Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Z.T tegemise aeg ja koht
20.12.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1072
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.04.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00644-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen Tallinna Halduskohtu 24.05.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 20.11.2018
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.05.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1072 muutmata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-17-1072 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Plustend Grupp OÜ (varasem ärinimi Lissom OÜ) maksude tasumise õigsust perioodil juuli 2013 kuni veebruar 2014 ning määras 30.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/22124-16 äriühingule tasumiseks käibe- ja tulumaksu kokku 67 216,56 eurot. Kuna maksukohustuslane ei esitanud teavet ja dokumente, viidi kontrollimenetlus läbi kolmandatelt isikutelt saadud teabe ja maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonide põhjal. Plustend Grupp OÜ-l ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata, sest pole teada, kas kaubad ja teenused on soetatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks. Arvelduskontodelt tasutud ja sularahas väljavõetud summad (v.a töötasu väljamaksed) tuleb maksustada tulumaksuga, sest raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu ei saa neid väljamakseid seostada äriühingu ettevõtlusega. Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada, kui maksukohustuslane esitab 30 päeva jooksul täiendavad tõendid.
2.MTA kohustas 24.04.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00644-7 XXt tasuma Plustend Grupp OÜ maksuvõlga 45 212,06 eurot. XX oli 15.11.2007–24.01.2014 Plustend Grupp OÜ juhatuse liige ning vastustab maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 alusel äriühingu 30.05.2014 maksuotsusega kindlaks tehtud, kuid tasumata maksuvõla eest, mida ei ole õnnestunud Plustend Grupp OÜ-lt sisse nõuda. XX selgitusi arvestades loeb maksuhaldur Plustend Grupp OÜ ettevõtlusega seotuks arvelduskontolt tehtud väljamaksed ehituskaupu pakkuvatele äriühingutele ning ei pea alusetuks ka nende tehingutega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamist. Eeltoodu ei laiene aga sularahatehingutele, sest selle kohta ei ole ka vastutusmenetluses dokumente esitatud ning XX selgitused on üldsõnalised ja ebausutavad. Plustend Grupp OÜ maksukontroll algas 12.03.2014. Sel ajal oli juhatuse liige XX laste isa YY, kellele XX oli väidetavalt kõik raamatupidamisdokumendid üle andnud. Kumbki neist ei võtnud vastu maksuhalduri korraldusi teabe ja dokumentide esitamiseks, kuigi XX pidi olema maksumenetlusest ja MTA korraldustest teadlik ning oleks saanud teavitada ka YY. See tähendab, et nimetatud isikud hoidsid teadlikult maksumenetlusest kõrvale ja soovisid tehingute asjaolusid maksuhalduri eest varjata. XX on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat käibe- ja tulumaksu deklareerimise ning tasumise kohustust. Maksuhaldur võtab arvesse, et 2014. a jaanuari maksudeklaratsioonide esitamise tähtajal ei olnud XX enam juhatuse liige. XX süü vormiks on tahtlus. XX oli Plustend Grupp OÜ ainuke juhatuse liige ja juhtis äriühingu tegevust. Kuigi maksudeklaratsioone allkirjastasid ja esitasid raamatupidajad, esitas raamatupidamise algdokumente XX ning maksudeklaratsioonide koostamine toimus tema teadmisel ja osavõtul. XX oli teadlik äriühingu juhtimisega kaasnevatest kohustustest ja tegutses eesmärgiga vähendada Plustend 2(10)
3-17-1072 Grupp OÜ maksukohustust. Juhatuse liikme tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui XX oleks juhatuse liikmena täitnud oma kohustust deklareerida makse õigesti ja tasunud maksud õigeaegselt, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud. 3. XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vastutusotsus tühistada. Vastutusmenetluse algatamine oli ebaõiglane ja õigusvastane. MTA on rikkunud uurimispõhimõtet ning jõudnud seetõttu valele järeldusele. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal olid kõik maksukohustused nõuetekohaselt täidetud. Maksu määramine Plustend Grupp OÜ-le sai võimalikuks selle tõttu, et uus juhatuse liige jättis maksuhaldurile tõendid esitamata. Kaebaja ei olnud maksumenetlusest teadlik ega saa teise isiku tegevusetuse eest vastutada. Kaebajal ei olnud YY-ga maksumenetluse ajal enam mingeid perekondlikke sidemeid. Sularahas arveldamine ei ole õigusvastane. Kõik tehingud olid dokumenteeritud, kuid kaebaja andis kõik raamatupidamisdokumendid üle uuele juhatuse liikmele ega saanud neid ise seetõttu maksuhaldurile esitada. Kaebaja varale seatud käsutamise keelumärked on õigusvastased.
4.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse põhjenduste juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 24.05.2018 otsusega rahuldamata taotluse kaebuse muutmiseks (resolutsiooni p 1) ning kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2), nõustudes HKMS § 165 lg 2 alusel vastutusotsuse põhjendustega. Kuna raamatupidamisdokumente ei esitatud, oli Plustend Grupp OÜ-le käibe- ja tulumaksu määramine õige. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis selle järelduse ümber lükkaks. Kõik teised vastutusotsuse tegemise eeldused on samuti täidetud. Kaebaja väide, et vastutusmenetlust alustati õigusvastaselt, on põhjendamatu (vt jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-16-530). Kui kaebaja leiab, et ta kannab kahju juhatuse teise liikme tegevuse tõttu ja süül, võib tal olla tsiviilõiguslik nõue viimati nimetatud isiku vastu. Kaebaja 11.04.2018 taotlust tunnistada kinnistusraamatus kaebaja kinnistutele seatud käsutamise keelumärked õigusvastaseks ja need kustutada saab käsitada taotlusena kaebuse muutmiseks. Uue nõude lisamine ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ega otstarbekas, sest seondub sisuliselt Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 määruse nr 3-16-62 vaidlustamisega. Viidatud asjas andis kohus maksuhaldurile loa XX suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Maksuhaldur ei küsinud Plustend Grupp OÜ maksumenetluses teavet YY-lt, kes oli juhatuse liige 24.01.2014–25.03.2014. Kaebajalt eeldatakse põhjendamatult, et ta pidi olema teadlik äriühingu suhtes toimuvast maksumenetlusest ja mõjutama uut juhatuse liiget oma kohustusi täitma. See oli maksuhalduri kohustus ning pärast juhatuse liikme volituste lõppemist ei pidanud kaebaja enam äriühingu suhtes toimuva maksumenetluse vastu huvi tundma. MTA tugineb sellele, et küllap kaebaja esitas valeandmetega maksudeklaratsioone, sest kui deklaratsioonide aluseks olevad dokumendid oleks olemas olnud, siis oleks uus juhatuse liige need ka esitanud. Kõik selles lauses sisalduvad oletused on põhjendamata. Maksuhaldur ei ole võtnud ka vastutusmenetluses ühendust juhatuse liikmega, kes oleks reaalselt pidanud 3(10)
3-17-1072 dokumente esitama. XX-l polegi esitada muud peale oma seletuse, sest on kõik dokumendid uuele juhatuse liikmele üle andnud. Kuna MTA on rikkunud uurimispõhimõtet, ei ole tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Kaebaja ja YY perekondlikele sidemetele tuginemine on põhjendamatu, sest nende ühised lapsed olid maksumenetluse ajal täisealised ning isikute vahel polnud sel ajal enam lähedasi suhteid ja nad ei elanud koos. Kaebajale tehtud etteheide sularahatehingute kohta antud seletuste pealiskaudsusest on põhjendamatu, sest tehingute tegemise ja seletuste andmise vahele jäi üle kahe aasta. MTA oleks saanud teavet küsida äriühingu tehingupartneritelt. Plustend Grupp OÜ deklareeris kontrolliperioodil käivet kokku 132 656,51 eurot. MTA aktsepteerib sel perioodil kulutusi 29 720,61 euro ulatuses. Selles suurusjärgus käibe tekkimine nii väikeste kulude arvelt ei ole loogiline. Tulumaksu määramisel oleks pidanud läbi viima hindamise. Maksuhaldur eksis põhjusliku seose tuvastamisel. Kuna raamatupidamisdokumendid jättis esitamata YY, on maksuvõlg põhjuslikus seoses tema, mitte kaebaja tegevusega. Vastutusotsuses tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada kaebaja tahtlust ning vastutusotsuse tegemine on seega aegunud.
7.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb varasemalt öeldu juurde ja märgib täiendavalt järgmist. Jääb selgusetuks, miks MTA oleks pidanud tegema YY-le eraldi korralduse ja kuidas see oleks mõjutanud Plustend Grupp OÜ maksukohustust. YY oli maksumenetlusest teadlik. Maksuhaldur on teinud piisavalt, et äriühingult selgitusi saada ega ole pannud enda ülesandeid kaebajale. Kaebaja oli nende kinnistute omanik, mis olid märgitud Plustend Grupp OÜ äriregistri järgseks aadressiks ja maksuhaldurile esitatud aadressiks. Üks neist oli ka kaebaja elukoht. Seega oli kaebaja teadlik, et maksuhaldur on teinud äriühingule korralduse ning oleks saanud sellest teavitada ka YY. Ei ole usutav, et ühiste laste vanematel, kes olid üksteisele järgnevalt juhatuse liikmeks, puudus igasugune kontakt. Hindamise läbiviimine tulumaksu määramiseks ei olnud vajalik ega oleks olnud tulemuslik, sest äriühingu pangakontodelt võeti välja sularaha ning selle ettevõtluses kasutamise kohta puudub igasugune teave. Kaebaja ei ole tõendanud, et andis Plustend Grupp OÜ raamatupidamisdokumendid uuele juhatuse liikmele üle. Kaebaja vastutuse seisukohalt ei ole järgmise juhatuse liikme tegevusel tähtsust. Põhjuslik seos on õigesti tuvastatud, sest kaebaja ei kajastanud maksudeklaratsioonidel õigeid andmeid ning jättis maksukohustuse tähtaegselt täitmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-137-13, p 12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12). MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest
4(10)
3-17-1072 vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (Riigikohtu 27.11.2012 otsus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap h; MKS § 96 lg 5).
9.Eelnevast tuleneb, et vastutusotsuse tegemise esmane tingimus on maksuvõla olemasolu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldusteks on muu hulgas nõuetekohane arve ja kulutuse seos äriühingu maksustatava käibega (käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1). Väljamakse, mille kohta maksukohustuslasel puudub nõuetekohane raamatupidamise algdokument, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustada tulumaksuga (tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3). Puudub vaidlus, et maksuhaldurile ei esitatud maksumenetluses ega ka pärast muutva tingimusega maksuotsuse tegemist dokumente, mille põhjal oleks saanud hinnata Plustend Grupp OÜ poolt sisendkäibemaksu mahaarvamise põhjendatust ning äriühingu pangakontolt tasutud ja sularahas väljavõetud summade seotust äriühingu ettevõtlusega perioodil juuli 2013 kuni veebruar 2014. Seega oli Plustend Grupp OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades äriühingule 30.05.2014 maksuotsusega käibe- ja tulumaksu määramine (kokku 67 216,56 eurot) põhjendatud.
10.Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt sisse üksnes osa äriühingu maksuvõlast, s.o käibeja tulumaksuvõlga, mis tekkis perioodil juuli 2013 kuni detsember 2014 tehtud sularahatehingutest (kokku 45 212,06 eurot). Puudub vaidlus, et ka vastutusmenetluses ei ole maksuhaldurile Plustend Grupp OÜ raamatupidamisdokumente esitatud. Kaebaja väitel olid kõik sularahatehingud nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuid dokumentide esitamine on võimatu, sest ta andis need üle uuele juhatuse liikmele. Ringkonnakohtu hinnangul on aga maksuhaldur vastutusotsuses põhjendanud kahtlust, et sularahatehingute kohta ei olegi raamatupidamisdokumente olemas või ei kajasta need äriühingu tehinguid selliselt, nagu maksudeklaratsioonidelt nähtub, ning maksuvõla eest vastutuse vältimiseks püütakse sularahatehingute tegelikku majanduslikku sisu maksuhalduri eest varjata. Maksuhalduri põhjendatud kahtlust kinnitavad järgmised asjaolud kogumis.
11.Kaebaja 04.04.2016 kirjalikust seletusest (I kd, tl 18–25) tuleneb selgelt, et kogu Plustend Grupp OÜ tegevus, sh raamatupidamise korraldamine ja maksudeklaratsioonide esitamine, ehitus- ja autoremonditööde korraldamine ning töötajate töövahenditega varustamine, oli kaebaja kontrolli all. Kaebaja kinnitusel ei osalenud äriühingu juhtimises ühtki teist isikut (04.04.2016 seletus, p 3). Maksuhaldur on tuvastanud, et Plustend Grupp OÜ-l oli arvelduskonto Swedbank AS-s ning kontrolliperioodil oli internetipanga ja deebetkaardi kasutamise õigus üksnes kaebajal (vastutusmenetluse toimiku dokument (VTD) nr 8). Äriühingu AS-s SEB Pank asuva arvelduskonto allkirjaõiguslik isik ja deebetkaardi valdaja oli samuti kaebaja ainuisikuliselt (maksumenetluse toimiku dokument (MTD) nr 15). Kaebaja väidab küll, et äriühingul oli volitatud isikuid (töödejuhataja, klienditeenindaja, raamatupidaja), kuid ei ole täpsustanud, milline oli nende isikute volituste sisu ja ulatus (v.a raamatupidaja, kes koostas ja esitas maksudeklaratsioone kaebajalt saadud andmete alusel ja kaebaja kontrolli all). Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et äriühingu sularahatehingud toimusid kaebaja teadmisel ja osavõtul.
12.Kaebaja selgitas, et Plustend Grupp OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati ettevõtlusega seotud arvete tasumiseks vastavalt vajadusele (alltöövõtjatele tasumiseks, ehitusmaterjalide ja töövahendite ostmiseks, töötajate palkadeks, kontoritarvete ostmiseks, vt 04.04.2016 seletuse p-d 9 ja 10). Kaebaja nimetas äriühingu peamise tehingupartnerina Nordlin Ehitus OÜ-d, kuid kuna Plustend Grupp OÜ osutas alltöövõtjana ehitusteenust 5(10)
3-17-1072 Nordlin Ehitus OÜ-le, kes tegi Plustend Grupp OÜ-le selle eest väljamakseid, ei saanud kaebaja juhitud äriühingu arvelt välja võetud sularaha olla otseselt seotud Plustend Grupp OÜ ja Nordlin Ehitus OÜ vaheliste tehingutega. Kuigi peatöövõtjale ehitusteenuse osutamiseks võis olla tõepoolest vaja soetada ehitusmaterjale või töövahendeid või tasuda omakorda alltöövõtjatele, ei ole kaebaja nimetanud ühtki konkreetset tehingupartnerit, kellelt maksuhaldur oleks saanud sularahas tehtud tehingute asjaolude kohta täiendavat teavet või dokumente küsida. Ringkonnakohus märgib, et maksuhaldur on vastutusotsuses lugenud Plustend Grupp OÜ ettevõtlusega seotuks kõik pangakontodelt nähtuvad tasumised äriühingutele, mis tegelesid ehitusmaterjalide või ehitus- ja autoremonditööks vajalike tarvete müügiga. Samuti on juba Plustend Grupp OÜ-le tehtud maksuotsuses äriühingu ettevõtlusega seotuks loetud töötajatele pangakontodelt tehtud töötasu väljamaksed, mis haakuvad maksudeklaratsioonidel kajastatud summadega.
13.Isegi kui kaebajale ei meenunud rohkem kui kaks aastat pärast juhatuse liikme kohalt taandumist ühtki konkreetset tehingupartnerit, kellega sularahas arveldati, ei ole ebamõistlik eeldada, arvestades kaebaja pikaaegset tegevust Plustend Grupp OÜ juhina, et ta oskab selgitada vähemalt äriühingu tegevuse üldist loogikat, sh tuua välja mõistliku põhjuse, miks toimus kogu kontrolliperioodil suur osa äriühingu arveldustest sularahas (vt tabel 1, vastutusotsuse lk 10). Kaebaja on selgitanud sularahas arveldamist järgmiste asjaoluga: see on seaduslik arveldamisviis, sellega maandati panga poolseid tehnilisi riske ning ehitusobjektid asusid Pärnust kaugel (nt Tallinnas ja Haapsalus). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et need põhjendused ei ole veenvad. Maksuhaldur ei olegi sularahas arveldamise seaduslikkust kahtluse alla seadnud, kuid on põhjendatult märkinud, et suurtes summades sularahatehingute nõuetekohane dokumenteerimine ja nendega seotud raamatupidamine toob ettevõttele üldjuhul kaasa suurema halduskoormuse, mida peaks saama õigustada konkreetse äriühingu ettevõtluse eripära või vajadusega. Jääb selgusetuks, kuidas pelgalt tööobjektide paiknemine Pärnust väljaspool tingis vajaduse arveldada sularahas, eriti kui Plustend Grupp OÜ pangakontodelt nähtuvalt tasuti pangakaardiga ehitus- ja autokaupade eest ka nt Tallinna kauplustes. Kaebaja viide pangandusriskide ennetamisele ei ole samuti veenev. Kaebaja juhitud äriühingul olid arvelduskontod kahes kõige suuremas Eestis tegutsevas pangas. Kuigi pankade teenustes on olnud katkestusi, on need olnud harvad ja lühiajalised ning veel vähem on tõenäoline, et need juhtuvad mitmes pangas täpselt samal ajal. Seetõttu ei õigusta võimalikud pangandusriskid pidevat ja suurtes summades sularahas arveldamist, eriti kui Plustend Grupp OÜ arveldusarvetelt selgub, et äriühingu ettevõtluseks vajalike ehitus- ja autokaupade eest tasuti igakuiselt vähemalt osa siiski pangakaardiga, samuti on näiteks Nordlin Ehitus OÜ, kellelt laekusid kontrolliperioodil Plustend Grupp OÜ-le kõige suuremad summad, tasunud teenuse eest äriühingu pangakontole. Ka töötajatele tehti väljamakseid, vähemalt osas, milles see kattub maksudeklaratsioonidel esitatud summadega, just pangakontodelt (kaebaja seletas 04.04.2016, et sularaha kasutati ka palkade maksmiseks).
14.Maksuhaldur on põhjendatud kahtluse väljatoomisel õigustatult arvestanud ka kaebaja poolt äriühingu osaluse müümise ja dokumentide üleandmisega seotud asjaolusid, samuti kaebaja ja uue juhatuse liikme YY vahelist isiklikku seost. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei jaga maksuhalduri arusaama, mille kohaselt oleks kaebaja pidanud juba Plustend Grupp OÜ maksumenetluses tõendite ja dokumentide esitamisele aktiivselt kaasa aitama. MTA alustas Plustend Grupp OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli menetlust 30.01.2014 ja perioodi juuli 2013 kuni veebruar 2014 maksude tasumise õigsuse kontrolli 12.03.2014 (MTD nr 3, 10). Puudub vaidlus, et äriühing ei täitnud kummaski menetluses maksuhalduri
6(10)
3-17-1072 korraldusi teabe ja dokumentide andmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja müüs Plustend Grupp OÜ osaluse 23.01.2014 YY-le (I kd, tl 70–72), kes sai 24.01.2014 ka äriühingu juhatuse liikmeks, ei olnud kaebajal alates 24.01.2014 enam kohustust täita Plustend Grupp OÜ-le adresseeritud maksuhalduri korraldusi, teavitada YY sellistest korraldustest ega tagada, et uus juhatuse liige neid täidab. Maksuhaldur ei ole ka veenvalt näidanud, et kaebaja teadis täpsemalt, millega maksuhalduri korraldused seonduvad. Kuna maksuhalduri 30.01.2014 ja 12.03.2014 tähitud kirjad olid saadetud äriühingu nimele ja kaebaja ei olnud sel ajal enam äriühingu seaduslik esindaja, ei oleks tal ilmselgelt olnud võimalust neid kirju postkontorist kätte saada, isegi kui kaebaja märkas oma elukoha postkasti jäetud teadet tähtkirja saabumise kohta. Postiasutuse poolt postkasti jäetud teatel ei ole tavaliselt korralduse sisu kohta täpsemat teavet. Kuigi 12.03.2014 korraldus saadeti äriühingule ka e-postiga, sh kaebaja isiklikule e-posti aadressile XXX (MTD nr 4), oli nimetatud korraldus krüpteeritud YY nimele, seega ei oleks kaebaja saanud seda avada ja selle sisuga tutvuda. Pelgalt MTA 12.03.2014 e-kirjast ei ole aru saada, millise sisuga korraldus on äriühingule tehtud, sest e-kirjas on viidatud vaid korralduse numbrile. Ringkonnakohus leiab siiski, et kõiki asjaolusid arvestades ei saanud see maksuhalduri ekslik seisukoht asja lõpptulemust mõjutada, eriti arvestades, et vastutusmenetluses oli kaebajal kaasaaitamiskohustus.
15.Kaebaja väidab, et andis 23.01.2014 kõik raamatupidamise dokumendid üle uuele juhatuse liikmele, koostades selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti. Ringkonnakohus märgib, et tavapäraselt koostatakse ja allkirjastatakse selline akt nii, et mõlemale poolele jääb üks eksemplar või vähemalt allkirjadega koopia. Kaebaja ei ole akti vastutusmenetluses ega ka kohtule esitanud või põhistanud selle esitamise võimatust. Seega pole võimalik kontrollida, kas ja milliseid dokumente kaebaja tegelikult uuele juhatuse liikmele üle andis. Kaebaja ja YY vahel 23.01.2014 sõlmitud notariaalses osaühingu osa müügilepingus on viidatud poolte kinnitusele, et ostja on tutvunud äriühingut puudutava dokumentatsiooniga, kuid pooled on notarile avaldanud, et ei soovi mingite täiendavate dokumentide notariaalaktile lisamist või tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist (p 1.6). Seega ei tõenda ka 23.01.2014 leping äriühingu dokumentide üleandmist uuele juhatuse liikmele.
16.Maksuhaldur on tuvastanud, et pärast äriühingu osaluse müümist lõpetas äriühing ettevõtlusega tegelemise (MTD nr 12) ja uued juhatuse liikmed (YY, alates 25.03.2014 CC) ei olnud maksuhaldurile kättesaadavad. Praktikas on selline käitumine tavapärane olukorras, kus maksuhalduri eest soovitakse tehingute tegelikke asjaolusid varjata. Kaebaja võõrandas küll äriühingu osaluse enne kontrollimenetluse algust, kuid seotud isikule – oma laste isale, kes oli varem osutanud Plustend Grupp OÜ-le teenust füüsilisest isikut ettevõtjana (vt VTD nr 12). Iseenesest võib olla õige kaebaja väide, et YY ei elanud 2014. a-l enam kaebajaga koos ja poolte isiklikud suhted olid jahenenud. Tuvastatud asjaoludest saab aga järeldada, et äriühingu osaluse müük ei toimunud tavapärastel tingimustel. Nii näiteks on notar pooltele selgitanud, et tehingu müügihind vastas äriühingu osakapitali suurusele, st kaebaja müüs äriühingu osaluse hinna eest, mis ei katnud isegi osaühingu asutamiskulusid, kuigi lepingust ei nähtu, et äriühingul oleks olnud suuri võlgnevusi (vt 23.01.2014 lepingu p-d 1.1 ja 2.2). Notariaalsest lepingust selgub veel, et äriühingu osaluse eest tasuti juba enne tehingu tegemist sularahas. Turutingimustel toimuva tehingu puhul ei ole selliste riskide võtmine tavapärane. Puuduvad ka andmed, et kaebaja oleks äriühingu osaluse müügisoovi kuskil kuulutanud või otsinud soodsamaid
7(10)
3-17-1072 pakkumisi. Kaebaja on 04.04.2016 seletuses müügi põhjusena öelnud üksnes seda, et soovis ettevõtluskeskkonnast väljuda, selgitamata lähemalt näiteks selle ajastust. Seetõttu ei ole maksuhaldur eksinud, kui arvestas vastutusotsuse tegemisel muu hulgas kaebaja ja YY vaheliste isiklike seostega ning järeldas sellest, et kaebaja ja YY võisid tegutseda kooskõlastatult.
17.On tõsi, et vastutusmenetluses ei pöördunud maksuhaldur enam kolmandate isikute poole teabe ja dokumentide saamiseks. Tuleb aga arvestada, et vastutusmenetluses oli kaebajal kaasaaitamiskohustus, mille rikkumise korral väheneb vastavalt maksuhalduri uurimiskohustus. Kui äriühingu maksumenetluses ei saanud kaebajale kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist ette heita, siis vastutusmenetluses on kaebaja end põhjendamatult kogu äriühingu tegevusega seonduvast distantseerinud, arvestades, et menetlus puudutas perioodi, kui kaebaja oli äriühingu seaduslik esindaja. Muu hulgas ei andnud kaebaja vastutusmenetluses seletusi, millest selgunuks mõne konkreetse kolmanda isiku sisuline roll Plustend Grupp OÜ kontrolliperioodi aegses majandustegevuses. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta ei küsinud vastutusmenetluses kolmandatelt isikutelt Plustend Grupp OÜ sularahatehingute kohta täiendavaid seletusi. Kuigi maksuhaldur oleks võinud vastutusmenetluses veelkord pöörduda YY ja CC poole, et neilt äriühingu dokumentide olemasolu kohta küsida, ei saa kõiki asjaolusid arvestades nimetatud isikute poole pöördumata jätmist pidada oluliseks rikkumiseks. Maksuhalduri kogutud tõenditest selgub, et YY oli Plustend Grupp OÜ juhatuse liikmena teadlik maksuhalduri läbiviidavast kontrollimenetlusest, kuid ei täitnud maksuhalduri korraldusi, sh ei õnnestunud maksuhalduril temalt teavet ja dokumente saada isegi väärteomenetluse alustamise järel (MTD nr 9 ja VTD nr 13). Samuti müüs YY äriühingu osaluse maksumenetluse ajal edasi isikule, kes ei olnud seejärel maksuhaldurile kättesaadav. Seega hoidus YY varasemalt teadlikult maksuhalduri korralduste täitmisest kõrvale ning puudub mõistlik alus arvata, et ta oli vastutusmenetluse ajaks meelt muutnud. CC sai Plustend Grupp OÜ juhatuse liikmeks alles 25.03.2014, kui äriühingu majandustegevus oli sisuliselt lõppenud (vt vastutusotsuse lk 4) ning miski ei viita sellele, et ta oli enne juhatuse liikmeks saamist Plustend Grupp OÜ tegevusega seotud. Seega ei ole usutav, et CC-l oleks olnud sisulist teavet äriühingu kontrolliperioodi majandustegevuse kohta. Lisaks selgub Plustend Grupp OÜ-le tehtud maksuotsusest (lk 2), et pärast CC juhatuse liikmeks saamist muudeti äriühingu nime ja aadressi ning uutele aadressidele ei olnud võimalik maksuhalduri korraldusi kätte toimetada (postisaadetis tagastati märkega „puudub maja“ ja e-posti aadress ei toiminud). Seega ei oleks ka CC-lt äriühingu dokumentide saamine olnud kuigi tõenäoline. Kaebaja ei ole mingeid sisulisi asjaolusid avaldanud ka kohtumenetluses, sh taotlenud kohtult täiendavate tõendite kogumist (nt äriühingu majandustegevusega kursis olnud tunnistajate ülekuulamist vms).
18.Eelnevalt toodud asjaolusid kogumis arvestades nõustub ringkonnakohus maksuhalduri kahtlusega, et dokumente Plustend Grupp OÜ sularahatehingute kohta tegelikult ei eksisteerinudki või ei kajastanud need teavet, mis tõendaks sularahatehingute seotust Plustend Grupp OÜ maksustava käibe ja ettevõtlusega. Seega on põhjendatud järeldus, et äriühingul oli olemas maksuvõlg, mida sai vastutusotsusega kaebajalt solidaarselt sisse nõuda.
19.Vastutusotsuses on kaebaja süü vormiks peetud tahtlust, mis VÕS § 104 lg 5 järgi tähendab õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
8(10)
3-17-1072 Tahtluse puhul peab äriühingu seaduslik esindaja mõistma, et rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (s.o kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine) ning soovi nimetatud kohustusi rikkuda (nt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14; 19.11.2014 otsus nr 3-3-143-14, p 16). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda kaudsete tõendite ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 20; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 16; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-4314, p 18).
20.Ringkonnakohtu eespool toodud põhjendusi arvestades on vastutusotsuses õigesti leitud, et kaebaja tegevus oli tahtlik. Kaebaja tegutses äriühingu juhatuse liikmena alates 2007. a-st ja tal pidid olema piisavad teadmised äriühingu juhtimisega kaasnevatest, sh maksuseadustest tulenevatest kohustusest deklareerida ja tasuda makse tähtaegselt. Kaebaja oli 10.05.2011– 24.01.2014 Plustend Grupp OÜ ainuke juhatuse liige ja ta on vastutusmenetluses selgesõnaliselt kinnitanud, et tegeles faktiliselt äriühingu juhtimise ja esindamisega. Kuna kogu äriühingu tegevus ja finantsvahendid olid kaebaja kontrolli all, on eluliselt usutav, et kaebaja oli teadlik ka sellest, et tema teadmisel ja osavõtul esitatud maksudeklaratsioonid ei kajastanud õigeid andmeid, ning ta soovis sularahatehingute tegelikke asjaolusid maksuhalduri eest varjata. Maksude tasumisest kõrvalehoidumine saab olla ainult tahtlik tegu. Kuna kaebaja süü vormiks on tahtlus, millele kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1), ei ole maksu määramine aegunud.
21.Vastutusotsuses on õigesti tuvastatud ka põhjuslik seos. Maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et kaebaja on teadlikult esitanud valede andmetega maksudeklaratsioone. Sellest järeldub, et kaebaja on jätnud teadlikult tema juhitud äriühingu maksukohustuse tähtaegselt täitmata ning kaebaja õigusvastase tegevuse tõttu on tekkinud äriühingul maksuvõlg, mida ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Asja lahendamisel ei ole tähtsust, et äriühingule maksuotsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja enam juhatuse liige. Maksuvõlg on tekkinud hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (MKS § 32, vt ka Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p 16).
22.Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses uue väite, et maksuhaldur oleks pidanud tulumaksu summa määrama hindamise teel (MKS § 94), sest Plustend Grupp OÜ osutas Nordlin Ehitus OÜ-le ja teistele äriühingutele teenust (ehitustööd) ja tegi ilmselgelt selleks ettevõtlusega seotud kulutusi, sh sularahas. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maksuhaldur ei ole hindamist kaalunud, ei anna see alust vastutusotsuse tühistamiseks, sest kaebaja pole põhjendanud, et hindamine oleks olnud võimalik (vrd nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 331-55-14, p 26; 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p-d 15 ja 16). Nagu eespool märgitud, on vastutusotsuses hoolimata algdokumentide puudumisest arvestatud Plustend Grupp OÜ pangakontodelt nähtuvate väljamaksetega, mille puhul tehingu teine pool on tuvastatav ja omab mingitki seost äriühingu tegevusaladega, sh ehitustöödega. Samas ei ole pelgalt pangakontode põhjal tuvastatav, milliste kaupade eest on kauplustes pangakaardiga tasutud, ning selle põhjal oletada, milliseid kaupu ja teenuseid võis peatöövõtjatele teenuse osutamiseks veel vaja minna. Plustend Grupp OÜ-l võis teatud hulk teenuse osutamiseks vajalikke töövahendeid olemas olla juba enne kontrolliperioodi, samuti saab töötajatele tehtud väljamaksetest järeldada, et vähemalt osaliselt kasutas äriühing peatöövõtjatele
9(10)
3-17-1072 teenuse osutamiseks enda tööjõudu. Tuleb ka arvestada, et kaebaja ei mäletanud vastutusmenetluses, kus ja mille eest täpsemalt on sularahas tasutud, ning see ei ole talle meenunud ka kohtumenetluses, samas on kaebaja öelnud, et sularahas maksti ka teenuste eest (sh soetas Plustend Grupp OÜ väidetavalt teenuseid oma alltöövõtjatelt). Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks maksuhaldur saanud eespool toodud asjaoludel kindlaks teha kulutuste seotuse äriühingu ettevõtlusega, arvestades muu hulgas, et teenuste puhul ei ole hindamine üldjuhul üldse võimalik (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-55-14, p 19 ja seal viidatud varasem praktika).
23.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.