lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1895/73

Keskkonnaõigus › Vesi

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1895/73
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Vesi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5117
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.05.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1895

Haldusasi

IMG Energy OÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti 16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577 punkt 3 ja 25.08.2017 vaideotsus nr 1-1/17/304 ning kohustada Keskkonnaametit vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – IMG Energy OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee Kolmandad isikud – AS Kunda Nordic Tsement ja Viru-Nigula vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.01.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

IMG Energy OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta EP 12.06.2018 e-kiri tõendina toimiku juurde võtmata.
2.Jätta IMG Energy OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.01.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-1895 muutmata.
3.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.06.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-1895 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.IMG Energy OÜ-le väljastati 11.02.2008 vee erikasutusluba Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks viieks aastaks. Seoses uue vee erikasutusloa taotlemisega algatas Keskkonnaamet (KKA) 24.04.2014 vee erikasutusloa taotlusega kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise (KMH). IMG Energy OÜ esitas 21.10.2016 KKA-le taotluse 11.02.2008 vee erikasutusloa pikendamiseks, sest uue loa osas pole KMH menetlus lõppenud. KKA andis 30.12.2016 korralduse, millega pikendas vee erikasutusluba ainult paisutamise osas kuni 30.06.2017. IMG Energy OÜ esitas eeltoodud korralduse peale vaide, mille KKA rahuldas. KKA uuendas menetluse 30.12.2016 korralduse resolutiivosa punktide 1, 2 ja 3 osas. KKA otsustas 16.06.2017 korraldusega nr 1-3/17/1577 muuta 30.12.2016 korraldust ja 11.02.2008 vee erikasutusluba. Korraldusega pikendati vee erikasutusluba paisutamist puudutavas osas kuni uue vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2017. Korralduse resolutsiooni p-ga 3 jäeti vee erikasutusluba pikendamata hüdroenergia kasutamist puudutavas osas. Keeldumise osas olid korralduse põhjendused järgnevad: 1) keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ § 2 lg 2 p 6 kohaselt kuulub Kunda jõgi lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2 p 33 alusel kuulub Kunda jõgi sellesse nimistusse kogu ulatuses. Looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 1 kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Kunda III paisul toimub hüdroenergia kasutamise tulemusena ulatuslik veetaseme kõigutamine ning ei ole tagatud ühtlane voolurežiim. Ettevõte pole paigaldanud elektri tootmiseks reguleeritavate labadega turbiine ega automaatset juhtimissüsteemi, mis aitaksid elektritootmise ajal hoida jõe veetaset ja veerežiimi stabiilsena ning vähendaksid oluliselt negatiivset mõju Kunda III paisust allapoole jäävale vee-elustikule; 2) Kunda III pais jääb Sirtsi loodusalale, mis on Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 kohaselt on Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase, hariliku hingi, lõhe ja paksukojalise jõekarbi elupaikade kaitse; 3) KKA poolt algatatud KMH peab andma selguse, kuidas IMG Energy OÜ kavandatav tegevus Kunda III paisul mõjutab Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju hindamise 2(12)

3-17-1895 ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärki. Kuna IMG Energy OÜ ei ole pidanud kinni KMH aruande koostamiseks antud tähtaegadest ning KKA-l puudub veendumus, et negatiivne mõju alale on välistatud, ei ole hüdroenergia kasutamise osas vee erikasutusloa pikendamine põhjendatud; 4) 11.02.2008 vee erikasutusloa algne kehtivusaja lõpp oli 11.02.2013, KKA on pikendanud luba korduvalt juba 4 aastat ja 3 kuud selle algsest kehtivusasja lõpu kuupäevast. Sellest 2,5 aastat on IMG Energy OÜ toonud põhjenduseks KMH protsessi; 5) keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ § 6 lg 2 sätestab, et kalade turbiinidesse või muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks tuleb paigaldada võre, mille avade laius ei ületa 25 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. IMG Energy OÜ on paigaldanud 26 mm avade laiusega kalavõre, mis ei vasta kehtestatud nõuetele. KKA poolt tellitud kalapääsude efektiivsuse hindamise aruande kohaselt ei takista selline võre oluliselt kuni 25 cm pikkuste kalade läbipääsu; 6) Kunda jõe hüppeliselt muutuvate vooluhulkade probleemile on tähelepanu pööratud mitmel korral. Ajavahemikul 23.11.2011-10.07.2013 on Keskkonnainspektsiooni saabunud kokku 27 kaebust seoses veetaseme alanemisega Kunda jõu alamjooksul Lontova silla juures. Keskkonnainspektsioon alustas 28.09.2016 väärteomenetluse vee erikasutusloas sätestatud nõuete rikkumise tunnustel; 7) kuigi hüdroenergia mittekasutamisel ei saa peibutusvoolu puudumise tõttu töötada ka kalalift, on vee-elustiku ja veerežiimi seiskohast olulisem jõe stabiiline veerežiim ja ühtlane vooluhulk, eriti arvestades, et kalalifti ei ole siiani kasutatud eesmärgipäraselt. Kalapääsude efektiivsuse hindamise aruande kohaselt on 2015. aastal Kunda jõe III paisu kalalifti vaatlusel tuvastatud mitmed ehituslikud ja hooldusprobleemid. Paisude juures, kus toimub veevõtt majandustegevuseks, on probleemiks vee liigvähendamine, mis halvendab kalapääsu funktsioneerimist. Kalalifti töö paremaks muutmiseks pole siiani ettevalmistusi tehtud ja konkreetseid meetmeid pole välja töötatud ka KMH käigus. Asjaolu, et kalade läbipääs on tegelikkuses tagamata, on vastuolus veeseaduse (VeeS) § 17 lg-ga 4; 8) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 11 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnariski kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. Vee erikasutusloa pikendamata jätmine hüdroenergia kasutamise osas on kohane ettevaatusmeede. Esineb keskkonnahäiringu tekkimise võimalus, mida tuleb vähendada. IMG Energy OÜ esitas KKA 16.06.2017 korraldusele vaide, mis jäi 25.08.2017 vaideotsusega rahuldamata.

2.IMG Energy OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning palus tühistada KKA 16.06.2017 korralduse resolutsiooni p 3 ja vaideotsus, samuti kohustada KKA-d uuesti läbi vaatama vee erikasutusloa pikendamise taotlust või alternatiivselt kohustada KKA-d välja andma vee erikasutusluba pikendavat haldusakti. Ebaõige on vaideotsuses toodud seisukoht, et vee erikasutusluba kehtis hüdroenergia kasutamise osas kuni 31.12.2016 ning kehtivuse kaotanud osas ei saa vee erikasutusluba enam pikendada. KKA rahuldas 13.03.2017 kaebaja vaide ja uuendas menetluse vee erikasutusloa muutmise otsustamiseks. Seega ei saanud luba olla hüdroenergia kasutamise osas lõppenud juba 31.12.2016. Vee erikasutamine seisneb samaaegselt Kunda jõe paisutamises ja hüdroenergia kasutamises ning seega ei ole võimalik luba pikendada vaid osaliselt. Kaebaja 3(12)

3-17-1895 majandustegevus seisneb elektrienergia tootmises ja müügis, mistõttu puudub tal võimalus ja huvi kasutada vee erikasutusluba üksnes paisutamiseks. Nimetatud asjaolu on vastustajale teada. Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ § 17 lg-st 1 tuleneb, et põhjendatud taotluse korral puudub KKA-l kaalutlusruum vee erikasutusloa pikendamiseks või pikendamata jätmiseks. Kaebajal on õiguspärane ootus vee erikasutusloa pikendamiseks nii paisutamiseks kui hüdroenergia kasutamiseks, mis tuleneb sellest, et 2003. aastal nõudis KKA kaebajalt kalapääsu ehitamist. See valmis kaebaja ja AS Kunda Nordic Tsement ühisprojektina ning selle rajamine maksis ca 500 000 eurot. Kunda jõgi kuulub Natura 2000 võrgustikku alles aastast 2004, kuid hüdroelektrijaam käivitati juba 2003. aastal. Kaebaja täitis eelmise vee erikasutusloa saamiseks kõik seaduses sätestatud nõuded ning keegi ei viidanud sellele, et juba mõne aasta pärast on vaja saavutada Natura 2000 võrgustikku kuuluva jõe hea looduslik keskkond. Kui kaebaja oleks 2012. aastal teadnud, et kalapääs ei ole piisav, poleks ta investeeringut teinud. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole vastustaja poolt välja selgitatud, tegemist on üksnes oletusega, et hüdroenergia kasutamise lõpetamine tagab stabiilsema veetaseme. Turbiinide töörežiim mõjutab veetaset üksnes vee erikasutusloas lubatud viisil ning sel viisil on turbiinid töötanud juba viimased 15 aastat. Varasemalt ei ole KKA erikasutusloa pikendamisest eeltoodud põhjustel keeldunud. Veetaseme kõikumist põhjustavad ka Kunda Nordic Tsement AS ja Estonian Cell AS. Erinevalt eelnimetatud äriühingutest ei võta kaebaja jõest vett ära ega lisa seda juurde. Alles KMH menetluse käigus selgub, kas ja mida on vaja hüdroelektrijaama senises tootmissüsteemis muuta. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et kaebaja peaks poolelioleva KMH käigus paigutama reguleeritavate labadega turbiinid. See läheks kaebajale maksma ca 200 000 eurot. Vaidlustatud korraldusest ja vaideotsusest nähtub, et vastustajal on tekkinud põhjendamatu arvamus, et kaebaja paneb veevoolu läbi paisu seisma ja asub vett paisu taha koguma, et seda hiljem läbi paisu lasta. Tegelikkuses see nii ei toimu. Vett lastakse läbi paisu ühtlaselt, sest nii töötab elektrijaam paremini. Elektrijaam on kogu aeg töös ning vesi voolab pidevalt läbi turbiinide. Küsimus on vaid koguses, kui palju vett sekundis läbi turbiinide voolab. Kuna pealevool sõltub looduslikest oludest ning ülemises bjefis (paisul) tuleb hoida vee erikasutusloaga kindlaks määratud veetaset, ei saa kaebaja lasta läbi turbiinide oluliselt vähem vett, kui on pealevool paisul, ega ka oluliselt rohkem. Vee läbivoolu seiskumine saab juhtuda kahel juhul: avarii või looduslik põuaperiood, mil vett on nii vähe, et looduslik pealevool ei taga turbiini tööd. Kunda jõel on paisutamine ja hüdroenergia tootmine toimunud 15 aastat ning kogu selle aja jooksul on kaebaja suhtes läbi viidud kaks haldusmenetlust. Seega pole õige vastustaja väide, et kaebajaga on olnud aastate jooksul palju probleeme. Tõendamata on viide 27 kaebusele. Litsentseeritud ekspert Riin Kutsar on koostanud arvamuse korralduse ja vee erikasutusloa muutmise osas. Selles on välja toodud võimalikud keskkonnariskid ja ebasoodsad keskkonnamõjud, millised võivad kaasneda vee erikasutusloa muutmisega ja hüdroenergia kasutamise õiguse äravõtmisega. Vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses on jäetud need keskkonnariskid hindamata. Korralduses leiti vääralt, et elektri tootmise mittelubamine on muu hulgas motiveerivaks meetmeks, et jõuda kiiremini KMH aruande esitamise ja KMH menetluse lõpuni. Elektri 4(12)

3-17-1895 tootmise mittelubamine toob paratamatult kaasa kaebaja tegevuse lõppemise. Seega ei ole korraldusel mingit motiveerivat mõju. Kaebaja ei suuda vee erikasutusloas loetletud kohustusi ilma elektri tootmiseta täita.

3.Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Hüdroenergia kasutamise osas lõppes vee erikasutusloa kehtivus 31.12.2016. Kuigi vee erikasutusloa kehtivuse pikendamise menetlus tuleb kuni 16.06.2017 korralduse andmiseni lugeda pooleliolevaks, ei nähtu õigusaktidest, et senise vee erikasutusloa kehtivusaeg pikeneks automaatselt kuni selle pikendamise taotluse lahendamiseni. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja soovitud eesmärki. Vee erikasutusluba on ka paisutamise osas lõppenud ning kaebaja ei ole selle pikendamist taotlenud. Ilma paisutamiseks vee erikasutusluba omamata ei ole võimalik hüdroenergiat kasutada ehk vee erikasutusloa väljastamine ja ka pikendamine ilma paisutamise loata ei ole võimalik. Faktiline ja õiguslik olukord on selline, et kaebajal ei ole enam võimalik saada Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks vee erikasutuse õigust läbi vee erikasutusloa kehtivusaja pikendamise. Võimalik on vaid uue vee erikasutusloa väljastamine, kuid see haldusmenetlus on alles pooleli.
4.AS Kunda Nordic Tsement palus jätta kaebus läbi vaatamata, sest vee erikasutusloa pikendamist pole enam võimalik saavutada. Kui kaebus vaadatakse läbi sisuliselt, siis on see põhjendatud tühistamisnõude osas, sest KKA on korralduse andnud ebapiisava teabe põhjal. Kui kaebaja jätab paisutamisega seotud kohustused täitmata ja pais likvideeritakse, kahjustab see oluliselt kolmanda isiku huve. Vastustaja oleks pidanud KMH tulemuste selgumiseni vee erikasutusloa pikendamise menetluse peatama.
5.Tallinna Halduskohus jättis 17.01.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. VeeS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Vastustaja leidis õigesti, et tegemist on kahe erineva loakohustusliku tegevusega, mis võivad, kuid ei pea olema omavahel seotud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja majandustegevuse teostamiseks (hüdroenergia tootmine) on vaja vee erikasutusluba nii paisutamiseks kui hüdroenergia kasutamiseks. Kaebajale oli VeeS ja määruse nr 18 alusel väljastatud vee erikasutusluba kehtivusega 11.02.2008-11.02.2013. Kaebaja esitas 31.12.2012 KKA-le taotluse uue vee erikasutusloa saamiseks. Seoses sellega algatas KKA 24.04.2014 KMH. Kaebaja vaidlustas KMH algatamise otsuse kohtus, kuid kaebus jäi rahuldamata (haldusasi nr 3-14-51675). KKA on 11.02.2008 loa kehtivust korduvalt pikendanud: 28.04.2014 korraldusega kuni KMH menetluse eeldatava lõpuni 31.12.2015 ning 31.12.2015 korraldusega kuni 30.12.2016. KKA 30.12.2016 korraldusega pikendati luba paisutamist puudutavas osas kuni 30.06.2017, kuid pärast selle korralduse kehtetuks tunnistamist vaideotsusega andis KKA käesolevas asjas vaidlustatud 16.06.2017 korralduse. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et vee erikasutusluba ei saa osaliselt pikendada. Tallinna Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud 02.01.2018 määruses, et kohtupraktika ja õigusaktid ei välista loataotluse osalist rahuldamist. Ka määruse nr 18 § 17 lg-t 1 pole põhjust tõlgendada viisil, et olemasoleva loa pikendamine on võimalik üksnes tervikuna või üldse mitte. Arvestades, et kaebaja soovitud hüdroenergia kasutamise 5(12)

3-17-1895 eelduseks tulenevalt looduslikest tingimustest on Kunda jõe paisutamine Kunda III paisul, on selge, et ilma paisutamiseks vee erikasutusluba omamata ei ole võimalik hüdroenergiat kasutada. VeeS § 9 lg 101 p 3 näeb ette võimaluse vee erikasutusloa nõudeid muuta, kui sellega määratud tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi ning avalik huvi loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse. Vee erikasutusloa pikendamise küsimuse otsustamise menetlus on erikasutusloa muutmise menetlus ning lisaks VeeS nõuetest tuleb lähtuda ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 5 ja 6 põhimõtetest. Taotluse osalise rahuldamise korral tuleb välja selgitada taotleja seisukoht küsimuses, kas juhul, kui tema taotlust ei rahuldata tervikuna, ei soovi ta ka loa andmist osalisena (Riigikohtu 04.03.2015 otsus nr 3-3-1-74-14). Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus ka osaline vee erikasutusloa pikendamine vastab kaebaja huvidele. Paisutuse säilitamine kahjustab kaebaja huvisid vähem kui loa tervikuna pikendamata jätmine. Paisutamisloa pikendamata jätmisel tuleks kaebajal paisutus likvideerida ja hiljem hüdroenergia kasutamiseks loa saamisel see jälle üles ehitada. Selline käitumine oleks ilmselgelt majanduslikult ebamõistlik. Kaebaja esitas alles 17.07.2017 vaides selge väite, et vee erikasutusloa osaline pikendamine ei vasta tema tahtele. Õigusaktidest ei tulene haldusorganile kohustust pikendada senist vee erikasutusluba uue loa taotlemise ajaks. Haldusorganil on lai kaalutlusõigus. KKA peab lähtuma eelkõige VeeS mõttest ja hindama, kas soovitud tegevuse jätkamine senisel kujul on õigusaktidega kooskõlas, kas vee erikasutusloa väljastamise ajahetkega võrreldes muutunud asjaolud võivad tingida pikendamisest keeldumise ning kas on tõenäoline saada uus vee erikasutusluba senisel kujul. Kuna pikendamise taotlus on esitatud õigeaegselt, taotluse osas tehtud otsustused olid tähtaegselt vaidlustatud ning faktiline olukord seoses hüdroenergia kasutamise võimalikkusega ei ole vahepealsel ajal muutunud (paisutust ei ole likvideeritud ega tehtud õiguspärast korraldust selle likvideerimiseks), ei saa väita, et vee erikasutusloa pikendamine oleks tagasiulatuvalt võimatu. Kaebuses korralduse sisu osas esitatud vastuväidete puhul nõustub kohus 16.06.2017 korralduse ja 25.08.2017 vaideotsuse põhjendusega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Korralduse p-des 2.10-2.24 on selgelt põhjendatud, miks on keskkonnakaitse ja eriti kahjulike keskkonnamuudatuste vältimiseks vajalik vee erikasutusloa pikendamisest keelduda hüdroenergia kasutamise osas. Vastustaja on veenvalt ja tõenditele tuginedes ära näidanud nii keskkonnariskid kui kahjulikud keskkonnamõjud ning nende seose hüdroenergia tootmise senisel kujul jätkamisega. Kaebaja ei ole suutnud neid väiteid kohtumenetluses ümber lükata ja on sisuliselt nõustunud sellega, et olukorda parandaksid vastustaja väljapakutud meetmed. Vastustaja on ära näidanud, et hüdroenergia tootmiseks seni kasutatav tehnoloogia ei võimalda vältida veetaseme ja vooluhulkade perioodilist kõikumist paisust allpool ning see mõjutab negatiivselt kaitsealuseid elupaiku ja vee-elustikku. Vee erikasutusloa pikendamise otsuse tegemisel ei ole tegemist KMH kohustusega haldusmenetlusega. Haldusorgan võib oma uurimiskohustusele tuginedes kasutada kõiki piisavalt usaldusväärseid ja asjakohaseid materjale. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt vastustajale 29.01.2017 kinnitamiseks esitatud KMH aruande eelnõu on asjakohane materjal. Kuigi vastustaja ei kinnitanud seda aruannet ja palus seda täiendada, võis vastustaja siiski kasutada aruandes elektritootmise negatiivse mõju kohta toodud järeldusi. Ka kaebaja on sisuliselt möönnud, et praegusel kujul hüdroenergia tootmisel ei ole tagatud keskkonna 6(12)

3-17-1895 täieulatuslik kaitse ning aastas esineb mitmeid juhtumeid, kus vee erikasutusloa nõuded ei ole täidetud. KMH menetluse venimine ei olnud põhjustatud vastustaja tegevusest. Asjakohatud on kaebaja etteheited, et vastustaja jättis eksperdi litsentsi pikendamata. Litsentsi väljastab Keskkonnaministeerium, mitte vastustaja. Litsentsi pikendamata jätmise põhjustas see, et ekspert ise loobus taotlusest. Kaebaja vaidlustas KMH algatamise otsuse ja võttis sellega riski, et vee erikasutusluba võib menetluse venimise tõttu kaotada kehtivuse. Vastustaja on kaebajale korduvalt vastu tulnud ja pikendanud KMH läbiviimiseks vajalikke tähtaegu. Veenvad ei ole kaebaja väited, et vee erikasutusloa pikendamata jätmine põhjustab tema vältimatu pankroti ja seetõttu pole tal võimalik täita paisutusega seotud kohustusi. Tõene on kaebaja väide, et tal ei ole muid püsivaid tulu teenimise allikaid kui elektrienergia tootmine, kuid tähtajaliste vee erikasutuslubade omajad peavad arvestama võimalusega, et nende lubasid ei pikendata senistel tingimustel. Ka kalalifti ehitamine ei andnud kaebajale õiguspärast ootust, et luba igal juhul pikendatakse. Kalalifti ehitamise näol oli tegemist paisutusõigusega kaasneva seadusest tuleneva kohustuse täitmisega. Kaebaja oli teadlik oma hüdroelektrijaama asumisest Kunda jõel ja Natura 2000 alal ning sellega seotud erinõuetest majandustegevuse arendamiseks. Kaebaja pidi arvestama võimalike täiendavate kulutustega. Kaebaja soovib pigem KMH menetluse venimist. Selle põhjuseks on eelkõige soov maksimeerida oma võimalik majanduslik tulu elektrienergia tootmisest enne uue vee erikastutusloa saamise võimaluse ja selle saamiseks vajalike tingimuste selgumist. Vastustaja ei saa vana loa pideva pikendamise teel luua kaebajale teiste energiatootjatega võrreldes eelistingimusi ning lubada kaebajal oma tegevusega ohustada keskkonda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.IMG Energy OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 17.01.2019 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Õige pole halduskohtu seisukoht, et kohtupraktika ja õigusaktid ei välista olemasoleva vee erikasutusloa osalist pikendamist. Kuna kaebaja majandustegevus seisneb elektrienergia tootmises ja müügis, on üheselt mõistetav, et 11.02.2008 luba oli antud nii jõe paisutamiseks kui hüdroenergia kasutamiseks. Määruse nr 18 § 17 lg 1 sätestab, et kui on esitatud põhjendatud taotlus ning vee erikasutusloa omanik on esitanud uue vee erikasutusloa taotluse olemasoleva vee erikasutusloa kehtivuse ajal, siis pikendab KKA olemasoleva loa kehtivust. Konkreetsel juhul olid eelnimetatud tingimused täidetud ning KKA pidi luba pikendama. Tal puudus kaalutlusõigus vastupidise otsuse tegemiseks. Tegemist oli loa pikendamise, mitte andmise menetlusega. Ka sel põhjusel polnud loa osaline pikendamine lubatav. Halduskohus leidis vääralt, et ka loa osaline pikendamine on kaebaja huvides. Loa osaline pikendamine on kaebajale samaväärne loa pikendamata jätmisega, sest kaebaja ei saa tegeleda oma majandustegevusega. Kaebajal on suuremahulised rahalised kohustused. Vee erikasutusloa väljastamise ajahetkega võrreldes polnud loe pikendamise otsustamise ajaks faktilised asjaolud muutunud. Tegemist oli Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga varasemate loa pikendamiste ajal. Kaebaja hüdroelektrijaama turbiinide töörežiim mõjutab veetaset üksnes vee erikasutusloas lubatud määral ja on samal põhimõttel töötanud viimased 15 aastat. Kaebaja suhtes on läbi viidud üksnes 2, äärmisel juhul 3 rikkumismenetlust, kuid need on käesolevaks ajaks aegunud. Väide kahjuliku mõju kohta on hüpoteetiline, sest looduslik veetase jões kõigub nii paisust ülal- kui allavoolu. Selleks, et tuvastada, kas kaebaja elektritootmine põhjustab Kunda jõe alamjooksul kahju, on vajalik KMH läbiviimine. Kuni 7(12)

3-17-1895 KMH menetluse alguseni oli ainsaks teemaks kalade ränne ja paisu takistav mõju kaladele ning seetõttu ehitasid kaebaja ja AS Kunda Nordic Tsement kalalifti. Alles viimastel aastatel on lisandunud veetaseme kõikumise teema ja see on täielikult uurimata. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ei ole nende seisukohad jõe probleemistiku osas järjepidevad. Vastustaja algatas 24.04.2014 KMH hindamise, sest tal puudus veendumus, et hüdroenergia kasutamisel on mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele välistatud. KMH menetlus pole lõppenud ning jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on vastustaja leidnud, et elektrienergia tootmise lõpetamine mõjutab keskkonda pigem positiivselt. Samas ei ole välistatud, et võidakse leida sobivad lahendused ebasoovitava keskkonnamõju vältimiseks. Korralduses ei ole viidatud tõenditele, millistega oleksid keskkonnariskid ja kahjulikud keskkonnamõjud tõendatud. Hindamata on jäetud ka keskkonnamõjud, mis kaasnevad vee erikasutusloa muutmisega. Ühegi õigusaktiga pole kooskõlas vaidlustatud korralduses toodud põhjendus, justkui oleks hüdroenergia tootmise äravõtmise õigus kaebajale motiveerivaks meetmeks, et jõuda kiiremini KMH aruande esitamiseni. Kohus tugines otsuses vääralt vastustaja väitele, et kaebaja suhtes on esitatud hulgaliselt kaebusi. Vastustaja pole neid kaebusi kohtule tõendina esitanud, nende sisu pole kaebajale ja kohtule teada ning need on esitatud aasataid enne vaidlustatud korralduse tegemist. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et veetaseme kõikumistel on väga erinevad põhjused. Veetase on kõikumises nii looduslikult kui ka Kunda Nordic Tsement AS ja Estonian Cell AS tegevuse tõttu. Kohus leidis ebaõigesti, et vastustaja oli õigustatud tuginema tema enda poolt tagastatud KMH aruande eelnõule. Olukorras, kus vastustaja on eelnõu tagasi lükanud nõudega seda täiendada ja muuta, ei ole põhjendatud sellele tuginemine valikuliselt. Eelnõu koostanud eksperdi EP litsents kaotas kehtivuse ja kaebaja oli sunnitud otsima uue eksperdi, kes parandaks eelnõu puudused. Uus ekspert RK leidis, et olemasoleva dokumendi parandamine ei ole võimalik ning KMH protsessi tuli sisuliselt alustada otsast peale ja koostada uus KMH aruanne. Halduskohus jättis põhjendamatult asja juurde võtmata ekspert EP e-kirja, kus ta tõi välja põhjused, miks ta võttis litsentsi pikendamise taotluse tagasi. Sealt nähtub, et see polnud tema vabatahtlik tegevus, vaid toimus KKA tegevuse tõttu, kes soovis, et ekspert avaldaks neile sobivaid seisukohti. Kunda jõgi kanti Natura 2000 võrgustikku 2004. aastal, kuid hüdroelektrijaam käivitati juba 2003. aastal. KKA töötab pidevalt välja uusi määrusi, millega karmistab keskkonnanõudeid ja ahendab ettevõtluse võimalusi. 2013. aastal kohustati kaebajat ehitama kalapääsu. Kui kaebaja oleks siis teadnud, et kalalifti ehitamine pole piisav meede, ei oleks ta seda investeeringut teinud. Olukorras, kus vastustaja on kaebajale 2013. aastal kinnitanud, et kalalifti ehitamisega on keskkonnanõuded täidetud, on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus vee erikasutusloa pikendamisele. Kuigi kohus luges tõeseks kaebaja väite, et elektrienergia tootmine on kaebaja ainuke majandustegevus, ei pidanud kohus arusaamatul põhjusel veenvaks kaebaja seisukohta, et vee erikasutusloa pikendamata jätmine põhjustab kaebaja pankroti. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et kaebaja soovib KMH menetlusega venitada. Seoses KKA ja Keskkonnainspektsiooni tegevusega on kaebaja 2018. a juunist lõpetanud hüdroenergia tootmise. Keskkonnainspektsioon tegi 08.09.2017 ettekirjutuse nr 357 lõpetada Kunda jõel hüdroenergia kasutamine. Tänaseks on ettevõtte tegevus sisuliselt lõppenud, pank ütles laenulepingu üles, Eesti Energia AS lülitas võlgnevuste tõttu välja elektrivarustuse 8(12)

3-17-1895 Kunda III paisul, tasumata on hoonestusõiguse tasud vallale. Elektri puudumise tõttu jaama automaatika ei tööta ja vesi voolab üle paisu serva, samuti ei tööta elektri puudumise tõttu kalalift, silla varjed jäätuvad. Pais on hooldamata ja sinna koguneb looduslik saaste.

7.Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes oma haldusaktides toodud seisukohtade juurde. Vaidlustatud korralduses on välja toodud, kuidas mõjutab kaebaja tegevus Kunda jõe hüdroloogilist režiimi: selleks, et kaebaja saaks hüdroenergiat elektrienergia tootmiseks kasutada, on vajalik jõevee juhtimine turbiinidele. Kuna kaebaja toodab elektrienergiat mittereguleeritavate labadega turbiinidega ja paisul puudub varjade reguleerimise automaatne juhtimissüsteem, toimub vee tsükliline kogumine paisu taha. See toob kaasa perioodilise veetasemete ja vooluhulkade kõikumise allpool paisu, seda eriti jõe väiksemate vooluhulkade korral, mis mõjutab oluliselt negatiivselt vee-elustikku allpool Kunda III paisu. Kaebaja ei ole teinud midagi, et jõe veerežiimi kõikumisi ära hoida. Võimalik oleks paigaldada reguleeritavate labadega turbiinid ja automaatne varjade juhtimissüsteem. Kunda III paisul hüdroenergia kasutamise mõju vee-elustikule on selgitatud ka 24.04.2014 KMH algatamise kirjas. Sealt nähtub, et hüdroenergia kasutamisega kaasnev hüdroloogilise režiimi ebastabiilsus on allpool paisu eeldatavalt otseselt hukatuslik ning piisab vaid ühest lühiajalisest veevoolu sulgemisest paisul, et lõheliste mari kudepesades allpool paisu häviks. Kaebaja on möönnud, et voolukatkestusi esineb. Kaebaja ei saa tugineda asjaolule, et varasemalt on vee erikasutusluba pikendatud. Vastustajal on selle hetkega võrreldes oluliselt rohkem teavet ja uuringuid, mis kinnitavad, et kaebaja tegevusel on negatiivne mõju looduskeskkonnale, sh on selgunud, et kaebaja ei suuda toota elektrit ilma veetaset kõigutamata. Vastustaja andis kaebajale piisavalt aega ja võimalusi viia KMH lõpuni. Loa osalise pikendamise otsustamiseks ei pidanud ära ootama KMH tulemusi. Kaebaja tegi KMH menetluse käigus ettepaneku viia KMH lõpule alles 2019. a lõpuks, saades kogu vahepealseks ajaks vee erikasutusloa. See oli selgelt ebamõistlik ja keskkonnakaitse eesmärkidest lähtuvalt vastuvõetamatu. KMH algatati juba 2014. a-l. Praegusel hetkel puudub isegi KMH juhtekspert ja ekspertrühma koosseis ei ole teada. Kaebaja ei ole KMH lõpule viimisega tegelenud alates märtsist 2017. Asjaolu, et kaebaja tegevus jõe režiimi mõjutab, on võimalik tuvastada mitmel moel. Olukorras, kus kaebaja KMH-d lõpuni ei vii, ei saa eeldada, et vastustaja lubab jätkuda tegevusel, mis võib Natura 2000 ala negatiivselt mõjutada. Vastustaja ei ole takistanud KMH lõpule viimist. Ekspert EP e-kiri ei ole asjakohane tõend. Kaebajal puudus õiguspärane ootus, et vee erikasutusluba pikendatakse. Luba oli tähtajaline. Ajutise meetmena on vastustaja pikendanud seda luba seitse korda. Seda põhjusel, et uue loa menetlus oli pooleli ning kaebaja oli koostamas KMH aruannet. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et ta saab jätkata loa pikendamise teel tegevust piiramatu aja jooksul. Kaebaja ei saa kasutada kalapääsu ettekäändena kuus aastat pärast selle rajamist. Õiguspärase ootuse juures pole asjakohased ka kaebaja viited pankrotile ja suurtele rahalistele kohustustele. Kaebajal on seadusest tulenev kohustus hoida rajatis korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9(12)

3-17-1895

9.Ringkonnakohus on andnud kaebuse kohta esmase hinnangu 02.01.2018 esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruses. Selleks ajaks oli esitatud valdav osas tõenditest. Ringkonnakohus jääb ka apellatsioonkaebust läbi vaadates määruses toodud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus leidis eelnimetatud määruses kokkuvõtvalt järgmist. Kunda III pais jääb looduskaitseliste piirangutega alale ning uue vee erikasutusloa andmise otsustamiseks tuleb eelnevalt lõpuni viia KKA 24.02.2014 kirjaga algatatud KMH menetlus. Olenemata sellest, kas olulise viivituse KMH menetluse lõpuleviimisel on põhjustanud kaebaja tegevus või mitte, ei saanud kaebajal selle menetluse pooleliolekust tekkida õiguspärast ootust, et temale varasemalt väljastatud vee erikasutusluba pikendatakse kuni uue loa väljastamiseni senisel kujul ja ilma sisulise kaalumiseta. Paisutamise osas loa pikendamine ei tähenda samas, et luba tulnuks vältimatult pikendada ka hüdroenergia kasutamise osas. Riigikohtu 04.03.2015 otsusest nr 3-3-1-74-14 ei järeldu, et vee erikasutusluba poleks võimalik pikendada üksnes osaliselt. Ka määruse nr 18 § 17 lg-t 1 ei ole põhjendatud tõlgendada viisil, et olemasoleva loa pikendamine on võimalik üksnes tervikuna. VeeS § 9 lg 101 p 3 näeb ette võimaluse vee erikasutusloa nõudeid muuta, kui sellega määratud tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi, ning avalik huvi loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse. KKA ei ole loobunud KMH menetluse läbiviimisest, vaid ei ole sisuliselt üksnes pidanud võimalikuks senist erikasutusluba veelkord ilma KMH menetlust läbi viimata pikendada. Vee erikasutusloa osaline pikendamine on kooskõlas kaebaja huvidega ehk kahjustab tema õigusi vähem kui loa tervikuna pikendamata jätmine. KKA on 16.06.2017 korralduses ja 25.08.2017 vaideotsuses asjakohaselt rõhutanud, et kaebaja poolt Kunda III paisul hüdroenergia tootmiseks seni kasutatav tehnoloogia (s.o turbiinide labad on mittereguleeritavad ja puudub varjade reguleerimise automaatne juhtimissüsteem – seda kinnitab nt TT, MP. Veetaseme mõõtmine Kunda jõel ja voolurežiimi analüüs, Tartu 2015, lk 21-23) ei võimalda tegelikkuses vältida veetasemete ja vooluhulkade perioodilist kõikumist paisust allpool, mis mõjutab negatiivselt kaitsealust vee-elustikku ja elupaiku. Kaebaja esitatud KMH aruande 29.01.2017 eelnõust nähtub, et senine paisutus Kunda III paisul ja hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks võivad omada olulist negatiivset mõju loodusala kaitse-eesmärkidele ja vee-elustikule. Projektis on ainsaks reaalseks alternatiiviks peetud nn null-alternatiivi, mis seisneb uue vee erikasutusloa andmata jätmises. Ekspert RK on hüdroenergia kasutamise lõpetamisega eeldatavalt kaasnevaid ebasoodsaid keskkonnamõjusid seostanud üksnes hinnanguga, et kaebaja lõpetaks oma tegevuse täielikult ja seeläbi lakkaks ka paisutus ja sellega seonduvad vajalikud tegevused (paisu hooldus ja kalalifti töö). Arvamusest ei nähtu aga, et paisutuse säilitamine ja vee erikasutusloaga ettenähtud veerežiimi järgimine poleks hüdroenergia kasutamiseta tehniliselt võimalik. Seejuures on ekspert tõdenud, et KKA 16.06.2017 korralduses toodud argumendid on asjakohased, sest kaebaja ei ole täitnud vee erikasutusloaga seatud tingimusi ning kaebaja peab stabiilse veetaseme ja sobiva vooluhulga tagamiseks viivitamata teostama investeeringuid. Paisutuse nõuetekohasena hoidmiseks ja hüdroelektrijaama töökorra tagamiseks tuleb kaebajal teha püsivaid kulutusi. On usutav, et hüdroelektrijaama töö pikemaks ajaks seiskumise korral ei pruugi kaebajal olla enam võimalik tagada Kunda III paisu vajalikku hooldust ja äriühing võib oma tegevuse lõpetada. Hüdroenergia senisel kujul kasutamisega kaasnevaid olulisi ja tõenäolisi keskkonnariske arvestades ei saa nimetatud asjaolu aga õigustada hüdroenergia 10(12)

3-17-1895 kasutamise jätkamist sisuliselt määramata ajaks. KKA on kogunud piisavalt teavet, mille alusel hinnata, et kaebaja senine tegevus omab olulist negatiivset mõju Kunda jõe kaitsealusele vee-elustikule ja elupaikadele. Kaebaja pidi oma tegevust planeerides arvestama muu hulgas võimalusega, et senist vee erikasutusluba enam korduvalt või ettevõtja taotletud mahus ei pikendata.

10.Kaebaja on vaidlustanud üksnes 16.06.2017 korralduse resolutsiooni p 3, millega jäeti vee erikasutusluba pikendamata hüdroenergia kasutamist puudutavas osas. Ringkonnakohus leiab, et selle punkti sisulist õiguspärasust ei saa antud juhul mõjutada asjaolu, kas vastustaja oleks pidanud vee erikasutusloa pikendamist keelduma tervikuna või mitte. Vastustaja on väljendanud selgelt oma seisukohta, et kuni KMH aruande koostamiseni ei ole hüdroenergia kasutamine Kunda jõel lubatud. Kaebajale selgus juba KKA 30.12.2016 korraldusest, et vastustaja peab võimalikuks üksnes paisutamise jätkumist. Kaebaja sai KKA sellele seisukohale esitada oma vastuväiteid. Samuti oli KKA-le teada, et kaebaja majandustegevus seisneb elektrienergia tootmises ning hüdroenergia kasutamise osas vee erikasutusloa pikendamata jätmisel ei saa kaebaja oma tegevust jätkata. Kõike eeltoodut silmas pidades pole alust arvata, et kui KKA oleks olnud kohustatud vee erikasutusloa pikendamise osas võtma ühtse seisukoha nii paisutamise kui ka hüdroenergia kasutamise osas, oleks ta andnud korralduse mõlema erikasutuse pikendamise kohta. Seega puudub vajadus analüüsida pikemalt kaebaja väiteid selle kohta, kas loa pikendamata jätmine üksnes hüdroenergia kasutamise osas oli lubatav. Ringkonnakohus märgib veel, et toetab jätkuvalt KKA seisukohta, et ka üksnes paisutamise lubamine oli siiski kaebaja huvides. Pärast 16.06.2017 korralduse andmist ei saanud kaebaja küll tegutseda oma tegevusvaldkonnas, kuid vastustaja poolt oli mõistlik eeldada, et kaebaja siiski soovib pärast KMH menetluse läbimist ja uue vee erikasutusloa väljastamist Kunda jõel elektrienergia tootmisega jätkata. Seega oli kaebaja huvides lubada paisu säilimiseks jätkuvalt paisutamist, sest paisu olemasolu on elektrienergia tootmiseks vajalik. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kaebaja huviks ei olnud elektrienergia tootmise kiire taastamine, sest nähtuvalt KKA vastusest apellatsioonkaebusele, on KMH menetluses alates 2017. a märtsist seiskunud. Pärast 16.06.2017 korralduses toodud tähtaega kaebaja enam paisutamise osas vee erikasutusloa pikendamist ei taotlenud ning on käesolevaks ajaks Kunda III paisul igasuguse tegevuse lõpetanud.
11.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kuni uue vee erikasutusloa andmiseni peab vastustaja igal juhul vana loa kehtivust pikendama. Kaebajale väljastati 11.02.2008 tähtajaline vee erikasutusluba. Kaebaja õiguspärane ootus ei saa olla suunatud selle loa korduvale pikendamisele. Määruse nr 18 § 17 lg 1 mõtteks ei ole vana loa pikendamine määramata aja jooksul. Norm sätestab, et olemasolevat vee erikasutusluba pikendatakse „põhjendatud taotluse alusel“. Olukorras, kus kaebaja ei olnud suutnud enam kui neli aastat pärast 11.02.2008 loa kehtivusaja lõppu esitada nõuetekohast KMH aruannet, asus vastustaja põhjendatult hindama kaebaja järjekordse taotluse põhjendatust põhjalikumalt kui varasemalt. Mida enam venis KMH aruande esitamine, seda tõenäolisemaks muutus risk, et veekeskkond võib saada pöördumatult kahjustatud. Asjaolu, et samadel tingimustel oli elektrienergiat toodetud juba 15 aastat, ei tähenda, et vastustaja pidi võimalikest keskkonnariskidest jätkuvalt mööda vaatama. Kaebajale ei tekitanud õiguspärast ootust ka kalalifti ehitamine, sest tegemist oli paisutamisega kaasneva nõudega. Õiguspärasele ootusele tuginedes ei saa kaebaja nõuda, et õiguslik regulatsioon, mis puudutab Kunda jõe hoiuala tingimusi, ei muutuks. Keskkonnaalane teadlikkus ajas muutub. Tehakse uusi uuringuid, kust selguvad teatud 11(12)

3-17-1895 keskkonnahäiringute eeldatavad põhjused. Elektritootmise negatiivne mõju vee-elustikule ilmnes ka kaebaja poolt esitatud KMH aruande eelnõust. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kuigi KKA hinnangul vajas aruanne täiendamist, oli vee erikasutusloa pikendamise otsustamisel võimalik kasutada puudustega aruandes toodud andmeid.

12.Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud EP 12.06.2018 ekirja. Vastustaja märgib õigesti, et käesoleva haldusasja läbivaatamisel ei ole määrav, miks loobus KMH aruannet koostanud ekspert litsentsi pikendamise taotlusest.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium