Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.05.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-659
Haldusasi Menetlusosalised
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.01.2020 vastutusotsuse nr 13-7/00997-5 tühistamiseks Kaebaja XX, volitatud esindaja Annika Murulaid Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Diana Talpsepp
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.11.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.11.2020 otsus muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
30.06.2021
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Makrodisain OÜ (MD) käibemaksu ja tööjõumaksude tasumist perioodil jaanuar kuni oktoober 2017. MTA kohustas 07.12.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/042042-20 MD-d tasuma maksu 26 979,95 eurot.
2.MTA alustas 24.09.2019 korraldusega nr 13-7/00997-1 XX (kaebaja) suhtes vastutusmenetlust, kuna äriühingu maksuvõlg oli tasumata.
3.MTA kohustas 27.01.2020 vastutusotsusega nr 13-7/00997-5 kaebajat tasuma MD maksuvõlga 36 356,76 eurot. MTA esitas järgmised põhjendused: 1) kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal jättis MD perioodil jaanuar kuni oktoober 2017 deklareerimata käibemaksu 25 947,10 eurot ja arvestamata soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu 10 234,34 eurot. Selle tulemusena suurenes äriühingu käibemaksukohustus 15 712,77 euro võrra. MD jättis perioodil jaanuar kuni august 2017 deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt 11 267,18 eurot; 2) MD-d ei registreeritud õigeaegselt käibemaksukohustuslaseks. MD ettevõtlustulu laekus InstantPlus OÜ arvelduskontole, kuna MTA oli MD arvelduskonto maksuvõlgnevuse tõttu arestinud. MD volitatud esindajale CC-le väljastatud InstantPlus OÜ arveldusarvega seotud deebetkaardiga võeti kontrollitaval perioodil välja sularaha, millest ei olnud ettevõtlusega seotud 45 068,70 eurot; 3) kaebaja oli MD tegevusega kursis, kuigi MD igapäevast majandustegevust juhtis ja korraldas notariaalse volikirja alusel kaebaja ema CC. CC selgituste kohaselt arutasid tema ja juhatuse liige asju omavahel läbi, samuti vastas kaebaja e-kirjadele. Kaebaja teavitas 01.11.2016 kirjaga MTA-d äriühingu tegevuse ajutisest peatamisest. Samuti viibis kaebaja 2017. a suvel äriühingu tegevuskohas, kuna seda selgitas juhatuse liige 01.11.2016 e-kirjas ning äriühing soetas kontrollperioodil väikelastele mõeldud toite. Kaebaja esitas äriühingu nimel 2017. a-l TSD deklaratsioone, millega deklareeriti töötasu CC-le. Kaebaja ja tema ema on seotud isikud; 4) kaebaja kui ainus juhatuse liige oli MD majandustegevuse korraldamisel raskelt hooletu võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses, jättes kontrollimata MD volitatud esindaja CC tegevuse ega pööranud piisavalt tähelepanu, et MD majandustegevuse korraldamisega kaasnevad kohustused oleksid saanud maksukorralduse seaduse (MKS) ning maksuseaduste kohaselt täidetud. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmisel on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ehk raske hooletus ka see, kui kolmandale isikule juriidilise isiku nimel tegutsemiseks volituse või õigused andnud juhatuse liige ei kontrolli volitatu tegevust ega viimase esitatud dokumente või ei kontrolli seda piisava põhjalikkusega; 5) juhatuse liige ei saa volikirja alusel delegeerida juhatuse liikme kohustusi kolmandatele isikutele. Äriühingu kohustuste eest ei saa vastutada volikirja alusel tegutsev isik, vaid juhatuse liige. Juriidilise isiku juhatuse liikme pädevus ja ülesanded tulenevad seadusest ning juhatuse liikmel on kohustus neid täita õigeaegselt ja täielikult. Äriühingu juhatuse liige ei tohi eeldada, et volitatud isik täidab temale volituste alusel antud ülesanded vajaliku hoolsusega ning lojaalselt, vaid peab volitatud isikut kontrollima; 6) kui kaebaja oleks MD juhatuse liikmena kontrollinud volitatud esindaja tegevust ja pööranud piisavalt tähelepanu MD majandustegevuse korraldamisega kaasnevate kohustuste täitmisele, ei oleks MD-l maksukohustust 26 979,95 eurot tekkinud. Samuti oli äriühingul piisavalt vara maksukohustuse osaliseks tasumiseks.
4.Kaebaja esitas 26.02.2020 vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 13.03.2020 vaideotsusega nr 6-1/4576-2 rahuldamata.
5.Kaebaja esitas esitas 13.04.2020 halduskohtule kaebuse MTA 27.01.2020 vastutusotsuse nr 13-7/00997-5 tühistamiseks. Kaebaja esitas kaebuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) MD maksuvõlg ei tekkinud raskest hooletusest; 2(10)
3-20-659 2) äriühingut juhtis tegelikkuses 08.09.2016 notariaalse volikirja alusel CC. Kaebajal oli põhjust eeldada, et volitatud isik täidab talle antud volituste alusel oma ülesandeid vajaliku hoolsusega ja lojaalselt; 3) juhatuse liikmel polnud võimalust kontrollida äriühingu majandustegevust. Kaebaja ei olnud teadlik äriühingu käibe suurusest ning InstantPlus OÜ makseterminali ja pangakonto kasutamisest. Juhatuse liige sai tugineda vaid talle esitatud andmetele. Kaebaja palus volitatud isikult ettevõttega seotud dokumentide esitamist, kuid viimane selgitas, et kõik on korras ja et ta ei ole jõudnud veel aruandeid ette valmistada. Kaebajal ei saanudki sellistel tingimustel tekkida kahtlust, et juhatusel lasuvad kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Volitatud isik tunnistas ka istungil, et varjas kaebaja eest äriühingu tegelikku käekäiku; 4) juhatuse liige ei põhjustanud osaühingul rahaliste vahendite puudumist. Maksuvõla tekkimise põhjuseks ei ole maksude deklareerimata jätmine, vaid kolmas isik, kes võttis osaühingust raha välja; 5) MTA on õigusvastaselt jätnud kaebaja maksumenetlusse kaasamata. Vastutusotsuse kättetoimetamine kaebajale ei toimunud kooskõlas hea halduse tavaga.
6.Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. MTA esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) oluline ei ole, kas kaebaja eesmärk oli äriühingut kahjustavate tehingute võimaldamine ja kas ta kolmanda isiku tegevusest teadis või mitte. Kaebaja on juhatuse liikmena olnud oma kohustuste täitmisel raskelt hooletu, s.o ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seejuures hõlmab juhatuse liikme hoolsuskohustus ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajaduse korral lisateavet ja selgitusi; 2) korraliku ettevõtja hoolsusega tegutseval juhatuse liikmel oleks pidanud sarnastel tingimustel tekkima kahtlus, et juhatusel lasuvad kohustused ei ole täidetud. Kaebaja oli teadlik, et ettevõte tegutses, kuigi sellel läheb halvasti. Samas nähtus talle, et pangakontol raha ei olnud ega liikunud. Kaebajal oli juurdepääs e-maksuametile, kuid ta ei kontrollinud, kas kõik äriühingu deklareerimis- ja tasumiskohustused on täidetud. Teades, et äriühing tegutseb, oleks kaebajal pidanud tekkima vähemalt kahtlus, kas töötajatele makstakse ja kas tööjõumaksud on tasutud; 3) asjaolu, et kaebaja elab juba pikemat aega välismaal ning külastab Eestit harva, ei saa olla vabanduseks seaduste ning juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmiseks.
7.Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlus on selle üle, kas kaebaja on äriühingu juhatuse liikmena olnud raskelt hooletu ja vastutab seetõttu äriühingu maksuvõla eest. Poolte vahel ei ole vaidlust äriühingu maksuvõla olemasolus, selle suuruses või asjaolus, et äriühingu maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige; 2) kaebaja ei vabanenud juhatuse liikme kohustustest ega vastutusest volikirja tõttu. Äriühingu juhatuse liikmel ei ole võimalik tegevjuhile või muule isikule äriühingu esindamiseks n-ö täisvolituse andmisega vabaneda MKS § 8 lg-s 1 sätestatud seadusliku esindaja kohustuste täitmisest ega vastutusest. Arvestades kohtupraktikat ja notari selgitusi volikirjas, pidi kaebajale olema arusaadav, et ta ei vabane juhatuse liikme kohustustest ja vastutusest volikirja andmisega ning et volitatud isiku tegevus mõjutab vahetult kaebaja õigusi ja kohustusi; 3) vastutusotsuses on tuginetud CC 12.01.2018 selgitusele, et kaebaja oli MD tegevusega kursis. Tunnistaja kinnitas istungil, et kaebaja ei olnud teadlik InstantPlus OÜ pangakonto kasutamisest, 16 000 euro suuruse käibe saavutamisest ega üleüldisest äriühingu majanduslikust seisust (helisalvestis: 12.06.33, 12.12.33 ja 12.16.22). Tunnistaja kinnitas, et ta varjas osasid teemasid, kui kaebaja küsis; tunnistajal kasvas olukord üle pea ja ta ei saanud järje peale. Kaebaja ja tunnistaja ütlused langevad kokku osas, kui palju informatsiooni kaebaja 3(10)
3-20-659 tunnistajalt äriühingu käekäigu kohta sai ja et volitatud isik ei avaldanud kaebajale olulisi asjaolusid äriühingu majandusliku seisu, maksukohustuste täitmata jätmise ega maksumenetluse kohta. Eeltoodust tulenevalt on osa vastutusotsusega tuvastatud asjaoludest kohtuistungil antud ütlustega seatud kahtluse alla. Asjas ei ole lõpuni võimalik veenduda kaebaja ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tuleb arvestada kaebaja ja tunnistaja vahelist olulist isiklikku seost, kuna tegemist on tütre ja emaga. Ilmselgelt on ka tunnistajal huvi oma ütlustega kaebajat kaitsta. Arvestada tuleb ka sellega, et ka siis, kui kaebaja maksukohustusest vabaneks ja see pöörataks tunnistaja kui tegeliku juhi vastu (MKS § 40 lg 11), võib maksusumma määramine aeguda ja maksu sissenõudmine võib osutuda võimatuks. Kohus arvestab ka maksumenetluses tunnistaja tegevuse kohta tuvastatut, et ta on volitatud isikuna kooskõlastatult teiste isikutega viinud maksuvabalt raha ettevõttest välja. Selline teguviis kooskõlas käesolevas asjas ütluste muutumisega seab tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Kaebaja vähene tegutsemine äriühingus ja vähene kontroll volitatud isiku tegevuse üle ei ole kooskõlas kaebaja selgitusega, et ta proovis restorani pidada Eestisse kolimise eesmärgil ning tunnistajale tehti volitus selleks, et kohapeal asju teha ja juhatada, et saaks jälgida, kas kaebajal on võimalik selle restoraniga hakkama saada. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja ja tunnistaja on valinud suhtlusviisi Viber (vt 29.06.2020 seisukoht), milles vestluse sisu ei säilitatud. Tegemist on kaebaja võetud riskiga, et tal ei ole hiljem võimalik tõendada (nt e-kirjade, vestluste logidega vms), kas ja mil määral ta juhatuse liikme hoolsuskohustust täitis või kui palju ta tegelikult äriühingu tegevusest teadis. Selle asjaolu kohta ei ole võimalik koguda ka täiendavaid tõendeid; 4) kaebaja ei ole volitatud isiku kontrollimisel olnud piisavat hoolas. Nii kaebaja kui ka tunnistaja kinnitasid istungil, et kaebaja küsis volitatud isikult äriühingu kohta infot suuliselt telefonivestlustes mõnel korral kuus. Äriühingu juhtimisega kursis olekuks ei saa piisata põgusast või pealiskaudsest telefonivestlusest mõnel korral kuus ja uurimisest, kuidas läheb. Seda eriti olukorras, kus kaebaja oli ise äriühingu halvast käekäigust, sularahaga arveldamisest ja juba varasemast võlast teadlik (helisalvestis: 11.21.28 ja 11.28.35). Ainuüksi asjaolust, et äriühingu pangakontol ei olnud liikumisi ja äriühing arveldas sularahas (helisalvestis: 11.24.34) oleks korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsenud isikul pidanud tekkima ajend töötasude ja maksude tasumise kontrollimiseks. Kaebajal oli juurdepääs e-maksuametile ja seetõttu võimalik ka kontrollida deklaratsioonide esitamist ja maksude tasumist, sh juba äriühingu soetamise ajal olemas olnud maksuvõla tasumist. Kaebaja viibis 2017. a suvel ettevõtte tegevuskohas, mistõttu oli kaebajal võimalik vahetult kontrollida ettevõtte tegevust, sealjuures näha, et kogu tasumine ei toimu üksnes sularahas. Kuna kaebaja teadis, et ettevõtte kontod on võlgade tõttu arestitud ja kaardimakse korral laekub saadud raha arvelduskontole, pidi kaebajal tekkima hoolsuskohustust järgides kahtlus või küsimus, kuhu äriühingu tegevusest klientidelt saadud summad laekuvad. Ka oleks kohapeal nähtunud, et kassaaparaadist ei väljastata õige KMKR numbriga arveid. Sisuliselt piiramatu volituse andmisega on kaebaja võtnud riski, et tal ei ole võimalik volitatud isiku tegevust kontrollida. Kohtute infosüsteemi päringu kohaselt on rahvastikuregistris kaebaja elukoha-aadressiks ja muudeks kontaktideks erinevad aadressid Tartus ja Pärnus, samas kui kaebaja istungil selgitas, et tal Eestis aadressi ei ole. Seega on kaebaja muutnud ise ka võimatuks probleemide korral volitatud isiku või kellegi teisega endaga kontakteerumise. Kaebaja aktsepteeris volitatud isiku kogu tegevust ja näitas ise üles väga vähest huvi äriühingu käekäigu vastu. Andes täielikult ära kontrolli äriühingu üle ja jäädes samas ainsaks juhatuse liikmeks, on kaebaja ise võtnud endale riski vastutuse osas ega ole käitunud juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega; 5) maksuvõlg on tekkinud seetõttu, et juhatuse liige jättis MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata. Kui kaebaja ei oleks andnud piiramatut volitust või oleks andnud osalise volituse konkreetsete ülesannete täitmiseks ning oleks aktiivselt ja põhjalikult kontrollinud volitatud isiku tegevust, oleks kaebajal olnud ülevaade ja äriühingu majanduslikust seisust, teadmine või vähemalt kahtlus, et kasutatakse teise äriühingu pangakontot ja sellest tuleneval võimalus 4(10)
3-20-659 takistada rahaliste vahendite, mille arvelt oleks saanud maksukohustused tasuda, äriühingust väljaviimist; 6) kaebaja väitel on MTA õigusvastaselt jätnud kaebaja maksumenetlusse kaasamata ning vastutusotsuse kättetoimetamine kaebajale ei toimunud kooskõlas hea halduse tavaga. Kaebaja ei olnud enam kontrollimenetluse algusfaasis juhatuse liige ning enne kontrollimenetluse lõppu ka enam omanik. Maksumenetluse ülesanne ei ole määrata kindlaks kaebaja kui juhatuse liikme vastutus. Vastutusotsuse projekti ja vastutusotsuse kättetoimetamine kaebaja emale ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Haldusorgan peab kättetoimetamisel kontrollima, et isikul, kellele dokument üle antakse, ei oleks ilmselget huvide konflikti. See ei saanud mõjutada käesoleva vaidluse tulemust. Kaebaja on esitanud tähtaegselt vastutusotsuse projektile eriarvamuse, vastutusotsusele vaide ja kohtusse kaebuse, mistõttu on kaebaja saanud kaitsta oma õigusi, olenemata vastutusotsuse kättetoimetamise viisist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) õige on, et poolte vahel ei ole vaidlust äriühingu maksuvõla olemasolus ega selle suuruses. Maksusumma määramisest sai kaebaja teda alles tema suhtes tehtud vastutusotsusest; 2) kaebaja kui osaühingu juhatuse liige tellis majandustegevuse ja arvepidamise korraldamise teenust kolmandalt isikult. Ta tugines heauskselt eeldusele, et käsundisaaja täidab oma ülesannet lojaalselt ja vajaliku hoolsusega; 3) kohtu viide vastuolule maksumenetluses antud ütlustega ei ole õige. CC seletusest ei tulene, et ta oleks arutanud või rääkinud ka käibe väljaviimisest kolmanda isiku konto kaudu. Tunnistaja kinnitas, et ta on seda asjaolu kaebaja eest varjanud. Seega on kohus esitatud tõendeid valesti hinnanud; 4) kaebaja ei ole väitnud, et ta proovis restorani pidada. Kaebaja andis kohtule seletuse, et ta on regulaarselt suhelnud volitatud isikuga, kes selgitas talle, et osaühingus tehakse tehinguid ainult sularahas, et käibemaksukohuslaseks registreerimiseks vajalikku käivet ei ole saavutatud. Mingeid vihjeid sellele, et osa käibest liigub käbi kolmanda isiku konto, kaebaja ei saanud. Sama kinnitas antud asja tunnistajana üle kuulatud CC. Seega on kaebaja oma väiteid tõendanud. MTA ei ole oma väiteid tõendanud. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, kuna need ühtivad kaebaja seletustega ja on usutavad; 5) kohus on põhjendamatult leidnud, et kaebaja selgitustest ei nähtu tegevust, millega ta veendunuks oma võimetes restorani pidada või juhtida. Kaebaja kogemust või selle puudumist ei ole maksumenetluses ega käesolevas kohtuasjas püstitatud ega arutatud. Kohtu tuginemine sellisele asjaolule ei ole lubatud ning tuleb lugeda oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. Äriühingu omanik või ka juhatuse liige ei pea ise tegelema oma äriühingu igapäevase majandustegevuse korraldamisega, seda võib teha tegevjuht. Selline majandustegevuse mudel on tavapärane ja lubatud; 6) kaebaja süü või hoolsuskohustuse täitmise hindamisel ei ole asjakohane kohtu seisukoht, et kaebaja võttis ise riski, valides tunnistajaga suhtlemiseks viisi (Viber), mille puhul ei saa vestluste sisu tõendada. Hoolsuskohustuse täitmine ei eelda oma tegevuse kohta tõendite kogumist; 7) kohtu viide, et kui kaebaja maksukohustusest vabaneks ja see pöörataks tunnistaja kui tegeliku juhi vastu (MKS § 40 lg 11), võib maksusumma määramine aeguda ja maksu sissenõudmine võib osutuda võimatuks, ei ole asjaolu, mida peaks tunnistaja ütluste hindamisel arvestama; 8) kohus ei arutanud pooltega eelmenetluses tõendite võimalikke puudusi, sh tunnistajate ütluste ebausaldusväärsust. Tõendi arvestamata jätmine ei või tulla üllatusena. Menetlusnormi 5(10)
3-20-659 rikkudes ei andnud kohus kaebajale võimalust esitada oma vastuväiteid tõendi ebausaldusväärsuse väitele; 9) kohus on oma järeldustes põhjendamatult eelistanud maksumenetluses antud seletusi kohtuistungil vande all antud seletustele; 10) kaebaja on esitanud tõendid selle kohta, et ta küsis andmeid äriühingu majandustegevuse kohta. Kaebaja küsis volitatud isikult konkreetseid küsimusi, eelkõige seonduvalt käibega. Kaebajal puudus teadmine OÜ InstantPlus konto olemasolust. Seega ei saanud juhatuse liige teada ega kontrollida MD majandustegevusest raha laekumist ega ka käivet selle konto kaudu. Kassaaparaadi kontrollimiseks ja tšekkide uurimiseks puudus ajend. Juhatuse liikme hoolsusstandardi järgimiseks ei ole vajalik, et juhatuse liige peaks iga tšeki üksikasjalikult üle kontrollima, selleks oli osaühingul tegevjuht; 11) volituse andmine ei tähenda igasugusest sisulisest kontrollist loobumist. Volikirja andmisega ei võta ühing suuremat riski, kui see on tavapärase juhtimisstruktuuri puhul. CC-l puudus volikirjast tulenevalt õigus kasutada raha muuks vajaduseks; 12) kohtu järeldus, et kaebaja oli raskelt hooletu juba äriühingu juhatuse liikmeks hakkamise ja äriühingu osanikuks saamise ajal, ei ole asjakohane ja väljub antud asjas tähtust omavate asjaolude analüüsist; 13) volitatud isik on MD esindajana maksumenetluses osalenud ja seal ka seletusi andnud. Kohtu viited kaebaja kontaktidele rahvastikuregistris ei ole asjakohane; 14) maksuvõlg ei tekkinud deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu, vaid põhjusel, et volitatud isik viis äriühingust raha välja. Seetõttu puudub põhjuslik seos; 15) kohus on hinnanud juhatuse liikme süü küsimust valesti. Kaebajal puudus juurdepääs vastutusotsuses osundatud InstantPlus OÜ kontole, kuna ta ei teadnud selle olemsaolust. Seega ei saanud juhatuse liige vastutusotsuses osundatud kohustusi täita; 16) MTA on vastutusotsuse menetlemisel rikkunud kaebaja maksumenetlusse kaasamise kohustust ja MKS § 554 tulenevaid õigusi. Vastutusotsuse kättetoimetamise viis kaebajale ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Kohus on põhjendamatult jätnud kaebaja sellekohased väited arvestamata; 17) vastutusotsus ei vasta MKS § 96 lg 2 nõuetele. Vastutusotsuses puudub MTA põhjendus, miks ta ei arvestanud kaebaja väidetega, et ühingu tegeliku juhtimisega tegelenud isik varjas kaebaja eest maksuvõla tekkimisega seotud asjaolusid.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) asjaolu, et maksusumma määrati 07.12.2018 maksuotsusega ja maksuotsuse tegemise ajal ei olnud apellant MD juhatuse liige, ei tähenda, et maksuvõlg tekkis ajal, mil apellant ei olnud enam MD juhatuse liige. Maksuvõlg tekkis seadusest tulenevalt ning maksuotsusest nähtuvalt perioodil, mil apellant oli MD juhatuse liige. Maksukohustus ei teki maksuotsuse tegemisel, vaid seadusega sätestatud tingimuste saabumisel (MKS § 31 lg 2). Maksusumma määramisest teadasaamine ei ole asjaolu, mis välistaks maksukohustuse tekkimise apellandi juhatuse liikmeks oleku ajal; 2) apellant on oma teadmatust, juhatuse liikme kohustuste mitte täitmist ning kohustuste täitmise kontrollimata jätmist põhjendanud sellega, et neid kohustusi oli volitatud täitma kolmas isik. Seega ei ole kohus oma otsuses lahendanud ühtegi küsimust, mille üle poolte vahel vaidlus puudus; 3) kohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas ei ole lõpuni võimalik veenduda apellandi ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja CC tegutsemine koostoimes ütluste muutumisega seab tema ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Usaldusväärsuse hindamisel võttis kohus arvesse ka apellandi ja tunnistaja olulist isiklikku seost. Tegemist on tütre ja emaga, mis võis ütluste sisu mõjutada tulenevalt soovist oma lähedast kaitsta;
6(10)
3-20-659 4) äriühingu juhatuse liige ei pea ise tegelema äriühingu igapäevase majandustegevuse korraldamisega ning võib oma ülesandeid delegeerida kolmandale isikule. Sellele vaatamata on aga oluline, et juhatuse liikmel säilib kohustus kontrollida juhatuse liikme kohustuste täitmist (kui neid täidab kolmas isik). Selleks on omakorda oluline, et juhatuse liikmena tegutsev isik oleks selleks ka võimeline; 5) juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmine ei eelda tõendite kogumist juhatuse liikme ja volitatud isiku omavahelisest suhtlusest, kuid kohus ei olegi seda oma otsuses kordagi väitnud. Kohus kirjeldas suhtlusviisi valikut üksnes kui apellandi võetud riski. Sellisel juhul ei ole apellandil hiljem võimalik tõendada, kas ja mil määral ta juhatuse liikme hoolsuskohustust täitis või kui palju ta tegelikult äriühingu tegevusest teadis. Kohus tõi sisuliselt oma otsuses välja, et apellandi ja tunnistaja vahelist suhtlust ja selle sisu ei ole võimalik kindlaks teha ja seda osaliselt apellandi ja tunnistaja vahelise suhtlusviisi valiku tõttu. Seega ei ole kohtu viited apellandi ja apellandi suhtlusviisi valiku osas kuidagi asjakohatud; 6) vastustaja ei nõustu apellandiga, et kohus on põhjendamatult oma järeldustes eelistanud maksumenetluses antud seletusi kohtuistungil vande all antud seletustele; 7) juhatuse liikme hoolsuskohustust ei saa välistada tuginemisega teadmatusele; 8) kuna apellant teadis, et ettevõtte kontod on võlgade tõttu arestitud ja üldtuntud on asjaolu, et kaardimakse korral laekub saadud raha arvelduskontole, pidi apellandil tekkima hoolsuskohustust järgides vähemalt kahtlus või küsimus, kuhu äriühingu tegevusest klientidelt saadud raha laekub. Tegemist on kontrollimise ajendiga; 9) isegi kui jaatada, et apellandil ei olnud võimalik volitatud isiku tegevust kontrollida, on kohus viidanud asjakohasele kohtupraktikale, mille järgi võib usalduspõhimõttele tuginemise võimaluse välistada ka see, kui seaduslik esindaja jätab volitatud esindajale piiramatu tegutsemisvabaduse ehk loobub igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle; 10) kohtuistungil selgus, et apellandi kontakttelefoniks on märgitud volitatud isiku telefon. Kohus ei ole oma otsuses viidanud volitatud isikuga kontakteerumisele ega selle võimalikkusele, vaid on käsitlenud apellandi kui MD juhatuse liikme kättesaadavust (ajal, kui viimane oli MD juhatuse liige). Seega ei muuda apellandi viidatud asjaolu, et apellant oli maksumenetluse ajal kättesaadav, kuidagi kohtu viiteid asjakohatuks; 11) apellatsioonis rõhutab apellant ka seda, et kohtu järeldused põhjusliku seose puudumisest on valed, jättes seejuures täpsustamata ning põhjendamata, miks on apellant sellisel seisukohal; 12) isegi kui apellandil puudus InstantPlus OÜ kontole juurdepääs ning teadmine selle olemasolust, ei tähenda see, et apellandil juhatuse liikmena puudus kohustus kontrollida volitatud isiku tegevust; 13) võimalik vastuolu hea halduse põhimõttega ei mõjuta asja tulemust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11.Asjas ei vaielda äriühingu maksuvõla aluseks olevate asjaolude ega maksuvõla suuruse üle. Vaidlus on selle üle, kas maksuhaldur on õiguspäraselt tuvastanud kaebaja süü.
12.MTA tuvastas vastutusotsuses, et 08.09.2016 koostatud notariaalse volikirja alusel volitas kaebaja oma ema esindama MD-d kõikides tehingutes ja toimingutes, allkirjastama dokumente ning teostama makseid. MTA leidis, et kaebaja oli MD majandustegevuse korraldamisel raskelt hooletu, kuna jättis kontrollimata MD volitatud esindaja tegevuse ega
7(10)
3-20-659 pööranud piisavalt tähelepanu, kas MD majandustegevuse korraldamisega kaasnevad kohustused said MKS-i ning maksuseaduste kohaselt täidetud.
13.Hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega, s.o kohaste nõuete mittejärgimisega (Riigikohtu 12.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 14). Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb äriseadustiku § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu 19.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-54-17, p-d 13.1 ja 13.2). Seejuures võib juhatuse liige kasutada enda kohustuste täitmiseks kolmandate isikute abi, kuid mõistlikult tegutsev juhatuse liige peab ennast hoidma üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida abistavate kolmandate isikute tegevust. Samas tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust, nt varjamine, pahatahtlikkus jms (Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 14).
14.Juhatuse liige ei saa tingimusteta eeldada volitatud isiku tegevuse õiguspärasust ning kontroll volitatud esindaja tegevuse üle peab olema sisuline. Töötajale tehingute tegemiseks volituse andmine on äris tavapärane, nagu ka see, et seaduslik esindaja ei tea üksikasjalikult kõigi volitatud esindaja sõlmitud tehingute sisu. Volitatud esindaja olemasolu aga ei vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmisest ega MKS § 40 lg 1 järgse vastutuse kandmisest. Äriühingu juhatuse liikmel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused ning sellega kaasneb vastutus. Seadusest tulenevat kohustust ning selle täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnevat vastutust ei ole võimalik tehinguga üle anda, kui seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe. Kuigi MKS § 8 lg 1 ei kohusta seaduslikku esindajat täitma kõiki kohustusi vahetult ise, eeldavad MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused siiski, et juhatuse liige hoiab end üldjoontes toimuvaga kursis, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Mil määral saab juhatuse liige tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 14; 13.12.2017 otsus nr 4-17-1195, p-d 6–10). Usalduspõhimõttele tuginemise võimaluse võib välistada ka see, kui seaduslik esindaja jätab volitatud esindajale piiramatu tegutsemisvabaduse ehk loobub igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle. Seeläbi tekitab juhatuse liige sisuliselt olukorra, kus talle ei saagi ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida vajaduse sekkuda volitatud esindaja tegevusse. Selliste meetmete rakendamata jätmine kujutab endast samuti käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Juhatuse liige peab volitatud esindaja tegevust kontrollima sisuliselt (Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsus asjas nr 3-20-76, p 22; 14.05.2020 otsus asjas nr 3-18-1645, p 18).
15.Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtu järeldusega, et kaebaja oli juhatuse liikme kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kaebaja oli MD juhatuse liige 24.08.2016–20.03.2018. MTA oli äriühingu pangakonto arestinud alates 07.01.2016. Kontrollaktist nähtub, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal tegutses äriühing Pärnu linnas asuvas toitlustuskohas Laboca Grill ning klientidel oli võimalik 8(10)
3-20-659 tasuda toidu eest nii sularahas kui ka pangakaardiga. Kontrollitaval perioodil teenis MD müügitulu 155 682,65 eurot. Tegevuskohas tehtavad kaardimaksed 118 795,50 eurot läksid läbi makseterminali ja laekusid InstantPlus OÜ arvelduskontole. InstantPlus OÜ arvelduskontole laekunud raha võttis MD volitatud esindaja (s.o kaebaja ema) samal või järgmisel päeval sularahas välja InstantPlus OÜ pangakaardiga. Kaebaja ema selgitas, et InstantPlus OÜ arvelduskontot kasutati põhjusel, et MD pangakonto oli arestitud (CC 12.01.2018 seletuste protokoll). Puudub vaidlus selle üle ja kaebaja on kohtuistungil kinnitanud, et viibis 2017. a suvel äriühingu tegevuskohas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajal oli kohapeal võimalik veenduda, et kogu tasumine ei toimu sularahas ja tal pidi tekkima kahtlus sellest, kuhu äriühingu klientide maksekaartidega tasutud summad laekuvad. Kaebaja selgitus, et kaarditerminal on väike ese, mis asub leti all, ei ole kahtluse mittetekkimise ümberlükkamiseks veenev. Kaarditerminali märkamiseks polnud kaebajal vaja teha liigseid pingutusi. Eelduslikult on äriühingu juhatuse liige huvitatud teadma neid asjaolusid, mis puudutavad raha liikumist ja äriühingu käivet. Kaebajal oli juurdepääs äriühingu pangakontole ja e-maksuametile ning ta oli teadlik äriühingu pangakontode arestimisest. Sellises olukorras võib äriühingu juhatuse liikmelt eeldada suuremat hoolsust maksude tasumise korraldamisel, sh volitatu isiku tegevuse kontrollimisel. MTA on vaideotsuses õigesti selgitanud, et kaebaja oleks saanud nõuda ka nt kassaaruannete, algdokumentide või muude dokumentide esitamist.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohus on hinnanud juhatuse liikme süü küsimust valesti ja põhjendamatult eelistanud maksumenetluses antud seletusi kohtuistungil vande all antud seletustele. Halduskohus on leidnud, et CC maksumenetluses antud 12.01.2018 selgitusest tuleneb, et kaebaja oli MD tegevusega kursis ja asju arutati läbi. Istungil selgitas tunnistaja, et kaebaja ei olnud teadlik InstantPlus OÜ pangakonto kasutamisest, 16 000 euro suuruse käibe saavutamisest ega äriühingu üldisest majanduslikust seisust. Kuna tunnistaja ja kaebaja ütlused on kooskõlas, on osa vastutusotsusega tuvastatud asjaoludest seatud kohtuistungil antud ütlustega kahtluse alla. Kui haldusmenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid on vastuolus, on kohtu ülesanne hinnata vastuolulisi tõendeid kogumis teiste tõenditega ja otsustada, millised tõendid on kohtu jaoks veenvad, ning selgitada, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Samuti tuleb põhjendada, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid. Ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude usutavust ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vt Riigikohtu 19.05.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 19). Halduskohus ei olnud veendunud kohtuistungil kaebaja ja tunnistaja antud ütluste usaldusväärsuses. Tegemist on seotud isikutega (ema ja tütar). Samuti võttis halduskohus arvesse tunnistaja varasemat käitumist (s.o ta viis volitatud isikuna kooskõlastatult teiste isikutega äriühingust maksuvabalt raha välja). Halduskohus on oma seisukohta otsuses põhjendanud ega pidanud seda eraldi istungil uuesti arutama.
17.Vastutusotsuses on põhjuslikku seost õigesti järeldatud. MTA on põhjendanud kahtlust, et kaebaja on raskest hooletusest esitanud valede andmetega maksudeklaratsioone. Sellest järeldub, et kaebaja on jätnud raskest hooletusest tema juhitud äriühingu maksukohustuse tähtaegselt täitmata ning kaebaja õigusvastase tegevuse tõttu on tekkinud äriühingul maksuvõlg, mida ei ole maksuhalduril õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega 45 068,70 eurot oleks saanud tasuda maksuvõlga. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et äriühingule maksuotsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja enam juhatuse liige. Maksuvõlg on tekkinud hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud 9(10)
3-20-659 deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (MKS § 32; Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018 otsus asjas nr 3-17-1072, p 21).
18.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastutusotsus ei vasta MKS § 96 lgs 2 sätestatud nõuetele. MTA on tõendeid kogumis ning kaebaja ja tema ema antud ütluste usaldusväärsust hinnates leidnud, et kaebaja raskelt hooletu tegevusetuse tõttu sai võimalikuks MD kassaaparaadist valeandmetega arvete väljastamine, KMKR registreerimata ning käibedeklaratsioonide esitamata jätmine ning kaebaja ei saanud eeldada, et volitatud isik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
19.Kaebaja on leidnud, et MTA on vastutusotsuse menetlemisel rikkunud kaebaja maksumenetlusse kaasamise kohustust ja kaebaja MKS §-st 554 tulenevaid maksukohustuslase õigusi. Kaebajale oli püütud vastutusotsuse projekti kätte toimetada elektrooniliselt kaebaja rahvastikuregistri järgsel aadressil. Tähtsust ei oma, kas kaebaja elas rahvastikuregistrisse kantud aadressil ja kas seetõttu olid dokumendi Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamiseks MKS §-s 55 sätestatud eeldused täidetud või mitte. Kaebajal on olnud võimalus esitada vastuväited vastutusotsuse projektile ning vastutusotsuse peale vaie ja kaebus. Vastutusotsuse tegemisel ei ole seadusega ette nähtud kaalutlusruumi, mistõttu saab kohus tuvastada kõik vastutusotsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud ja hinnata, kas vastutusotsus on tehtud õigel õiguslikul alusel. Menetluslikud rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist ega too kaasa vastutusotsuse tühistamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 otsus asjas nr 3-19-207, p 11).
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
21.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.