Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 13.12.2018, Tartu 3-18-690 R.K. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.01.2018. a otsuse nr 9.VH-2/387 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27.07.2018. a otsus R.K. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja R.K. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.K. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.07.2018. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 14.01.2019 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 28.06.2017. a otsusega nr 1 R.K. vanemahüvitise igakuiselt summas 2907,15 eurot.
2.SKA tunnistas 05.10.2017. a otsusega nr 9.VH-2/13145-2 andmise hetkest alates kehtetuks 28.06.2017. a otsuse nr 1.
SKA määras 05.10.2017. a otsusega nr 2 R.K. vanemahüvitise igakuiselt summas 430 eurot.
4.SKA rahuldas 03.01.2018. a vaideotsusega nr 1.1-10/46489-3 R.K. vaide ning tunnistas 05.10.2017. a otsuse nr 9.VH-2/13145-2 kehtetuks ja kohustas hüvitise osakonda välja andma uue kehtiva õigusega kooskõlas oleva otsuse.
5.SKA tunnistas 05.01.2018. a otsusega nr 9.VH-2/387 andmise hetkest alates kehtetuks 28.06.2017. a otsuse nr 1 ning jättis jõusse ja muutmata 05.10.2017. a otsuse nr 2, tuginedes perehüvitise seaduse (PHS) § 37 lg-tele 1 ja 2, § 46 lg-tele 2 ja 3, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 4 p-le 2 ja § 68 lg-le 2 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 38 lg-le 1. Otsuse põhjendused: Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on R.K. vanemahüvitise määramisel aluseks olnud 2016. a andmed 21.09.2017 muudetud ja X. OÜ poolt deklareeritud sotsiaalmaks summas 17 116,18 eurot on tühistatud, seega on R.K. vanemahüvitise määramisel aluseks võetav 2016. a sotsiaalmaksu summa 0 eurot ning määratud vanemahüvitis summas 2907,15 eurot ei ole õiguspärane.
6.SKA jättis 07.03.2018. a vaideotsusega nr 1.1-10/5179 rahuldamata R.K. vaide 05.01.2018. a otsuse nr 9.VH-2/387 peale.
7.R.K. esitas 06.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 06.06.2018 täienduse. Kaebaja palus tühistada SKA 05.01.2018. a otsus nr 9.VH-2/387. Kaebaja põhjendused: Maksu- ja Tolliameti (MTA) 14.08.2017. a maksuotsus nr 12.2-3/039169-17, mille alusel tehti muudatus sotsiaalkaitse infosüsteemis, ei ole kaebajale siduv ega saa olla vanemahüvitise määramise otsuse tühistamise aluseks. SKA otsusest ei nähtu, et SKA oleks kaebaja 2016. a tulu suuruse välja selgitanud või üritanud välja selgitada. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed ei saa olla ainukeseks ja määravaks tõendiks. SKA pidanuks selgitama kaebajale, et ta peab tõendama tulu saamist. Kaebajale ei esitatud tutvumiseks maksumenetluses kogutud materjale, kontrollakti ega maksuotsust. MTA on ülemääraselt sekkunud töötaja ja tööandja vahelisse tsiviilõigussuhtesse. SKA otsusest ei nähtu, et kaalutud oleks HMS § 64 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Tööandja ei ole kaebajale väljastanud PHS § 36 lg-s 1 sätestatud tõendit sotsiaalmaksuga maksustatava tulu väljamaksmise kohta. X. OÜ tulnuks menetlusse kaasata kolmanda isikuna. Kaebaja töötas ja töötab X. OÜ-s ja on saanud töö eest tasu. X. OÜ pole jätnud kaebaja töötasult tööjõumakse maksmata, vaid MTA ei ole teinud tasaarvestust.
8.Tartu Halduskohus jättis 27.07.2018. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) SKA-l on seadusest tulenev kohustus isikustatud sotsiaalmaksu andmeid kontrollida ja andmete muutumisel vanemahüvitis ümber arvutada (PHS § 46 lg-d 2 ja 3). SKA-l puudub seejuures kaalumisruum. Kuna seadusest tuleneb nii tööandja kohustus deklareerida ja tasuda töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ettenähtud suuruses ja tähtaegadel ning MTA-le pädevus kontrollida tööandja tegevuse õigsuspärasust ja nõuda täitmata maksukohustuste täitmist, siis võib SKA eeldada registriandmete ja nende parandamise õigsust. Nii maksuotsus kui ka sellele tuginevad registrikanded on üheks tõendiks vanemahüvitise määramise ja ümberarvutamise menetluses. Kehtiva õiguse ega kohtupraktika järgi ei ole SKA-l takistust koguda ja arvestada otsustamisel ka muid asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, s.h neid, millest nähtub, et isiku tegelik tulu ja deklareeritud sotsiaalmaks pole vastavuses. 2) Maksuotsuse kohaselt ei ole X. OÜ poolt kaebajale väidetavalt tehtud väljamaksed tõendamist leidnud. Kaebaja ei täitnud MTA korraldust ega esitanud dokumente, mis tõendaksid väljamaksete tegemist (maksuotsuse p 2.1.2 alap 4). Kontrollakti kohaselt on MTA väljastanud 20.02.2017 R.K. korralduse nr 12.2-3/039169-7 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks seoses X. OÜ poolt talle deklareeritud väljamaksetega ja töötamise registris registreerimisega. Kontrollakti p 1.1.2 alap-st 5 ilmneb, et kaebaja sai korralduse kätte. R.K. ei täitnud ega vaidlustanud MTA korraldust. Ta ei ole avaldanud soovi tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega. SKA selgitas vaidemenetluses kirjas nr 1.1-10/46489 (tl 53) kaebajale õigust jätkuvalt esitada oma arvamus, seisukoht ja kõik dokumendid või muud tõendid, mida vaide esitaja vajalikuks peab. Dokumentide esitamise võimalust selgitas SKA ka 03.01.2018. a
vaideotsuses. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses esitanud tõendeid töötasu saamise kohta X. OÜ-lt ega äriühingus töötamise kohta. Kaebaja väited haldus- ja kohtumenetluses tema jätkuvast töötamisest ja X. OÜ-lt töötasu saamisest on paljasõnalised. 3) MTA dokumentidest ilmneb, et tegelikku töösuhet ja töö eest tasumist ei toimunud ning kaebaja ega X. OÜ pole maksumenetluses vastavaid tõendeid esitanud, siis ei ole tõenäoline ka halduskohtumenetluses saada trahvi tulemusel usaldusväärseid tõendeid, mis MTA järeldusi ümber lükkaks. Seda veendumust toetab asjaolu, et X. OÜ liige R.P. ja kaebaja on seotud isikud (rahvastikuregistri andmetel on R.P. ja kaebaja ema õde ja vend) ning äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ja tal puudub reaalne majandustegevus. Tõendite esitamata jätmise veenvateks põhjendusteks ei saa pidada kaebaja väiteid, nagu takistaks X. OÜ-l tõendite esitamist asjaolu, et R.P. suhtes on kohaldatud ärikeeldu või seoses R.P. inimõiguste kaitse vajadusega. Kaebajal oli võimalus esitada kohtumenetluses tõendeid töötamise ja töötasu kohta. 4) Vanemahüvitise ümberarvutamine PHS § 46 lg 3 järgi ei toimu kaalutlusõiguse alusel, vaid põhineb isikustatud sotsiaalmaksu muutunud andmetel. SKA on põhjendatult tuginenud HMS § 67 lg 4 p-le 2. SKA kohaldas õigesti viidatud õigusnorme ning tugines põhjendatult sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetele. Otsus vastab ka muus osas õiguspärase haldusakti tunnustele HMS § 54 tähenduses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.R.K. esitas 27.08.2018 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.07.2018. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tühistada SKA 05.01.2018. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Tegemist on õigusemõistmisest ilmajätmisega, sest kaebajat ei kaasatud maksumenetlusse ning nii MTA kui ka kohus oleks pidanud võimaldama kaebajale ärakuulamisõiguse suulises menetluses. SKA eksitab kohut, väites, et R.P. ja kaebaja ema on õde ja vend. Lähtudes Põhiseaduse (PS) §-des 13, 14 ja 123 sätestatust ei nõustu, et SKA-l puudub kaalutlusruum olukorras, kus MTA on väljastanud maksuotsuse. Oluline on selgitada, kas äriühing jättis MTA korralduse tähelepanuta või eksisteeris äriühingul või tema endisel juhatajal R.P. l õiguslik alus MTA-ga suhtlemisel nõuda täiendavaid lisagarantiisid (nt kaitseõiguse tagamist). Ajal, mil kaebaja ja X. OÜ sõlmisid töölepingu, ei olnud R.P. X. OÜ juhataja ega kuulunud äriühingu omanike ringi, seega on MTA väide lähikondlaste või seotud isikute kohta otsitud ja kohut eksitav.
10.R.K. esitas 07.09.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märgib järgmist: 1) Kohus on valesti kohaldanud PHS § 46 lg 1 sätteid. Seadusandja tahe oli anda SKA-le võimalus hinnata vanemahüvitise suuruse õigsust sõltumata MTA poolt deklareeritud andmetest. Tööandja kasutas suhtluses MTA-ga põhiseaduslikku õigust dokumentide ja selgituste andmisest keeldumiseks. Kohus pidanuks hindama, kas kaebaja tööandja suhtes läbi viidud maksumenetlus oli kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja juhul, kui kohus oleks tuvastanud, et maksumenetluses kohaldatav MKS on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, oleks pidanud asuma seisukohale, et maksumenetluses kogutud tõendid ei saa olla aluseks kaebaja suhtes negatiivse haldusakti andmiseks. 2) Kohus jättis X. OÜ kaasamata ebaseaduslikult. Ka ei kuulanud kohus tunnistajana üle X. OÜ endist juhatuse liiget R.P. t. Kohtu tegevuse tulemusena jäid kaebaja õigused kaitseta. Tegemist on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 1 rikkumisega. Kaebaja õigused ei tohi saada kahjustatud olukorras, kus kolmas isik vaidleb riigiga ja seetõttu jätab riik kogumata tõendid, mida kaebaja ise koguda ei saa ja mille tulemusena saab riik teha kaebaja suhtes negatiivse otsuse. Kohus ei ole ümber lükanud MTA väidet, et kaebaja ema ja R.P. on õde-vend, millega rikkus HKMS § 165 lg 1 p-i 4.
11.SKA esitas 25.09.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Kaebaja ei ole ühtegi oma väidet tõendavat dokumenti esitanud ei koos 06.10.2017. a arvamusega, kahes vaidemenetluses, praeguses kohtuasjas ega MTA menetluses. SKA ei ole väitnud, et R.P. ja kaebaja on lähisugulased ega ole väite õigsust kontrollinud, sest kaebaja ja R.P. seotus ei oleks saanud mõjutada vaidlustatud otsuse tegemist ega oleks olnud vanemahüvitise määramise otsuse kehtetuks tunnistamisel oluline või määrava tähtsusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebajale määrati vanemahüvitis alates 03.07.2017 kuni 10.09.2018. PHS § 32 lg 1 (kuni 28.02.2018 kehtinud redaktsioonis) järgi on vanemahüvitise eesmärk säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks (PHS § 37 lg 1).
14.Pooled ei vaidle selle üle, et seadusest tulenevalt arvutatakse taotleja ühe kalendrikuu keskmine tulu sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel (PHS § 37 lg 2). Sotsiaalkindlustusametil on samas õigus võtta aluseks isiku tegelik tulu, kui ilmneb, et deklareeritud sotsiaalmaks ei vasta tegelikule tulule1. Käesoleval juhul tuvastas MTA kontrolli tulemusena, et X. OÜ vormistas töötamise registris (TÖR) alusetult kaebaja töötamise ning deklareeris 2016. a novembris kaebaja nimele olematuid palgaväljamakseid ja tööjõumakse (sh sotsiaalmaks 17 116,18 eurot). MTA korrigeeris seetõttu 14.08.2017. a. maksuotsusega X. OÜ maksudeklaratsioone ning tühistas TÖR-s kande kaebaja töötamise kohta. Vaidlustatud SKA otsuse põhjendustest nähtub, et 21.09.2017 muudeti kaebaja vanemahüvitise määramise aluseks olnud 2016. a andmeid ning tühistati X. OÜ poolt deklareeritud sotsiaalmaks (tl 6). Seeläbi muutusid ka kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed. Halduskohus on õigesti viidanud PHS § 46 lõikele 3, mis sätestab, et kui selgub, et vanemahüvitise arvutamise aluseks olevad isikustatud andmed on muutunud, arvutatakse hüvitis ümber ja enam makstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi. Õige on ka halduskohtu järeldus, et vastustajal puudub seejuures kaalumisruum (halduskohtu otsuse p 9). Seega oli SKA-l eelviidatud muutunud asjaoludele tuginedes seaduslik alus oma varasema otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning kaebaja vastupidine seisukoht on ebaõige.
15.Kaebaja taotleb SKA otsuse tühistamist nii haldus- kui ka ringkonnakohtus eelkõige põhjendusega, et kaebaja töötas X. OÜ-s ja sai sealt töötasu, mistõttu on MTA kaebaja 2016. a novembrikuu isikustatud sotsiaalmaksu andmed ebaõigesti tühistanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga selles, et kaebaja ei ole SKA-ga toimunud vaideega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit oma väite kinnituseks. Vastavalt HKMS § 39 lõike 1 punktile 3 tuleb kaebusele lisada dokumendid, millele kaebaja nõue tugineb, kui need ei ole eelnevalt esitatud vastustajale menetluses, mille raames antud haldusakti või tehtud toimingut vaidlustatakse. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid,
Vt Perehüvitiste seaduse eelnõu 217 SE seletuskiri, lk 28. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4
millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda.
16.Kaebaja töötamist ja töötasu saamist X. OÜ-st 2016. a novembris ei kinnita kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed, töötamise registri andmed ega X. OÜ kohta avalikult saadaolev informatsioon. Äriregistri andmetel esitas äriühing viimase majandusaasta aruande 2014. aastal. Äriühing sundlõpetati Tartu Maakohtu 06.07.2018. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-5525 ning kustutati äriregistrist 17.09.2018. MTA 27.06.2017. a kontrollaktist (tl 3135) nähtub, et X. OÜ kaebajale deklareeritud väljamaksetelt arvestatud tööjõumakse riigieelarvesse ei tasunud. Ühtlasi tuvastas maksuhaldur äriühingu perioodi 01.01.2016 kuni 16.06.2016. a pangakontode väljavõtete alusel, et äriühingul puudus pangakontol raha ettevõtlusega tegelemiseks, töötajatele palga maksmiseks ning riigimaksude tasumiseks ehk tegemist ei olnud reaalselt tegutseva ettevõttega. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 01.08.2016. Vaidlust ei ole ka selle üle, et X. OÜ maksuhalduri korraldusi kaebajale tehtud väljamaksete tõendamiseks ei täitnud ning Swedbank AS ja SEB Pank AS andmetel äriühingu pangakontode vahendusel 2016. a novembris ühtegi toimingut ei tehtud. MTA 14.08.2017. a maksuotsusest nähtub, et äriühing ega kaebaja ei täitnud maksuhalduri korraldusi väljamakseid tõendavate dokumentide esitamiseks (tl 40-42). Haldusasja materjalidest nähtub, et nii SKA-l kui ka MTA-l puuduvad andmed ja tõendid kaebaja äriühingus töötamise ja töötasu suuruse kohta. Seega lasub X. OÜ-s töötamise ja sealt töötasu saamise kohta esitatud väite tõendamiskoorem kaebajal. Tõendite esitamata jätmisel on kaebaja väide paljasõnaline ning selle valguses on ka kaebaja kõik muud väited (kaebajat ei kaasatud maksumenetlusse ning X. OÜ jäeti kaasamata kohtumenetlusse, MTA ja halduskohus ei võimaldanud kaebajale ärakuulamisõigust suulises menetluses, R.P. ja kaebaja ema ei ole õde ja vend; R.P. l esines õiguslik alus MTA korralduste täitmata jätmiseks) tähtsusetud. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks kaebaja väiteid põgusalt käsitleda.
17.Kaebaja proovib ringkonnakohut veenda, et X. OÜ endisel juhatuse liikmel R.P. l (juhatuse liige perioodil 12.05.2016 kuni 17.09.2018) esines/esineb mõjuv põhjus kaebajale käesolevas haldusasjas kasulike tõendite esitamata jätmiseks. Nimelt puudus R.P. l kaebaja arvates õiguslik garantii, et tõendeid ei kasutata R.P. vastu uue kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väited ebausutavad ja paljasõnalised. Kaebaja ei ole veenvalt tõendanud ega selgitanud, millist kahju saanuks tõendite esitamine R.P. le tekitada. Ka ei nähtu, miks ei ole/olnud kaebajal endal võimalik tõendeid esitada olukorras, kus tõendite esitamine tooks suure tõenäosusega kaasa kaebuse rahuldamise. Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses asjas John Murray vs the United Kingdom, leidnud, et isiku vaikimine võib olukorras, kus isiku vastu kogutud tõendid eeldavad selgituse andmist, viia järeldusele, et isikul ei olegi midagi selgitada ning isik on süüdi (otsuse p 51).
18.Ka käesoleval juhul toetavad kaebaja väited järeldust, et faktilist töösuhet kaebajal X. OÜga ei olnud ning kaebajale deklareeriti seadust väärkasutades väljamakseid vaid vanemahüvitise suurendamise eesmärgil. Maksu- ja Tolliameti koostatud analüüs kinnitab, et selliseid skeeme kasutatakse perekondlikult – abikaasa kohta deklareeritakse sotsiaalmaksu oma ettevõttest enne lapse sündi, peale vanemahüvitise määramist muudetakse sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning sotsiaalmaksu lõppkokkuvõttes ei maksta või makstakse väiksemalt summalt kui vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu.2 Ringkonnakohus möönab, et maksuhaldur eksis, pidades R.P. t kaebaja ema vennaks, mistõttu on ekslik ka halduskohtu samane järeldus.
Perehüvitiste seaduse eelnõu 217 SE seletuskiri, lk 32. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4
See ei muuda siiski maksuhalduri ja halduskohtu järelduste õigsust kaebaja ja R.P. lähedase seotuse kohta. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on R.P. kaebaja ema õemees ehk kaebaja hõimlane. Kaebaja ja R.P. lähedase seotuse tõttu ei saaks R.P. poolt töötasu maksmise kohta antavaid võimalikke suulisi ütlusi kuigi usaldusväärseks pidada, mistõttu jättis halduskohus õigustatult kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. Ka kaebaja vande all antavad suulised selgitused kohtuistungil ei kaaluks üles käesolevas otsuses loetletud, töösuhte puudumist kinnitavaid asjaolusid (vt otsuse p 16). Seega ei muuda kaebaja suuline ärakuulamata jätmine halduskohtu otsuses tehtud järeldusi õigusvastaseks.
19.Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide halduskohtu otsuse õigusvastasuse kohta seoses X. OÜ kaasamata jätmisega on ainetu. Kaebajal oli õigus vaidlustada halduskohtu 06.04.2018. a määrust (tl 11-12) X. OÜ menetlusse kaasamata jätmise osas, kuid ta jättis enda edasikaebeõiguse kasutamata ning halduskohtu määrus on jõustunud. Kaebaja väide, mille kohaselt sõlmis ta X. OÜ-ga töölepingu ajal, mil R.P. veel äriühingu juhataja ei olnud ning omanikeringi ei kuulunud, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kuna ei muuda asjaolu, et vanemahüvitise suurust mõjutava palgaväljamakse deklareeris äriühing R.P. juhatuse liikmeks oleku ajal. Kaebaja etteheited enda maksumenetlusse kaasamata jätmise kohta on asjakohatud, sest ei puuduta vastustaja tegevust käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti andmisel. Samas on kaebaja etteheited ka alusetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajal oli korduvalt võimalus esitada maksumenetluses enda väidetavat töötamist ja töötasu saamist kinnitavaid tõendeid, kuid jättis need teadlikult esitamata. Kaebaja käitumisest maksumenetluses, sh teatest vaidlustada maksuhalduri korraldus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, ei saa järeldada kaebaja soovi olla menetlusse kaasatud (vt halduskohtu otsuse p 14.1).
20.Ringkonnakohus jättis 26.11.2018. a määrusega rahuldamata kaebaja taotlused tunnistaja R.P. ülekuulamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks, samuti Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks või alternatiivselt haldusasjas menetluse peatamiseks ning neid taotlusi otsuses seetõttu rohkem ei käsitle (tl 109). Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.07.2018. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ringkonnakohtule menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ei esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.