Keskkonnaõigus › Vesi

3-17-1895 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-1895 ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärki. Kuna IMG Energy OÜ ei ole pidanud kinni KMH aruande koostamiseks antud tähtaegadest ning KKA-l puudub veendumus, et negatiivne mõju alale on välistatud, ei ole hüdroenergia kasutamise osas vee erikasutusloa pikendamine põhjendatud; 4) 11.02.2008 vee erikasutusloa algne kehtivusaja lõpp oli 11.02.2013, KKA on pikendanud luba korduvalt juba 4 aastat ja 3 kuud selle algsest kehtivusasja lõpu kuupäevast. Sellest 2,5 aastat on IMG Energy OÜ toonud põhjenduseks KMH protsessi; 5) keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ § 6 lg 2 sätestab, et kalade turbiinidesse või muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks tuleb paigaldada võre, mille avade laius ei ületa 25 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. IMG Energy OÜ on paigaldanud 26 mm avade laiusega kalavõre, mis ei vasta kehtestatud nõuetele. KKA poolt tellitud kalapääsude efektiivsuse hindamise aruande kohaselt ei takista selline võre oluliselt kuni 25 cm pikkuste kalade läbipääsu; 6) Kunda jõe hüppeliselt muutuvate vooluhulkade probleemile on tähelepanu pööratud mitmel korral. Ajavahemikul 23.11.2011-10.07.2013 on Keskkonnainspektsiooni saabunud kokku 27 kaebust seoses veetaseme alanemisega Kunda jõu alamjooksul Lontova silla juures. Keskkonnainspektsioon alustas 28.09.2016 väärteomenetluse vee erikasutusloas sätestatud nõuete rikkumise tunnustel; 7) kuigi hüdroenergia mittekasutamisel ei saa peibutusvoolu puudumise tõttu töötada ka kalalift, on vee-elustiku ja veerežiimi seiskohast olulisem jõe stabiiline veerežiim ja ühtlane vooluhulk, eriti arvestades, et kalalifti ei ole siiani kasutatud eesmärgipäraselt. Kalapääsude efektiivsuse hindamise aruande kohaselt on 2015. aastal Kunda jõe III paisu kalalifti vaatlusel tuvastatud mitmed ehituslikud ja hooldusprobleemid. Paisude juures, kus toimub veevõtt majandustegevuseks, on probleemiks vee liigvähendamine, mis halvendab kalapääsu funktsioneerimist. Kalalifti töö paremaks muutmiseks pole siiani ettevalmistusi tehtud ja konkreetseid meetmeid pole välja töötatud ka KMH käigus. Asjaolu, et kalade läbipääs on tegelikkuses tagamata, on vastuolus veeseaduse (VeeS) § 17 lg-ga 4; 8) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 11 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnariski kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. Vee erikasutusloa pikendamata jätmine hüdroenergia kasutamise osas on kohane ettevaatusmeede. Esineb keskkonnahäiringu tekkimise võimalus, mida tuleb vähendada. IMG Energy OÜ esitas KKA 16.06.2017 korraldusele vaide, mis jäi 25.08.2017 vaideotsusega rahuldamata.

3-17-1895 majandustegevus seisneb elektrienergia tootmises ja müügis, mistõttu puudub tal võimalus ja huvi kasutada vee erikasutusluba üksnes paisutamiseks. Nimetatud asjaolu on vastustajale teada. Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ § 17 lg-st 1 tuleneb, et põhjendatud taotluse korral puudub KKA-l kaalutlusruum vee erikasutusloa pikendamiseks või pikendamata jätmiseks. Kaebajal on õiguspärane ootus vee erikasutusloa pikendamiseks nii paisutamiseks kui hüdroenergia kasutamiseks, mis tuleneb sellest, et 2003. aastal nõudis KKA kaebajalt kalapääsu ehitamist. See valmis kaebaja ja AS Kunda Nordic Tsement ühisprojektina ning selle rajamine maksis ca 500 000 eurot. Kunda jõgi kuulub Natura 2000 võrgustikku alles aastast 2004, kuid hüdroelektrijaam käivitati juba 2003. aastal. Kaebaja täitis eelmise vee erikasutusloa saamiseks kõik seaduses sätestatud nõuded ning keegi ei viidanud sellele, et juba mõne aasta pärast on vaja saavutada Natura 2000 võrgustikku kuuluva jõe hea looduslik keskkond. Kui kaebaja oleks 2012. aastal teadnud, et kalapääs ei ole piisav, poleks ta investeeringut teinud. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole vastustaja poolt välja selgitatud, tegemist on üksnes oletusega, et hüdroenergia kasutamise lõpetamine tagab stabiilsema veetaseme. Turbiinide töörežiim mõjutab veetaset üksnes vee erikasutusloas lubatud viisil ning sel viisil on turbiinid töötanud juba viimased 15 aastat. Varasemalt ei ole KKA erikasutusloa pikendamisest eeltoodud põhjustel keeldunud. Veetaseme kõikumist põhjustavad ka Kunda Nordic Tsement AS ja Estonian Cell AS. Erinevalt eelnimetatud äriühingutest ei võta kaebaja jõest vett ära ega lisa seda juurde. Alles KMH menetluse käigus selgub, kas ja mida on vaja hüdroelektrijaama senises tootmissüsteemis muuta. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et kaebaja peaks poolelioleva KMH käigus paigutama reguleeritavate labadega turbiinid. See läheks kaebajale maksma ca 200 000 eurot. Vaidlustatud korraldusest ja vaideotsusest nähtub, et vastustajal on tekkinud põhjendamatu arvamus, et kaebaja paneb veevoolu läbi paisu seisma ja asub vett paisu taha koguma, et seda hiljem läbi paisu lasta. Tegelikkuses see nii ei toimu. Vett lastakse läbi paisu ühtlaselt, sest nii töötab elektrijaam paremini. Elektrijaam on kogu aeg töös ning vesi voolab pidevalt läbi turbiinide. Küsimus on vaid koguses, kui palju vett sekundis läbi turbiinide voolab. Kuna pealevool sõltub looduslikest oludest ning ülemises bjefis (paisul) tuleb hoida vee erikasutusloaga kindlaks määratud veetaset, ei saa kaebaja lasta läbi turbiinide oluliselt vähem vett, kui on pealevool paisul, ega ka oluliselt rohkem. Vee läbivoolu seiskumine saab juhtuda kahel juhul: avarii või looduslik põuaperiood, mil vett on nii vähe, et looduslik pealevool ei taga turbiini tööd. Kunda jõel on paisutamine ja hüdroenergia tootmine toimunud 15 aastat ning kogu selle aja jooksul on kaebaja suhtes läbi viidud kaks haldusmenetlust. Seega pole õige vastustaja väide, et kaebajaga on olnud aastate jooksul palju probleeme. Tõendamata on viide 27 kaebusele. Litsentseeritud ekspert Riin Kutsar on koostanud arvamuse korralduse ja vee erikasutusloa muutmise osas. Selles on välja toodud võimalikud keskkonnariskid ja ebasoodsad keskkonnamõjud, millised võivad kaasneda vee erikasutusloa muutmisega ja hüdroenergia kasutamise õiguse äravõtmisega. Vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses on jäetud need keskkonnariskid hindamata. Korralduses leiti vääralt, et elektri tootmise mittelubamine on muu hulgas motiveerivaks meetmeks, et jõuda kiiremini KMH aruande esitamise ja KMH menetluse lõpuni. Elektri 4(12)

3-17-1895 tootmise mittelubamine toob paratamatult kaasa kaebaja tegevuse lõppemise. Seega ei ole korraldusel mingit motiveerivat mõju. Kaebaja ei suuda vee erikasutusloas loetletud kohustusi ilma elektri tootmiseta täita.

3-17-1895 eelduseks tulenevalt looduslikest tingimustest on Kunda jõe paisutamine Kunda III paisul, on selge, et ilma paisutamiseks vee erikasutusluba omamata ei ole võimalik hüdroenergiat kasutada. VeeS § 9 lg 101 p 3 näeb ette võimaluse vee erikasutusloa nõudeid muuta, kui sellega määratud tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi ning avalik huvi loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse. Vee erikasutusloa pikendamise küsimuse otsustamise menetlus on erikasutusloa muutmise menetlus ning lisaks VeeS nõuetest tuleb lähtuda ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 5 ja 6 põhimõtetest. Taotluse osalise rahuldamise korral tuleb välja selgitada taotleja seisukoht küsimuses, kas juhul, kui tema taotlust ei rahuldata tervikuna, ei soovi ta ka loa andmist osalisena (Riigikohtu 04.03.2015 otsus nr 3-3-1-74-14). Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus ka osaline vee erikasutusloa pikendamine vastab kaebaja huvidele. Paisutuse säilitamine kahjustab kaebaja huvisid vähem kui loa tervikuna pikendamata jätmine. Paisutamisloa pikendamata jätmisel tuleks kaebajal paisutus likvideerida ja hiljem hüdroenergia kasutamiseks loa saamisel see jälle üles ehitada. Selline käitumine oleks ilmselgelt majanduslikult ebamõistlik. Kaebaja esitas alles 17.07.2017 vaides selge väite, et vee erikasutusloa osaline pikendamine ei vasta tema tahtele. Õigusaktidest ei tulene haldusorganile kohustust pikendada senist vee erikasutusluba uue loa taotlemise ajaks. Haldusorganil on lai kaalutlusõigus. KKA peab lähtuma eelkõige VeeS mõttest ja hindama, kas soovitud tegevuse jätkamine senisel kujul on õigusaktidega kooskõlas, kas vee erikasutusloa väljastamise ajahetkega võrreldes muutunud asjaolud võivad tingida pikendamisest keeldumise ning kas on tõenäoline saada uus vee erikasutusluba senisel kujul. Kuna pikendamise taotlus on esitatud õigeaegselt, taotluse osas tehtud otsustused olid tähtaegselt vaidlustatud ning faktiline olukord seoses hüdroenergia kasutamise võimalikkusega ei ole vahepealsel ajal muutunud (paisutust ei ole likvideeritud ega tehtud õiguspärast korraldust selle likvideerimiseks), ei saa väita, et vee erikasutusloa pikendamine oleks tagasiulatuvalt võimatu. Kaebuses korralduse sisu osas esitatud vastuväidete puhul nõustub kohus 16.06.2017 korralduse ja 25.08.2017 vaideotsuse põhjendusega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Korralduse p-des 2.10-2.24 on selgelt põhjendatud, miks on keskkonnakaitse ja eriti kahjulike keskkonnamuudatuste vältimiseks vajalik vee erikasutusloa pikendamisest keelduda hüdroenergia kasutamise osas. Vastustaja on veenvalt ja tõenditele tuginedes ära näidanud nii keskkonnariskid kui kahjulikud keskkonnamõjud ning nende seose hüdroenergia tootmise senisel kujul jätkamisega. Kaebaja ei ole suutnud neid väiteid kohtumenetluses ümber lükata ja on sisuliselt nõustunud sellega, et olukorda parandaksid vastustaja väljapakutud meetmed. Vastustaja on ära näidanud, et hüdroenergia tootmiseks seni kasutatav tehnoloogia ei võimalda vältida veetaseme ja vooluhulkade perioodilist kõikumist paisust allpool ning see mõjutab negatiivselt kaitsealuseid elupaiku ja vee-elustikku. Vee erikasutusloa pikendamise otsuse tegemisel ei ole tegemist KMH kohustusega haldusmenetlusega. Haldusorgan võib oma uurimiskohustusele tuginedes kasutada kõiki piisavalt usaldusväärseid ja asjakohaseid materjale. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt vastustajale 29.01.2017 kinnitamiseks esitatud KMH aruande eelnõu on asjakohane materjal. Kuigi vastustaja ei kinnitanud seda aruannet ja palus seda täiendada, võis vastustaja siiski kasutada aruandes elektritootmise negatiivse mõju kohta toodud järeldusi. Ka kaebaja on sisuliselt möönnud, et praegusel kujul hüdroenergia tootmisel ei ole tagatud keskkonna 6(12)

3-17-1895 täieulatuslik kaitse ning aastas esineb mitmeid juhtumeid, kus vee erikasutusloa nõuded ei ole täidetud. KMH menetluse venimine ei olnud põhjustatud vastustaja tegevusest. Asjakohatud on kaebaja etteheited, et vastustaja jättis eksperdi litsentsi pikendamata. Litsentsi väljastab Keskkonnaministeerium, mitte vastustaja. Litsentsi pikendamata jätmise põhjustas see, et ekspert ise loobus taotlusest. Kaebaja vaidlustas KMH algatamise otsuse ja võttis sellega riski, et vee erikasutusluba võib menetluse venimise tõttu kaotada kehtivuse. Vastustaja on kaebajale korduvalt vastu tulnud ja pikendanud KMH läbiviimiseks vajalikke tähtaegu. Veenvad ei ole kaebaja väited, et vee erikasutusloa pikendamata jätmine põhjustab tema vältimatu pankroti ja seetõttu pole tal võimalik täita paisutusega seotud kohustusi. Tõene on kaebaja väide, et tal ei ole muid püsivaid tulu teenimise allikaid kui elektrienergia tootmine, kuid tähtajaliste vee erikasutuslubade omajad peavad arvestama võimalusega, et nende lubasid ei pikendata senistel tingimustel. Ka kalalifti ehitamine ei andnud kaebajale õiguspärast ootust, et luba igal juhul pikendatakse. Kalalifti ehitamise näol oli tegemist paisutusõigusega kaasneva seadusest tuleneva kohustuse täitmisega. Kaebaja oli teadlik oma hüdroelektrijaama asumisest Kunda jõel ja Natura 2000 alal ning sellega seotud erinõuetest majandustegevuse arendamiseks. Kaebaja pidi arvestama võimalike täiendavate kulutustega. Kaebaja soovib pigem KMH menetluse venimist. Selle põhjuseks on eelkõige soov maksimeerida oma võimalik majanduslik tulu elektrienergia tootmisest enne uue vee erikastutusloa saamise võimaluse ja selle saamiseks vajalike tingimuste selgumist. Vastustaja ei saa vana loa pideva pikendamise teel luua kaebajale teiste energiatootjatega võrreldes eelistingimusi ning lubada kaebajal oma tegevusega ohustada keskkonda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-1895 KMH menetluse alguseni oli ainsaks teemaks kalade ränne ja paisu takistav mõju kaladele ning seetõttu ehitasid kaebaja ja AS Kunda Nordic Tsement kalalifti. Alles viimastel aastatel on lisandunud veetaseme kõikumise teema ja see on täielikult uurimata. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ei ole nende seisukohad jõe probleemistiku osas järjepidevad. Vastustaja algatas 24.04.2014 KMH hindamise, sest tal puudus veendumus, et hüdroenergia kasutamisel on mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele välistatud. KMH menetlus pole lõppenud ning jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on vastustaja leidnud, et elektrienergia tootmise lõpetamine mõjutab keskkonda pigem positiivselt. Samas ei ole välistatud, et võidakse leida sobivad lahendused ebasoovitava keskkonnamõju vältimiseks. Korralduses ei ole viidatud tõenditele, millistega oleksid keskkonnariskid ja kahjulikud keskkonnamõjud tõendatud. Hindamata on jäetud ka keskkonnamõjud, mis kaasnevad vee erikasutusloa muutmisega. Ühegi õigusaktiga pole kooskõlas vaidlustatud korralduses toodud põhjendus, justkui oleks hüdroenergia tootmise äravõtmise õigus kaebajale motiveerivaks meetmeks, et jõuda kiiremini KMH aruande esitamiseni. Kohus tugines otsuses vääralt vastustaja väitele, et kaebaja suhtes on esitatud hulgaliselt kaebusi. Vastustaja pole neid kaebusi kohtule tõendina esitanud, nende sisu pole kaebajale ja kohtule teada ning need on esitatud aasataid enne vaidlustatud korralduse tegemist. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et veetaseme kõikumistel on väga erinevad põhjused. Veetase on kõikumises nii looduslikult kui ka Kunda Nordic Tsement AS ja Estonian Cell AS tegevuse tõttu. Kohus leidis ebaõigesti, et vastustaja oli õigustatud tuginema tema enda poolt tagastatud KMH aruande eelnõule. Olukorras, kus vastustaja on eelnõu tagasi lükanud nõudega seda täiendada ja muuta, ei ole põhjendatud sellele tuginemine valikuliselt. Eelnõu koostanud eksperdi EP litsents kaotas kehtivuse ja kaebaja oli sunnitud otsima uue eksperdi, kes parandaks eelnõu puudused. Uus ekspert RK leidis, et olemasoleva dokumendi parandamine ei ole võimalik ning KMH protsessi tuli sisuliselt alustada otsast peale ja koostada uus KMH aruanne. Halduskohus jättis põhjendamatult asja juurde võtmata ekspert EP e-kirja, kus ta tõi välja põhjused, miks ta võttis litsentsi pikendamise taotluse tagasi. Sealt nähtub, et see polnud tema vabatahtlik tegevus, vaid toimus KKA tegevuse tõttu, kes soovis, et ekspert avaldaks neile sobivaid seisukohti. Kunda jõgi kanti Natura 2000 võrgustikku 2004. aastal, kuid hüdroelektrijaam käivitati juba 2003. aastal. KKA töötab pidevalt välja uusi määrusi, millega karmistab keskkonnanõudeid ja ahendab ettevõtluse võimalusi. 2013. aastal kohustati kaebajat ehitama kalapääsu. Kui kaebaja oleks siis teadnud, et kalalifti ehitamine pole piisav meede, ei oleks ta seda investeeringut teinud. Olukorras, kus vastustaja on kaebajale 2013. aastal kinnitanud, et kalalifti ehitamisega on keskkonnanõuded täidetud, on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus vee erikasutusloa pikendamisele. Kuigi kohus luges tõeseks kaebaja väite, et elektrienergia tootmine on kaebaja ainuke majandustegevus, ei pidanud kohus arusaamatul põhjusel veenvaks kaebaja seisukohta, et vee erikasutusloa pikendamata jätmine põhjustab kaebaja pankroti. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et kaebaja soovib KMH menetlusega venitada. Seoses KKA ja Keskkonnainspektsiooni tegevusega on kaebaja 2018. a juunist lõpetanud hüdroenergia tootmise. Keskkonnainspektsioon tegi 08.09.2017 ettekirjutuse nr 357 lõpetada Kunda jõel hüdroenergia kasutamine. Tänaseks on ettevõtte tegevus sisuliselt lõppenud, pank ütles laenulepingu üles, Eesti Energia AS lülitas võlgnevuste tõttu välja elektrivarustuse 8(12)

3-17-1895 Kunda III paisul, tasumata on hoonestusõiguse tasud vallale. Elektri puudumise tõttu jaama automaatika ei tööta ja vesi voolab üle paisu serva, samuti ei tööta elektri puudumise tõttu kalalift, silla varjed jäätuvad. Pais on hooldamata ja sinna koguneb looduslik saaste.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(12)

3-17-1895

3-17-1895 kasutamise jätkamist sisuliselt määramata ajaks. KKA on kogunud piisavalt teavet, mille alusel hinnata, et kaebaja senine tegevus omab olulist negatiivset mõju Kunda jõe kaitsealusele vee-elustikule ja elupaikadele. Kaebaja pidi oma tegevust planeerides arvestama muu hulgas võimalusega, et senist vee erikasutusluba enam korduvalt või ettevõtja taotletud mahus ei pikendata.

3-17-1895 keskkonnahäiringute eeldatavad põhjused. Elektritootmise negatiivne mõju vee-elustikule ilmnes ka kaebaja poolt esitatud KMH aruande eelnõust. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kuigi KKA hinnangul vajas aruanne täiendamist, oli vee erikasutusloa pikendamise otsustamisel võimalik kasutada puudustega aruandes toodud andmeid.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.