I.J. kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.08.2018 maksuteate nr 55475 osaliseks tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastada juurdemakstud tulumaks koos intressiga
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – I.J. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mari-Liis Reidi
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.02.2019. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.J. võõrandas 09.01.2017 notariaalse „Hooneühistu liikmesuse müügilepinguga“ V. K.le 8000 euro eest oma liikmesuse nr 17 xxxxxx Garaažiühistus. Lepingu esemeks oli I.J. ainukasutuses olev hooneosa, garaažiboks nr 17 (uue numbriga 2) pindalaga 22,4 m2, ning mõtteline osa ühistu liikmete ühiskasutuses olevast kinnisasjast asukohaga xxxxxxxx, Tallinn (edaspidi garaaž).
2.I.J. võõrandas 17.04.2017 notariaalse lepinguga „Korteriomandi müügileping, hüpoteegi loovutamise ja tagatavate nõuete muutmise kokkulepe, hüpoteegi seadmise leping ja
asjaõiguslepingud“ V. L.le 66 000 euro eest oma xxxxxxx, Tallinn, asuva korteriomandi, mille reaalosaks oli eluruum nr xx üldpinnaga 45,7 m2 (registriosa nr xxxxxxxxx, edaspidi korter).
3.I.J. deklareeris residendist füüsilise isiku 2017. aasta tuludeklaratsioonil mh kasu garaaži võõrandamisest 3526,18 eurot (müügihind 8000 eurot - soetusmaksumus 4473,82 eurot).
4.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) koostas 18.08.2018 I.J.le maksuteate nr 55475 (edaspidi maksuteade). Selle kohaselt oli I.J. kohustatud 2017. aasta eest juurde maksma tulumaksusumma 789,24 eurot, millest 705,24 eurot moodustas garaaži võõrandamiselt arvestatud tulumaks (3526,18x0,20). I.J. tasus nõutud tulumaksu.
5.I.J. esitas 28.09.2018 Tallinna Halduskohtule maksuteate peale kaebuse, mille kohus võttis 09.10.2018 määrusega menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada maksuteade osaliselt (s.o osas, milles määrati tulumaks garaaži müügilt); 2) kohustada maksuhaldurit tagastama kaebajale juurdemakstud tulumaks 705,24 eurot koos intressiga 0,06% päevas alates 01.10.2018.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht Kaebaja ei nõustu, et garaaži müüki tuli maksustada tulumaksuga. Kaebaja 17.04.2017 müüdud korter oli tema elukohaks, mistõttu oli selle müük maksuvaba. Kui garaaž ja korter oleksid asunud samal kinnistul, siis olnuks ka garaaži müük tulumaksuvaba. Kaebajat ei tohiks karistada selle eest, et tema garaaž asus kaugemal ja korterist erineval kinnistul. Kehtiv maksustamise kord garaaži müügil rikub Eesti Vabariigi põhiseaduses (edaspidi PS) sätestatud õigust võrdsele kohtlemisele ning on seega PS-iga vastuolus, sest majaomanike ja korteriomanike erinev maksustamine ei ole millegagi põhjendatav. Garaaži müük peaks olema tulumaksuvaba nagu suvila müük (vt ka artiklit 2005. aasta novembri Maksumaksjas). Lahenduseks ei ole maksuseaduse laiendav tõlgendamine, vaid seadust tuleb muuta nii, et garaaži müük on olenemata selle asukohast maksuvaba. Kaebaja soovib võrdset kohtlemist kõigi garaažiomanike suhtes, olenemata sellest, kas garaaž asub maja, korteri või suvilaga samal kinnistul või mitte, kas seda müüakse koos eluruumiga või eraldi, ning ka sellest, kas garaaž ja korter müüakse ühele või erinevatele isikutele. Maksustamise olenemine sellest, kas korter ja garaaž müüdi ühe tehinguga ja samale ostjale või mitte, ei ole kooskõlas ühegi maksuõigusliku printsiibiga.
7.Vastustaja seisukoht Maksuteade koostati kaebaja enda deklareeritud andmete alusel ning kaebaja deklareeritud andmete õigsust eeldatakse maksukorralduse seaduse § 85 lg-st 4 lähtuvalt. Kaebaja on oma tulu deklareerinud õigesti, kuna tegemist oligi maksustavata tuluga tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 12 lg 1 punkti 3 ja § 15 lg 1 tähenduses ning TuMS § 15 lg-s 5 nimetatud maksuvabastused antud juhul ei kohaldu. Tegemist ei ole võrdsusõiguse õigustamata riivega. Maksuhaldur käsitleb praktikas, kui võõrandatakse eluase, müügitehingute tulumaksuga maksustamisel võrdselt neid olukordi, kus ühe korteriomandina on kinnistusregistrisse kantud nii eluruum kui ka selle juurde kuuluv panipaik ja parkimiskoht või iseseisvate korteriomanditena on kinnistusregistrisse kantud nii eluruum kui ka selle juurde kuuluv panipaik (mitteeluruum) ja parkimiskoht (mitteeluruum). Kui iseseisvate korteriomanditena registreeritud eluruum ja selle juurde kuuluv panipaik ja
2 (5)
parkimiskoht võõrandatakse ühe müügitehinguga, siis kohaldub kogu tehingule elukoha müügi maksuvabastus TuMS § 15 lg 5 punkti 1 mõttes (maksuhalduri tõlgenduse kohaselt on sellisel juhul tegemist ühe võõrandamisega TuMS § 15 lg 6 mõttes). Kui panipaik või parkimiskoht müüakse eluruumist aga eraldi teise tehinguga (nt enne või pärast eluruumi müüki) või kui panipaika või parkimiskohta ei kasutatud eluruumi osana, vaid ärilisel eesmärgil (nt üüriti välja või kasutati ettevõtluses), siis on see müük maksustatav. Kaebaja müüs korteri ja garaaži eraldi ning erinevatele isikutele. Kuivõrd garaaž müüdi eluruumist eraldi müügitehinguga ja see ei kuulnud eluruumi juurde, siis oli tulumaksu määramine kasult vara võõrandamisest antud juhul igati õiguspärane. TuMS § 15 lg 5 punkti 1 tõlgendamine eelviidatud viisil ei ole vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebaja soovib võrdset kohtlemist nende isikutega, kes müüvad eluruumi ja selle juurde kuuluva panipaiga ja/või parkimiskoha ühe müügitehinguga, mis vastustaja hinnangul aga põhjendatud pole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.TuMS § 12 lg 1 punkti 3 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tuluna kasu vara võõrandamisest (§ 15). TuMS § 15 lg-st 1 tulenevalt maksustatakse tulumaksuga kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnisasja müügist või vahetamisest. Erandid vara võõrandamisel tulumaksu maksmise kohustusest on sätestatud TuMS § 15 lg-tes 4 ja 5. Muu hulgas näeb TuMS § 15 lg 5 ette järgmist: „Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui: 1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või /.../ 4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit.“
9.Praegusel juhul ei vaidle pooled, et kaebaja garaaži müügist saadud kasu on tulumaksuga maksustatud kooskõlas kehtiva TuMS-iga. TuMS § 15 lg 5 punkt 1 kohaldus ainult kaebaja korteri müügil ning garaaži ei ole võimalik paigutada mh TuMS § 15 lg 5 punkti 4 maksuvabastuse alla. Vaidlus on selles, kas garaaži müügist saadava kasu tulumaksuga maksustamine kaebaja olukorras on kooskõlas PS-ist tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12).
10.Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt (Riigikohtu 12.12.2006 otsuse nr 33-1-65-06 punkt 25).
11.Ehkki TuMS seda otseselt ette ei näe, käsitleb maksuhaldur võrdselt neid olukordi, kui võõrandatakse eluase, kus ühe korteriomandina on kinnistusregistrisse kantud nii eluruum kui ka selle juurde kuuluv panipaik ja parkimiskoht või iseseisvate korteriomanditena on kinnistusregistrisse kantud nii eluruum kui ka selle juurde kuuluv panipaik (mitteeluruum) ja parkimiskoht (mitteeluruum). Sealjuures eristab maksuhaldur, kas iseseisvate korteriomanditena
3 (5)
registreeritud eluruum ja parkimiskoht võõrandatakse ühe või mitme müügitehinguga. Kui parkimiskoht võõrandatakse eluruumist eraldi, siis on parkimiskoha müük maksustatav.1 Kohus ei nõustu kaebajaga, et kui garaaž ja korter oleksid asunud ühel kinnistul, et sellisel juhul ei oleks maksuhaldur ca 3 kuu tagust garaaži võõrandamist tulumaksuga maksutanud, s.t et kaebajat koheldi tulumaksuga maksustamisel ebavõrdselt ainuüksi seetõttu, et tema garaaž asus kortermajast eemal ja korteri kinnistust erineval kinnistul. Kui küsimus oleks olnud ainult selles, et parkimiskoht (garaaž) asus teisel kinnistul, kuid selle võõrandamine oleks toimunud koos korteriga, siis ei oleks maksuhaldur tõenäoliselt enda praktika kohaselt garaaži müügist saadud tulu maksustanud, arvestades seejuures ka TuMS § 15 lg-s 6 sätestatud kahe aasta põhimõtet. Kaebaja juhtumi puhul on aga oluline, et garaaž ja eluruum müüdi erinevate tehingutega ca kolmekuuse vahega ning erinevatele isikutele. Need asjaolud ei ole sarnased olukorraga, kus isik müüb enda kinnisvara (iseseisvalt eluruumi ja sellega seotud parkimiskoha/garaaži) tervikuna ühe tehinguga. Korteri ja garaaži eraldi müümine ja erinevatele isikutele viitab just sellele, et kaebaja jaoks ei olnud tegemist lahutamatu tervikuga, mille puhul garaaž pidanuks tingimata jagama korteri saatust. Sellisel juhul ei ole ka põhjendatud laiendada eluruumi maksuvabastust garaažile. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajat oleks võrdsetel asjaoludel koheldud ebavõrdselt.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga, et TuMS kohtleb garaaži müügi maksustamise seisukohalt erinevalt korteriomanikke ja majaomanikke. Kaebaja püsitatud eeldus on see, et kui majaomanikul on garaaž, siis asub see majaga samal kinnistul ning et korteriomanikel on (garaažiga võrdsustatav) parkimiskoht korterist erineval kinnistul. Kohtu hinnangul see nii ei ole, sest ka korteri juurde võib parkimiskoht kuuluda nt kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe alusel, mitte eraldi kinnistuna. Samuti võib majaomanikul selle kinnistu, millel asub tema eluruum, ümbruses olla iseseisvaid kinnistuid kõrvalhoonetega, sh garaažiga. Seega on TuMS § 15 lg 5 punkti 1 kohaldades võimalik, et majaomanik peab garaažiga kinnistu müümisel tasuma tulumaksu ning korteriomanik koos parkimiskohaga korterit müües seda tegema ei pea. Tuleb tähele panna, et seadusandja ei olegi soovinud anda maksusoodustust garaaži müügil. TuMS § 15 lg 5 punkti 1 puhul pole oluline, kas ja milliseid hooneid, ruume jms asub võõrandataval kinnistul veel peale eluruumi, vaid maksuvabastuse kohaldumiseks on oluline, et võõrandatud kinnistul asus eluruum, mida maksumaksja kasutas võõrandamiseni elukohana. Päriselus tekib kahtlemata olukordi, kus osa garaažiomanikke peavad kinnistu müügil tulumaksu tasuma ja osa mitte. See ei ole aga põhiseadusega vastuolus, sest maksusoodustuste piiramisel (sh tingimusega, kas kinnistul asus eluruum, ja pidamata oluliseks isiku garaaži asukohta) on legitiimne, fiskaalne eesmärk (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2015 otsus asjas 3-14383, punkt 18). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et maksusoodustuste kehtestamisel on seadusandjal suur otsustusruum ja kohtuliku kontrolli ulatus on sellest tulenevalt piiratud (20.05.2015 otsuse nr 3-3-1-13-15 punkt 19).
13.Kaebaja seisukohtadest selgub kokkuvõtvalt veel see, et sisuliselt soovib kaebaja garaaži müügilt saadavast kasust tulumaksuvabastust mistahes olukorras ehk et TuMS-is sisalduvat maksuvabastuste loetelu täiendataks selliselt, et garaaži müük oleks alati tulumaksuvaba nagu suvila või aiamaja müük. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et riik kehtestaks vara võõrandamisel maksusoodustusi temale meelepärasel viisil, mistõttu on ka siin on asjakohane rõhutada, et maksusoodustuste piiramisel on legitiimne eesmärk ning et seadusandjal on maksusoodustuste
kehtestamisel suur otsustusruum, mistõttu ei saa öelda, et teatud vara müügilt saadud kasu osas tulumaksuvabastuse puudumine oleks PS-iga vastuolus. Jääb arusaamatuks, miks on just garaaž selline eriline ehitis, mille võõrandamisest saadud kasule tuleks kehtestada maksuvabastus. Samamoodi võiks ka väita, et eraldi maksuvabastus peaks olema aidal, kuuril jne. Garaaž ei ole kohtu hinnangul võrreldav aiamaja ja suvilaga, arvestades ka, et TuMS § 15 lg 5 punktis 4 sätestatud tulumaksuvabastus on mõeldud selleks, et isikul, kellel on suvila (aiamaja, maakodu) näol teine elukoht, ei peaks selle võõrandamisel tasuma saadud kasult tulumaksu (vt Tallinna Halduskohtu 23.11.2016 otsus asjas nr 3-16-822, punkt 18). Ehk teisisõnu on ka suvilat ja aiamaja puudutav maksuvabastus kantud eluruumi maksuvabastuse eesmärgist, kuid garaaž ei ole eluruum ning selle iseseisvat võõrandamist ei saa samastada eluruumi võõrandamisena. Kohtu hinnangul tuleks veel arvestada, et eluruumina kasutatavad ehitised ja nende juurde kuuluv maa on üldreeglina oluliselt suuremad ja seetõttu ka väärtuslikumad kui garaažid (ja võimalik nende juurde kuuluv maa), mistõttu ei riiva garaaži osas maksuvabastuse puudumine isikute õigusi (omandiõigust) kuigivõrd intensiivselt.
14.Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebajat on garaaži müügil maksustatud õiguspäraselt ning TuMS sätted (või asjakohaste sätete puudumine) garaaži müüki puutuvalt ei ole PS-iga vastuolus. Seega jääb kaebus rahuldamata.
Menetluskulud
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seejuures on menetluskulude väljamõistmise aluseks kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS 109 lg 1). Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude nimekirja ning taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.