lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2691/27

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 10.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2691/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2691

Haldusasi

OÜ Merelaid kaebus Maksu- ja Tolliameti 7.11.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/038428-13 tühistamise nõudes

Menetlusosalised Asja läbivaatamine

Kaebaja – OÜ Merelaid, esindaja advokaat Kaupo Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle Orav-Hinno Kohtuistung 18.04.2018

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Merelaid kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 7.11.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/038428-13 OÜ-lt Merelaid tagasi ettemaksukontole täidetud ja muude nõuetega tasaarvestatud enammakse 944,14 eurot ning kohustas OÜ-d Merelaid tasuma maksusumma 12 928,19 eurot. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt soetas kaebaja Estech Osaühingu (Estech OÜ) rekvisiitidega arvete alusel teenuseid ning arvestas ja deklareeris arvetele märgitud käibemaksu 2015. a detsembri käibedeklaratsioonil (KMD) 1500 eurot ja 2016. a jaanuari KMD-l 1080 eurot sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et kaebaja ei näidanud tehingutes Estech OÜ-ga üles äris tavapärast hoolsust ja ei tuvastanud, kes Estech OÜ nimel koostatud arvete alusel kaebajale teenust osutas. MTA ei sea kahtluse alla Estech OÜ-ga kajastatud tehingutes näidatud teenuse olemasolu, kuid seda teenust ei teinud arvel märgitud isik. Seetõttu ei olnud kaebajal õigust kontrollakti punktis 1.1.1 nimetatud arvete alusel sisendkäibemaksu deklareerida. Need arved on koostatud tehingute kohta, mis tegelikkuses ei ole märgitud osapoolte vahel toimunud ning arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele. Estech 1(11)

OÜ oli tehingute teostamise ajavahemikul detsember 2015 – jaanuar 2016 reaalselt mittetegutsev ja äriühingul on varifirma tunnused. MTA ei tuvastanud, kes olid need isikud, kes reaalselt kaebajale ehitustöid tegid, mistõttu on teenuste osutajaks tundmatu kolmas isik.

2.MTA tuvastas, et kaebaja ei näidanud tehingutes Holzhauspro OÜ-ga üles äris tavapärast hoolsust ja ei tuvastanud, kes Holzhauspro OÜ nimel koostatud arvete alusel kaebajale ehitusteenust osutas. MTA ei sea kahtluse alla Holzhauspro OÜ-ga kajastatud tehingutes näidatud teenuse olemasolu, kuid seda teenust ei teinud arvel märgitud isik. Holzhauspro OÜ arved ei vasta KMS § 37 lg-s 7 loetletud arvele kehtestatud nõuetele. 2016. a märtsi- ja aprillikuu KMD-l deklareeris kaebaja sisendkäibemaksu Holzhauspro OÜ arvete alusel kokku 3274 eurot, kuid jättis arvete kohta andmed KMD INF B osal kajastamata. Holzhauspro OÜ arvelduskontol toimunud raha liikumine on iseloomulik varifirmale. Holzhauspro OÜ oli tehingute teostamise ajavahemikul reaalselt mittetegutsev ja äriühingul on varifirma tunnused. MTA ei tuvastanud, kes olid need isikud, kes reaalselt kaebajale ehitustöid tegid, mistõttu on teenuste osutajaks tundmatu kolmas isik.
3.MTA-le esitatud andmetest nähtub, et kaebaja soetas Build Truck OÜ rekvisiitidega arvete alusel ehitusteenuseid ning arvestas ja deklareeris arvetele märgitud käibemaksu 2016. a mai KMD-l 4547,33 eurot ja juuni KMD-l 875 eurot sisendkäibemaksu hulgas. Kokku deklareeris kaebaja Build Truck OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu 5422,33 eurot. MTA tuvastas, et kaebaja ei näidanud tehingutes Build Truck OÜ-ga üles äris tavapärast hoolsust ja ei tuvastanud, kes Build Truck OÜ nimel koostatud arvete alusel kaebajale ehitusteenust osutas. MTA ei sea kahtluse alla Build Truck OÜ-ga kajastatud tehingutes näidatud teenuse olemasolu, kuid seda teenust ei teinud arvel märgitud isik. Seetõttu ei olnud kaebajal õigust kontrollakti punktis 1.3.1 nimetatud arvete alusel sisendkäibemaksu deklareerida. Need arved on koostatud tehingute kohta, mis tegelikkuses ei ole märgitud osapoolte vahel toimunud ning arved ei vasta KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele. Build Truck OÜ arvelduskontol toimunud raha liikumine on iseloomulik varifirmale. Build Truck OÜ oli tehingute teostamise ajavahemikul reaalselt mittetegutsev ja äriühingul on varifirma tunnused. MTA ei tuvastanud, kes olid need isikud, kes reaalselt kaebajale ehitustöid tegid, mistõttu on teenuste osutajaks tundmatu kolmas isik.
4.MTA tuvastas, et kaebaja ei soetanud ehitusteenust osaühingult Estoprof (Estoprof OÜ), mistõttu ei olnud kaebajal õigust kontrollakti punktis 1.4.1 nimetatud arvete alusel deklareerida sisendkäibemaksu 2016. a juuli KMD-l 1300 eurot ja augusti KMD-l 1296 eurot. Kaebaja ei näidanud tehingutes Estoprof OÜ-ga üles tavapärast hoolsust ja ei kontrollinud äriühingu andmeid. Estoprof OÜ oli tehingute teostamise ajavahemikul reaalselt mittetegutsev ja äriühingul on varifirma tunnused; MTA ei tuvastanud, kes olid need isikud, kes reaalselt kaebajale ehitustöid tegid, mistõttu on teenuste osutajaks tundmatu kolmas isik. Kuna täitmata olid sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused, puudus kaebajal õigus Estoprof OÜ nimel koostatud arvetel kajastatud teenuse soetamisel tasutud käibemaksu kaebaja sisendkäibemaksuna maha arvata.
5.OÜ Merelaid esitas 6.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 7.11.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/038428-13 tühistamise nõudes. Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja ei ole rikkunud hoolsuskohustust. Müüja esindaja isikusamasus tuvastati enne vaidlusaluste arvete saamist ja lepingute sõlmimist. Tehingute sõlmimisel on tavapärane, et isik tuvastatakse üks kord ja hilisematel juhtudel puudub selleks vajadus. Tähtsust ei oma ja tõendamata on MTA väide, et kaebaja pidi teadma, et äriühingud, mida A. Tammsaar juhtis, kustutati kahe kuu jooksul käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebajale ei saa panna kohustuseks kõigi äripartnerite tegevuse pidevat jälgimist.
7.Isikul ei ole keelatud luua või esindada erinevaid äriühinguid. Ei saa eeldada, et kui isik esindab mitmeid äriühinguid, siis tegutseb ta pahauskselt. Kaebajal ei ole kohustust hinnata äripartneri 2(11)

tegevuse seaduslikkust üksnes selle põhjal, et ta esindab rohkem kui üht äriühingut. A. Tammsaar on eelnevas koostöös kaebajaga ennast tõestanud ja tehingute tegemisel ei olnud mingit alust A. Tammsaare usaldusväärsuses kahelda. Maksuotsuses toodud väited on tõendamata. MTA on esitanud seisukohad pahauskselt, üritades võtta vastutusele kaebajat A. Tammsaarega seotud äriühingute väidetavate tegevuste eest. Kuna MTA ei suuda saada kätte A. Tammsaart, siis üritab MTA arvetel märgitud äriühingutega seotud väidetavaid puudusi siduda kaebajaga.

8.Isegi kui eeldada, et A. Tammsaar sõlmis vaidlusalused lepingud esindusõiguseta, siis äriühingu juhatuse liikmeks saamisel on A. Tammsaar andnud tagasiulatuva nõusoleku lepingute täitmiseks. Selle tõendamiseks on A. Tammsaar vastu võtnud vaidlusalustel arvetel märgitud äriühingute esitatud arvete alusel täitmised juhatuse liikmeks oleku ajal. Järelikult kiitis A. Tammsaar tehingud heaks.
9.Ehituses on tavapärane allhanke korras töötajate leidmine. Kaebaja ei oleks saanud hinnata, kes ja mis alusel objektil töötab. Selle ja töö õigeaegse valmimise eest vastutas alltöövõtja. Kaebaja ei saa hinnata, kas äripartner on deklareerinud enda töötajad või on ta renditööjõuna või käsunduslepingu alusel need sisse ostnud või kasutanud alltöövõttu. Tööde teostamise ajal käitus A. Tammsaar töötajatega nii, nagu need oleksid tema esindatud äriühingu töötajad.
10.Poolte vahel olid sõlmitud lepingud ja nende alusel on tasutud arved. A. Tammsaar on arve esitanud äriühingu nimel raha vastuvõtmisega heaks kiitnud varem sõlmitud lepingud. Kõikide tehingute teised pooled on teada.
11.Omavaheline tutvus ei saa olla aluseks maksuvõla tuvastamisel. Kaebaja esindaja suhted A. Tammsaarega olid üksnes tööalased. Varasem koostöö A. Tammsaarega oli aluseks ka usaldavatele suhetele teistes töövõttudes.
12.Future Design OÜ-ga tehingutega seonduvalt ei ole põhjendatud MTA seisukohad tehingute maksumuse ja teostamise osas. Äriühingul on õigus ise otsustada tehingu tingimused, isegi kui need ei ole majanduslikult alati põhjendatud. Kaebaja ei olnud teadlik, kas teine pool teostab töid enda töölepinguliste töötajatega või on tööjõud rendi- või käsunduslepingu alusel sisse ostetud või kasutab töövõtja nt alltöövõttu.
13.Kaebaja ei saa olla süüdi selles, et Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ ei ole kajastanud esitatud arveid enda deklaratsioonidel. Kaebaja on seda teinud ja heauskselt esitanud sellega koos ka kõik tehinguid kinnitavad tõendid. Asjaolu, et MTA ei saa ühendust A. Tammsaarega ja et nimetatud ettevõtted pole arveid deklareerinud, ei tulene kaebaja tegevusest ja teda ei saa pidada vastutavaks ka alltöövõtjate tegevuse eest. Seejuures on põhjendamatu etteheide kaebajale, et ta pidi teadma A. Tammsaare telefoninumbrit isegi siis, kui A. Tammsaar vahetas pidevalt enda numbrit. Sellist kohustust ei tule ühestki seadusest ega praktikast.
14.MTA viide asjaolule, et Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ arvelduskontodel enne A. Tammsaare juhatuse liikmeks saamist rahalisi liikumisi ei olnud, ei ole seotud kaebaja maksukohustuse tekkimisega.
15.MTA seisukoht, et töövõtulepingus Holzhauspro OÜ-ga oli märgitud töövõtjaks Bravoberg OÜ, ei saa olla tõendiks, et poolte vahel tehinguid tegelikkuses ei tehtud. Isegi kui juhtus, et pooled olid lepingus valesti kajastatud, oli poolte sooviks Holzhaupro OÜ ja OÜ Merelaid vahel kokkuleppe sõlmimine ja seda ka tehti.
16.Kaebajat ei saa karistada selle eest, kui peaks selguma, et Holzhauspro OÜ on tegutsenud ebaseaduslikult või muul viisil seadusega vastuolus.
17.Kontrollakti punktis 1.2.2.2. g) toodud seisukoht, et kaebaja 30.03.2016 kassa väljamineku order on formaalne, ei vasta tegelikkusele. Kassaorder on esitatud ja vormistatud vastavalt ehituses kasutatavale tavale. Kuna pooled ei vaidle orderi allkirjastamise üle, siis puudub alus ka väita, et 3(11)

tegemist ei olnud viidatud isikute allkirjadega. Arvete tasumisega viivitamist ei saa lugeda tõendiks, nagu oleks Merelaid OÜ ja Holzhauspro OÜ ning Merelaid OÜ ja Build Truck OÜ vahelised tehingud olnud ebakorrektsed.

18.Õige ei ole MTA viide sellele, et tehinguid poolte vahel ei saanud toimuda, sest Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ tolleaegsed juhatuse liikmed ei ole kinnitanud tehingute toimumist. A. Tammsaar on sõlminud kõik vaidluse all olevad lepingud enne juhatuse liikmeks määramist. A.Tammsaar esitas tehingute sõlmimisel kaebajale volikirja. Samuti on juhatuse liikmeks saamisel A. Tammsaar tehingud heaks kiitnud.
19.Vasturääkivused töövõtulepingutes, kus on töövõtjana ühes kohas märgitud Bravoberg OÜ ja teises kohas Holzhausberg OÜ, on näpuvead, mis on jäänud lepingu põhjadele varasematest aegadest. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tahtest ja on selge, et töövõtjaks oli Build Truck OÜ.
20.Tehingute fiktiivsusele ei viita see, et tööd on tellitud Estoprof OÜ-lt nädalaid peale Bravoberg OÜ-ga kokkuleppe sõlmimist. Seadus ei nõua, et arved tuleks esitada kohe pärast või enne tööde teostamist.
21.Maksuotsuses on jäetud arvestamata kaebaja 23.10.2017 vastuväites toodud seisukohtadega. Tuginedes valedele eeldustele, on vastustaja teinud ebaõige ja seadusvastase maksuotsuse. Kogu vastustaja seisukoht tugineb peamiselt alusetutele eeldustele. Vastustaja seisukohad
22.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksuotsus on motiveeritud ja järeldustes on tuginetud kogutud tõenditele. Maksuotsuses on arvestatud kaebaja 23.10.2017 vastuväidetes toodud seisukohtadega. MTA jääb kontrollaktis ja maksuotsuses toodu juurde. Paljasõnalised on kaebaja väited maksuotsuse põhjendamatusest ning sellest, et esitatud tõendid ja põhjendused ei ole piisavad maksuotsuse tegemiseks. Maksude määramine ei ole karistus, vaid maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg-st 2 tulenev maksuhalduri ülesanne juhul, kui maksud on ebaõigesti deklareeritud ja tasutud. Kaebaja ei ole suutnud MTA järeldusi tehingute mittetoimumisest ümber lükata.
23.MTA on põhjendanud maksuotsuses oma kahtlust, et tehingud kaebaja ning teiselt poolt Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ vahel ei toimunud ning kaebaja pidi olema sellest teadlik. MTA on sellisele järeldusele jõudnud tõendeid koosmõjus hinnates ja järginud seejuures seadustes toodut, õiguse üldpõhimõtteid ning põhiseaduslikke printsiipe. Kaebaja ei ole välja toonud, millised asjaolud on MTA jätnud välja selgitamata ning millised tõendid ja põhjendused oleksid tema arvates piisavad maksuotsuse tegemiseks. Seega on maksuotsus õiguspärane.
24.A. Tammsaarega ühenduse saamise võimatus on vaid üks asjaoludest kogumis, millele on MTA maksuotsuses tuginenud. MTA võttis kaebaja edastatud kontaktide kaudu A. Tammsaarega täiendavalt ühendust, kuid hoolimata korduvast MTA pöördumisest A. Tammsaar MTA korraldusi ei täitnud. See, et kaebaja avaldab imestust, et temaga on võetud tehingute osas ühendust, ei saa tõendada kaebaja heausksust ja tehingute toimumist selliselt, nagu dokumentides on püütud näidata. E-kirjavahetuses on küll mainitud A. Tammsaare nime, kuid e-kirjas toodu on allkirjastamata, seega pole võimalik usaldusväärselt tuvastada, kes tegelikult sellelt aadressilt ([email protected]) kaebajale vastas.
25.Kirjavahetusest ei saa järeldada, et kaebaja suhtles A. Tammsaarega vaid ärialaselt. Tausta ja volituste kontrollimata jätmisega on usaldussuhe suurem, kui see on üksnes tavapärastes ärisuhetes, ning võimaldab teha järelduse, et usaldussuhe võimaldas kokku leppida äriühingute nimel arvete väljastamises ilma, et tehingud tegelikult toimuksid. Kuigi MTA nõustub, et tehingutele saab mõnel 4(11)

juhul anda tagantjärele heakskiidu, siis praegu ei nähtu seda, millest tulenevalt sai kaebaja järeldada Estech OÜ-ga, Holzhauspro OÜ-ga, Build Truck OÜ-ga ja Estoprof OÜ-ga lepingute sõlmimise ajal, et tehingud hiljem heaks kiidetakse või et A. Tammsaar üldse vastavate ettevõtete esindusõiguse saavutab. Seega võttis kaebaja endale äris tavapäratu riski, et tal ei pruugi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tekkida, kuivõrd lepingu sõlmimise ajal juhatuse liikmeks olnud isik ei pruugi tehingute toimumist kinnitada. Sellise riski võtmist saab põhjendada üksnes kaebaja ja A. Tammsaare vahelise usaldussuhtega, mis võimaldas arvete ja lepingute vormistamist nii, et tehingud tegelikult toimuma ei pidanudki. Seetõttu ei olnud kaebaja jaoks tähtis ka A. Tammsaare taust. Tehingute näitamise ainus eesmärk oli saavutada kaebajale lubamatu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

26.MTA on selgitanud kontrollaktis (p 1.1.2.2 a), et e-krediidiinfo näitab kasutajale äriühingu tausta tasuta ning kaebaja ei ole ära näidanud, et talle oleks raskusi valmistanud Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ, Estoprof OÜ ja A. Tammsaare kohta päringu tegemine. Kaebajale oleks sealt nähtunud, et A. Tammsaar ei oma lepingute sõlmimisel vastavat esindusõigust. Seega võttis kaebaja andmete kontrollimata jätmisega endale riski, et tal võib tekkida raskusi tehingute toimumise tõendamisega. Kuna lepingud vormistas kaebaja, siis ei saanud talle märkamata jääda see, et lepingusse kirjutatakse esindajana „põhikirja alusel juhatuse liige Andres Tammsaar“. On näha, et poolte tahe oli suunatud tehingute toimumise tõendamisele, kuid tegelikkuses need poolte vahel ei toimunud.
27.Tehingute fiktiivsust kaebaja ja Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ vahel kinnitavad ka kaebaja vastuolulised väited seonduvalt A. Tammsaare töötajatega. Millel kaebaja väited tuginevad, ei ole kaebaja selgitanud. MTA peab usutavaks, et kaebaja teadis, kes töid teostas, kuid need ei olnud Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ töötajad.
28.Kaebuse kohaselt tasus A. Tammsaar kaebaja esitatud arved, kuigi kaebaja, ostes teenust A. Tammsaarega seotud äriühingutelt, pidanuks tasuma hoopis Estech OÜ-le, Holzhauspro OÜ-le, Build Truck OÜ-le ja Estoprof OÜ-le. Kuigi MTA ei välista, et kaebaja esindaja eksis end väljendades, siis ei saa A. Tammsaare poolt kaebajale raha maksmist välistada, kuivõrd maksumenetluses selgus, et suur osa Merelaid OÜ poolt Estech OÜ-le, Holzhauspro OÜ-le, Build Truck OÜ-le ja Estoprof OÜ-le tasutud rahast võeti sularahas pangakontodelt välja. Raha tagasijõudmine selle maksjani võib viidata maksupettusele. Vaidlusaluses maksuotsuses toodud asjaolud viitavad maksupettusega seotusele. Kaebaja üritab seda varjata, esitades oma vastuväited üksikutele maksuotsuses toodud väidetele, arvestamata nende kogumit ja jättes käsitlemata väited, mis pettuse kahtlust kinnitavad.

KOHTU PÕHJENDUSED

29.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on küll vaielnud kaebuses üksikutele asjaoludele vastu, kuid ei ole suutnud kummutada lõppjäreldusi, et ta Estech OÜ-lt, Holzhauspro OÜ-lt, Build Truck OÜ-lt ja Estoprof OÜ-lt teenuseid ei saanud ja kajastas viimaste arveid oma raamatupidamises teadlikult valesti. MTA on vaidlustatud 7.11.2017 maksuotsuses nr 12.23/038428-13 ning selle lahutamatus lisas, 21.09.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/038428-12 piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes OÜ Merelaid maksuvõlg. Kuna kaebaja 23.10.2017 esitatud vastuväited kontrollaktile ja kaebus kattuvad oma väidetelt, on vastustaja vastanud kaebaja vastuväidetele juba vaidlustatud maksuotsuses. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi, kuna nii kontrollakt kui ka maksuotsus on põhjalikud, kõik järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja

5(11)

kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

30.MTA ei ole seadnud kahtluse alla, et ehitusööd tegelikkuses teostati. Vaidluse all on ehitusteenuse tellimine Estech OÜ-lt, Holzhauspro OÜ-lt, Build Truck OÜ-lt ja Estoprof OÜ-lt, ning nimetatud äriühingute esitatud arvetelt sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguspärasus. Maksuhaldur leiab nimetatud äriühingutega seoses, et kaebaja on teinud teadlikult väljamakseid ettevõtetele, kes ei olnud teenuse osutajateks.
31.Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldusena peavad tehingud olema reaalselt toimunud. Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste tegelikul soetamisel teiselt tuvastatavalt registreeritud käibemaksukohustuslaselt, mitte ainuüksi arve esitamisest. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on seega vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane müüb teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat kaupa või osutab teenust. Ka taolisel juhul peab maksukohustuslane sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks esitama tõendeid selle kohta, kas ja millal on maksukohustuslane saanud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. Ka Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et soetatav kaup või teenus peab olema soetatud just arvel märgitud müüjalt. Riigikohus on rõhutanud ka arve kui mahaarvamisõigust tõendava dokumendi nõuetele vastavuse olulisust. Üksnes arvete väljastamine ja nende tasumine ei ole piisav tõendamaks arvetel näidatud käibe toimumist.
32.Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ tehtud tehingutega seoses tuvastas kohus järgmised sarnased asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle, et Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ osutasid kaebajale vaidlusaluseid ehitusteenuseid: 1) kaebaja ei näidanud tehingutes nimetatud äriühingutega üles tavapärast hoolsust ja ei kontrollinud äriühingute esindajate esindusõigust. Kaebaja seadusliku esindaja Ardo Siemeri 3.08.2017 ütluste kohaselt sai kaebaja Estech OÜ-lt, Holzhauspro OÜ-lt, Build Truck OÜ-lt ja Estoprof OÜ-lt ehitusteenust ning kaebaja vahendas ehitustöid omakorda Bravoberg OÜ-le. A. Siemer nõustus, et ta ei ole nende äriühingute tegemisel hoolsuskohustust täitnud ja ei ole A. Tammsaarelt isikut tõendavat dokumenti küsinud ega veendunud, kas oli tegemist selle isikuga, kellena ta end tutvustas. 20.12.2016 selgitas A. Siemer, et on A. Tammsaarega varasemast ajast tuttavad. Build Truck OÜ tausta ei ole ta uurinud ja eeldas, et selle firmaga on kõik korras ning A. Tammsaar on juhatuse liige. A. Tammsaar näitas volitust Build Truck OÜ esindamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. Build Truck OÜ-s tehti tööd kolmekesi. A. Siemer ei suhelnud töömeestega, vaid nende ülemusega. Estoprof OÜ kontaktisik oli A. Tammsaar, kelle A. Siemer kutsus objektile tööle. 22.02.2017 selgitas A. Siemer, et on A. Tammsaarega ammu tuttav seoses tööliste otsimisega, kuid isiklik tuttav ei ole. A. Siemeril ei ole tema kontakttelefoni numbrit, kuna ta vahetab neid pidevalt. 22.02.2017 seisuga A. Siemer enam A. Tammsaarega ärisuhetes ei ole ja A. Tammsaar ei vasta Ardo Siemeri e-kirjadele. A. Siemer ei pea tavapäraseks, et A. Tammsaar pakub kaebajale iga paari kuu tagant uue nimega äriühingu poolt ehitusteenust, kuid teenuse vastuvõtmine sõltus hinnast ning sellest, et A. Tammsaar tagas töö õigeaegse valmimise. Ka 22.02.2017 kinnitas A. Siemer, et ei kontrollinud, kas A. Tammsaar on Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ juhatuse liige. Tõendamata on kaebaja väide, et MTA survestas A. Siemerit kinnitama, et ta on hoolsuskohustust rikkunud. Kaebajal oli maksumenetluses igal ajal õigus kaasata ütluste andmise juurde ka juriidiliste teadmistega esindaja. Seega õige on maksuhalduri järeldus, et kaebaja ei olnud tehingupartnerite isikusamasuse tuvastamisel piisavalt hoolas. Kui tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb partneri isikusamasuse tuvastamiseks tuvastada ka see, et juriidilise isiku nimel tegutseval inimesel on esindusõigus. 6(11)

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ning Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ vaheliste lepingute (vastustaja lisad nr 11–15) sõlmimise ajal ei olnud lepingutele Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ poolt alla kirjutanud nimetatud äriühingute seaduslik esindaja. A. Tammsaar oli Estech OÜ juhatuse liige ajavahemikul 21.12.2015–11.04.2017. Tööettevõtuleping kaebaja ja Estech OÜ vahel sõlmiti 1.12.2015 ning lepingu järgi esindas Estech OÜ-d juhatuse liige A. Tammsaar. Holzhauspro OÜ juhatuse liige oli A. Tammsaar ajavahemikul 29.03.2016–31.03.2017 ning leping kaebaja ja Holzhauspro OÜ vahel sõlmiti 1.03.2016. Lepingu kohaselt esindas Holzhauspro OÜ-d volitatud esindaja A. Tammsaar. Build Truck OÜ juhatuse liige oli A. Tammsaar ajavahemikul 1.06.2016–4.04.2017. Leping kaebaja ja Build Truck OÜ vahel sõlmiti 15.03.2016 ning lepingu kohaselt tegutses A. Tammsaar volitatud esindajana. Estoprof OÜ juhatuse liige oli A.Tammsaar ajavahemikul 20.07.2016–4.04.2017. Leping kaebaja ja Estoprof OÜ vahel sõlmiti 15.07.2016 ja 29.07.2016. Lepingute järgi esindas Estoprof OÜ-d juhatuse liige A. Tammsaar. Seda, kas A. Tammsaarel 1.03.2016 ja 15.03.2016 lepingute sõlmimise ajal oli äriühingute esindamiseks volitus või mitte, ei ole kaebaja suutnud tõendada. Kaebaja esitas alles 2.02.2018 kohtumenetluses 1.05.2016 Build Truck OÜ juhatuse liikme allkirjastatud volikirja A. Tammsaarele äriühingu esindamiseks, kehtivusega 1.05.2016–2.06.2016 (kaebuse lisa nr 3). Kuna leping kaebaja ja Build Truck OÜ vahel sõlmiti 15.03.2016, puudus A. Tammsaarel ka nimetatud lepingu sõlmimisel õigus äriühingu nimel lepinguid allkirjastada. Ainuüksi see, et Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ olid registreeritud käibemaksukohustuslasena ning A.Tammsaar väitis end olevat nende esindaja, samuti see, et ta hiljem kanti selle äriühingu juhatuse liikmena äriregistrisse, ei saanud kaebajas lepingu sõlmimise ajal tekitada mistahes põhjendatud veendumust, et tegemist on Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ esindajaga. Ostjalt ei saa nõuda müüja nimel tegutseva isiku esindusõiguse kontrollimist juhtudel, kui sellist esindusõigust saab mõistlikult eeldada. Praegusel juhul aga ei esinenud ühtki sellist asjaolu, mis oleks õigustanud sellist eeldust. Ei saa väita, et kui kaebaja oleks lepingu sõlmimisel A. Tammsaare volitusi nõuetekohaselt kontrollinud, oleks väidetavate tehingute sõlmimine olnud võimalik. Mõistlikult käituva ettevõtjana oleks kaebaja sel juhul suure tõenäosusega jätnud need tehingud sellisel kujul tegemata. Samuti ei saanud kaebaja lepingute sõlmimisel tugineda eeldusele, et A. Tammsaar kiidab kaebajaga väidetavalt tehtud tehingud hiljem tagantjärele heaks; 2) kaebaja seaduslik esindaja ei tea, kes olid Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ töötajad, kes vaidlusaluseid töid teostasid. 22.02.2017 selgitas A. Siemer, et ei tea enda alltöövõtjate, st Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ töötajate nimesid; teab üksnes seda, et eestlasi nende hulgas ei olnud, ning seda, et korraga oli tööl 2-3 meest. Samad töölised olid kõigis äriühingutes. Tööliste kvalifikatsiooni ta ei kontrollinud. Samuti tõi ta välja, et A. Tammsaar ei olnud ka ise ehitaja (protokolli punktid 10, 12 ja 14). Eelnevaid ütlusi arvestades on põhjendatud MTA kahtlus, et tööde teostajad ei töötanud reaalselt nimetatud äriühingutes; 3) Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ esindajad ei kinnita nende ja kaebaja vaheliste tehingute toimumist. Estech OÜ juhatuse liige ajavahemikul 23.08.2005– 21.12.2015 oli Imre Jõekäär, kes 28.03.2017 selgitas, et Estech OÜ-l ei ole töölisi olnud ning alates 1.12.2015 ei ole ta volitusi kunagi kellelegi andnud. Alates 1.12.2015 ei ole firma ehitustöid teinud. Samuti ei ole ta teinud OÜ-ga Merelaid tehinguid (vastustaja lisa nr 44). Holzhauspro OÜ juhatuse liige ajavahemikul 7.12.2015–29.03.2016 oli Aivar Lintnermann. Tema selgitas 28.03.2017, et Holzhauspro OÜ-s ei ole töötajaid, Holzhauspro OÜ juhatuse liikmena ei ole ta ühtegi volitust teinud. Holzhauspro OÜ ei ole tegutsenud alates 1.01.2016. Kaebaja on juhatuse liikmele täiesti tundmatu ettevõte (vastustaja lisa nr 43). Build Truck OÜ juhatuse liige ajavahemikul 17.12.2014–1.06.2016 oli Igor Simonov, kes selgitas 8.05.2017, et Build Truck OÜ-l ei olnud ehitustöölisi, ta ei ole kellelegi andnud volitust ning ei ole kaebajaga teinud tehinguid (vastustaja lisa nr 45). Estoprof OÜ juhatuse liige ajavahemikul 4.09.2008–20.07.2016 oli Ain Veesaar. Tema kinnitusel ei olnud äriühingul 7(11)

ühtegi töötajat ning ta ei teinud tehinguid, sh kaebajaga. Volitusi ei ole ta kellelegi andnud (vastustaja lisa nr 46). Seega ei saa vaidlust olla selles, et A. Tammsaarel puudus õigus nimetatud äriühingute nimel tehinguid teha; 4) 1.12.2015 sõlmitud tööettevõtuleping kaebaja ja Estech OÜ vahel, 1.03.2016 sõlmitud ehituse töövõtuleping TL kaebaja ja Holzhauspro OÜ vahel, 15.03.2016 sõlmitud ehituse töövõtuleping kaebaja ja Build Truck OÜ (lepingus OÜ Buil Truck) vahel, 15.07.2016 ja 29.07.2016 sõlmitud tööettevõtulepingud kaebaja ja Estoprof OÜ vahel on formaalsed ja koostatud tagantjärele. 1.12.2015 lepingus on märgitud esindajaks A. Tammsaar, kuid sel ajal tal esindusõigust ei olnud. Leping kohustas alustama töid 1.12.2015 ning lõpetama tööde üleandmisega 2016. a, kuid nimetatud ajal Estprof OÜ ehitustöödega ei tegelenud (vt kohtuotsuse eelmist alapunkti). 1.03.2016 lepingus on töövõtja volitatud esindajaks märgitud A. Tammsaar, kuid Holzhauspro OÜ seaduslik esindaja ei ole volitusi kellelegi andnud ning äriühingul puudub äritegevus alates 1.01.2016 (vt eelmist alapunkti). Lisaks on samas lepingus märgitud, et tellija on Korteriühistu Keskuse 7 ning töövõtjaks on Bravoberg OÜ. 15.03.2016 lepingus on samuti töövõtja volitatud esindajaks märgitud A. Tammsaar, kuid Build Truck OÜ seaduslik esindaja ei ole volitusi kellelegi andnud (vt eelmist alapunkti). Lepingul on ka teisi puudusi: esmalt on töövõtja ärinimi märgitud valesti, seejärel on märgitud tellijaks Korteriühistu Uus tn 3, Harku ning töövõtjaks Bravoberg OÜ. Lisaks on lepingu lõpus märgitud töövõtjaks Holzhauspro OÜ, keda esindab A. Tammsaar. 15.07.2016 ja 29.07.2016 sõlmitud tööettevõtulepingutes on märgitud Estoprof OÜ juhatuse liikmeks A. Tammsaar, mis ei vasta tõele (vt eelmist alapunkti). Lisaks kohustas 15.07.2016 leping töid alustama 15.07.2016, st samal päeval ja 29.07.2016 lepingu kohaselt alustatakse töid 1.07.2016. Seega sõlmiti leping ligi kuu aega hiljem, kui väidetavad tööd pidid algama. Lisaks kinnitas Estoprof OÜ juhatuse liige, et äriühingul ei olnud töötajaid ning kaebajaga tehinguid ei tehtud. Kuna lepingutes oli märkimisväärselt palju ebakõlasid, siis on õige vastustaja järeldus, et töövõtulepingud olid formaalsed ning tõenäoliselt koostatud tagantjärele. Tavapäraselt kontrollivad osapooled lepingute allkirjastamisel selle õigsust ning parandavad vead; 5) Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ arved ei vasta KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele ja nende alusel ei saa üheselt tuvastada, millise töö eest arve esitati. Arved on üldsõnalised. Ka arvetele lisatud üleandmis-vastuvõtmisaktid on väga üldsõnalised. Fotomaterjal teostatud tööde kohta puudub. Puudub tööde teostamise aruanne või kalkulatsioon. Puuduvad ostuarved kasutatud materjalide kohta ning materjali kuluarvestus. Seetõttu ei ole aru saada, milliseid töid alltöövõtjad tegid. Riigikohtu halduskolleegium on 17.03.2015 otsuse nr 3-3-1-76-14 p-s 16 märkinud, et arvetele tuleks märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse teenuse indentifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Kuigi puudused arvetel ja muul ehitusdokumentatsioonil ei pruugi eraldivõetuna olla olulised, annavad need siiski kogumis muude asjaoludega täiendava aluse kahtluseks, et dokumentide vormistamisega on üksnes püütud jätta mulje tehingute toimumisest. Seega üksnes raamatupidamises kajastatud arve ja selle alusel raha maksmine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist osapoolte vahel; 6) Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ olid väidetavate tehingute tegemise ajal reaalselt mittetegutsevad ja varifirma tunnustega äriühingud. Kõikidel äriühingutel on sarnane toimimismuster. Nendel äriühingutel puudusid reaalsete teenuste osutamiseks ressursid ja võimekus. Äriühingud ei deklareerinud töötajatele tehtud väljamakseid, ei esitanud õigeaegselt maksudeklaratsioone ning äriregistrile majandusaasta aruandeid ning peagi kustutati nad käibemaksukohustuslase registrist. MTA kohustas kontrollmenetluses äriühingute seaduslikku esindajat esitama dokumendid ja tõendid Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, kuid MTA pöördumistele ei reageeritud. Telefonile ja MTA saadetud e-kirjadele endine juhatuse liige A. 8(11)

Tammsaar ei vasta. Äriühingute pangakontodel ei toimu raha liikumisi, mis viitaksid tavapärasele majandustegevusele.

33.Samuti tuvastas kohus Estoprof OÜ osas, et 29.08.2016 Estoprof OÜ arve nr 29082016 (objekti kirjeldus Liikuri 38, Tallinn-fassaadi armeerimine, 720 m2, kokku summas 7776 eurot, millest käibemaks on 1296 eurot) on varasema ajavahemiku kohta tagantjärele koostatud ja seal ei kajastu tehingu tegelik sisu. Kaebaja ja Estoprof OÜ vahel on selle objekti kohta sõlmitud tööettevõtuleping, mille järgi algab fassaadi armeerimine 1.07.2017, seega ajal, kui A. Tammsaar Estoprof OÜ juhatuse liige ei olnud. Samas ei toimunud juhatuse liikme kinnitusel nimetatud ajal ettevõttes äritegevust (vt kohtuotsuse punkti 32 alapunkte 1 ja 4).
34.Lisaks eelnevale puuduvad tööde osas hinnapäringud, töö maksumuse kalkulatsioonid, dokumendid lepingueelsete läbirääkimiste kohta, ei ole tuvastatav, mille alusel lepiti kokku teostatavates töödes, tööde eest tasumises, materjali valimises, kes materjali soetama peab ja kes selle eest lõppastmes maksab. Reeglina valib peatöövõtja erinevate alltöövõtjate vahel ning hinnas lepitakse kokku kas tunnitasuna või konkreetse töö põhiselt (objektipõhiselt). Praeguses asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja oleks võtnud hinnapakkumisi ja rääkinud hinna osas alltöövõtjatega läbi. Puuduvad tõendid alltöövõtjatega kontakti loomise, suhtlemise, hinna osas läbirääkimiste osas. Kuna ehitustöö objektil hõlmab endas erinevaid väikesi töölõike ja vaja läheb erinevaid materjale, on äärmiselt oluline panna enne tööde algust paika hinna kujunemise metoodika, kuna vastasel juhul võib hind kujuneda kas alltöövõtjale või temalt teenuse tellijale äärmiselt ebasoodsaks. Ei nähtu, mida kaebaja oleks selleks teinud, et alltöövõtjate professionaalsust ja madalaid hindu välja selgitada. Eelnev viitab sellele, et vajadus hinnakujunduseks sisuliselt puudus, kuna kaebaja vastavat teenust arvetel märgitud äriühingutelt ei saanudki.
35.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väited selle kohta, et vaidlustatud maksuotsuse aluseks olevad tõendid ja põhjendused ei ole piisavad maksuotsuse koostamiseks, on paljasõnalised. Kaebaja ei ole välja toonud, mida vastustaja on tegemata jätnud, nt mille välja selgitamata või millised tõendid kogumata jätnud. Kuigi praegusel juhul ei ole vastustaja otseselt viidanud maksupettusele, saab siiski tugineda Riigikohtu halduskolleegiumi 4.06.2013 otsuse nr 3-3-1-15-13 p-s 13 toodud seisukohale, kus Riigikohus rõhutas, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav.
36.Õige on kaebaja seisukoht, et isikutel ei ole keelatud luua või esindada erinevaid äriühinguid, kuid tundub kahtlane, et peale kaebajaga väidetava tehingu tegemist kustutati A. Tammsaare juhitavad äriühingud kahe kuu jooksul käibemaksukohustuslase registrist. Peale registrist kustutamist esitles A. Tammsaar ennast väidetavalt kaebajale järgmise (veel käibemaksukohustuslaste registris oleva) äriühingu esindajana. Kõik registrist kustutamised jõustusid vaidlustamata. Seega ei olnud A. Tammsaarel neid äriühingud vaja tavapäraseks majandustegevuseks. Kaebaja oleks saanud hoolsuskohustuse täitmise korral hinnata väidetava tehingupartneri tausta ning vältida endale maksukohustuse tekkimist. Kaebajale ei ole maksukohustust määratud üksnes tehingupartneri käitumise põhjal, vaid kõiki asjaolusid ning tõendeid kogumis hinnates.
37.Maksuotsuses heidetakse kaebajale ette eelkõige seda, et kaebaja ei näidanud üles tavapärast hoolsust ja ei kontrollinud äriühingute andmeid. A. Tammsaarel ei olnud vaidlusaluste lepingute sõlmimisel äriühingute esindusõigust. Samuti ei kontrollinud A. Siemer, kas A. Tammsaarel olid äriühingute nimel tehingute tegemiseks vastavad volitused. Eelnevat kinnitas A. Siemer 20.12.2016 (p-d 8-10), 22.02.2017 (p 23) ja 3.08.2017 antud ütlustes. Ka Build Truck OÜ esindaja I. Simonovi väidetavalt allkirjastatud volikiri ei ole usaldusväärne juba seetõttu, et I. Simonov eitas 8.05.2017 9(11)

volituse andmist, kuigi volikiri on väidetavalt allkirjastatud 1.05.2016. Kuna ettevõttes majandustegevus puudus, ei saa asuda ka seisukohale, et I. Simonov ei mäleta volikirja andmist. Teiseks on volikirjal märge, et I. Simonov ei vastuta „mingite arvete ega tehingute eest. Kõige eest vastutab Andres Tammsaar“. See on vastuolus äriseadustiku § 187 lg-ga 2. Lisaks äratab kahtlust see, et volikiri esitati üksnes Build Truck OÜ osas ning alles kohtumenetluses, mistõttu ei saa välistada, et volikiri on koostatud tagantjärele.

38.A. Siemeri 20.12.2016 antud seletus, et ta ei tundnud A. Tammsaart väljaspool tööd ning ta tutvus A. Tammsaarega varasematel objektidel, ei oma asjas määravat tähtsust. Vaidlust ei ole, et A. Siemer tundis A. Tammsaart. Tavapäraselt oleks pidanud kaebajas äratama kahtlust asjaolu, et A. Tammsaar sõlmis lepinguid ning esitas väidetavalt arveid üha uute äriühingute nimel. A. Siemer tõi küll 22.02.2017 ütlustes välja, et ei pidanud äriühingute vahetamist tavapäraseks, kuid samas ka ei kontrollinud A. Tammsaarega seonduvaid andmeid. Õige on kaebaja seisukoht, et seadusest ei tulene, et kaebaja peaks kontrollima äripartnerite tausta e-krediidiinfost tehingu sõlmimisel, kuid nagu MTA kontrollakti p-s 1.1.2.2 a) välja tõi, saab nimetatud interneti keskkonnast kõige lihtsamalt ning tasuta uurida äriühingu või tema esindaja tausta. Kuna kaebaja seda ei teinud, viitab see sellele, et kaebaja oli tuttav skeemiga, mille järgi peale väidetava tehingu tegemist omandas A. Tammsaar vaidlusalustes äriühingutes esindusõiguse ning seejärel kustutati äriühing käibemaksukohustuslase registrist. Kohtu hinnangul oli kaebaja eesmärk sisendkäibemaksu tagasi saada, mistõttu ei pööranud kaebaja pettusele tähelepanu.
39.Maksusuhetes oluliste hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Sellist tõendamatust võib maksuhalduri põhjendatud kahtluse korral mõista olukorrana, kus maksukohustuslane pole suutnud tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu. Maksusuhetes on asjakohased ja olulised need hoolsuskohustused, mille täitmine annab teavet maksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude kohta, kusjuures selline hoolsuskohustus peab tulenema seadusest või heast äritavast. Eriti oluline on hoolsusnõuete täitmine käibemaksuarvestuses ja käibemaksu tasumisel seoses müüja isiku tuvastamisega. Kui maksukohustuslane on eiranud hoolsusnõudeid, mille järgimisel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastane (Riigikohtu halduskolleegiumi 5.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-10, p-d 16-17).
40.See, et A. Tammsaar hiljem (esindusõiguse saamisel) andis tehingute tegemiseks tagantjärele nõusoleku, ei anna alust nendelt tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvata. TsÜS § 111 lg 1 sätestab, et kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Siin andis isik iseenda tehingutele heakskiidu või nõusoleku, äriühingute seaduslikud esindajad olid aga kinnitanud, et ei ole vaidlusaluste tehingute tegemiseks heakskiitu andnud ega volitusi väljastanud. Lisaks puuduvad asjas tõendid, et A. Tammsaar oleks hiljem Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ esindajana tehingud heaks kiitnud. Väidetavast A. Tammsaare e-kirjast (vastustaja lisa nr 16) ei saa järeldada, et nimetatud äriühingute seaduslikud või volitatud esindajad on tehingutele tagantjärele heakskiidu andnud.
41.Kaebaja leiab, et ta ei saa vastutada selle eest, et väidetavalt ei ole Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ arvetel märgitud töid teostanud. Samas leiab kaebaja, et talle teadaolevalt teostasid nimetatud äriühingud kõik tööd. Kaebaja esindaja ei osanud aga nimetada töid teinud isikute nimesid. Tehingupartnerite seaduslikud esindajad kinnitasid, et äriühingutes puudus majandustegevus lepingute sõlmimise ajal. Lisaks kinnitas vastustaja, et äriühingutel ei olnud ühtegi registreeritud töötajat. Renditööjõu kasutamise kohta asjas tõendeid esitatud ei ole. Tavapäraselt 10(11)

lepitakse lepingu sõlmimisel kokku selles, kuidas ja millistel tingimustel, milliste töötajatega töid teostatakse. A. Siemer väitis 22.02.2017, et küsis A. Tammsaarelt töötajate kohta, kuid ei täpsustanud saadud vastust (protokolli p 13). Eelnev viitab sellele, et kaebaja jaoks ei olnud tähtis, kes töid teostab, kuna tehingud olid fiktiivsed.

42.Kohus ei nõustu kaebajaga, et üksnes see, et osa arvetest ei vasta KMS § 37 lg-s 7 sätestatule, ei anna alust arvata, et poolte vahel tehingut ei toimunud. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Viidatud nõuete eesmärk on, et arve võimaldaks tuvastada kauba või teenuse soetamist käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks ei piisa maksukohustuslasel KMS §-s 37 nõutud rekvisiite sisaldava arve olemasolust, kui arvel näidatud andmed tehingu kohta ei vasta tegelikkusele (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-915, p 10). Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et arvetel märgitud äriühingud kaebajale teenust osutasid.
43.Mis puudutab Estech OÜ-ga tehtud tehinguid seonduvalt Future Design OÜ-ga, siis ei ole äriühingul keelatud sõlmida majanduslikult kahjulikke lepinguid, kuid asjas puuduvad tõendid, et arvel märgitud teenust „display montaaž kauplustesse, 40 kauplust“ tegid Estech OÜ töötajad.
44.Kuivõrd maksumenetluses tuvastati, et Estech OÜ, Holzhauspro OÜ, Build Truck OÜ ja Estoprof OÜ arvetel märgitud töid reaalselt ei osutanud, ei ole nende esitatud arvete alusel ka käivet tekkinud (KMS § 4 lg 1 p 1) ja vormistatud arved ei vasta KMS § 37 nõuetele (ei kajasta tegelikku majandustehingut). Seega puudub kaebajal KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada vastavat arvet oma sisendkäibemaksuarvestuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 4.12.2014 otsus nr 313-842). Eeltoodust tulenevalt on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja