Y.Y kaebus Saaremaa valla vastu registrisse kande tegemise kohustamise nõudes kaebaja töötamise kohta perioodil 01.03.2018 kuni 16.04.2018
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-18-1477 menetlus, sest Saaremaa vald on töötamise registrisse perioodi 01.03.2018 kuni 04.04.2018 puudutavas osas vastava kande teinud;
2.Rahuldada Y.Y menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt ning mõista Saaremaa vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 500 eurot;
3.Käesoleva määruse jõustumisel tagastada QQQ OÜ poolt 24.07.2018 tasutud riigilõiv summas 15 eurot tema arveldusarvele XXX AS-s Swedbank;
4.Saata käesoleva määrus menetlusosalistele
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule
Y.Y esitas Tallinna Halduskohtule 24.07.2018 kaebuse Saaremaa valla vastu registrisse kande tegemise kohustamise nõudes kaebaja töötamise kohta perioodil 01.03.2018 kuni 16.04.2018 ja sellega seonduva tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
2.Tallinna Halduskohtu 17.09.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta, et täpsustada nõudeid (tl 32).
3.Y.Y teatas 11.10.2018 vastuses kohtumäärusele, et jääb kohustamisnõude juurde ning tuvastamisnõuet esitada ei soovi (tl 35-36).
4.Tallinna Halduskohus võttis 12.10.2018 määrusega Y.Y kaebuse menetlusse registrisse kande tegemise kohustamise nõudes kaebaja töötamise kohta perioodil 01.03.2018 kuni 16.04.2018.
5.Vastustaja on oma 12.11.2018 vastuses kaebusele asunud seisukohale, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, aga juhul kui kohus peaks leidma, et HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 ei ole kohaldatav, siis on võimalik menetlus lõpetada HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, sest vastustaja on kande kaebaja töötamise kohta perioodil 01.03.2018 kuni 04.04.2018 teinud. Mis puudutab perioodi 05.04.2018-16.04.2018, siis kaebaja töösuhte lõpetamise osas on hetkel käimas vaidlus (tsiviilasi nr 2-18-6884). Juhul kui tsiviilvaidlus lõpeb tulemusega, mille kohaselt oli vastustaja poolne töölepingu ülesütlemine tühine, on vastustaja valmis lähtuvalt tsiviilvaidluse tulemusest töötamise registris kaebaja töötamise kannet muutma. Alternatiivselt taotles vastustaja käesolevas asjas menetluse peatamist kuni tsiviilkohtus kaebaja ja vastustaja vahelise töölepingu osas vaidluse lõppemiseni (tl 46-48).
6.Arvestades vastustaja poolt tõstatatud küsimust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks, võimaldas kohus 16.11.2018 määrusega kaebajal esitada vastustaja vastuse osas kirjalik arvamus. Kohus selgitas seonduvalt registrisse kantud perioodi täpse pikkusega, et kohustamisnõuete puhul ei ole taoline piiritlemine olemuslik, sest vastavalt HKMS § 41 lg 3 kohus nõude formuleeringuga otseselt seotud ei ole (tl 54).
7.Y.Y leidis 03.12.2018 seisukohas, et kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses ja et puudub seaduslik alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Vastustaja alternatiivse taotlusega kaebaja nõustus ja möönis, et kaebuse lahendamine võib sõltuda tsiviilasjas nr 2-18-6884 tehtavast kohtulahendist. Samas ei vaielnud kaebaja enam vastu ka menetluse lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuid sellisel juhul palus jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda ning anda kaebajale võimalus menetluskulude nimekirja ja suuruse esitamiseks (tl 56-57).
8.Kohus võimaldas 03.12.2018 kohtunõudega kaebajal esitada menetluskulude nimekirja (tl 58).
9.Y.Y esitas 07.12.2018 menetluskulude nimekirja (tl 60-61). Kokku oli kaebajal menetluskulu 1417.50 eurot, millest 15 eurot oli kaebuselt tasutud riigilõiv ning 1405.50 eurot lepingulise esindaja tasu. Kaebaja selgitas, et teda on esindanud kohtumenetluses kõigi lepingulisele esindajale seaduses antud õigustega QQQ OÜ (registrikood XXX) seadusjärgse esindaja Y.Y isikus, milleks ei ole õiguslikku takistust. Seoses eelnimetatuga viitas kaebaja ka mõningatele tsiviilasjades tehtud Riigikohtu lahenditele (tl 60).
10.Saaremaa vald leidis oma 08.01.2018 seisukohas (tl 66-68) kokkuvõtlikult, et menetluskulud peaksid jääma poolte endi kanda. Vastustaja ei pidanud kohtu poole pöördumist ja seoses sellega tekkinud kulutusi põhjendatuteks. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja mahtu (so nende mõlema puudumist), on ebatõenäoline, et sisuliselt 3-leheküljelise kaebuse koostamine koos tõendite kogumise ja komplekteerimisega võttis aega 6 tundi. Lisatud tõendid – tööleping, varade vastuvõtmise akt, kaebaja avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, töötamise registri andmete väljavõte, riigilõivu maksedokument ja volikiri – on peamiselt kõik dokumendid, millele oli kaebajal olemas pidev ligipääs. Võib öelda, et ainult töötamise registri andmete väljavõtte ja riigilõivu maksedokumendi saamiseks pidi kaebaja tegema mõned täiendavad nö liigutused. Lisaks suureks paistatud õigusabiteenuse mahule, mida kaebaja iseendale osutas, on vastustaja hinnangul märkimisväärne ka õigusabiteenuse hind 165 eurot/tund. Vastustaja ei saa kuidagi nõustuda, et selline tunnihind jääb samasse suurusjärgu Riigikohtu praktikas arvestatud põhjendatud tunnihinnaga. Kuigi vastustaja ei kahtle kaebaja lepingulise esindaja seadusjärgse esindaja pädevuses, on põhjendamatu eeldada, et tema poolt osutatava õigusabiteenuse hind on samas klassis Eesti tippvandeadvokaatide tunnihinnaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastustaja on tõstatanud kaebuse tagastamise (läbi vaatamata jätmise) küsimuse seonduvalt halduskohtu pädevusega, kuid nimetatud taotlust ei saa rahuldada. Töölepingu lõpetamisega seonduv vaidlus halduskohtu pädevusse ei kuulu, kuid antud juhul on tegemist kandega ja see kohustus oli vallal lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 252 lg 2, mis on eraldi toiming ja töölepingu pinnalt tekkinud (sisulise) tsiviilõigusliku vaidlusega otseses puutumuses ei ole.
12.HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või vastav toiming on tehtud. Saaremaa vald on töötamise registrisse töötamise perioodi 01.03.2018 kuni 04.04.2018 kohta kande teinud. Vald on vastava väljavõtte haldusasja materjali juurde ka esitanud (tl 53). Kohtu hinnangul tuleb menetlus lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seejuures ei ole oluline kas kandega seonduva perioodi pikkuse osas jääb vaidlus püsima või mitte, sest kohustamisnõude kui sellise puhul ei ole vastava perioodi täpne piiritlemine olemuslik. Käesoleval juhul olekski võinud kaebuse rahuldamise korral kõne alla tulla kande tegemise küsimuse uue läbivaatamise kohustamine, mitte aga konkreetsete kuupäevade kindlaksmääramisega, sest vastasel korral oleks tulnud lahendada neid küsimusi, mis on maakohtu pädevuses. Tulenevalt HKMS § 41 lg 3 ei ole kohus nõude formuleeringuga otseselt seotud ning võib kohustada toimingu tegemist uuesti otsustama, olenemata sellest kui täpselt kaebaja oma eesmärki piiritles ja kui täpselt ta nõude sõnastas. Taolistel juhtudel loetakse aga kohustamisnõue rahuldatuks tervikuna ning menetluskulu selles tähenduses vähendamisele ei kuulu.
13.Vastustaja on peale kaebuse menetlusse võtmist teatanud, et kanne on tehtud. See tähendab seda, et kaebaja põhieesmärk on saavutatud ja küsimuse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõude rahuldamiseks ei oleks praeguses menetlusjärgus enam alust. Menetluse peatamine töösuhet puudutava tsiviilvaidluse tõttu ei ole taolises situatsioonis samuti põhjendatud. Arvestades asjaolu, et kaebuse tagastamise (läbi vaatamata jätmise) ning menetluse peatamise taotlused esitas vastustaja alternatiivsete võimalustena, siis kohus nende rahuldamata jätmist käesoleva määruse resolutsioonis enam eraldi ei kajasta. Menetlus tuleb lõpetada vastavalt HKMS § 152 lg 1 punktile 4. Kaebaja ei ole menetluse lõpetamise võimaluse osas oma 01.12.2018 seisukohas põhimõttelisi vastuväiteid ka esitanud, kuid on pidanud vajalikuks menetluskulude väljamõistmist, mis on aga eraldi küsimus.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti tühistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul ei nähtu seda, et see ei oleks olnud tingitud kaebuse esitamisest. Samas mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Mis puutub õigusabi osutamisega seonduvatesse kuludesse, siis on antud juhul tegemist olukorraga kus kaebajale (Y.Y) on osutanud lepingulise esindajana õigusabi OÜ QQQ seadusjärgne esindaja, kes on samuti Y.Y. Taoline situatsioon ei ole tavapärane, kuid kaebaja on leidnud, et menetluskulude väljamõistmiseks õiguslikku takistust siiski ei ole. Vald ei ole selles osas põhimõttelisi vastuväiteid esitanud, kuid on tõstatanud menetluskulude põhjendatuse küsimuse. Kohus lähtub eelnimetatust. Mis puutub aga menetluskulude põhjendatusesse, siis siinkohal tuleb vastustajaga osaliselt nõustuda. Vaidluse keerukust ja mahtu arvesse võttes, ei saa 1402,50 euro suurust õigusabikulu vajalikuks pidada. Nimetatud küsimus jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid antud juhul peab kohus põhjendatud menetluskuluks 500 euro suurust summat. Tasutud riigilõivu nimetatud summa ei sisalda. Riigilõiv tuleb kaebajale tagastada, seda vastustajalt välja ei mõisteta.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja eest on tasunud 15 euro suuruse riigilõivu 24.07.2018 osaühing QQQ. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada osaühingu QQQ arveldusarvele nr XXX AS-s Swedbank ehk samale arvale, millelt see tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.