroenergia kasutamisel omab negatiivseid mõjusid ning kas neid on võimalik leevendada. Sealjuures on vee erikasutusloa pikendamine sisuliselt tähendanud seda, et kaebaja on saanud tegeleda Kunda jõe paisutamisega ja hüdroenergia kasutamisega, nagu ta seda ka uue vee erikasutusloaga taotles, aga ilma selleks KMH-d läbi viimata ja uut täiemahulist loaprotsessi läbimata. Selliselt on kaebaja oma tegevusega jätkanud ilma selleks uut luba saamata juba viis aastat. See on sisuliselt terve vee erikasutusloa algne kehtivuse aeg. Vastustaja leiab, et kaebajal ei saanud olla mingit õiguspärast ootust piiramatu aja jooksul oma tegevusega jätkamiseks. Vee erikasutusloa pikendamise näol on tegemist ilmselgelt ajutise meetmega, mis ongi ette nähtud vahepealseks mõistlikuks ajaks, kui uue loa taotlus on menetluses. Vastustaja selgitab, et ta on korduvalt püüdnud KMH menetlust kiirendada ning andnud kaebajale märku, et KMH menetlus peab enne vee erikasutusloa lõppemist lõpule jõudma, et oleks võimalik otsustada uue vee erikasutusloa andmise või sellest keeldumise üle. Vee erikasutusloa menetlus ja sealhulgas KMH aruande koostamine on vastustaja arvates veninud eelkõige kaebajast tulenevatel põhjustel. Eeltoodu kinnitab, et sellises olukorras ei olnud vastustajal võimalik lõputult vee erikasutusluba pikendada ning lubada jätkuda olukorral, kus kaebaja saab jätkata kõiki oma tegevusi, olgugi, et vee erikasutusloa algsest lõpptähtajast on möödas aastaid ning jätkuva tegevuse keskkonnamõju on piisavalt hindamata. On tähelepanuväärne, et kuni 31.12.2013 oli vee erikasutusloa andmine võimalik kuni viieks aastaks. Vastustaja aga pikendas kaebaja vee erikasutusluba ligikaudu sama pikaks perioodiks. Seega sai kaebaja sisuliselt terve vee erikasutusloa kehtivuse jagu pikendusi, mis aga tänaseni ei ole siiski kaebajast olenevatel põhjustel eesmärgini viinud. Vee erikasutusloa saamine ühel korral ei loo eeldust ega õiguspärast ootust selle saamiseks edaspidi. Igal konkreetsel juhul peavad olema täidetud õigusaktidest tulenevad nõuded ja tegevuse mõjud peavad olema hinnatud. Kaebaja on õiguspärase ootuse juures viidanud ka asjaolule, et Kunda III paisule rajati kalapääs, milleks kaebaja võttis laenu ja see loovat õiguspärase ootuse tegevuse jätkamiseks. Tegelikult see siiski nii ei ole. Kalade läbipääsu tagamise kohustus tulenes õigusaktidest (VeeS § 17 lg 4, LKS § 51 lg 2, VeeS § 401 lg 13) ning tegemist ei olnud vastustaja otsusega nõuda kaladele läbipääsu rajamist. Kaebaja oli paisu valdajana seaduse alusel kohustatud vastava kalapääsu rajama. Sealjuures sai kaebaja selle rajamiseks toetust ka KIK-ist. Kunda jõgi on äärmiselt oluline looduskaitse seisukohalt – seal asuvad mitmed Natura elupaigad, samuti elutsevad seal mitmed kaitstavad liigid. Kunda jõgi on lõheliste ja teiste kalade elupaigana kaitstavaks jõeks mitmel eri tasandil (sh Euroopa Liidu tasandil). Kui kaebaja soovis sellisel looduskaitseliselt olulisel jõel tegeleda majandustegevusega, mis eelduslikult juba jõe looduslikku olukorda
rikub, pidi kaebaja arvestama teatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise vajadusega. Üheks selliseks oligi kalapääsu rajamine. Kaebaja ei saa aga nüüd, kalapääsu rajamisest viis aastat hiljem, kasutada seda ettekäändena, et argumenteerida õiguspärase ootuse olemasolu vee erikasutusloa pikendamisel või ka uue loa andmisel. Sellist õiguspärast ootust kalapääsu rajamisest ei tekkinud. Vastustaja märgib, et kaebaja on saanud peale kalapääsu rajamist viis aastat paisu ja hüdroelektrijaama endisel viisil kasutada ja sealt tulu teenida. Vastustaja märgib, et elektrituruseaduse üldise toetuse loogika kohaselt on hüdroelektrijaamas elektrienergia tootmisel ette nähtud toetuse saamine 12 aasta jooksul (ELTS § 108 lg 1, § 59 lg 1). Seadusest tulenev eeldus on seega, et taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisele tehtud investeering on võimalik tagasi teenida 12 aastaga. AS Elering kodulehelt leitava info kohaselt on kaebaja saanud toetust kuni 2015. aasta aprillini. Kuivõrd kaebaja on tegelenud Kunda III paisul alates 2002. – 2003. aastast, võib arvata, et 2015. aasta aprillis saigi kaebaja 12 aastane toetusperiood läbi. Võib eeldada, et periood on olnud piisav, et taastuvenergia tootmisse tehtud investeering tagasi teenida. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust tegevuse jätkamiseks määramata ajaks. Kuna veemajanduskava 2009–2015 perioodil jäid Kunda jõe veekogumitele seatud eesmärgid saavutamata, on veemajanduskavas 2015–2021 nähtud ette Kunda_1, Kunda_2 ja Kunda_3 veekogumite juures erand pikendada hea seisundi saavutamise eesmärki kuni veemajanduskava perioodi 2015–2021 lõpuni. Tulenevalt asjaolust, et VeeS § 401 lg-ga 13 seatud kalade läbipääsu tagamise tähtaeg 1. jaanuar 2013 on möödas ja § 35 lg-s 2 pinna- ja põhjavee hea seisundi, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemilise seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali saavutamise tähtaeg 22. detsember 2015 on möödas, kuid kaebaja tegevus on takistanud eesmärkide saavutamist, siis ei oleks olnud põhjendatud tegevuse jätkuv lubamine, arvestades, et kaebaja ei olnud üle kolme aasta esitanud vastustajale heakskiitmiseks aktsepteeritavat KMH aruannet. Kaebaja oli tekitanud olukorra, kus veeseaduses sätestatud asjakohased tähtajad olid möödunud ning eesmärke ei olnud saavutatud, KMH menetlus oli kestnud aastaid, kuid kaebaja ei ole suutnud esitada vastustajale KMH aruannet heakskiitmiseks ega andnud isegi selget informatsiooni, millal selline aruanne võidakse esitada. Ühtlasi ei olnud vastustaja veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult Natura 2000 võrgustiku alal terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt Kunda jõe kaitse-eesmärke. Sellises olukorras oli põhjendatud kaebaja tegevuse osaline peatamine ja hüdroenergia kasutamise, kui õigusaktidega mitte kooskõlas oleva tegevuse, vee erikasutusloa pikendamata jätmine.
11.6.Vastustaja toob välja, et paisutamisega seotud kohustused ei sõltu hüdroenergia kasutamise võimalikkusest. Vastustaja ei saa olla vastutav kaebaja majandustegevuse ja selle eest, millistest vahenditest kaebaja paisu hooldamist ja korrashoidmist rahastab. Eriti arvestades, et kaebaja eelmine vee erikasutusluba oligi tähtajaline, ei saanud kaebajal olla õiguspärast ootust, et ta tulevikus saab hüdroenergia kasutamisest tulu teenida piiramatu ajaperioodi jooksul. Seda eriti olukorras, kus Kunda jõe näol on tegemist äärmiselt olulise lõheliste jõega, mille kaitse eesmärkide täitmise eest riik vastutab. Kaebaja on kaebuses väitnud, et suure osa igakuistest kuludest moodustavad laenu tagasimaksed pangale, mis võeti kalalifti ehitamiseks, mis ehitati vastustaja korraldusel ning samuti on kaebajal regulaarsed kulutused seoses KMH menetlusega, mis on samuti vastustaja poolt algatatud. Sellised süüdistused vastustaja suhtes ei ole õigustatud. Tegemist on kohustustega, mis on tekkinud selle tõttu, et kaebaja soovib kaitsealusel jõel tegeleda majandustegevusega, mis eelduslikult mõjutab negatiivselt jõe looduslikku keskkonda ja kaitsealuseid liike ning elupaiku. Vastustaja märgib, et on aastate vältel püüdnud kaebaja majandustegevusele suunatud huvidega arvestada Vastustaja on seitsmel korral pikendanud kaebajale vastu tulles vee erikasutusluba,
et lubada kaebajal lõpetada KMH menetlus ning liikuda edasi uue vee erikasutusloa taotluse menetlusega. Kaebaja on sellest hoolimata menetlusega venitanud. Lisaks sellele on kaebaja tegelikult siiani jätnud kohaselt täitmata kalapääsu rajamise kohustuse, sest toimiv kalapääs Kunda III paisul hetkel puudub. Kaebaja on lisaks paisu opereerimisel ja hüdroenergia kasutamisel korduvalt rikkunud vee erikasutusloast tulenevaid nõudeid. Selles osas on Keskkonnainspektsioon algatanud kaebaja suhtes ka väärteomenetluse (vt Keskkonnainspektsiooni 19.10.2016 kiri nr 13- 1/16/4667-3 (haldusmenetluse toimikus)). Samuti on just kaebaja osas laekunud viimaste aastate jooksul Keskkonnainspektsioonile hulgaliselt kaebusi veetaseme kõikumisega seoses Kunda jõel (vt 01.06.2017 KKI vastus järelpäringule (haldusmenetluse toimikus)). See näitab selgelt, et kaebajaga on olnud aastate jooksul palju probleeme, mis ei ole osaliselt siiani lahendust leidnud. Kaebaja on rikkunud nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui vee erikasutusloast tulenevaid nõudeid. Sellises olukorras ei saa eeldada, et vastustaja lõputult pikendab kaebaja vee erikasutusluba ning lubab tegeleda majandustegevusega, mis ei ole kooskõlas õigusaktidega ning mis mõjutab negatiivselt kaitsealust Kunda jõge. Täiendavalt on vastustaja seisukohal, et paisutamisega seotud nõuete täitmine Kunda III paisul on võimalik ilma hüdroenergia kasutamiseta.
11.7.Vastustaja leiab, et vee erikasutusloa pikendamise otsustamisel ei pidanud ootama KMH aruande valmimist. KMH on algatatud vee erikasutusloa andmise menetluses ning seda ei viida läbi praegu vaidluse all olevas vee erikasutusloa pikendamise menetluses. Uue vee erikasutusloa menetluses kaalutakse tegevuse erinevaid alternatiive ja võimalusi. Olemasoleva loa pikendamise puhul jätkatakse aga tegevusega olemasoleval kujul. Kaebaja viited KMH tulemustega arvestamisele või alternatiivide ja võimaluste hindamisele KMH menetluses ei ole siinkohal asjakohased. Uue loa KMH menetluses selguvad asjaolud, mis võimaldavad otsustada hüdroenergia kasutamise võimalikkuse ja lubatavuse üle uue loa kontekstis. Vastustaja vee erikasutusloa kehtivusaja pikendamise menetluses ei ole eesmärgipärane algatada täiemahulist KMH menetlust ja oodata otsustamiseks ära selle tulemusi või ka oodata ära teise menetluse raames algatatud KMH tulemusi, kuivõrd luba kaotaks kehtivuse enne menetluse lõppu. Praegusel juhul läbi viidud vee erikasutusloa pikendamise menetlus on sisuliselt võimalus lühiajaliselt säilitada olemasolev olukord kuni uue loa menetluses otsuseni jõudmiseni. Kui pikendamise menetluses hakataks aga eraldi KMH-d läbi viima või ootama ära uue loa KMH tulemusi, oleks sisuliselt tegemist juba uue loa menetlusega. Selline lahendus tekitaks olukorra, kus lubade pikendamise taotlused oleksid sisuliselt perspektiivitud ja vastustaja ei saakski uue loa väljastamise võimalikkuse üle otsustamise ajaks pikendada olemasolevate lubade kehtivust. Kolmas isik 1 on viidanud ka, et vastustaja võiks vee erikasutusloa pikendamise menetluse peatada KMH tulemuste selgumiseni ning seejärel alles otsuse langetada. Vastustaja selgitab, et kui ta oleks peatanud vee erikasutusloa pikendamise taotluse menetluse uue vee erikasutusloa taotluse menetluses KMH tulemuste selgumiseni, oleks olemasoleva vee erikasutusloa kehtivus ikkagi lõppenud KMH menetluse ajal. Lisaks ei oleks eesmärgipärane peatada vee erikasutusloa pikendamise taotluse menetlust KMH tulemuste selgumiseni, arvestades et see vee erikasutusloa pikendamine on võimalik üksnes uue vee erikasutusloa taotluse menetluse ajaks. Nimelt pärast KMH tulemuste selgumist saab vastustaja otsustada juba uue vee erikasutusloa andmise üle, mistõttu ei oleks eesmärgipärane ja otstarbekas otsustada siis enam olemasoleva vee erikasutusloa pikendamise üle. Arusaamatud on vastustajale kaebaja väited, et kuna KMH on teostamata, puudub tegevusloa andjal oluline teave otsuse tegemiseks ning negatiivse keskkonnamõju esinemine tehakse kindlaks alles KMH menetluses, mis on pooleli. Vastustaja rõhutab, et KMH menetlus on algatatud uue vee erikasutusloa väljastamise menetluses, mitte vee erikasutusloa pikendamise üle otsustamiseks. Olukorras, kus vastustajale on menetluses kogutud informatsiooni pinnalt
selge, et praegusel kujul hüdroenergia kasutamist jätkata ei ole võimalik, ei saa nõuda, et vastustaja seda informatsiooni arvesse ei võtaks ning siiski luba pikendaks. Oluline on tähele panna, et kaebaja enda poolt vastustajale esitatud KMH aruande eelnõu kohaselt ei ole ebasoodsad mõjud Natura 2000 alale välistatud. Vastupidi, teatud alternatiivide puhul tuvastati mõjud, mida ei saa leevendada. KMH aruande eelnõus on tegelikult jõutud seisukohale, et edasi tuleks liikuda null-alternatiiviga, mis tähendab vee erikasutusloa andmata jätmist ja paisutuse likvideerimist. KMH aruande eelnõus on ka tuvastatud, et puuduvad senise paisutamise jätkamiseks üldised avalikud huvid (aruande p 4.1.7). Seega on KMH menetluses tegelikult juba vähemalt esialgselt tuvastatud, et negatiivsed mõjud ei ole välistatud ja vähemalt osaliselt ei ole need ka leevendatavad. Sellises olukorras jääb arusaamatuks kaebaja väide, et vastustaja oleks sellest hoolimata pidanud vee erikasutusluba pikendama ja ootama ära KMH aruande lõplikud tulemused. Juba vahepealsed tulemused näitavad negatiivsete mõjude esinemist. Natura 2000 alade puhul on võimalik aga tegevust lubada vaid juhul, kui ebasoodsate mõjude esinemine on välistatud. Sellist veendumust vastustajal ei olnud ning järelikult ei saanud vee erikasutusluba ka vastavas ulatuses pikendada. Vastustaja arvates on põhjendamatu kaebaja seisukoht, justkui näitaks asjaolu, et vastustaja on KMH aruande eelnõud tsiteerinud, et selle oleks pidanud ka vastu võtma ja avalikustamisele saatma. Vastustaja on oma kaebuse vastuse p-s 2.3.11 selgitanud, et esitatud KMH aruandes on leitud, et negatiivsed mõjud ei ole välistatud ja edasi tuleks liikuda null alternatiiviga, mis tähendab vee erikasutusloa andmata jätmist ja paisutuse likvideerimist. Vastustaja on 20.02.2017 kirjaga nr 6-3/17/2163-3 tagastanud KMH aruande eelnõu kaebajale puuduste kõrvaldamiseks. Seda kirja ei ole kaebaja vaidlustanud. Viidatud kirjas selgitas vastustaja, et KMH aruandes ei ole käsitletud piisavalt kõiki kavandatava tegevuse alternatiive ning ei ole põhjendatud, kuidas jõuti järelduseni, et edasise KMH protsessi mõistes võib jätkata nullalternatiiviga. Vastustaja juhtis tähelepanu, et Natura asjakohane hindamine on puudulik, kuivõrd mõjude analüüsi ei ole teostatud. Lisaks ei olnud KMH aruande eelnõus asjakohast ökoloogilis-majanduslikku analüüsi ning aruande eelnõu peatükis 6 esitatud tegevuse mõjusid leevendavad meetmed ei olnud efektiivsed. Seega esinesid KMH aruande eelnõus selgelt puudused, mis vajasid kõrvaldamist ja mille tõttu ei olnud võimalik aruannet vastu võtta ja avalikustamisele saata. See aga ei tähenda, et aruande eelnõus eksperdi poolt välja toodud negatiivseid mõjusid ei esineks ja neid ei saaks arvestada.
11.8.Kaebaja väited vastustaja poolsest KMH menetluse takistamisest on põhjendamatud ja KMH menetluse venimist eksperdi tõttu ei ole kuidagi põhjustanud vastustaja tegevus. Õige ei ole kaebaja väide, justkui oleks vastustaja jätnud KMH eksperdi litsentsi pikendamata, milline asjaolu ei võimaldanudki eksperdil oma tööd lõpuni teha. Vastustaja selgitab, et vastustaja ei otsusta KMH ekspertide litsentside andmise ega pikendamise üle. KeHJS § 15 sätestab selgelt, et KMH eksperdi litsentsi annab Keskkonnaministeerium ning selle pikendamise menetluse viib samuti läbi Keskkonnaministeerium. Litsentsi pikendamata jätmine oli aga eksperdi enda soov, kuivõrd ekspert võttis oma 22.02.2017 avaldusega KMH litsentsi pikendamise taotluse tagasi (V tl 7-8). Seega on KMH eksperdi litsentsita jäämine tema enda otsus ja tegevuse tulemus. Kindlasti ei ole selle eest vastutav vastustaja. Vastustaja leiab, et KMH menetlus on selgelt veninud kaebaja tegevuse tõttu ning kaebaja on seda oma 24.03.2017 kirjas ka märkinud. Kaebaja täiendavas seisukohas esitatud väide, et vastustaja ei ole tänaseni juhteksperdi vahetust kinnitanud, vaatamata sellele, et vastav taotlus on vastustajale korduvalt esitatud, on selgelt ebaõige. KMH ekspert Riin Kutsar on esitanud 04.08.2017 vastustajale oma nägemuse KMH protsessiga jätkamiseks. 17.08.2017 saatis vastustaja eksperdile kirja, milles palus KMH ekspertrühma koosseisu täpsustada, kaasata ka vee-elustiku ekspert ning korrigeerida ajakava. Kuivõrd vastustaja vajalikku informatsiooni ei saanud, edastas vastustaja 19.09.2017 kirjaga meeldetuletuse, milles palus KMH ekspertrühma
kohta täiendavat informatsiooni. Vastustaja palus edastada vajalik informatsioon, et oleks võimalik edasi liikuda KMH juhteksperdi vahetuse korraldamisega. 23.01.2018 edastas Riin Kutsar vastustajale kirja, mille kohaselt arendaja KMH tellijana on KMH protsessis aja maha võtnud ning OÜ Hendrikson & Ko poolne roll KMH läbiviimisel ja ekspertidega läbirääkimisel on peatunud. Viidatust on selge, et vastustaja on teinud omalt poolt kõik, et menetlus mõistliku aja jooksul läbi viidaks. Kaebajast tulenevatel põhjustel on KMH menetlus aga veninud ebamõistlikult pikaks ning näib, et kaebaja justkui üldse loobus KMH läbiviimisest. Selle valguses jäävad arusaamatuks kaebaja väited, justkui oleks KMH menetluse venimise taga vastustaja tegevus ning veelgi arusaamatum on kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks loa pikendamise otsustamiseks pidanud ootama ära KMH tulemused, kui oli selge, et kaebaja sisuliselt loobus KMH läbiviimisest. Vastustaja toob välja, et 23.02.2018 esitati vastustajale vastavalt juhistele korrigeeritud KMH ajakava. 28.03.2018 kirjaga nr 6-3/18/4641 (V tl 9-10p) esitas vastustaja KMH eksperdile ja kaebajale selgitused, mille kohaselt saab esitatud uue ajakava võtta KMH läbiviimisel aluseks eeldusel, et juhteksperdi vahetamise ja sellega KMH programmi muutmise protsess on lõpuni viidud ja KMH eksperdirühm on jätkuvalt piisav kõiki KMH programmis nimetatud olulisi keskkonnamõjusid hindama. Vastustaja palus esitada täiendava informatsiooni KMH eksperdirühma koosseisu kohta (pädeva vee-elustiku eksperdi kaasamine), mille järel saaks vastustaja otsustada KMH juhteksperdi muutmise nõusoleku andmise üle. Samamoodi on vastustaja selgitanud juhteksperdi vahetuse asjaolusid 27.03.2018 kirjaga nr 6-3/18/4232-2 IMG Energy OÜ esindajale Küllike Nammile (V tl 11-13).
11.9.Vastustaja leiab, et ee erikasutusloa pikendamine hüdroenergia kasutamise osas ei olnud põhjendatud. On üldteada, et veerežiimi muutused on oluliseks negatiivseks mõjuriks vee elustikule. Samuti on vastustaja arvates üldteada, et Kunda III paisul hüdroenergia kasutamine põhjustab veerežiimi muutuseid. Seega võib vastustaja arvates isegi ilma kaebaja tootmises kasutatavat tehnoloogiat tundmata väita, et hüdroenergia kasutamise lõpetamisega tekib keskkonnale pigem soodne mõju. Kaebaja poolt viidatud asjaolu, et jões ei ole ka looduslikult pidevalt üks vooluhulk, on õige. Siiski tuleb tähele panna, et looduslik vooluhulkade muutumine ei ole sama, mis kaebaja poolt hüdroenergia kasutamisega põhjustatud muudatused veerežiimis. Kaebaja tahab justkui väita, et hüdroenergia kasutamisega põhjustatud veerežiimi muutustest, mida muidu ei esineks, ei kaasne keskkonnale täiendavaid häiringuid või kahju. Vastustaja on selgitanud KMH algatamise otsuses (24.04.2014 nr V 7-6/13/16-25), et hüdroenergia kasutamisega kaasnev hüdroloogilise režiimi ebastabiilsus on allpool paise eeldatavalt otseselt hukatuslik ning piisab vaid ühest lühiajalisest veevoolu sulgemisest paisul, et lõheliste mari kudepesades allpool paisu häviks. Kaebaja on ka ise möönnud, et voolukatkestusi esineb. Kaebaja lahendus olukorrale oleks lahenduste otsimine KMH käigus (mille kaebaja on ise vahepeal peatas nähtuvalt Triin Kutsari kirjast). Vastustajalt ei saa aga eeldada, et olukorras, kus negatiivne mõju praegusel hetkel on reaalne ja kaebaja ei ole juba aastaid teinud midagi selle heaks, et olukorda parandada, pikendaks vastustaja siiski kaebaja vee erikasutusluba veel kümnendat korda.
11.10.Vastustaja leiab, et kaebaja tegevusel on negatiivne mõju Kunda jõele. Kaebaja tegevusega kaasneb vooluhulkade kõikumine. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Kaebaja on ka ebaõigesti ajanud segi veetaseme ja vooluhulkade kõikumise. Veetaseme kõrgused on vee erikasutusloas selgelt kirjas ning seal on teatud kõikumised lubatud. Probleem on aga vooluhulkades, mis kaebaja tegevuse tulemusena on ebastabiilsed. Hüdroenergia kasutamise lõpetamine tagaks stabiilsed vooluhulgad, kuivõrd lõpetataks vee tsükliline kogumine ja seejärel läbi turbiinide suuremate koguste alla laskmine. (vt ka Eesti Maaülikooli 2015. a töös „Veetaseme mõõtmine Kunda jõel ja voolurežiimi analüüs“ (V tl 14-25p, edaspidi EMÜ töö lk 8, ja Ökokonsult OÜ (Rein Järvekülg) 2011. aastal koostanud ekspertarvamus „Estonian Cell
AS kavandtaud veevõtu mõju Kunda jõe kalastikule ning Kunda jõe hoiualal kaitstavatele liikidele ning elupaikadele“ V tl 26-35, edaspidi Ökokonsult töö. Viidatud analüüsis ptk 5, lk 15.)
11.11.Vastustaja soovib rõhutada, et 15.03.2018 toimus kolmanda isiku 1 keskkonnaalase tegevuse kontroll. Viidatud kontrolli protokolli (V tl 36-45p) p 6 (Käitise vastavus veealastele nõuetele) juures on Keskkonnaameti kommentaar, et aastaks 2020 peavad ettevõttel olema väljatöötatud alternatiivsed veevõtu lahendused paisutuse likvideerimise korral. Kolmas isik 1 lisas protokolli omalt poolt järgmise kommentaari: „Oleme valmis välja töötama veevõtu uued lahendused 2020 aastal.“ Seega ei sõltu kolmanda isiku 1 edasine tegevus tingimata kaebajale loa andmisest või andmata jätmisest. Kolmas isik 1 on nõustunud uued veevõtu lahendused välja töötama.
11.12.Kohtuistungil jäi vastustaja oma kirjalike seisukohtade juurde ning palub kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja rõhutas, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased haldusaktid, milles on põhjalikult analüüsitud tekkinud olukorda, esinenud asjaolusid ja võimalikke tegutsemisviise. Vastustaja on kaalutlusotsuse alusel leidnud, et põhjendatud on paisutuse jätkamine, kuid hüdroenergia kasutamise lõpetamine, sest hüdroenergia kasutamine Kunda III paisul ei ole kooskõlas õigusaktidega ning mõjutab negatiivselt kaitsealust Kunda jõge ja seal asuvaid kaitstavaid liike ja nende elupaiku.
11.13.Menetluskulude osas märgib vastusaja, et kaebaja menetluskulusid tuleb nende väljamõistmisel vähendada arvates maha menetlusega mitteseotud kulud ja põhjendamatud kulud seoses esialgse õiguskaitse määruskaebusele vastuse koostamisega. (V tl 76-77). Kuigi kolmas isik 1 on oma 14.05.2018 seisukoha taotluses taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, märgib vastustaja, et kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse menetlust, et ei ole põhjendatud. Esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata ning see oli põhjendamatu. Seetõttu ei ole põhjendatud nende kulude väljamõistmine.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
12.Kolmanda isiku AS Kunda Nordic Tsement seisukoht
12.1.Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – vee-erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 kehtivuse pikendamist nii Kunda jõe paisutamiseks kui ka hüdroenergia kasutamiseks kuni uue vee erikasutusloa andmiseni. Kaebaja on sidunud Kunda jõe paisutamisega seotud kohustuste täitmise hüdroenergia tootmise õiguse saamisega. Kuigi õige on vastustaja seisukoht, et paisutamisega seotud kohustused ei sõltu hüdroenergia kasutamise võimalikkusest (vt Keskkonnaameti 05. aprilli 2018 vastus p 2.3.8 jj), on kaebaja ise andnud mõista, et hüdroenergia tootmiseks vee erikasutusloa mittesaamisel kaebaja paisutamisega seotud kohustusi ei täida (vt kaebaja 02. novembri 2017 määruskaebuse vastuse p 13). Kui kaebaja jätab paisutamisega seotud kohustused täitmata (sõltumata sellest, kas ta on selleks õigustatud) ja pais likvideeritakse, siis see kahjustab oluliselt kolmanda isiku huve.
12.2.Vabariigi Valitsuse 26.03.2002 määrus nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ § 17 lg-st 1 tulenevalt pikendatakse vee erikasutusloa kehtivust isiku põhjendatud taotluse alusel. See ei välista uurimispõhimõttest tulenevalt oluliste asjaolude kindlakstegemise vajadust. Keskkonnaameti vastuse kohaselt on ta haldusmenetluses hinnanud kaebaja tegevuse mõjusid Kunda jõele, seal asuvatele elupaikadele ja seal elutsevatele liikidele ning asunud esialgsele seisukohale, et kaebaja tegevusel hüdroenergia kasutamise näol on Kunda jõele negatiivne mõju, kuid lõplikult peaksid mõjud saama selgeks KMH menetluse
lõpuks (vt Keskkonnaameti 05. aprilli 2018 vastuse p 2.2.13). Sellest võib järeldada, et Keskkonnaametile ei olnud otsuse tegemise hetkeks projekti keskkonnamõjud (sh keskkonnamõju juhul, kui hüdroenergia kasutamine lõpetatakse) üheselt teada. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 lg 1 ja 2 kohaselt on KMH menetlus see allikas, kus selguvad projekti keskkonnamõju ulatus ja leevendusmeetmed. Keskkonnamõju hindamine on vajalik mistahes vee erikasutusloa väljaandmisel (Määruse § 16 lg 1 p 4). Samas vee erikasutusloa pikendamise menetluses ei ole iseenesest välistatud samuti KMH läbiviimine, aga võimalik on ka keskkonnamõju kindlakstegemine muude tõenditega ja piiratud hulgale tegevustele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2018 määruse p 26).
12.3.Vastustaja on korduvalt andnud kaebajale võimalusi KMH teostamiseks, kuid erinevatel põhjustel on KMH jäänud läbi viimata (lõpetamata). Sellest kolmas isik järeldab, et vastustaja pidas antud juhul oluliseks saada teavet just KMH-st. Kui vastustaja pidas vajalikuks täiendavate andmete saamist, siis oleks võinud vastustaja kaaluda haldusmenetluse peatamise võimalust kuni KMH tulemuste selgumiseni või muude asjakohaste analüüside saamiseni. Hetkel ei saa välistada, et menetluse peatamata jätmise tõttu ei saanud Keskkonnaamet otsustamiseks olulist informatsiooni, mis võis viia ebaõige otsustamiseni (Vt Riigikohtu lahendid asjades 3-3-1-56-08, 3-3-1-62-08). Haldusmenetluse peatamise ajal ei oleks kaebajal vee erikasutusloast tulenevaid õigusi, sh hüdroenergia kasutamise õigust. Küll aga oleks tal seadusest tulenevad paisu valdaja kohustused. See, kas pärast KMH tulemuste selgumist on mõistlik taotleda varasema vee erikasutusloa pikendamist või juba uue loa väljaandmist või üldse loast loobuda, sõltub kaebaja eelistustest.
12.4.Eeltoodust tulenevalt leiab kolmas isik, et kaebus tuleks rahuldada tühistamisnõude osas ja kohustada Keskkonnaametit asja uuesti läbi vaatama, vajadusel peatades asja uuel läbivaatamisel haldusmenetluse kuni KMH tulemuste selgumiseni. Kolmas isik ei toeta kaebuse rahuldamist kohustamiskaebuse osas, sest kohus ei saa vastustaja asemel otsustada vee erikasutusloa pikendamist, ja nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega.
12.5.Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 2380 eurot HKMS § 108 lg 8 ja lg 4 alusel (IV tl18 pöördel). Lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Käibemaksu hüvitamist kolmas isik ei taotle.
13.Kolmas isik Viru-Nigula vald omapoolset seisukohta kaebusele ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab pärast asjas esitatud seisukohtade ja väidete ärakuulamist ning tõendite hindamist, et kaebus tuleb kõigis nõuetes jätta rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
15.Vee erikasutuslubade väljaandmise ja pikendamisega seonduvaid küsimusi reguleerivad eelkõige veeseadus (VeeS) ja selle alusel antud Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18). VeeS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist kahe eraldi loakohustusliku tegevusega, mis võivad vastavalt paisutuse eesmärgile olla omavahel seotud, kuid ei pea seda olema ehk loataotlust esitada ja seda rahuldada saab mõlemale tegevusele ka eraldi.
Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja arendatava majandustegevuse (hüdroenergia tootmine) teostamiseks Kunda jõel asuvas IMG Energy OÜ hüdroelektrijaamas on kaebajal vaja vee erikasutusluba nii paisutamiseks kui ka hüdroenergia kasutamiseks. Vaidlust ei ole, et Kunda jõgi on kogu ulatuses lõheliste jaoks oluline elupaik ning on seetõttu ka kaitse all. Õigusaktide kohaselt ei ole Kunda jõel lubatud tegevused, mis veetaset tõstavad või loomulikku hüdroloogilist režiimi muudavad (vt Määruse nr 18 § 17 lg 1, Keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58 § 2 lg 2 p 6, Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 § 2 p 33 ja LKS § 51 lg 1). Samuti ei ole vaidlust, et veemajanduskava 2009– 2015 perioodil jäid Kunda jõe veekogumitele seatud eesmärgid saavutamata ja veemajanduskavas 2015–2021 on nähtud ette Kunda_1, Kunda_2 ja Kunda_3 veekogumite juures erand pikendada hea seisundi saavutamise eesmärki kuni veemajanduskava perioodi 2015–2021 lõpuni. Vaidlust ei ole, et vaidlusalune Kunda III pais asub Sirtsi loodusalal, mis on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 alapunkt 382 kohaselt Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Viidatud korralduse lisa 1 p 2 alapunkt 382 kohaselt on Sirtsi loodusala eesmärgiks loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitse. Kunda jõega seonduvad kaitstavad elupaigatüübid Sirtsi loodusalal on jõed ja ojad (3260) ning liigid, kelle elupaiku kaitstakse on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar). Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 kohaselt on Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
16.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebajale oli väljastatud veeseaduse ja määruse nr 18 alusel vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946, mille kehtivusaeg oli vastavalt määrusele nr 18 5 aastat - 11.02.2008 kuni 11.02.2013. Nimetatud luba oli välja antud nii Kunda jõe paisutamiseks kui ka hüdroenergia kasutamiseks IMG Energy OÜ elektrijaamas (I tl 18 pöördel p 3.4.).
17.31.12.2012 esitas kaebaja Keskkonnaametile taotluse uue vee erikasutusloa saamiseks Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda III paisul. Seoses nimetatud taotluse menetlusega on Keskkonnaamet muutnud korduvalt vee erikasutusloa nr L.VT.LV170946 tingimusi ja kehtivusaega ning pikendanud seda oma korraldustega.
18.24.04.2014 algatas vastustaja IMG Energy OÜ poolt esitatud uue vee erikasutusloa taotlusega kavandatavatele tegevustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 alusel peatus tegevusloa menetlemine kuni KMH aruande heakskiitmiseni. Kaebaja vaidlustas KMH algatamise otsuse Tartu Halduskohtus ja viimane jättis oma 20.01.2015 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-14-51675 kaebuse rahuldamata. Nimetatud kohtuotsus jõustus 20.02.2015.
19.Oma 28.04.2014 korraldusega nr V 1-15/14/119 pikendas vastustaja vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 kehtivustähtaega kuni eeldatava KMH menetluse lõpuni 31.12.2015. 23.11.2015 esitas kaebaja vee erikasutusloa pikendamise taotluse, mille alusel pikendas vastustaja oma 31.12.2015 korraldusega nr V 1-15/15-362 loa kehtivuse tähtaega kuni 30.12.2016. 30.12.2016 korraldusega nr 1-3/16-3184 (I tl 14-17) pikendas vastustaja vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 paisutamist puudutavas osas kuni 30.06.2017. Nimetatud korralduse vaidlustas kaebaja vaide korras ja Keskkonnaamet otsustas 16.06.2017 korraldusega nr 13/17/1577 muuta oma 30.12.2016 korraldust ja vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 nii, et
pikendas vee erikasutusluba paisutamise osas kuni 15.12.2017 ja jättis selle pikendamata hüdroenergia kasutamise osas. Kaebaja vaidlustas viimase korralduse vaidemenetluse korras 17.07.2017. Keskkonnaamet jättis oma 03.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/187 vaide 16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577 resolutsiooni p 3 täitmise peatamiseks rahuldamata (I tl 53-55). Vaideotsus (I tl 57-62), millega kaebaja vaie jäeti rahuldamata, edastati kaebajale 25.08.2017. 18.09.2017 esitas kaebaja kohtule käesoleva kaebuse.
20.Kaebaja on 16.06.2017 korraldust nr 1-3/17/1577 ja selle vaideotsust vaidlustades asunud kõigepealt üldisele seisukohale, et vee erikasutusloa ainult osaline pikendamine KMH menetluse ajal on õigusvastane juba ainuüksi seetõttu, et seadus selleks võimalust ei anna. Kohus ei nõustu kaebajaga ja leiab sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 2.01.2018 määruse punktis 23 väljendatud seisukohaga, et kohtupraktika (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-174-14 p 14) ja õigusaktid ei välista loataotluse osalist rahuldamist ja selline seisukoht on analoogia korras rakendatav ka vee erikasutusloa pikendamise osas. Samuti nõustub kohus sellega, et keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 § 17 lg-t 1 ei ole samuti põhjust tõlgendada viisil, et olemasoleva loa pikendamine on võimalik üksnes tervikuna või üldse mitte. Keskkonnaministri määruse nr 18 „§ 17 lg 1 sätestab, et kui olemasoleva vee erikasutusloa kehtivus lõpeb enne uue vee erikasutusloa andmist, pikendatakse olemasolevat vee erikasutusluba põhjendatud taotluse alusel kuni uue vee erikasutusloa andmiseni. Viidatud määrus ja veeseadus ei sisalda regulatsiooni, mis piiraks loa osalist pikendamist. Kohus märgib, et kohtupraktikas ja seaduste tõlgendamisel on üldine seisukoht, et haldusorganile seadusega antud pädevus kaalutlusõiguse alusel mingi toimingu tegemiseks või haldusakti andmiseks hõlmab juhul, kui see ei ole seadusega või õigusaktiga välistatud, ka õigust põhjendatud kaalutluse alusel vastava taotluse rahuldamisest täielikult või osaliselt keelduda. Käesoleval juhul osalise või täieliku haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise piirangut õigusaktist ei tulene ja selle sõnastusest nähtub selgelt, et otsuse langetamisel tuleb haldusorganil teostada kaalutlusõigust ja tal on õigus otsustada ka loa pikendamine ainult kindlaks tähtajaks.
21.Käesolevat asja silmas pidades on oluline asjaolu, et VeeS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Seadusest nähtub, et nii veekogu paisutamine kui hüdroenergia kasutamine on eraldi loakohustuslikud tegevused. Arvestades, et kaebaja soovitud hüdroenergia kasutamise eelduseks tulenevalt looduslikest tingimustest on käesoleval juhul Kunda jõe paisutamine Kunda III paisul, on selge, et ilma paisutamiseks vee erikasutusluba omamata ei ole võimalik hüdroenergiat kasutada ehk sisuliselt on käesoleval juhul väljastatud vee erikasutusloa näol tegemist kahe erineva vee erikasutusloaga, mida ühendab nende põhiline majanduslik otstarve ja ühe dokumendina väljastamine. Kohus märgib siinkohal ka seda, et paisutamisloa ainsaks otstarbeks ei ole nähtuvalt selle sisust ainult kaebajale võimaluse andmine hüdroenergia tootmiseks, vaid ka veevõtu võimaldamine AS Kunda Nordic Tsemendile tootmistegevuseks.
22.Kohus märgib, et veeseaduse § 9 lg 101 p 3 näeb ette võimaluse vee erikasutusloa nõudeid muuta, kui sellega määratud tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi ning avalik huvi loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse (VeeS § 9 lg 102). Kohus märgib, et ta nõustub Keskkonnaameti 25.08.2017 vaideotsuse punktis 2.3 toodud seisukohaga, et vee erikasutusloa pikendamise üle otsustamisel otsustatakse vee erikasutusloa kehtivusaja muutmise üle. Seega toimub pikendamise küsimuse otsustamise menetlus vee erikasutusloa muutmise menetlusena ja selle läbiviimisel tuleb lähtuda lisaks Veeseaduse nõuetele ka HMS § 5 ja 6 toodud nõuetest ja põhimõtetest.
Osalise loataotluse rahuldamisel, loa muutmisel või pikendamisel tuleb Riigikohtu seisukohast lähtudes haldusorganil enne otsustamist välja selgitada taotleja seisukoht küsimuses, kas juhul, kui tema taotlust ei rahuldata tervikuna, ei soovi ta ka loa andmist osaliselt.
23.Kohus leiab sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtuga, et käesoleval juhul käsitletav olukord erineb Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-74-14 kirjeldatud olukorrast, kus taotleti luba hüdroenergia tootmise jaoks uue vajaliku paisutamise teostamiseks, mitte olemasoleva tammi (paisutuse) säilitamiseks. Seetõttu vastab ka osaline vee erikasutusloa pikendamine paisutuse osas käesoleval juhul IMG tegelikele huvidele ja esitatud taotlustele. See nähtub kasvõi asjaolust, et kaebaja ei ole kordagi taotlenud paisutust võimaldava loa osa tühistamist vaidlustatud korralduses. On selge, et paisutuse säilitamine kahjustab kaebaja huvisid vähem, kui loa tervikuna pikendamata jätmine. Paisutamisloa pikendamata jätmise tagajärjel tuleks kaebajal paisutus likvideerida ja võimaliku uue hüdroenergia toomise loa saamisel koos selleks vajaliku uue paisutusloaga tuleks kaebajal sel juhul paisutuseks vajalikud ehitised uuesti püstitada. Selline käitumine oleks ilmselgelt majanduslikult ebamõistlik. Kohus on juba leidnud, et vee erikasutusloa pikendamine ainult paisutamise osas on lubatud ja võimalik, ja praegusel juhul oli on see ka selgelt kaebaja huvides. Kohus märgib, et kaebaja on alles oma 17.07.2017 esitatud vaides esitanud selge ja üheselt arusaadava väite, et vee erikasutusloa osaline pikendamine ei vasta tema tahtele. Kohus on seisukohal, et selline hiline väite esitamine on käsitletav pigem nõrga õigusliku positsiooni toetamiseks otsitud väite esitamisena, kui tema tegelikele huvidele vastava tahteavaldusena. Juhul, kui see oleks olnud arvestades korralduse kehtestamise tagajärjel tekkinud olukorda arvestades kaebaja tegelik tahe, oleks kaebajal olnud kohe võimalus esitada taotlus muudetud vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamiseks. Seda kaebaja käesoleva kohtuotsuse tegemiseni teinud ei ole, mis näitab, et see väide ei ole kaebaja tegeliku tahtega kooskõlas. Kohus märgib veel, et kohtu eelnevast seisukohast nähtub, et sisuliselt ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul tegemist mitte vee erikasutusloa osalise pikendamise, vaid ühe kahest väljastatud vee erikasutusloast (hüdroenergia tootmiseks) pikendamata jätmisega ehk käesoleval juhul tuleb lähtudes ka kaebuse eesmärgist (saada võimalus elektri tootmiseks kuni vee erikasutusloa taotluse lahendamiseni) keskenduda eelkõige küsimusele, kas vee erikasutusloa välja andmata jätmine hüdroenergia tootmiseks on olnud õiguspärane või õigusvastane.
24.Kohus märgib ka, et oma õiguslikult olemuselt erineb vee erikasutusloa taotlemine (eelviidatud haldusasja nr 3-3-1-74-14 ese) selle pikendamise taotlusest uue vee erikasutusloa väljaandmise otsustamise ajaks. Esimesel juhul on taotluse menetlemise normid ja nõuded loa väljaandmiseks selgelt seaduses sätestatud ja enne vee erikasutusloa saamist ei tohi sellega soovitud tegevusi teha. Teisel juhul on tegemist sisuliselt teatud tegevuste teostamiseks olemasoleva õiguse loa pikendamisega kuni uue vee erikasutusloa väljastamisega seotud otsuse langetamiseni vee erikasutusloa muutmise menetluses. Selliseks pikendamiseks ja vee erikasutuloa muutmise läbiviimiseks ettenähtud haldusmenetlust ei reguleerita seaduses sama põhjalikult kui vee erikasutusloa taotlemise menetlust ja haldusorgan omab selle läbiviimisel laialdast kaalutlusõigust, uurimiskohustust ja üldist põhjendamiskohustust pikendamisest keeldumise korral.
25.Arvestades eelpooltoodut kontrollib kohus järgnevalt, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud pikendamast kaebaja taotluse alusel vee erikasutusluba hüdroenergia tootmiseks.
26.Kohus on ka juba võtnud seisukoha, et õigusaktidest ei tulene haldusorganile kohustust tingimata pikendada senist vee erikasutusluba uue taotlemise ajaks ning et haldusorganil on võimalik kaalutlusõiguse alusel ka keelduda senise vee erikasutusloa pikendamisest või pikendada seda ainult osaliselt.
Kohus märgib, et seaduse ei sätesta tingimusi ja eeldusi ühe või teise otsuse langetamiseks ja jätab seetõttu haldusorganile küllaltki laialdase kaalutlusvolituse. Kohtu hinnangul tuleb selle kaalutlusvolituse teostamiseks haldusorganil lähtuda eelkõige veeseaduse mõttest ja hinnata, kas soovitud tegevuse jätkamine senisel kujul on kooskõlas õigusaktidega, kas võrreldes vee erikasutusloa väljastamise ajahetkega muutunud asjaolud võivad tingida pikendamisest keeldumise või taotluse ainult osaliselt rahuldamise ja kas nendest tulenevalt on tõenäoline saada uus vee erikasutusluba senisel kujul.
27.Kohus leiab sarnaselt ringkonnakohtuga, et käesoleval juhul tuleb sisuliselt lähtuda kaebuse ajalise ulatuse kindlaksmääramisel asjaolust, et kuigi kaebaja on oma 21.10.2016 taotluses märkinud, et soovib loa pikendamist kuni 31.12.2017, muutis ta oma 30.01.2017 vaides (I, tl 32-33) taotlust ja palus pikendada senist vee erikasutusloa tähtaega kuni uue andmiseni. Kohus leiab siinkohal, et kuigi varasem vee erikasutusloa pikendamine hüdroenergia kasutamise osas kehtis kuni 31.12.2016 ja selles osas ei ole vee erikasutusluba pikendatud ka vaidlustatud korralduses, ei tulene sellest, et pikendamine ja kaebuse eesmärgi saavutamine oleks selles osas võimatu, sest vee erikasutusluba on vastustaja väitel juba lõppenud. Kohus märgib, et kuna pikendamise taotlus oli esitatud õigeaegselt ja selles osas tehtud otsustused olid tähtaegselt vaidlustatud nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses ning faktiline olukord seoses hüdroenergia kasutamise võimalikkusega ei ole vahepealse aja jooksul muutunud (paisutust ei ole likvideeritud ega tehtud õiguspärast korraldust selle likvideerimiseks), ei saa väita, et hüdroenergia toomiseks senise vee erikasutusloa pikendamine oleks tagasiulatuvalt võimatu. Juhul, kui asuda seisukohale, et käesoleva vaidlusega sarnastes õiguslikes ja faktilistes olukordades oleks varasema haldusaktiga antud õiguse pikendamine õiguspäraselt ja tagasiulatuvalt võimatu, annaks see haldusorganile võimaluse isegi haldusorgani ilmselgelt õigusvastase tegevuse tagajärjel saavutada isikuid ülimalt kahjustavaid ja tagasipöördumatute tagajärgedega tulemusi. See ei saa aga kuidagi olla kooskõlas haldusmenetluse seaduslikkuse ja õiguspärasuse nõudega. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse tagastamine selle eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu nagu seda soovis vastustaja, ei ole õigustatud ja jätab vastava taotluse rahuldamata.
28.Kaebaja on vaidlustatud korralduse õigusvastasust põhjendanud lisaks sellise osalise pikendamise õigusvastasusega eelkõige järgmiste asjaoludega. Esiteks on kaebaja arvates võimalik VeeS § 9 lg 101 p 3 tulenevalt muuta ainult vee erikasutusloa nõudeid mitte aga iseloomustust. Teiseks ei ole korralduses märgitud põhjendus, et hüdroenergia tootmise õiguse äravõtmine on motiveerivaks meetmeks KMH menetluse kiiremaks läbiviimiseks, kaebaja arvates ühegi õigusaktiga kooskõlas. Kolmandaks leiab kaebaja, et vastustaja ei oleks tohtinud otsuse põhjendamisel kasutada veel lõpule viimata ja heaks kiitmata KMH järeldusi ja eriti neid, mis puudutavad keskkonna ohustamist ja kahju tekitamist selle. Neljandaks märgib kaebaja, et hüdroenergia toomise õiguse äravõtmine toob kaasa ettevõtte tegevuse lõpetamise ja paisutamisega seotud kohustuste (paisutuse seire, kalalifti hooldus ja muud vee erikasutusloas sätestatud nõuete täitmine) täitmata jätmise, millega võib kaasneda täiendav keskkonnarisk ja ebasoodne keskkonnamõju Kunda jõele, millest tulenevalt on korraldus kaalutlusvigadega. Samuti väitis kaebaja kohtumenetluses korduvalt, et KMH valmimise venimist ei põhjustanud eelkõige mitte kaebaja, vaid just vastustaja enda tegevus.
29.Kohus märgib kõigepealt kaebuse ülejäänud sisulist osa lahendama asudes, et ta nõustub vaidlustatud 16.06.2017 korralduses (I tl 39-44) ja selle kohta 25.08.2017 tehtud vaideotsuses (I tl 57-62) toodud põhjendustega, mis puudutavad hüdroenergia kasutamise osas vee erikasutusloa 21.10.2016 pikendamise taotluse põhjendatuse hindamist ja muid kaebaja tõstetud küsimus. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduse punktides 2.10-2.24 on selgelt põhjendanud, miks on keskkonnakaitse ja eriti kahjulike keskkonnamuudatuste vältimiseks vajalik keelduda vee erikasutusloa andmisest kaebajale hüdroenergia tootmiseks. Kohus leiab, et selles osas on vastustaja veenvalt ja tõenditele tuginedes ära näidanud nii keskkonnariskid
kui kahjulikud keskkonnamõjud ning hüdroenergia tootmise senisel kujul jätkamise seosed nendega. Samuti on vastustaja näidanud ära tõenditele tuginedes kaebaja rolli tekkinud olukorras ning tema poolt põhjustatud ja kõrvaldamata möödalaskmised ning teostamata tööd, mis seonduvad keskkonna kaitsmisega. Samuti on selles välja toodud (p 2.18) hulgalised kaebused (27) seoses veetaseme kõikumisega ajavahemikul 23.11.2011-10.07.2013 ning nende jätkumine 2016 aastal. Vastustaja tõi seal ka ära väärteomenetluse alustamise 28.09.2016 teostatud kontrolli põhjal vee erikasutusloa nõuete rikkumise osas. Siinkohal toob kohus välja, et kaebaja on esitanud nende väidete kinnituseks kohtule esialgse õiguskaitse menetluses muuhulgas ka haldusmenetluse toimiku, milles veetaseme kõikumisega seotud olukorrad on dokumenteeritud (I tl 101-174). Seoses kaebaja väitega, et VeeS § 9 lg 101 p 3 kohaselt on võimalik muuta ainult vee erikasutusloa nõudeid, mitte aga selle iseloomustust (kui kaebaja peab selle all silmas vee erikasutusloaga lubatud tegevusi), märgib kohus, et nõustub 25.08.2017 vaideotsuse punktis 2.5. toodud vastustaja põhjendustega, et kaebaja asjakohase vee erikasutusloa L.VT.LV – 170946 punktis 3.4. ei ole tegu mitte vee erikasutusloa iseloomustuse, vaid vee erikasutuse iseloomustusega, mis räägibki just nõuetest, mis näitavad, millistel tingimustel ja kuidas on vee erikasutus lubatav. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et sisuliselt on käesoleval juhul tegemist kahele eraldi tegevusele antud vee erikasutusloaga, mille puhul ühendavaks asjaoluks kaebaja osas on see, et ilma üheta neist ei ole looduslikust olukorrast tulenevalt võimalik saavutada taotleja lõppeesmärki - toota majanduslikult mõistlikel tingimustel veevoolust energiat. Sellele vaatamata on sisuliselt tegemist kahe vee erikasutusloaga, milles mõjusid ja pikendamise võimalust tuleb eraldi hinnata ja seejuures ei ole keelatud kummagi pikendamisest keeldumine. Vastustaja on korralduses kohtu arvates selgitanud veenvalt, miks senisel kujul hüdroenergia kasutamise jätkamise korral ei oleks välistatud negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärgile. Kaebaja ei ole kohtumenetluses suutnud neid väiteid kohtule usutavalt ümber lükata ja on sisuliselt nõustunud sellega, et olukorda parandaksid vastustaja väljapakutud meetmed – muudetavate labadega hüdroturbiin ja/või täiendav varjete juhtimise automaatsüsteem. Kohus leiab, et vastustaja on lisaks veenvalt ära näidanud ka seda, et hüdroenergia tootmiseks seni kasutatav tehnoloogia ei võimalda tegelikkuses vältida veetaseme ja vooluhulkade perioodilist kõikumist paisust allpool ja see mõjutab negatiivselt kaitsealuseid elupaiku ja vee-elustikku (korralduse p 2.12.). Sellist järeldust kinnitavad selgelt ka T. Tamme ja M. Poolakese poolt 2015 aastal teostatud Veetaseme mõõtmiste analüüsi järelduste ja ettepanekute osa (III, tl 36-37). Kohus märgib siinkohal, et samas selgitas kaebaja kohtuistungil, et selliste muudatuste tegemine on kallis ja nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid. Korralduse punktis 2.24 on vastustaja analüüsinud ka kavandatavate meetmete kohasust, vajalikkust ja proportsionaalsust. 25.08.2017 vaideotsuses on vastustaja esitanud oma täiendavad kaalutlused ja ümber lükanud kaebaja poolt korraldusele esitatud vastuväited. Nii on vastustaja täiendavalt põhjendanud, miks ta on seisukohal, et võib pikendada vee erikasutusluba ainult paisutuse osas (videotusse p.2.1.-2.5), miks kaebajal puudub õiguspärane ootus vee erikasutusloa terviklikuks pikendamiseks (p 2.6), miks ei ole oletuslikud Keskkonnaameti seisukohad veetaseme kõikumise põhjuste suhtes ja selgitanud teiste veekasutajate veevõtu mõju veetaseme kõikumisele ning seda, kuidas saavutada keskkonnale parem olukord hüdroenergia tootmise lõpetamise korral (2.7. – 2.10 ja 2.12). Samuti on vastustaja selgitanud vaideotsuse punktides 2.9-2.10 oma seisukohta kaebaja majandustegevuse lõpetamist puudutavate ja sellega kaasnevate tagajärgedega (muuhulgas oletusliku täiendava keskkonnariskiga) seotud väidete osas. Kohus ei hakka tuginedes HKMS § 165 lg 2 toodule viidatud haldusaktides toodud põhjendusi kordama, sest ta nõustub nendega.
30.Seoses muude kaebaja poolt menetluses tõstatud väidetega märgib kohus järgmist. Kõigepealt ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastustajal ei olnud pikendamise otsuse tegemise ajal õigust tugineda selle põhjendamisel alles valmivale KMH analüüsile Kohus märgib, et vee erikasutusloa pikendamise otsuse langetamisel ei ole tegemist KMH kohustusega haldusmenetlusega. Selles menetluses võib haldusorgan oma uurimiskohustusele tuginedes kasutada kõiki piisavalt usaldusväärseid ja asjakohaseid materjale. Vaidlust ei ole, et kaebaja poolt vastustajale 29.01.2017 kinnitamiseks esitatud KMH aruande eelnõu (III tl 104178) on asjakohane materjal ja selles leiavad kajastamist selle koostamise ajal kvalifitseeritud ja litsentseeritud eksperdi poolt kogutud andmed ja seisukohad. Kohus märgib, et kuigi vastustaja ei kinnitanud nimetatud aruannet ja palus seda enne avalikustamisele esitamist täiendada, siis selles toodud järeldusi olulise negatiivse mõju esinemisest paisutuse ja elektritootmise jätkumisel senisel kujul Kunda III paisul loodusala kaitse-eesmärkidele ja veeelustikule ei ole vastustaja oma aruande täiendamist nõudvas seisukohas sisuliselt kohtu arvates suutnud vaidluse alla seada. Ka kaebaja on sisuliselt möönnud, et praegusel kujul hüdroenergia tootmisel ei ole olnud tagatud keskkonna täieulatuslik kaitse ja on esinenud ja esineb tavaliselt aastas mitmeid olukordi, kus vee erikasutusloa nõudeid ei ole täidetud. Vastustaja on selgitanud, et nõudis oma 20.02.2017 kirjas nr 6-3/17/2163-3, mitmete KMH aruande puuduste kõrvaldamist ja aruande täiendamist, kuid ei ole vaidluse alla seadnud eksperdi toodud negatiivsete mõjude esinemist või nõudnud nende kõrvaldamist aruandest. Kohus märgib, et kohtupraktikas on laialdaselt tunnustatud seisukoht, et näiteks planeerimismenetluses saab ja asjakohastel juhtudel tuleb arvestada planeeringute kehtestamisel ka neid haldusorgani poolt menetletavaid planeeringuid, millel võib vaidlusalusele planeeringule oluline mõju olla, kuid mis ei ole veel kehtestatud. See seisukoht on analoogia korras kohaldatav ka käesoleval juhul.
31.Kohus nõustub ka vastustajaga, et KMH menetluse venimine ei ole kõiki asjaolusid arvestades olnud põhjustatud vastustaja tegevusest. Seejuures on ilmselgelt asjakohatud kaebaja seisukohad, et vastustaja on jätnud eksperdi litsentsi pikendamata. Vastustaja on siinkohal õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et vastavat litsentsi väljastab Keskkonnaministeerium, mitte vastustaja, mis muudab sisutuks kaebaja kohtuistungil esitatud väited nagu oleks vastustaja põhjustanud eksperdi litsentsi pikendamata jätmise. Litsentsi pikendamata jätmise põhjustas see, et ekspert ise loobus selle pikendamise taotlusest. Kohus märgib ka seda, et kuigi kaebajal oli õigus vaidlustada KMH algatamise otsus, võttis ta sellega endale KMH menetluse läbiviimise edasilükkumisest tuleneva riski, et vee erikasutusluba võib vastava menetluse venimisest tulenevalt kaotada kehtivuse põhjusel, et seda ei pikendata. Igal juhul pidi ta selle riski olemasolu endale teadvustama. Kohus märgib, et erinevalt kaebaja väidetest tema tegevuse takistamisest, on vastustaja korduvalt kaebajale vastu tulnud ja pikendanud KMH läbiviimiseks vajalikke tähtaegu ning ka oma 24.03.2017 kirjas juhtinud põhjendatult kaebaja tähelepanu asjaolule, et KMH menetlus on veninud eelkõige seoses kaebaja enda tegevusega. Ka käesoleva kohtumenetluse toimumise ajal on vastustaja kaebajale ja ta eksperdile pidanud korduvalt meelde tuletama, et KMH menetlusega on vaja edasi minna ja selleks vajalikud toimingud teha ja andmed esitada (vt näiteks 19.09.2017 kiri meeldetuletus). Kaebaja tegevuse suunda selles küsimuses näitab selgelt ka uue KMH eksperdi Riin Kutsari 23.02.2018 kiri (IV tl 102), millest nähtub, et arendaja KMH tellijana on aja maha võtnud ja OÜ Hendrikson ja Ko poolne roll KMH läbiviimisel ja ekspertidega läbirääkimiste pidamisel peatunud. 23.02.2018 esitas uus juhtekspert ka nähtuvalt sellest kirjast keskkonnaametile oma nägemuse KMH protsessigajätkamiseks ja uuendatud KMH ajakava. Kohus märgib, et Keskkonnaameti 27.03.2018 kirjas nr 6-3/18/4232-2 (V tl 1213) on välja toodud ja kokkuvõtvalt esitatud ka alates 04.08.2017 kuni 23.02.2018 toimunud kirjavahetus vastustaja ja IMG Energy OÜ ning tema uue KMH juhtiveksperdi vahel. Kohus on seisukohal, et sellest nähtub selgelt, et vastustaja ei ole KMH menetluse edasimineku
viivitust põhjustanud, vaid seda on eelkõige teinud kaebaja. Kohutistungil püüdis kaebaja seaduslik esindaja selgitada, et temapoolsed viivitused KMH menetlemisel olid põhjustatud ka teadmatusest ja kogemuste puudumisest vastaval alal ning eksperdi usaldamisest. Kohus sellise seletusega ei nõustu, sest ettevõtja, kes tegutseb üle kümne aasta vee erikasutusluba nõudval tegevusalal, peab olema suuteline endale vastavad seaduse nõuded selgeks teha ja vajadusel (millele viitas otseselt KMH tegemise venimine ja tähtaegade korduv pikendamine) küsima nõu vastava ala asjatundjatelt. Kohus ei nõustu ka sellega, et ainult eksperdi vahetus oleks põhjustanud KMH venimise. Nähtuvalt esitatud kirjavahetusest oli ka tagasi astunud eksperdil piisavalt aega, et KMH aruandesse enne litsentsi kehtivuse lõppemist parandused sisse viia ja see lõpetada.
32.Kohus peab vajalikuks märkida, et talle ei ole ka veenvad kaebaja väited, et vee erikasutusloa pikendamata jätmine põhjustab tema vältimatu pankroti ning seetõttu ei ole tal kuidagi võimalik ka täita paisutusega seotud kohustusi. Kohus märgib, et tõene on kaebaja väide, et tal ei ole muid püsivaid tulu teenimise allikaid, kui elektrienergia tootmine. Õige on vastustaja seisukoht, et tähtajaliste vee-erikasutuslubade omajad peavad arvestama võimalusega, et nende vee erikasutuslubasid ei pikendata enam senistel tingimustel. Ka kalalifti ehitamine ei andnud kaebajale selles osas õiguspärast ootust vee erikasutusloa pikendamiseks. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kalalifti ehitamise näol oli tegemist paisutusõigusega kaasneva seadusest tuleneva kohustuse täitmisega ning selle täitmine ei loo eraldi alust nõuda vee erikasutusloa pikendamist või uue vee erikasutusloa väljaandmist. Vaidlust ei ole, et kaebaja oli teadlik oma hüdroelektrijaama asumisest Kunda jõel ja Natura 2000 alal ja sellega seotud erinõuetest majandustegevuse arendamiseks. Sellest tulenevalt pidi kaebaja arvestama võimalike täiendavate kulutustega uue vee erikasutusloa saamiseks ning vana loa pikendamiseks. Samuti ei ole tekkinud olukorras välistatud vajadusel täiendavate rahaliste vahendite kaasamine KMH menetluse kiireks lõpuleviimiseks ja uue loa saamiseks sellega määratud tingimustel. Kohus märgib, et pika kohtuprotsessi raames tekkis tal poolte seisukohti ja argumente analüüsides ja kuulates mulje, et tõele vastab ka vastustaja seisukoht, et kaebaja soovib pigem KMH menetluse venimist, kui selle kiiret lõpuleviimist. Kohtu arvates on tõenäoline, et sellise taktika põhjuseks on eelkõige soov maksimeerida oma võimalik majanduslik tulu elektrienergia tootmisest enne uue vee erikasutusloa saamise võimaluse ja selle saamiseks vajalike tingimuste selgumist. Arvestades KMH aruande projekti esmaseid järeldusi (paisutuse jätkamine ja elektrienergia toomine pole enam tulevikus ilmselt võimalik või toob kaasa olulisi täiendavaid kulutusi, mis võivad tootmise jätkamise majanduslikult mõttetuks muuta), on selline kaebaja seisukoht kohtule ka mõistetav, kuid see ei tähenda, et vastustajal tuleb seda võimaldada luues kaebajale võrreldes teiste energiatootjatega eelistingimused (nõudmata vajalikke keskkonnakaitseliste kulutuste tegemist) majanduslikus konkurentsis ja lubades kaebajal oma tegevusega seada ohtu keskkonna. Kohus märgib, et kaebaja väited nagu ei suudaks ta majandusraksuste tõttu täita paisutamisega seotud vee erikasutusloa nõudeid ja sellest tekiks paratamatult täiendav keskkonnakahju, ei ole kohtule veenvad. Vastustajal on mitmesuguseid õiguslikke ja halduslikke vahendeid, et tagada keskkonnakahju tekkimise vältimine ja kohtul puudub kahtlus, et vastustaja neid vastava riski ilmnemisel kasutaks.
33.Kõike eelpooltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased ja puudub põhjus nende tühistamiseks või vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust vee erikasutusloa pikendamiseks uuesti läbi vaadata. Vastustaja on vaidlustatud korralduses, vaideotsuses ja kohtuvaidluses näidanud kohtule veenvalt, et hüdroenergia kasutamine senisel kujul kujutab endast reaalset ohtu keskkonnale, et on võimalik olulise keskkonnakahju tekkimine ja vee erikasutusloa pikendamine hüdroenergia kasutamiseks energia tootmiseks Kunda III paisul asuvas IMG Energy OÜ uue vee erikasutusloa väljaandmiseni on põhjendamatu.
34.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Kolmas isik Kunda Nordic Tsement esines menetluses kaebaja poolel ja tema menetluskulud hüvitamisele ei kuulu. Ülejäänud menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.