lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2691/40

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2691/40
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3346
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2691

Haldusasi

OÜ Merelaid kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.11.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/038428-13 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Merelaid, volitatud esindaja advokaat Kaupo Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sirle Orav-Hinno

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Merelaid apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

13.11.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Merelaid apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2691 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.01.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-2691 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet nõudis 07.11.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/038428-13 OÜ-lt Merelaid tagasi ettemaksukontole täidetud ja muude nõuetega tasaarvestatud enammakse 944,14 eurot ning kohustas OÜ-d Merelaid tasuma maksusumma 12 928,19 eurot. Maksuotsuse kohaselt soetas OÜ Merelaid OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof rekvisiitidega arvete alusel teenuseid ning deklareeris arvetel märgitud käibemaksu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Maksumenetluse käigus selgus, et OÜ Merelaid ei näidanud eelnimetatud tehingutes üles äris tavapärast hoolsust ja ei tuvastanud, kes tegelikult teenust osutas. Maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla tehingutes näidatud teenuse olemasolu, kuid teenust ei osutanud arvetel märgitud isikud. Tehingupartneritel polnud tehingute teostamise ajal reaalset majandustegevust ning neil on variühingute tunnused. Tehingute kohta käivatel dokumentidel on kõigi äriühingute esindajaks märgitud AT, kes ei olnud aga tehingute tegemise ajal veel nende äriühingute juhatajaks. Estech OÜ juhatuse liige IJ, Holzhauspro OÜ juhatuse liige AL, Build Truck OÜ juhatuse liige IS ja Estoprof OÜ juhatuse liige AV ei kinnitanud tehingute toimumist.
2.OÜ Merelaid palus halduskohtule esitatud kaebuses 07.11.2017 maksuotsus tühistada, leides, et kaebaja ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Müüja esindaja isikusamasus tuvastati enne vaidlusaluste arvete saamist ja lepingute sõlmimist. On tavapärane, et isik tuvastatakse üks kord ja hilisematel juhtudel puudub selleks vajadus. Tõendamata on maksuhalduri väide, et kaebaja pidi teadma, et äriühingud, mida AT juhtis, kustutati kahe kuu jooksul käibemaksukohustuslaste registrist. Isikul ei ole keelatud luua või esindada erinevaid äriühinguid. AT oli eelnevas koostöös kaebajaga ennast tõestanud. Isegi kui eeldada, et AT sõlmis lepingud esindusõiguseta, siis hiljem äriühingute juhatuse liikmeks saamisel on ta andnud tagasiulatuva nõusoleku lepingute täitmiseks. Ehituses on tavapärane allhanke korras töötajate leidmine. Kaebaja ei saanud hinnata, kes ja mis alusel objektil töötab, ega seda, kas äripartner on oma töötajad deklareerinud või on ta nad renditööjõuna või käsunduslepingu alusel sisse ostnud. Tööde teostamise ajal käitus AT töötajatega nii, nagu need oleksid tema esindatud äriühingute töötajad. Kaebaja ei saa olla süüdi selles, et OÜ-d Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof ei kajastanud esitatud arveid enda deklaratsioonidel. Kaebaja tegevusest ei tulene ka see, et maksuhaldur ei saanud ühendust AT-ga. Põhjendamatu on etteheide kaebajale, et ta pidi teadma AT telefoninumbrit isegi siis, kui viimane vahetas pidevalt oma numbrit.
3.Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2018 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et maksuhaldur on 21.09.2017 kontrollaktis ja 07.11.2017 maksuotsuses piisavalt veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kaebaja maksuvõlg kujunes. Kontrollakt ja maksuotsus on põhjalikud, järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. Kohus ei pidanud vajalikuks kõike maksuotsuses kajastatut korrata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlusaluste ehitusteenuste osutamise OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof poolt seavad kahtluse alla järgmised asjaolud.

2(8)

3-17-2691 Kaebaja ei näidanud üles tavapärast hoolsust ja ei kontrollinud äriühingute esindajate esindusõigust. Kaebaja seadusliku esindaja AS 03.08.2017 ütluste kohaselt sai kaebaja äriühingutelt ehitusteenust ning vahendas ehitustöid omakorda Bravoberg OÜ-le. AS nõustus, et ta ei ole hoolsuskohustust täitnud, jättes AT-lt isikut tõendava dokumendi küsimata. AS väitis, et oli AT-ga varasemast tuttav, mistõttu ta ei uurinud teenust osutanud äriühingute tausta, vaid eeldas, et kõik on korras. AS ei pidanud tavapäraseks, et AT pakub kaebajale ehitusteenust iga paari kuu tagant uue äriühingu kaudu, kuid teenuse vastuvõtmine sõltus hinnast ning sellest, et AT tagas töö õigeaegse valmimise. Tõendamata on kaebaja väide, et maksuhaldur survestas AS kinnitama, et ta on hoolsuskohustust rikkunud. Õige on maksuhalduri järeldus, et kaebaja ei olnud tehingupartnerite isikusamasuse tuvastamisel piisavalt hoolas. Kui tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb partneri isikusamasuse tuvastamiseks teha kindlaks ka see, et juriidilise isiku nimel tegutseval isikul on esindusõigus. Vaidlust ei ole selles, et lepingute sõlmimise ajal ei olnud AT nende äriühingute seaduslik esindaja. Kaebaja esitas alles kohtumenetluses Build Truck OÜ juhatuse liikme poolt 01.05.2016 allkirjastatud volikirja AT-le esindusõiguse andmise kohta. Kuna leping kaebaja ja Build Truck OÜ vahel sõlmiti 15.03.2016, puudus AT-l ka nimetatud lepingu sõlmimise ajal esindusõigus. Ainuüksi see, et äriühingud olid registreeritud käibemaksukohustuslastena ning AT väitis end olevat nende esindaja, ei saanud tekitada kaebajas põhjendatud veendumust, et AT näol oli tegemist äriühingute esindajaga. Ostjalt ei saa nõuda müüja nimel tegutseva isiku esindusõiguse kontrollimist juhtudel, kui sellist esindusõigust saab mõistlikult eeldada. Praegusel juhul selliseid eeldusi ei esine. Kaebaja ei saanud lepingute sõlmimisel tugineda sellele, et AT kiidab tehingud hiljem tagantjärele heaks. Kaebaja seaduslik esindaja ei tea, kes olid OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof töötajad, kes vaidlusaluseid töid teostasid. AS teadis maksuhaldurile öelda üksnes seda, et eestlasi nende töötajate seas ei olnud ning korraga oli tööl 2-3 meest. Samad töölised olid kõigis äriühingutes. Tööliste kvalifikatsiooni kaebaja ei kontrollinud. AT ise ehitaja polnud. Seega on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et tööde teostajad ei töötanud reaalselt nimetatud äriühingutes. OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof seaduslikud esindajad ei kinnita vaidlusaluste tehingute toimumist. Perioodil 23.08.2005-21.12.2015 oli Estech OÜ juhatuse liige IJ, kelle kinnitusel äriühingul töötajaid polnud ning ta pole kellelegi volitusi andnud, alates 01.12.2015 firma ehitustöid ei teinud. Perioodil 07.12.2015-29.03.2016 oli Holzhauspro juhatuse liige AL, kes selgitas maksuhaldurile, et äriühingul töötajaid polnud ning volikirju ei väljastatud, äriühing ei ole tegutsenud alates 01.01.2016, kaebaja on tundmatu isik. Perioodil 17.12.2014-01.06.2016 oli Build Truck OÜ juhatuse liige IS, kelle selgituste järgi äriühingul samuti töötajaid polnud, ta ei ole andnud volitusi ega teinud kaebajaga tehinguid. Ajavahemikul 04.09.2008-20.07.2016 oli Estoprof OÜ juhatuse liige AV, kelle kinnitusel ei olnud äriühingul töötajaid, tehinguid kaebajaga ei tehtud ning volikirju ei väljastatud. Eeltoodust nähtub, et AT-l puudus õigus nimetatud äriühingute nimel tehinguid teha. Kaebaja ning OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof vahel sõlmitud töövõtulepingud on formaalsed ja koostatud tagantjärele. Lepingutes on esindajaks märgitud AT, kellel aga vastavad volitused puudusid. Lepingutes on ka muid puudusi. Nt Estoprof OÜga sõlmiti leping kuu aega hiljem, kui väidetavad tööd pidid algama. Äriühingute poolt väljastatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele ning nende alusel ei saa üheselt tuvastada, millise töö eest arve esitati. Arved on üldsõnalised. Samuti on üldsõnalised arvetele lisatud üleandmis-vastuvõtmisaktid. Puudub fotomaterjal teostatud tööde kohta, tööde teostamise aruanne või kalkulatsioon, ostuarved kasutatud

3(8)

3-17-2691 materjalide kohta ning materjali kuluarvestus. Seetõttu ei ole aru saada, milliseid töid alltöövõtjad tegid. OÜ-d Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof olid väidetavate tehingute tegemise ajal reaalselt mittetegutsevad ja varifirma tunnustega äriühingud. Kõikidel äriühingutel on sarnane toimimismuster. Neil puudusid reaalsete teenuste osutamiseks ressursid ja võimekus. Nad ei deklareerinud töötajatele tehtud väljamakseid, ei esitanud õigeaegselt maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruandeid ning kustutati peagi käibemaksukohustuslaste registrist. Pangkontodel ei toimunud raha liikumisi. Estoprof OÜ 29.08.2016 arve nr 29082016 (objekti kirjeldus Liikuri 38, Tallinn-fassaadi armeerimine, 720 m2, kokku 7776 eurot) on varasema ajavahemiku kohta tagantjärele koostatud ja seal ei kajastu tehingu tegelik sisu. Kaebaja ja Estoprof OÜ vahel on selle objekti kohta sõlmitud tööettevõtuleping, mille järgi algab fassaadi armeerimine 01.07.2017, seega ajal, mil AT ei olnud juhatuse liige. Samas ei toimunud juhatuse liikme kinnitusel nimetatud ajal ettevõttes äritegevust. Kaebaja väited, et maksuotsuse aluseks olevad tõendid ja põhjendused ei ole piisavad maksuotsuse koostamiseks, on paljasõnalised. Kaebaja ei ole välja toonud, mida vastustaja on jätnud tegemata. Kuigi maksuhaldur ei ole tuginenud maksupettusele, saab siiski tugineda Riigikohtu 04.06.2014 otsuse nr 3-3-1-15-13 p-s 13 toodud seisukohale, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Maksuotsuses heidetakse kaebajale eelkõige ette seda, et ta ei näidanud üles tavapärast hoolsust ega kontrollinud äriühingute andmeid. AT-l ei olnud lepingute sõlmimisel äriühingute esindusõigust. Samuti ei kontrollinud AS, kas AT-l oli olemas volitus. Build Truck OÜ esindaja IS väidetavalt allkirjastatud volikiri ei ole usaldusväärne juba seetõttu, et IS eitas volituse andmist. Lisaks on volikirjal märge, et IS ei vastuta „mingite arvete ega tehingute eest. Kõige eest vastutab AT“. Eeltoodu on vastuolus äriseadustiku (ÄS) § 187 lgga 2. Kahtlust äratab ka asjaolu, et volikiri esitati alles kohtumenetluses. AS on 20.12.2016 seletuses öelnud, et ta ei tundnud AT väljaspool tööd ning tutvus AT-ga varasematel objektidel. See ei oma asjas määravat tähtsust. Vaidlust ei ole selles, et AS tundis AT. Tavapäraselt oleks pidanud kaebajas äratama kahtlust asjaolu, et AT sõlmis lepinguid ning esitas arveid üha uute äriühingute nimel. Seadusest ei tulene, et kaebaja peaks kontrollima äripartnerite tausta e-krediidiinfost, kuid nimetatud internetikeskkonnast saab kõige lihtsamalt ning tasuta uurida äriühingu või tema esindaja tausta. Kuna kaebaja seda ei teinud, viitab see asjaolule, et kaebaja oli tuttav skeemiga, millega järgi peale väidetava tehingu tegemist omandas AT vaidlusalustes äriühingutes esindusõiguse ning seejärel kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja eesmärk oli sisendkäibemaksu tagasi saada, mistõttu ei pööranud ta pettusele tähelepanu. Maksusuhetes oluliste hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud siiski toimusid. Eriti oluline on hoolsusnõuete täitmine käibemaksuarvestuses ja käibemaksu tasumisel seoses müüja isiku tuvastamisega. Kui maksukohustuslane on eiranud hoolsusnõudeid, mille järgimisel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastane.

4(8)

3-17-2691 Asjaolu, et AT hiljem (esindusõiguse saamisel) andis tehingute tegemiseks tagantjärele nõusoleku, ei anna alust nendelt tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvata. AT andis heakskiidu iseenda tehingutele, kuid äriühingute seaduslikud esindajad olid kinnitanud, et ei ole vaidlusaluste tehingute tegemiseks heakskiitu andnud ega volitusi väljastanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1). Lisaks puuduvad tõendid, et AT oleks hiljem tehingud heaks kiitnud. Väidetavast AT e-kirjast ei saa järeldada, et äriühingute seaduslikud või volitatud esindajad on tehingutele tagantjärele heakskiidu andnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4.OÜ Merelaid palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 10.05.2018 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus toodud seisukohtade juurde ning esitab halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Nõustudes kontrollakti ja maksuotsusega, on halduskohus jätnud muu hulgas analüüsimata kaebaja poolt 18.04.2018 kohtuistungil öeldud olulised seisukohad. Istungil sai analüüsitud vastustaja poolt esitatud arveid ja antud üksikasjalikke selgitusi arvetel kajastatu kohta. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused olid täidetud. Kaebaja esitas kõik lepingud ja arved, tehingud on õiguspäraselt deklareeritud. Arved vastavad KMS § 37 lg-le 7 ning raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-le 2. Maksuhaldur on arvete väidetavat mittevastavust nõuetele põhistanud sellega, et arved esitanud isik ei teostanud tegelikkuses arvel näidatud töid. Nimetatud väide on aga tõendamata. Ka kohus pole otsuses mõistlikult ja piisavalt põhjendanud, miks ta loeb maksuotsuse põhjendused piisavaks. Kontrollaktis ja maksuotsuses on järelduste tegemisel tuginetud üksnes kaebaja juhatuse liikme ütlustele, alltöövõtjate endiste juhatuse liikmete selgitustele ja peatöövõtja paarile selgitusele. Kaebaja juhatuse liikme ütlustest on tehtud valed järeldused. AS ja AT kokkupuude oli üksnes professionaalne ning kuna AT oli teistel objektidel teostanud kolmandatele isikutele töid korrektselt, oli võimalik temalt tulevikus alltöövõttu tellida. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid vastupidise kohta. AS kinnitas maksuhaldurile, et AT esitas talle küsimise peale volikirja. Seega täitis kaebaja oma kohustusi korrektselt. Kaebaja esitas ühe volikirja ka kohtule. Volikiri läheb vastuollu IS ütlustega, et alltöövõtja sel perioodil ehitustegevusega ei tegelenud. Eluliselt usutav ei ole kohtu järeldus, et volikiri on koostatud tagantjärele. Kui kaebaja oleks tegutsenud koos AT-ga, oleks tal esitada hoopis täpsemad volikirjad, mis võimaldaksid tal vastutusest vabaneda. Koostööd tegid hoopis AT ja alltöövõtjate juhatuse liikmed, et ise vastutusest vabaneda. Kaebajal oli igasugune alus uskuda, et AT tegutseb alltöövõtjate esindajana – ta juhendas objektidel töötajaid ja sõlmis volikirjade alusel lepinguid. Enamik arvetest tasuti läbi pangakonto, mis viitab asjaolule, et kaebaja täitis enda kohustusi korrektselt ja hoolitses selle eest, et tehingutest jääks maha jälg. Kaebaja aitas igati kaasa maksumenetluses oluliste asjaolude väljaselgitamisele. Ta esitas vajalikud dokumendid, ilmus vastustaja soovil kõikidele ütluste andmistele ning pakkus välja, et korraldab salaja AT-ga kohtumise, et vastustaja saaks temaga rääkida. Maksuhaldur sellele kaebaja ettepanekule ei vastanud. Maksuhaldur viitas ASi seletusele, et ta ei kontrollinud, kas AT on äriühingute juhatuse liige. Eeltoodule tuginemine on pahatahtlik, sest AS oli eelnevalt selgitanud, et küsis AT-lt volikirju ja neid ka näidati. Kaebaja ei saanud teada, et alltöövõtja võetakse käibemaksukohustuslaste registrist maha üks päev pärast arve esitamist. 5(8)

3-17-2691 Kaebaja oli alltöövõtjate kvalifikatsioonis veendunud, sest oli neid näinud teistel objektidel töötamas. Ehituses toimubki alltöövõtjate kontrollimine nn katse-eksitusmeetodil. Kui nad teevad tööd hästi, tehakse koostööd ka edaspidi. Maksuhaldur tõi kontrollaktis ja maksuotsuses välja, et alltöövõtjate poolt kaebajale esitatud arved ja peatöövõtja Bravoberg OÜ arved ei lähe kokku, sest alltöövõtjad on esitanud suuremad arved, kui peatöövõtja on tellijalt küsinud. Kaebaja selgitas istungil, et peatöövõtja arved on olnud suuremad, sest ta on ilmselt jäänud tööga miinusesse. See, et peatöövõtja võtab töö vastu töömahtu valesti arvestades, ei tähenda, et alltöövõtjad peaksid jääma rahast ilma. AS andis selle kohta vastavaid seletusi juba maksumenetluses. Kohus ei ole kaebaja seisukohtadega arvestanud. Seoses alltöövõtjate ja peatöövõtja aktide erinevustega on kaebaja juba maksumenetluses selgitanud, et need ei lähegi alati kokku. Kaebaja ei saanud kontrollida, mis kuupäeva seisuga peatöövõtja kõiki töid aktsepteeris. Võimalik, et peatöövõtja esitas aktid hiljem, mis on ehituses tavapärane. Samuti jäid kohtu poolt tähelepanuta kaebaja selgitused seoses Estoprof OÜ-ga sõlmitud lepinguga ning hinnaerinevustega. Kohus jättis otsuses arvestamata, et Estoprof OÜ-ga sõlmiti leping 15.07.2016. Sel ajal oli Esoprof OÜ ainukeseks osanikuks ExpertBuilding OÜ, mille juhatuse liige oli ja on AT. Osanikul on õigus teha tehinguid osaühingu nimel.

5.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja järgmist. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vastu vaielnud vaid üksikutele kohtu väidetele, kuid ei ole ümber lükanud kohtu- ja maksuotsuse põhjendusi ning järeldusi tervikuna. Lisaks kaebaja seadusliku esindaja ütlustele, alltöövõtjate endiste juhatuse liikmete selgitustele ja peatöövõtja selgitustele on maksuhaldur ja kohus tuginenud ka dokumentide üldsõnalisusele, lepingute ja kassaorderites esinevatele vastuoludele jms. Kohus on juhatuse liikme ütlustest teinud õiged järeldused. AS ütlustest ei nähtu, millistest varasematest aegadest oli ta AT-ga tuttav ja millest tulenevalt sai ta eeldada, et AT omab kehtivat esindusõigust nelja erineva äriühingu osas. Kaebaja pole maininud ühtegi objekti, kus ta veendus, et AT ärühingud on kvalifitseeritud. AS ütles vaid Build Truck OÜ osas, et on volikirja küsinud ja seda näidati. Volikirja esitas kaebaja alles kohtumenetluses. AT heakskiitu lepingutele ei saa pidada antuks, kui lepinguid sõlmides ei saanud kaebaja tugineda eeldusele, et AT kiidab tehingud hiljem heaks. Alltöövõtjate seletused selle kohta, et neil äritegevus puudus ning volitusi ei antud, on usutavad ja kooskõlas tõenditega. Puuduvad tõendid selle kohta, et juhatuse liikmed andsid vastutusest vabanemiseks ebaõigeid seletusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Maksuhaldur ja halduskohus on õigesti leidnud, et OÜ-d Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof polnud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal tavapärast majandustegevust omavad äriühingud. AT omandas need üksnes selleks, et väljastada paari kuu jooksul nende äriühingute rekvisiitidega arveid. Nii näiteks omas AT äriühingute pangakontode kasutusõigust järgmiselt: OÜ Estech 22.01.2016-07.03.2016, Holzhauspro OÜ 29.03.201601.06.2016, Build Truck OÜ 01.06.2016-29.08.2016 ja OÜ Estoprof 05.08.2016-21.09.2016. 6(8)

3-17-2691 Seejärel kustutati äriühingud käibemaksukohustuslaste registrist majandustegevus lakkas. Mingeid makse äriühingud ei tasunud.

ning

igasugune

7.Maksuotsuses pole kaebajale süüks pandud maksupettuses osalemist, vaid tuginetud on üksnes hoolsuskohustuse rikkumisele. Maksuhaldur on kaebajale ette heitnud, et see ei näidanud üles äris tavapärast hoolsust ja ei tuvastanud, kes OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof nimel koostatud arvete alusel teenust osutas. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maksuhaldurile ja halduskohtule, et kaebaja jättis antud juhul hoolsuskohustuse täitmata, sest ei tuvastanud, kas AT-l oli nende äriühingute esindamise õigus (22.02.2017 suuliste seletuste protokoll, vastus küsimusele nr 23). Vaidlust ei ole selles, et töövõtulepingute sõlmimise ajal AT OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof juhatuse liige veel polnud. Seejuures OÜ-dega Estech ja Estoprof sõlmitud lepingutes on AT määratletud juhatuse liikmena, teistes lepingutes pole esindusõiguse alust üldse välja toodud. Asjaolu, et arvete väljastamise ajal oli AT juba nende äriühingute seaduslik esindaja ning kiitis varasemad tehingud heaks, ei muuda kaebajapoolset hoolsuskohustuse rikkumist olematuks. Jättes kontrollimata, mis alusel AT lepingutes märgitud äriühinguid esindab, möönis kaebaja, et teenuseid osutatakse tegelikult tuvastamata kolmanda isiku poolt. Isegi kui AT esindusõigus tulenes OÜ Estoprof puhul ExpertBuilding OÜ osalusest, ei saanud kaebaja seda teada. Pealegi oli AT OÜ-ga Estoprof sõlmitud lepingutes määratletud juhatuse liikmena. Build Truck OÜ puhul ei saanud AT volitus nähtuda IS volikirjast, sest leping sõlmiti 15.03.2016, kuid volitus oli antud perioodiks 01.05.2016-02.06.2016.
8.Maksumenetluses tuvastatud asjaoludest, eelkõige kaebaja juhatuse liikme AS poolt maksuhaldurile antud ütlustest tuleneb ringkonnakohtu hinnangul, et AS tundis AT ning teadis, et tal on olemas alltöövõtuks vajalikus töölised. Nii on AS öelnud, et kõikide äriühingute puhul olid kohati ühed ja samad töölised (22.02.2017 suuliste seletuste protokoll, vastus küsimusele nr 12). Samas ei huvitanud kaebajat, millise äriühingu kaudu AT arveid esitab (vastus küsimusele nr 13). Kaebaja huvi oli suunatud vaid sellele, et tööd saaksid tehtud, oluline polnud tehingute vormistuslik pool. AS ütluste järgi toimus suuliselt nii hinnapakkumiste esitamine kui ka tööde vastuvõtmine (vastus küsimusele nr 20). Selliste riskide võtmine majandustegevuses ei ole küll õigusvastane, kuid juhul, kui soovitakse kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, peab ettevõtja teise lepingupoole tuvastamisel lähtuma kõrgendatud standardist. Maksukohustuslaselt ei saa alusetult nõuda müüja kontrollimist ulatuses, mis on ebamõistlik. Nõue tuvastada, kas müüja väidetaval esindajal on tegelikult esindusõigus olema, ei ole ebamõistlik. Nagu ringkonnakohus eelnevalt juba välja tõi, on müüja isiku tuvastamine sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul vajalik. Seejuures ei piisa formaalselt nõuetele vastava arve olemasolust, vaid arvel näidatud äriühing peab olema arvel näidatud tööd ka faktiliselt teinud. Kaebajat müüja isik ei huvitanud, vaid määrav oli üksnes kontakt AT-ga.
9.AT-ga seotud äriühingud esitasid kaebajale perioodil 28.12.2015-29.08.2016 kokku 30 arvet, seejuures Holzhauspro OÜ perioodil 30.03.2016-22.04.2016 10 arvet ja Build Truck OÜ perioodil 02.05.2016-21.06.2016 16 arvet. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et tal oli nende kahe äriühinguga mingi rahaline vaidlust, mistõttu esitati arveid iga paari päeva pärast, et raha kohe kätte saada (22.02.2017 suuliste seletuste protokoll, vastus küsimusele nr 22). Maksuhaldur on kaebaja selle väite ümber lükanud, tuues välja, et kuigi arveid esitati tihedalt, tegi kaebaja ülekandeid oluliselt harvemini.

7(8)

3-17-2691 Maksuhaldur ja halduskohus on välja toonud veel mitmeid vastuolusid, mis annavad alust järelduseks, et kaebaja ei käitunud äris tavapärase hoolsusega. Muu hulgas ei nähtu arvetelt, milliseid töid ja kui suures mahus tehti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ega korda selles toodud põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei lükka maksuhalduri ja kohtu järeldusi ümber.

10.Halduskohtu istungil antud kaebaja seletused ei saa kõrvaldada vaidlusaluseid tehinguid kajastavates dokumentides olevaid puudusi. Maksuhaldur ei ole teinud ASi ütlustest valesid järeldusi. Tõendatud pole asjaolu, et AT esitas enne lepingute sõlmimist kaebajale oma volitust tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus on eelnevalt juba käsitanud IS volitusega seonduvat. Samuti on küsitav kaebaja väide volikirjade esitamise kohta olukorras, kus osadel lepingutel on AT märgitud juhatuse liikmena. Kaebaja ei pruukinud olla teadlik AT skeemist üha uute äriühingute soetamisel, kuid asjaolu, et AT esitas arveid üha uute äriühingute kaudu, pidi tekitama kaebajal kahtluse, et tegelik müüja ei pruugi olla arvel näidatud isik. Kaebaja usaldas aga põhjendamatult AT ning ei järginud äris tavapärast hoolsust. Maksuotsust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et maksuhaldur ei üritanud AT-ga kontakti saada kaebaja poolt soovitatud viisil (kaebaja helistab AT-le ja kutsub ta kokkusaamisele, kuhu ilmub ka maksuhalduri ametnik). Maksuhaldur on kaalutlusruum otsustamaks, milliseid tõendeid ja mil viisil koguda. Maksuhaldur oli proovinud AT-ga ning tema äriühingutega kontakti saada ning väljastanud korraldused teabe andmiseks. Neid ei täidetud. Seega on maksuhaldur on uurimiskohustust piisavalt täitnud.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja