Maksuõigus › Maksuotsused

3-17-2691 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(8)

3-17-2691 Kaebaja ei näidanud üles tavapärast hoolsust ja ei kontrollinud äriühingute esindajate esindusõigust. Kaebaja seadusliku esindaja AS 03.08.2017 ütluste kohaselt sai kaebaja äriühingutelt ehitusteenust ning vahendas ehitustöid omakorda Bravoberg OÜ-le. AS nõustus, et ta ei ole hoolsuskohustust täitnud, jättes AT-lt isikut tõendava dokumendi küsimata. AS väitis, et oli AT-ga varasemast tuttav, mistõttu ta ei uurinud teenust osutanud äriühingute tausta, vaid eeldas, et kõik on korras. AS ei pidanud tavapäraseks, et AT pakub kaebajale ehitusteenust iga paari kuu tagant uue äriühingu kaudu, kuid teenuse vastuvõtmine sõltus hinnast ning sellest, et AT tagas töö õigeaegse valmimise. Tõendamata on kaebaja väide, et maksuhaldur survestas AS kinnitama, et ta on hoolsuskohustust rikkunud. Õige on maksuhalduri järeldus, et kaebaja ei olnud tehingupartnerite isikusamasuse tuvastamisel piisavalt hoolas. Kui tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb partneri isikusamasuse tuvastamiseks teha kindlaks ka see, et juriidilise isiku nimel tegutseval isikul on esindusõigus. Vaidlust ei ole selles, et lepingute sõlmimise ajal ei olnud AT nende äriühingute seaduslik esindaja. Kaebaja esitas alles kohtumenetluses Build Truck OÜ juhatuse liikme poolt 01.05.2016 allkirjastatud volikirja AT-le esindusõiguse andmise kohta. Kuna leping kaebaja ja Build Truck OÜ vahel sõlmiti 15.03.2016, puudus AT-l ka nimetatud lepingu sõlmimise ajal esindusõigus. Ainuüksi see, et äriühingud olid registreeritud käibemaksukohustuslastena ning AT väitis end olevat nende esindaja, ei saanud tekitada kaebajas põhjendatud veendumust, et AT näol oli tegemist äriühingute esindajaga. Ostjalt ei saa nõuda müüja nimel tegutseva isiku esindusõiguse kontrollimist juhtudel, kui sellist esindusõigust saab mõistlikult eeldada. Praegusel juhul selliseid eeldusi ei esine. Kaebaja ei saanud lepingute sõlmimisel tugineda sellele, et AT kiidab tehingud hiljem tagantjärele heaks. Kaebaja seaduslik esindaja ei tea, kes olid OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof töötajad, kes vaidlusaluseid töid teostasid. AS teadis maksuhaldurile öelda üksnes seda, et eestlasi nende töötajate seas ei olnud ning korraga oli tööl 2-3 meest. Samad töölised olid kõigis äriühingutes. Tööliste kvalifikatsiooni kaebaja ei kontrollinud. AT ise ehitaja polnud. Seega on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et tööde teostajad ei töötanud reaalselt nimetatud äriühingutes. OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof seaduslikud esindajad ei kinnita vaidlusaluste tehingute toimumist. Perioodil 23.08.2005-21.12.2015 oli Estech OÜ juhatuse liige IJ, kelle kinnitusel äriühingul töötajaid polnud ning ta pole kellelegi volitusi andnud, alates 01.12.2015 firma ehitustöid ei teinud. Perioodil 07.12.2015-29.03.2016 oli Holzhauspro juhatuse liige AL, kes selgitas maksuhaldurile, et äriühingul töötajaid polnud ning volikirju ei väljastatud, äriühing ei ole tegutsenud alates 01.01.2016, kaebaja on tundmatu isik. Perioodil 17.12.2014-01.06.2016 oli Build Truck OÜ juhatuse liige IS, kelle selgituste järgi äriühingul samuti töötajaid polnud, ta ei ole andnud volitusi ega teinud kaebajaga tehinguid. Ajavahemikul 04.09.2008-20.07.2016 oli Estoprof OÜ juhatuse liige AV, kelle kinnitusel ei olnud äriühingul töötajaid, tehinguid kaebajaga ei tehtud ning volikirju ei väljastatud. Eeltoodust nähtub, et AT-l puudus õigus nimetatud äriühingute nimel tehinguid teha. Kaebaja ning OÜ-de Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof vahel sõlmitud töövõtulepingud on formaalsed ja koostatud tagantjärele. Lepingutes on esindajaks märgitud AT, kellel aga vastavad volitused puudusid. Lepingutes on ka muid puudusi. Nt Estoprof OÜga sõlmiti leping kuu aega hiljem, kui väidetavad tööd pidid algama. Äriühingute poolt väljastatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele ning nende alusel ei saa üheselt tuvastada, millise töö eest arve esitati. Arved on üldsõnalised. Samuti on üldsõnalised arvetele lisatud üleandmis-vastuvõtmisaktid. Puudub fotomaterjal teostatud tööde kohta, tööde teostamise aruanne või kalkulatsioon, ostuarved kasutatud

3(8)

3-17-2691 materjalide kohta ning materjali kuluarvestus. Seetõttu ei ole aru saada, milliseid töid alltöövõtjad tegid. OÜ-d Estech, Holzhauspro, Build Truck ja Estoprof olid väidetavate tehingute tegemise ajal reaalselt mittetegutsevad ja varifirma tunnustega äriühingud. Kõikidel äriühingutel on sarnane toimimismuster. Neil puudusid reaalsete teenuste osutamiseks ressursid ja võimekus. Nad ei deklareerinud töötajatele tehtud väljamakseid, ei esitanud õigeaegselt maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruandeid ning kustutati peagi käibemaksukohustuslaste registrist. Pangkontodel ei toimunud raha liikumisi. Estoprof OÜ 29.08.2016 arve nr 29082016 (objekti kirjeldus Liikuri 38, Tallinn-fassaadi armeerimine, 720 m2, kokku 7776 eurot) on varasema ajavahemiku kohta tagantjärele koostatud ja seal ei kajastu tehingu tegelik sisu. Kaebaja ja Estoprof OÜ vahel on selle objekti kohta sõlmitud tööettevõtuleping, mille järgi algab fassaadi armeerimine 01.07.2017, seega ajal, mil AT ei olnud juhatuse liige. Samas ei toimunud juhatuse liikme kinnitusel nimetatud ajal ettevõttes äritegevust. Kaebaja väited, et maksuotsuse aluseks olevad tõendid ja põhjendused ei ole piisavad maksuotsuse koostamiseks, on paljasõnalised. Kaebaja ei ole välja toonud, mida vastustaja on jätnud tegemata. Kuigi maksuhaldur ei ole tuginenud maksupettusele, saab siiski tugineda Riigikohtu 04.06.2014 otsuse nr 3-3-1-15-13 p-s 13 toodud seisukohale, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Maksuotsuses heidetakse kaebajale eelkõige ette seda, et ta ei näidanud üles tavapärast hoolsust ega kontrollinud äriühingute andmeid. AT-l ei olnud lepingute sõlmimisel äriühingute esindusõigust. Samuti ei kontrollinud AS, kas AT-l oli olemas volitus. Build Truck OÜ esindaja IS väidetavalt allkirjastatud volikiri ei ole usaldusväärne juba seetõttu, et IS eitas volituse andmist. Lisaks on volikirjal märge, et IS ei vastuta „mingite arvete ega tehingute eest. Kõige eest vastutab AT“. Eeltoodu on vastuolus äriseadustiku (ÄS) § 187 lgga 2. Kahtlust äratab ka asjaolu, et volikiri esitati alles kohtumenetluses. AS on 20.12.2016 seletuses öelnud, et ta ei tundnud AT väljaspool tööd ning tutvus AT-ga varasematel objektidel. See ei oma asjas määravat tähtsust. Vaidlust ei ole selles, et AS tundis AT. Tavapäraselt oleks pidanud kaebajas äratama kahtlust asjaolu, et AT sõlmis lepinguid ning esitas arveid üha uute äriühingute nimel. Seadusest ei tulene, et kaebaja peaks kontrollima äripartnerite tausta e-krediidiinfost, kuid nimetatud internetikeskkonnast saab kõige lihtsamalt ning tasuta uurida äriühingu või tema esindaja tausta. Kuna kaebaja seda ei teinud, viitab see asjaolule, et kaebaja oli tuttav skeemiga, millega järgi peale väidetava tehingu tegemist omandas AT vaidlusalustes äriühingutes esindusõiguse ning seejärel kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja eesmärk oli sisendkäibemaksu tagasi saada, mistõttu ei pööranud ta pettusele tähelepanu. Maksusuhetes oluliste hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud siiski toimusid. Eriti oluline on hoolsusnõuete täitmine käibemaksuarvestuses ja käibemaksu tasumisel seoses müüja isiku tuvastamisega. Kui maksukohustuslane on eiranud hoolsusnõudeid, mille järgimisel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastane.

4(8)

3-17-2691 Asjaolu, et AT hiljem (esindusõiguse saamisel) andis tehingute tegemiseks tagantjärele nõusoleku, ei anna alust nendelt tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvata. AT andis heakskiidu iseenda tehingutele, kuid äriühingute seaduslikud esindajad olid kinnitanud, et ei ole vaidlusaluste tehingute tegemiseks heakskiitu andnud ega volitusi väljastanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1). Lisaks puuduvad tõendid, et AT oleks hiljem tehingud heaks kiitnud. Väidetavast AT e-kirjast ei saa järeldada, et äriühingute seaduslikud või volitatud esindajad on tehingutele tagantjärele heakskiidu andnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-2691 Kaebaja oli alltöövõtjate kvalifikatsioonis veendunud, sest oli neid näinud teistel objektidel töötamas. Ehituses toimubki alltöövõtjate kontrollimine nn katse-eksitusmeetodil. Kui nad teevad tööd hästi, tehakse koostööd ka edaspidi. Maksuhaldur tõi kontrollaktis ja maksuotsuses välja, et alltöövõtjate poolt kaebajale esitatud arved ja peatöövõtja Bravoberg OÜ arved ei lähe kokku, sest alltöövõtjad on esitanud suuremad arved, kui peatöövõtja on tellijalt küsinud. Kaebaja selgitas istungil, et peatöövõtja arved on olnud suuremad, sest ta on ilmselt jäänud tööga miinusesse. See, et peatöövõtja võtab töö vastu töömahtu valesti arvestades, ei tähenda, et alltöövõtjad peaksid jääma rahast ilma. AS andis selle kohta vastavaid seletusi juba maksumenetluses. Kohus ei ole kaebaja seisukohtadega arvestanud. Seoses alltöövõtjate ja peatöövõtja aktide erinevustega on kaebaja juba maksumenetluses selgitanud, et need ei lähegi alati kokku. Kaebaja ei saanud kontrollida, mis kuupäeva seisuga peatöövõtja kõiki töid aktsepteeris. Võimalik, et peatöövõtja esitas aktid hiljem, mis on ehituses tavapärane. Samuti jäid kohtu poolt tähelepanuta kaebaja selgitused seoses Estoprof OÜ-ga sõlmitud lepinguga ning hinnaerinevustega. Kohus jättis otsuses arvestamata, et Estoprof OÜ-ga sõlmiti leping 15.07.2016. Sel ajal oli Esoprof OÜ ainukeseks osanikuks ExpertBuilding OÜ, mille juhatuse liige oli ja on AT. Osanikul on õigus teha tehinguid osaühingu nimel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2691 Seejärel kustutati äriühingud käibemaksukohustuslaste registrist majandustegevus lakkas. Mingeid makse äriühingud ei tasunud.

ning

igasugune

7(8)

3-17-2691 Maksuhaldur ja halduskohus on välja toonud veel mitmeid vastuolusid, mis annavad alust järelduseks, et kaebaja ei käitunud äris tavapärase hoolsusega. Muu hulgas ei nähtu arvetelt, milliseid töid ja kui suures mahus tehti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ega korda selles toodud põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei lükka maksuhalduri ja kohtu järeldusi ümber.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.