Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1876
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 4. mai 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039926-16 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2019. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja adv Aldo Vassar Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX 7. jaanuari 2019. a, 14. jaanuari 2019. a ja 5. aprilli 2019. a seisukoha lisad ning 14. mai 2019. a seisukoha lisad 2 ja 4 haldusasja materjalide juurde võtmata.
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-1876 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. juulil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-18-1876 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 06.04.2017 korralduse nr 12.2-3/039926-1 alusel AKE Grupp OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2016. a juuli–detsember ning koostas tuvastatud asjaolude kohta 12.03.2018 kontrollakti nr 12.2-3/039926-11, milles leidis, et kontrollitud perioodil AKE Grupp OÜ töötajana deklareeritud XX ei ole tegelikult äriühingus töötanud. Maksumenetlusse kaasati kolmanda isikuna ka XX, kes esitas MTA 15.03.2018 aktile nr 12.2-3/039916-11-1 omapoolse seisukoha 05.04.2018.
2.Maksu- ja Tolliamet vähendas 04.05.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/039926-16 AKE Grupp OÜ 2016. a juuli–detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makseid kokku 12 434,04 euro võrra. AKE Grupp OÜ esitas 27.02.2017 deklaratsioonid (TSD), milles deklareeris XX-le 2016. a juulist kuni detsembrini tehtud väljamakseid kogusummas 21 937,25 eurot. Deklareeritud tööjõumakse ei ole AKE Grupp OÜ riigieelarvesse tasunud. AKE Grupp OÜ arvelduskontolt on küll tehtud XX-le deklareeritud summale vastavas suuruses pangaülekandeid (selgitusega töötasu) ning XX on esitanud 01.07.2016 töölepingu, kuid nimetatud ülekanded ei ole käsitatavad töötasuna ja tegelikult ei ole XX kunagi AKE Grupp OÜ-s töötanud. Töötamise registris ei ole XX olnud AKE Grupp OÜ töötajana registreeritud ning AKE Grupp OÜ endise juhatuse liikme YY sõnul XX äriühingus ei töötanud, vaid juhatuse liiget survestati tagantjärele deklareerima XX-le töötasu. AKE Grupp OÜ ei ole esitanud ühtegi dokumenti ega andnud teavet, mis tõendaks XX töötamist äriühingus. XX esitatud tööleping on üldsõnaline ning ei sisalda tööülesannete täpsemat kirjeldust ega makstava töötasu suurust ja selle arvutamise viisi. XX ei ole usutavalt selgitanud, milles tema tööülesanded täpsemalt seisnesid. AKE Grupp OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus ja XX-le makstud nn töötasu (netosumma keskmiselt 2854 eurot kuus) on tema väidetavaid tööülesandeid arvestades ebaproportsionaalselt suur. Väljamaksed XX-le tehti summade arvelt, mille oli AKE Grupp OÜ arveldusarvele samal päeval sisuliselt samas suuruses kandnud Maalripoiss OÜ. Kuna Maalripoiss OÜ juhatuse liige VV oli tuttav nii YY kui ka XX elukaaslase MM-ga, siis on alust järeldada, et AKE Grupp OÜ kajastas 2016. a juuli– detsembri TSD-del valeandmeid eesmärgiga luua XX-le võimalus saada suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist ning võimalik, et ka eesmärgiga taotleda pankadest (suuremat) eluasemelaenu. XX sõnul sai ta tööjõumaksude deklareerimata jätmisest teada alles siis, kui pöördus 2017. a alguses laenutaotlusega erinevate pankade poole ja sai sealt negatiivsed vastused. AS LHV Pank selgituse kohaselt otsustati XX-le 08.02.2017 taotletud laenu andmisest keelduda põhjusel, et pangale ei sobinud pakutud lisatagatis ning Luminor Bank AS selgitas, et XX esitas 26.01.2017 internetipangas laenutaotluse, kuid ei kinnitanud seda ja loobus taotlusest 22.04.2018.
3.MTA jättis 17.07.2018 vaideotsusega nr 6-1/4144-2 rahuldamata XX 26.06.2018 vaide MTA 04.05.2018 maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 02.10.2018 kaebuse MTA 04.05.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/039926-16 tühistamiseks. Kui kaebaja sai teada, et AKE Grupp OÜ ja Maalripoiss OÜ 2(12)
3-18-1876 ei olnud tema töötasusid deklareerinud, võttis ta ühendust juristiga, kellega koostöös suutis ta äriühinguid veenda töötasusid ametlikult deklareerima. Alles siis sai kaebaja teada, et AKE Grupp OÜ oli probleemne ja kustutamisele määratud ettevõte ning ei olnud tema eest riigile tööjõumakse tasunud. Kuna kaebaja tööleping sisaldas konfidentsiaalsusklauslit, siis ei olnud talle mõistetav, mida ta võib maksumenetluses MTA-le rääkida. XX ei ole korraldanud maksupettust, et saada suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist ning eluasemelaenu. Kaebaja laps sündis 25.06.2017 ja ta sai rasedusest teada alles 2016. a oktoobri keskel ning kinnituse sellele 02.11.2016 pärast ämmaemanda külastust, kuid selleks ajaks oli tema pangakontole töötasusid kantud juba viiel korral (esimest korda 20.09.2016), mistõttu ei saa rääkida pettuse planeerimisest. Kaebaja oli teadlik, et YY ja PP kokkuleppe kohaselt tuli tema palgaraha PP äriühingust ja YY pidi tasuma tööjõumaksud, kuid YY pettis PP ning jättis kaebaja pealt maksud tasumata. Kaebaja jaoks oli oluline üksnes see, et talle maksti AKE Grupp OÜ-st ametlikult deklareeritud palka. Kaebaja oli töölepingu kohaselt AKE Grupp OÜ-s IT- ja ehitusvaldkonna äri arendaja, kelle ülesandeks oli vahendustasu eest leida ehitusobjekte, mille omanikud olid nõus oma kinnisvara võõrandama. Kaebaja vahendas AKE Grupp OÜ-le korteri remondi teenust Paasiku tn 22-18. Korteri omanik TT kandis kaebajale 08.08.2016 üle 500 eurot ehitusel tekkinud prügi äraviimise eest ning 26.08.2016 veel 150 eurot põhjusel, mida kaebaja enam täpselt ei mäleta. Samuti andis TT 2016. a augusti algul kaebajale sularahas 2500 eurot ehitusmaterjalide ostmiseks, kuid kuna YY ei suutnud lubatud ehitusmaterjale odavalt hankida, siis tuli raha TTle tagastada. Kuna AKE Grupp OÜ juhataja YY oli ka IT-spetsialist, oli kaebaja ülesandeks leida talle ettevõtteid, kes olid huvitatud endale kodulehtede loomisest. YY saatis kaebajale 07.02.2017 e-kirja teel näidised kodulehtedest, mida kaebaja käis pakkumas Makri Mööbel OÜ juhatajale PP-le. Kui PP sai teada, et AKE Grupp OÜ ei ole kaebaja pealt tööjõumakse tasunud, lõpetas ta suhtluse tehingut tegemata. Kaebaja sai ka 700 eurot ettemaksu MM-lt, kuid YY jättis talle kodulehe tegemata. Kaebaja suhtles 2016. a-l ka Ehitusvõlur OÜ juhataja LL-ga, kuid kaebajale teadmata põhjustel lõpetas LL suhtluse tehingut tegemata. Kaebajat solvab ja alavääristab MTA seisukoht, et kõrgema palgaga töö kõrvalt Rimi Eesti Food AS-s madalama palgaga töötamine viitab automaatselt maksupettusele. Samuti ei saa juristi poole pöördumist lugeda vastaspoole survestamiseks. Kaebaja ei ole püüdnud esitada MTA-le valeinfot ka oma suhte algusaja kohta, vaid juhtis tähelepanu Facebook’i 20.10.2016 sissekandele suhte alguse kohta ja 31.12.2016 sissekandele kihlumise kohta. Kaebaja sai Luminor Bank AS-lt 01.02.2017 kirja, milles teatati, et kuna Krediidiinfos puudub informatsioon AKE Grupp OÜ tasutud tööjõumaksude kohta, siis ei saa seda palka arvesse võtta. Pärast seda sai kaebaja ka AS-st LHV Pank telefoni teel teada, et AKE Grupp OÜ on jätnud tema kohta TSD-d esitamata.
5.Maksu- ja Tolliamet palus 19.11.2018 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Maksumenetluses on üheselt tuvastatud, et erinevate isikute koostöös deklareeriti kaebajale töötasu üksnes põhjusel, et luua talle võimalus saada suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist, ning ilmselt ka selleks, et saada krediidiasutuselt (suuremat) eluasemelaenu. Töölepingu kohaselt oli kaebaja ülesanneteks IT- ja ehitusvaldkonna äri arendamine, kuid kaebaja on ka ise tunnistanud, et tema teadmised nendes valdkondades on napid ja tal puudub erialane haridus. Tööleping ei sisalda ka ühtegi viidet klientide leidmise, kontaktide vahendamise, remonditavate objektide leidmise ega ka kinnisvara ostu-müügi vahendamise kohta. Eluliselt ei ole usutav, et tööandja ja töötaja lepivad suuliselt kokku töölepingus kirjapanduga võrreldes hoopis teistsuguste tööülesannete täitmises. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit klientide kohta, kelle kontakte ta väidetavalt vahendas. PP ja LL selgitusi ei saa pidada usaldusväärseteks, sest mõlemad isikud on kaebaja varased tuttavad. Kaebaja töötasu oli ebaproportsionaalselt suur, arvestades tema teadmisi IT ja ehituse valdkondadest ning väidetavaid töökohustusi (klientide kontaktide edastamine). Maksukohustuslane peab maksumenetluses tõendama oma väidete ja 3(12)
3-18-1876 seisukohtade õigsust. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, on tõendamiskoormus maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 kohaselt läinud üle kaebajale. Nii AKE Grupp OÜ-le kui ka kaebajale on olnud tagatud igakülgne võimalus esitada oma vastuväiteid ja tõendeid.
6.Tallinna Halduskohus jättis 15.02.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. XX-l on õigus vaidlustada AKE Grupp OÜ-le adresseeritud MTA 04.05.2018 maksuotsust, sest selle alusel on Sotsiaalkindlustusameti 11.05.2018 ja 30.05.2018 otsustega vähendatud temale makstava vanemahüvitise suurust. Vaidlust ei ole selles, et AKE Grupp OÜ deklareeris kaebaja töötamise 2016. a juulist kuni detsembrini alles 27.02.2017, deklareeritud tööjõumaksud on riigile tasumata, kaebaja ei olnud töötamise registris AKE Grupp OÜ töötajana registreeritud, kaebaja elukaaslane on MM ning kaebajal sündis 25.06.2017 laps. Vaidlus on selle üle, kas kaebajal oli vaidlusalusel perioodil AKE Grupp OÜ-ga töösuhe. Deklaratsioonide korraga ja hilinenult esitamine ning väidetava tööandja poolt maksude tasumata ja kaebaja töötamise registreerimata jätmine viitavad, et XX ja AKE Grupp OÜ vaheline töösuhe võis olla fiktiivne. Samas ei saa töösuhte puudumist järeldada ainult nimetatud asjaoludest, sest tegu võis olla ka üksnes tööandja õigusvastase tegevusetusega. Maksumenetluses tuvastati, et kaebaja ja AKE Grupp OÜ vahel oli sõlmitud kaks lepingut, millest üks käsitles kinnisvara vahendamist konkreetse tasu eest ning teine kaebaja töötamist IT- ja ehitusvaldkonna äri arendajana. Esimest lepingut ei ole esitatud, kuid väidetavalt oli see sõlmitud H-nimelise isiku kinnisvara vahendamiseks Maalripoiss OÜ juhatuse liikmele PP-le, kes tõi YY poolt juba eelnevalt allkirjastatud lepingu kaebajale allkirjastamiseks. MTA ei ole selliste lepingute sõlmimise võimalikkust välistanud, kuid hindas, et töölepingu tegelikuks pooleks ei saanud olla AKE Grupp OÜ. Kuna kaebaja esitatud 01.07.2016 tööleping nr A11 on allkirjastatud käsitsi, kaebajat ei registreeritud töötajate registris ning leping esitati MTA-le alles 05.04.2017, siis ei ole võimalik kindlaks teha, kas see oli ka tegelikult sõlmitud 01.07.2016. MTA hinnangul on leping sõlmitud tagantjärele. Lepingu kohaselt on kaebaja töökohustused määratud ametikirjeldusega (lisa 1, mis on kokku lepitud suusõnaliselt) ning puudub konkreetne info töötasu suuruse ja arvestamise kohta. Töötasu suuruse ja täpsemate tööülesannete kirjalikult fikseerimata jätmine on töötaja jaoks suur risk, seda eriti olukorras, kus töötaja on tööandjaga väidetavalt tutvunud vahetult enne tööle võtmist (kaebaja seletuste kohaselt vahetult enne 2016. a jaanipäeva). Kui tegemist oleks olnud reaalse töölepinguga, ei ole eluliselt usutav, et kumbki pool oleks sellele alla kirjutanud. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et AKE Grupp OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil tavapärane majandustegevus. Äriühing kanti äriregistrisse 15.09.2011 ja ainus majandusaasta aruanne on esitatud 2012. a kohta, märkides majandustegevuse puudumist. AKE Grupp OÜ-le on tehtud kustutamishoiatus ja äriühingut ei ole käibemaksukohustuslaste registris. Kontrollitud perioodi arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt moodustasid peamise osa AKE Grupp OÜ sissetulekutest laekumised Maalripoiss OÜ-lt. Kontol toimunud liikumised kinnitavad kahtlust töötajate puudumisest. Kaebajale on tehtud töötasuna märgitud ülekandeid summas 2350–3307 eurot ühe kuu kohta ja detsembris lisaks tulemustasuna märgitud ülekanne summas 500 eurot. Väljamaksete tegemise päevadel on AKE Grupp OÜ arvelduskontole laekunud paarikümne euro võrra suurem summa Maalripoiss OÜ-lt, mis on selgituste kohaselt makstud remonditöö arvete alusel. Raha liikumine viitab Maalripoiss OÜ ja AKE Grupp OÜ kooskõlastatud tegevusele eesmärgiga luua mulje kaebajale töötasu maksmisest. Kaebaja on ka ise selgitanud, et tema teadmised IT ja ehituse valdkonnast ei ole suured, tal puudub vastav haridus ning tema ülesanne oli vaid kontaktide vahendamine. Kaebaja kvalifikatsiooni ja tööülesandeid arvestades on temale tehtud ülekanded ebaproportsionaalselt suured. Eluliselt ei ole usutav, et ettevõte maksab sedavõrd suurt palka töö eest, mida ta tegelikkuses ei vaja ega kasuta. Arusaamatuks jääb ka kaebajale ka tulemustasu maksmine olukorras, kus ettevõttel puudus tulemus ehk kasu. 4(12)
3-18-1876 AKE Grupp OÜ endise juhatuse liikme YY sõnul puudus äriühingul kontrollitaval perioodil majandustegevus ja ettevõte sisuliselt ootas äriregistrist kustutamist. YY on samuti väitnud, et AKE Grupp OÜ-l ei olnud töötajaid ja XX oli tema juures tööl fiktiivselt Maalripoiss OÜ juhatuse liikme PP palvel. Maksuhaldurile antud seletustes on YY kirjeldatud töökorraldust kinnitanud ka PP. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendid oma töötamise kohta AKE Grupp OÜ-s ja tema seletused on olnud vasturääkivad. Töösuhte olemasolu ei kinnita pelgalt asjaolu, et kaebaja kasutas temale laekunud summad ära isiklikuks otstarbeks. Kaebaja ei osanud 04.05.2017 seletuste andmisel nimetada ühtegi klienti ega leitud kontaktide arvu ning ei olnud kindel, kas tööleping sõlmiti Tallinnas või Pärnus. Kaebaja selgitas 04.05.2017 veel, et kasutas kontaktide leidmiseks isiklikku telefoni, mis hiljem purunes, kuid 05.04.2018 arvamuse kohaselt anti kaebajale AKE Grupp OÜ poolt uus telefon koos uue numbriga, mille ta pidi hiljem YY-le tagastama. Alles 05.04.2018 arvamuses mainis kaebaja ka konkreetseid kliente, keda ta AKE Grupp OÜ jaoks leidis, samuti seda, et tema tööülesandeks oli ka kinnisvara müügist huvitatud klientide leidmine ja tal oli AKE Grupp OÜ-ga enne 01.07.2016 sõlmitud veel üks leping. Põhjendus, et esmaste seletuste napisõnalisus oli tingitud töölepingust tulenevast konfidentsiaalsuskohustusest, on otsitud ja väheusutav ning 04.05.2017 protokollis ega seletuskirjas ei ole sellele viidatud. AKE Grupp OÜ pangakontolt ei nähtu kontrollitaval perioodil ühtegi ülekannet kaebaja nimetatud isikutelt, keda võiks pidada äriühingu klientideks. Ütluste usutavust vähendab seegi, et TT, PP ja LL on tema varasemad tuttavad ning MM-ga seotud väited esitati alles vaidemenetluses. MTA hinnangul on fiktiivne töösuhe ja palga maksmine korraldatud tuttavate isikute koostöös eesmärgiga tagada kaebajale suurem sünnitus- ja vanemahüvitis. Kuna kaebaja laps sündis 25.06.2017, siis langeb esimene AKE Grupp OÜ arvelduskontolt tehtud töötasuna märgitud makse (20.09.2016) vahetult rasedusest teadasaamise eelsesse aega (2016. a oktoober). Väide, et kaebaja suhe elukaaslasega algas 20.10.2016, ei ole usaldusväärne, sest selle tõendamiseks esitatud sotsiaalmeedia sissekande puhul oli tal võimalus ise valida, kas ja millal ta midagi avalikustab. MTA on lisaks viidanud ka sellistele kaebaja sotsiaalmeedia sissekannetele, mis kajastavad tema ja MMi suhtlust juba enne 20.10.2016, samuti asjaolule, et MM tädi TT on kandnud kaebajale raha juba 2016. a augustis. Seega on kaebaja püüdnud näidata suhte algust tegelikust hilisemana. Kuna XX taotles 2017. a-l eluasemelaenu, ei ole alusetu MTA hinnang, et fiktiivse töösuhte eesmärk võis olla ka eluasemelaenu taotlusele positiivse otsuse saamine. Tõendite põhjal ei ole välistatud, et kaebaja sai TSD deklaratsioonide esitamise vajalikkusest aru pankadega suheldes, kuid nende esitamata jätmise fakt ei pruukinud siiski olla temale eelnevalt teadmata. MTA võis arvestada ka sellega, et AKE Grupp OÜ-s töötamise perioodil töötas kaebaja Rimi Eesti Food AS-s 75% koormusega müüjana (netopalk keskmiselt 380 eurot kuus). Isikul, kellel on tavapärasest kõrgemalt tasustatud töökoht, puudub vajadus töötada suhteliselt kõrge koormusega madalama palgaga töökohal. Kaebaja väide, et tal oli Rimis müüjana töötades võimalik otsida kliente ka AKE Grupp OÜ-le, ei ole eluliselt usutav, vaid pigem viitab Rimis töötamine sellele, et kaebaja oli teadlik AKE Grupp OÜ poolt TSD deklaratsioonide esitamata jätmisest ning Rimis töökoha hoidmise eesmärk oli tagada kaebajale ravikindlustus. Asjaolu, et kaebaja kasutas juristi abi, survestamaks YY deklaratsioone esitama, ei tõenda iseenesest tema töötamist AKE Grupp OÜ-s.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 18.03.2019 apellatsioonkaebuses (täiendatud 05.04.2019, 14.05.2019, 15.05.2019 ja 30.05.2019) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi töötamist AKE Grupp OÜ-s tõendab juba asjaolu, et ta nõudis tööandjalt 5(12)
3-18-1876 tööjõumaksude deklareerimist koheselt pärast seda, kui apellant sai teada, et tema pealt on tööjõumaksud deklareerimata. Töösuhte puudumist ei saa tuletada AKE Grupp OÜ õigusvastasest tegevusetusest apellandi töösuhte vormistamisel. Apellandi ja AKE Grupp OÜ vahel oli sõlmitud kaks lepingut, millest esimese tõi talle PP ja teist lepingut käis apellant ise allkirjastamas Pärnus. Sisu ja tööülesannete poolest olid lepingud sarnased, v.a selles, et teise lepingusse lisati ka konfidentsiaalsuskohustuse säte. Lisaks varasemalt märgitule olid apellandi töökohustusteks siseviimistlustööd ehitustel (plaatide vuukimine ja koristamine). MTA väide 01.07.2016 lepingu tagantjärele sõlmimisest on paljasõnaline ja tõendamata ning kahtluse korral tuleb asjaolud tõlgendada töötaja kui töösuhtes nõrgema poole kasuks. Seega on halduskohus jaganud tõendamiskoormuse poolte vahel ebaõigesti. Seda, et tegemist ei olnud töölepinguga või see koostati tagantjärele, ei tõenda asjaolud, et leping allkirjastati paberil ja ametikirjeldustes lepiti kokku suusõnaliselt. Kirjaliku vormi nõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Apellant oli töölepingu sõlmimisel heauskne ja kuna leping sõlmiti tuttavaga, oli poolte vahel suurem usaldus. Seetõttu on eluliselt usutav, et tööülesannete sisu ja palga suurus lepiti kokku suusõnaliselt. Pooltele on siduv ka suuline kokkulepe. AKE Grupp OÜ majandusaasta aruannete esitamata jätmisest ja kustutamishoiatusest ei saa järeldada töötajate puudumist. Need on ettevõtte siseprobleemid, millest apellant ei pidanud olema töölepingu sõlmimisel teadlik. Apellant sai töötasu kätte ega süvenenud rohkem ettevõtte sisekorraldusse. Asjaolu, et AKE Grupp OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil tavapärane ja nähtav majandustegevus, ei tähenda tegeliku majandustegevuse puudumist, vaid üksnes seda, et ettevõte tegutses mustalt ja oma tegevust MTA eest varjates. AKE Grupp OÜ-d ja Maalripoiss OÜ-d tuleb käsitada ühe ettevõttena, sest nende äritegevus toimus ühiselt ning ka tööülesanded ja tulud olid ettevõtete vahel võrdselt jaotatud. Lisaks varasemalt märgitule töötas apellant KK-le kuuluval Kadakamarja tn 17 objektil Sauel, kus tegeles siseviimistluse ja ehitusjärgse koristamisega. YY väidetest ei saa järeldada, et apellandi tööleping oli fiktiivne, sest YY lootis, et AKE Grupp OÜ kustutatakse äriregistrist juba enne, kui ta peab ettevõtte tegevust MTA-le selgitama. Apellandi sooviks oli võimalikult läbipaistev ja korrektne palgaarvestus. Apellandile makstud töötasu ei olnud ebaproportsionaalselt suur, sest lepinguvabaduse põhimõtte järgi on tööandja enda otsustada, milliste omaduste järgi ta endale töötaja valib ning millises palgas ja tööülesannetes pooled kokku lepivad. Halduskohus luges apellandi seletused ekslikult ebausaldusväärseteks üksnes põhjusel, et tööülesannete kirjelduses esinesid mõned vasturääkivused. See on arusaadav, kuna apellandi tööülesanded olid üsna laiad ja nende täpsemas sisus lepiti kokku suusõnaliselt. Apellant on lisaks nimetanud konkreetseid kliente, keda ta tööandja jaoks leidis. Kuna oma tutvusringkonnas olevate isikute klientideks kutsumist võib pidada tavapäraseks, siis ei tohiks kahtlaseks pidada, et mõned apellandi leitud kliendid olid tema varasemad tuttavad. Kõik TT ülekanded seonduvad remonditööde teostamisega tema korteris, mitte ei tõenda, et apellant oli MMiga suhtes juba 2016. a augustis. Halduskohus on apellandi ütlustega arvestanud erapoolikult ja valikuliselt. Rimis töötamisest ei saa tuletada töösuhte fiktiivsust, sest lepinguvabaduse kohaselt võib isik töötada korraga mitmes kohas, eriti olukorras, kus ühe töö graafik on suhteliselt vaba. Apellant kaalus pärast uue töö leidmist küll Rimist lahkumist, kuid otsustas seda mitte teha enne uue töökoha suhtes kindlustunde tekkimist. Kuna vaidlus on sisuliselt taandunud tõendite hindamisele nende kogumis, jättis halduskohus selgitamiskohustust rikkudes apellandile selgitamata, kas ja milliseid täiendavaid tõendeid tulnuks tal oma õiguste kaitseks esitada. Esmaste seletuste andmisel 04.05.2017 oli apellandil jäänud sünnituseni aega üks kuu, millest tulenevalt ei olnud tema vaime ja füüsiline seisund kõige parem, samuti ei leidnud apellant tollal, et peaks MTA-le avaldama oma tööandjaid kahjustavat informatsiooni. Kui halduskohus nägi, et esitatud tõendite põhjal ei ole kaebust võimalik rahuldada, oleks kirjaliku menetluse asemel tulnud korraldada istung ja kuulata üle 6(12)
3-18-1876 täiendavad tunnistajad. Halduskohus jättis õigusvastaselt rahuldamata ka apellandi taotluse riigi õigusabi saamiseks.
8.Maksu- ja Tolliamet palub 03.05.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja leiab jätkuvalt, et XX 01.07.2016 tööleping on vormistatud tagantjärele eesmärgiga jätta mulje töötamisest. Apellant ei ole senini esitanud veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid tema töötamist AKE Grupp OÜ-s. Kogumis teiste tõenditega annab ka apellandi Rimis töötamine põhjust kahelda tema töötamises AKE Grupp OÜ-s. MTA ei ole järeldanud AKE Grupp OÜ-l töötajate puudumist pelgalt 2012. a majandusaasta aruandest, vaid miski ei viita sellele, et äriühingul oleks kõnealusel perioodil olnud reaalne majandustegevus (nt YY seletused, majandusaasta aruannete mitteesitamine, kustutamishoiatus, arvelduskonto liikumised koos PP 14.03.2018 seletustega). Töösuhte puudumist on järeldatud asjaolude kogumi pinnalt, mis võib olla õige ka juhul, kui ükski kogumi moodustavatest asjaoludest eraldivõetuna sellist järeldust teha ei lubaks. Vaidluse all ei ole see, kas apellant teadis, mis vahenditest talle palka maksti, vaid see, et väidetava palgaväljamakse näol ei olnud tegelikult tegemist apellandi töötasuga. Nõustuda ei saa seisukohaga, et apellandi seletustes esinenud vasturääkivused ei sea kahtluse alla nende usaldusväärsust, sest tegemist ei olnud pelgalt mõne üksiku vasturääkivusega ning viide konfidentsiaalsuskohustusele on otsitud. Halduskohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust ja apellant ei ole nimetanud ühtegi tõendit, mis tal jäi halduskohtule esitamata. Tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega, mis takistanuks apellandil riigi õigusabita mõistmast, milliseid asjaolusid tal tuleb tõendada. Apellandi esitatust nähtuvalt on ta mõistnud, et vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas ta töötas AKE Grupp OÜ-s või mitte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. I
10.Apellant on 05.04.2019 kompromissettepaneku lisadena esitanud 17 fotot, millel on peamiselt kujutatud pooleliolevaid ja valminud plaatimistöid samal objektil, ja väljavõtted TT arvelduskontost AS-s SEB Pank perioodil 01.01.2015–31.12.2017, millelt nähtub, et KK on ajavahemikul 16.11.2015–18.01.2017 teinud TT-le kokku 21 makset (kõigil juhtudel selgitusega „ülekanne“) kogusummas 33 976,75 eurot. Apellant on soovinud nendega tõendada, et tema elukaaslane MM töötas YY ja PP juhtimisel n-ö mustalt KK elamu ehitusel ning poolte kokkuleppel kandis KK töötasud MM tädi TT kontole. Apellant märgib, et KK maja ehituselt sai tema ainsana ametlikku töötasu oma töö eest (nt plaatide vuukimine, koristamine), sest ta keeldus n-ö mustalt töötamast. Apellant ei ole samas selgitanud ja ringkonnakohtule ei ole ka äratuntav, kuidas saaksid esitatud pangakonto väljavõtted ja fotod tuvastamata ehitusobjektist (väidetavalt KK elamust Sauel) tõendada apellandi töötamist AKE Grupp OÜs. Muu hulgas ei nähtu kusagilt AKE Grupp OÜ seost kõnealuse ehitusobjektiga ning ükski foto ei kinnita ka apellandi töötamist sellel objektil AKE Grupp OÜ töötajana. Enne apellatsioonimenetlust ei ole XX nimetatud ehitusel töötamisele üldse viidanud. MM töösuhtega seotud küsimused ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad. HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg-te 2 ja 3 alusel tuleb eelnimetatud tõendid jätta asja juurde võtmata. 7(12)
3-18-1876
11.Apellandi 14.05.2019 täiendavale seisukohale lisatud XX 08.02.2017 e-kiri AS-le LHV Pank peaks apellandi hinnangul tõendama, et ta esitas lisatagatise üksnes põhjusel, et saada pangast 7000 euro võrra suuremat laenu. Samas on apellandi erinevate laenutaotluste ja nendega kaasneva kirjavahetusega seonduv praeguses asjas vaidluse all olnud üksnes aspektist, kas apellant oli tööjõumaksude deklareerimata jätmisest teadlik juba varem või sai sellest teada alles pärast pankadelt keelduvate vastuste saamist. Apellandi 08.02.2017 e-kiri selle kohta mingit teavet ei anna, mistõttu ei ole asjas tähtsust omava tõendiga. Samuti ei ole asjassepuutuv XX ja AS Koduliising 22.03.2019 laenuleping, mis on sõlmitud õigusabikulude katmiseks. HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus eelnimetatud tõendid asja juurde võtmata. Ülejäänud apellandi 14.05.2019 seisukohale lisatud tõendid on juba haldusasja materjalide hulgas olemas (vt 02.10.2018 kaebuse lisad 11 ja 13).
12.Apellant on täiendavalt taotlenud selliste tõendite kogumist, mille kogumiseks esitas ta halduskohtule 07.01.2019 ja 14.01.2019 taotlused, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 15.01.2019 määrusega HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, et praeguses vaidluses ei ole vajalik tõendada Maalripoiss OÜ-d puudutavaid asjaolusid, mis on vaidluse all haldusasjas nr 3-18-2318 (toimikus on seejuures juba olemas Maalripoiss OÜ seadusliku esindaja PP 30.04.2018, 08.05.2018 ja 01.06.2018 kinnitused XX töötamise ja deklaratsioonide muutmise kohta – vt 02.10.2018 kaebuse lisad 7–9), ning vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähtsust ka 2017. a veebruaris toimunud e-kirjavahetus AKE Grupp OÜ-ga, milles apellandi esindaja palus deklareerida apellandi pealt tööjõumaksud. Asja materjalide hulgas on samuti juba apellandi 02.10.2018 kaebuse lisana 2 esitatud apellandi esindaja 16.02.2017 kiri YY-le, milles palutakse deklareerida AKE Grupp OÜ ja XX 01.07.2016 töölepingu alusel makstud tasud ning tasuda tööjõumaksud ja registreerida apellandi töötamine.
13.Apellant on heitnud halduskohtule ette ka temale riigi õigusabi andmata jätmist ja kohtu selgitamiskohustuse rikkumist. Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2018 määrusega apellandi 08.10.2018 riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest kohtu hinnangul oli XX ise võimeline kaitsma oma õigusi (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1). Apellandil oli võimalik nimetatud määrust vaidlustada, kuid ta ei ole seda teinud. Samuti ei ole apellant esitanud ringkonnakohtule uut riigi õigusabi taotlust, vaid teda on apellatsioonimenetluses abistanud lepinguline esindaja. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust hinnata, kas apellandile riigi õigusabi korras advokaadi määramine võiks olla põhjendatud või mitte. Halduskohtule ei ole põhjust heita ette ka selgitamiskohustuse rikkumist, sest XX ei ole apellatsioonimenetluses (sh advokaadi poolt koostatud apellatsioonkaebuses) viidanud ühelegi asjaolule või tõendile, mis oleks tal jäänud halduskohtu väidetavalt puuduliku selgitustöö tõttu varasemalt esitamata ning mis võiks samas omada asja lahendamisel tähtsust. Muu hulgas ei ole apellant esitanud ringkonnakohtule taotlust ühegi tunnistaja ülekuulamiseks, vaid üksnes viidanud, et MTA oleks pidanud tema hinnangul võtma lisaks selgitusi nt MM-lt, KK-lt jt. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole KK elamu plaatimistöid puudutav seostatav apellandi töötamisega AKE Grupp OÜ-s. Kuna XX nõustus kaebuses asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, siis võis halduskohus jätta asjas kohtuistungi korraldamata. Kirjaliku menetluse määramist ei saa halduskohtule heita ette pelgalt põhjusel, et halduskohus ei pidanud apellandi esitatud tõendeid vaidlustatud maksuotsuse ümberlükkamiseks ja kaebuse rahuldamiseks piisavateks. Apellant ei ole kohtuistungi korraldamist taotlenud ka apellatsioonimenetluses. II
8(12)
3-18-1876
14.Asjas on vaidlus selle üle, kas XX ja AKE Grupp OÜ vahel oli ajavahemikul 2016. a juuli–detsember töösuhe, mille alusel pidi AKE Grupp OÜ deklareerima apellandile sotsiaalmaksuga maksustatavat palgatulu. Vaidlust ei ole selles, et AKE Grupp OÜ deklareeris apellandile 2016. a juulist kuni detsembrini tehtud väljamakseid kogusummas 21 937,25 eurot ja neilt tööjõumakse kokku 12 434,04 eurot (MTA 12.03.2018 kontrollakti p 1.1.1), AKE Grupp OÜ arveldusarvelt on apellandile kontrolliperioodil kantud töötasuna kokku 11 047 eurot (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 13), AKE Grupp OÜ juhatuse liige oli kontrolliperioodil YY, apellanti ei olnud töötamise registris AKE Grupp OÜ töötajana registreeritud (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 9), kõik apellanti puudutavad TSD deklaratsioonid esitati korraga 27.02.2017 (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 8), apellandi elukaaslane on MM, apellandil sündis 25.06.2017 laps ning apellant taotles 2017. a algul eluasemelaenu erinevatelt pankadelt (02.10.2018 kaebuse lisa 13, MTA 19.11.2018 vastuse lisad 33–35).
15.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu apellandi seisukohaga, et halduskohus on jaotanud tõendamiskoormuse MKS § 150 lg 1 alusel ebaõigesti. Iseenesest on õige, et MTA 04.05.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/039926-16 adressaadiks (s.o maksukohustuslaseks) ei ole apellant, vaid AKE Grupp OÜ. Maksuotsusega sekkub maksuhaldur maksukohustuslase käitumisse maksukohustuste või maksuseadusest tulenevate muude kohustuste täitmisel ning selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid seavad põhjendatult kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ja on samas piisavad selleks, et maksuarvestust muuta. MKS §-st 150 tulenevalt saab tõendamiskoormus üle minna üksnes tingimusel, et maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud (nt Riigikohtu 21.11.2018 otsus nr 3-12-1360, p 19; 18.12.2017 otsus nr 3-15-2961, p 15; 21.10.2015 otsus nr 3-3-1-27-15, p 20), aga kui nimetatud nõue on täidetud, siis on maksuotsuse vaidlustajal kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti või maksuarvestust muudetud alusetult. Selline tõendamiskoormuse jaotus kehtib ka juhul, kui maksuotsuse on vaidlustanud selle adressaadiks mitteolev kolmas isik. Seetõttu olukorras, kus maksuotsuses on XX ja AKE Grupp OÜ vahelise töösuhte puudumise kahtlust mõistlikult ja usutavalt tõendatud, lasub apellandil kohustus tõendada vastupidist (nt Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019 otsus nr 3-18-945, p 15). Ka HKMS § 59 lg-st 1 tuleneb nõue, et üldjuhul peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Seega on apellandi ülesanne esitada kõik temale kättesaadavad andmed ja tõendid väidetava töötamise kohta (nt Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2018 otsus nr 3-18-690, p-d 15-16). Kuna maksuõigussuhetes ei ole asjakohane kriminaalmenetluslik tõendamise standard, vaid piisab põhjendatud kahtlusest, siis on ekslik seegi, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada apellandi kasuks.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et apellandi seletused töötamisest AKE Grupp OÜ-s on olnud olulises ulatuses muutlikud ning need ei saa usaldusväärselt kinnitada poolte vahel töösuhte olemasolu. Tegemist ei ole pelgalt üksikute kõrvalekalletega detailides, mida oleks võimalik selgitada sündmustest möödunud ajaga. MTA-le 04.05.2017 seletusi (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 29) andes ei mäletanud apellant, kas 01.07.2016 tööleping nr A11 (02.10.2018 kaebuse lisa 12; MTA 19.11.2018 vastuse lisa 28) sõlmiti Tallinnas või Pärnus ega maininud, et töölepinguid oleks olnud rohkem või tema tööülesanded oleks sisaldanud ka midagi muud peale klientide kontaktide vahendamise. Hiljem on apellant asunud väitma, et 01.07.2016 tööleping sõlmiti Pärnus ja lisaks oli veel teinegi tööleping, mille tõi temale Tallinnasse allkirjastamiseks PP. Esitamata lepingu objektiks olevat olnud Hnimelise isiku kinnisvara müügi vahendamine PP-le, kuid selle kohta ei ole apellant esitanud mingeid täpsemaid andmeid (mh tema kunagiseks „austajaks“ olnud H perekonnanime ega konkreetseid kinnistuid). Isegi kui selline vahendamine toimus, ei saa seda kuidagi seostada apellandi väidetava töötamisega AKE Grupp OÜ-s.
9(12)
3-18-1876
17.01.07.2016 töölepingu paberil allkirjastamine ja sellele osade andmete käsikirjaliselt kandmine ei saa iseenesest kinnitada lepingu vormistamist tagantjärele, kuigi loob selleks kahtlemata parema võimaluse. MTA on lepingu tagantjärele koostamist järeldanud YY 19.02.2018 seletustest (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 15, p 3), kuid teda ei saa pidada erapooletuks isikuks. Samas ei ole lepingu sõlmimise ajahetk ka määrav, sest isegi kui leping sõlmiti 01.07.2016, ei muuda see olematut töösuhet reaalselt eksisteerinuks. Ringkonnakohus nõustub hinnanguga, et lepingu üldsõnalisus (sh puuduvad konkreetsed kokkulepped töötasu ja töötaja poolt täidetavate tööülesannete kohta) tekitab tõsise kahtluse, et selle eesmärk on üksnes jätta mulje töösuhte olemasolust. Olukorras, kus apellant on rõhutanud, et tema ei nõustunud n-ö mustalt töötama ja nõudis enda õiguste kaitseks töölepingu sõlmimist, ei ole eluliselt usutav, et mõistlik isik (nii töötaja kui tööandja) oleks leppinud sedavõrd umbmäärase töölepinguga, milles töötasu suuruse ja tööülesannete sisu osas viidatakse vaid omavahelisele (suusõnalisele) kokkuleppele. Kuna apellant on märkinud, et tutvus PP ja YY-ga seltskondlikul koosviibimisel alles 2016. a jaanipäeva paiku, siis ei saanud isikute vahel esineda ka sellist usaldussuhet, mis võiks põhjendada tööle asumist sisuliselt ilma mingite garantiideta. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikutel küll võimalik sõlmida igasuguse sisuga lepinguid, aga see ei tähenda, et iga mõeldava sisuga lepingu sõlmimist oleks põhjust pidada eluliselt usutavaks.
18.Töösuhte olemasolu ei kinnita ka üksnes apellandile töötasuna nimetatud väljamaksete tegemine (ajavahemikul 20.09.2016–23.12.2016 kogusummas 11 047 eurot – MTA 19.11.2018 vastuse lisa 13), vaid hinnata tuleb kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis. Olenemata sellest, et äriühingu tegevust kajastavate dokumentide puudumine ei tähenda tingimata majandustegevuse puudumist, sest tegutseda võidakse ka varjatult, tuleb siiski pidada väheusutavaks olukorda, kus isik teeb töölepingu alusel kõrgepalgalist tööd äriühingule, millel puudub igasugune muu nähtav majandustegevus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 otsus nr 3-17-1430, p 20). Samuti on väheusutav, et apellant ei omanud mingit teavet selle kohta, et AKE Grupp OÜ-l ei ole sisulist majandustegevust kunagi olnudki (ainsana esitatud 2012. a majandusaasta aruande järgi majandustegevus puudus), sest sellekohased andmed on äriregistrist igaühele hõlpsasti kättesaadavad. Muu hulgas oli äriühingu ainuosanikuks olnud EIT Solutions OÜ kustutatud äriregistrist juba 03.11.2015. AKE Grupp OÜ kontoväljavõtetest (MTA 19.11.2018 vastuse lisad 12–14) nähtuvalt moodustas suurema osa sissetulekutest laekumised Maalripoiss OÜ-lt ning vahemikul 20.09.2016–23.12.2016 kanti praktiliselt kogu laekunud raha kohe edasi apellandi pangakontole (v.a 23.09.2016, 07.10.2016, 08.11.2016 ja 11.12.2016 laekumised kogusummas 1823 eurot). YY 19.02.2018 seletuste (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 15) ja PP 14.03.2018 seletuste (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 31) kohaselt oli selle eesmärk üksnes XXle nn töötasu maksmine, mida ei saa kuidagi seostada apellandi väidetava töötamisega AKE Grupp OÜ-s, sest töölepingust ei nähtu, et selle sisuks oleks olnud mingite ehitusega seotud teenuste osutamine Maalripoiss OÜ-le. Apellandi väide, et enamus AKE Grupp OÜ vahenditest liikus sularahas, ei selgita kuidagi seda, miks pidanuks raha temale töötasu maksmiseks tulema Maalripoiss OÜ kaudu. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et Maalripoiss OÜ-d ja AKE Grupp OÜ-d tuleb käsitada sootuks ühe majandusüksusena, on täiesti uus positsioon, mida ei ole millegagi sisuliselt põhjendatud.
19.Apellandi seletused oma töö sisu kohta AKE Grupp OÜ-s on menetluse käigus pidevalt muutunud. Apellandi nimetatud potentsiaalsed kliendid PP ja LL on tema varasemad tuttavad, kellega AKE Grupp OÜ tehingu sõlmimiseni ei jõudnud, mistõttu ei saa nendega seonduv suhtlus põhjendada apellandile uute klientide leidmise eest tasu maksmist. PP on 17.04.2018 ekirjas (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 39) ka MTA-le selgitanud, et kodulehe tegemise teemaline jutuajamine apellandiga toimus pigem 2017. a kevadel ja AKE Grupp OÜ nime sellest läbi ei käinud. MM-ga seonduva 12.–14.06.2018 e-kirjavahetuse (02.10.2018 kaebuse lisa 10) esitas apellant alles vaidemenetluses ning sellele lisatud fotost 05.12.2016 dateeritud käsikirjalisest 10(12)
3-18-1876 kokkuleppest nähtub, et apellant kinnitas kodulehe ja logo eest 700 euro suuruse ettemaksu kättesaamist ning AKE Grupp OÜ / YY kohustub andma hiljemalt 15.01.2017 üle töötava kodulehe ja logo. MTA on 17.07.2018 vaideotsuses (p 13) põhjendatult viidanud, et apellant ei ole esitanud mingeid muid andmeid ega tõendeid nimetatud kokkuleppe alusel raha maksmise ning tööde tegemise kohta (mh mis kodulehte ja logo see puudutab). Samuti nähtub YY 07.02.2017 e-kirjast apellandile (02.10.2018 kaebuse lisa 11), et YY pakub veebilehtede tegemise teenust Digipapa OÜ nimel, mitte AKE Grupp OÜ kaudu. Neid asjaolusid arvestades ei ole usutav, et MM oli klient, kelle apellant leidis oma töösuhte raames AKE Grupp OÜ-ga.
20.Väited oma elukaaslase MMi tädi TT korteri remonditeenuse AKE Grupp OÜ-le vahendamisest on tõendamata ning MTA 17.07.2018 vaideotsuses on õigesti märgitud, et apellandi esitatud maksekorraldustest (02.10.2018 kaebuse lisa 3) nähtub lisaks summade liikumisele XX ja TT vahel üksnes AKE Grupp OÜ poolt TT-le 1150 euro üle kandmine 31.08.2016 (selgitusega „ülekanne“), mida apellant on väitnud olevat ettemaksu tagastamise, kuid sellise ettemaksu tegemise kohta puuduvad igasugused tõendid ja pigem esineb kahtlus, et tegemist on ettevõttest raha väljaviimisega. Apellatsioonimenetluses 14.05.2019 esitatud täiendavaid selgitusi arvestades (st MM-le n-ö mustalt makstavad tasud kanti suures osas TT arvelduskontole) on võimalik, et ka eelviidatud ülekanne puudutab MMile tasu maksmist.
21.Apellandi väidete ebausaldusväärust ilmestab seegi, et kui MTA 15.03.2018 aktile esitatud 05.04.2018 vastuväidetes (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 7, lk 4) on ta märkinud, et ei ole kordagi elus töötanud siseviimistlejana, siis 05.04.2019 esitatud kompromissettepanekus väidab ta samas, et töötas nt Sauel Kadakamarja tn 17 objektil (s.o KK elamu ehitusel) ja mujalgi nii koristaja kui ka siseviimistlejana (plaatide vuukimine). Apellandi argumendid, et ta kartis MTA-le esmaste seletuste andmisel rikkuda 01.07.2016 töölepingu p-s 6 sisalduvat konfidentsiaalsuskohustust, ei saa kuidagi põhjendada seda, miks on ta alles kohtumenetluses asunud väitma, et tema tööülesanneteks AKE Grupp OÜ-s oli mh tegelemine ehitustöödega.
22.Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et apellandil infotehnoloogia ja ehituse valdkonnas kvalifikatsiooni ja kogemuse puudumine annab samuti alust kahelda, et tegelikkuses apellant AKE Grupp OÜ-s mingeid tööülesandeid ei täitnud. Tavapäraseks ei saa pidada, et äriühing võtab spetsiifilise valdkonna arendamiseks tööle isiku, kellel puudub erialane ettevalmistus ja töökogemus. Juhul, kui apellandi ülesanded piirdusidki üksnes klientide vahendamisega, siis tuleb temale makstud töötasu pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades, et ühegi kliendi tegelik leidmine ei ole tõendatud ning AKE Grupp OÜ arvelduskontolt ei nähtu samuti tasumisi isikutelt, keda võiks pidada apellandi poolt äriühingule leitud klientideks.
23.Ringkonnakohus möönab, et kuivõrd apellandi laps sündis 25.06.2017, siis on usutav, et vähemasti osa AKE Grupp OÜ ülekannetest (nt 20.09.2016–14.10.2016 tehtud viis makset kogusummas 4550 eurot) võisid olla tehtud enne seda, kui apellant oma rasedusest teada sai. Samas ei ole MTA ka väitnud, et apellandi AKE Grupp OÜ-sse fiktiivselt tööle vormistamise ainus või esmane eesmärk oleks olnud suurema sünnitus- ja vanemahüvitise saamise võimaluse loomine, vaid on pidanud usutavaks, et eesmärk võis olla ka saada pankadelt 2017. a alguses suuremas summas eluasemelaenu (selleks tuleb enamasti esitada krediidiasutusele andmed pangakontole laekunud viimase 6 kuu sissetulekute kohta). Olenemata sellest, mis oli töötasuna märgitud maksete AKE Grupp OÜ poolt apellandile ülekandmise peamine eesmärk, muutis see ühtlasi võimalikuks saavutada tööjõumaksude tagantjärele deklareerimisega olukord, et apellandile määrati esialgu ettenähtust suuremas määras ka vanemahüvitis. MTA esitatud väljavõtted suhtlusvõrgustikust Facebook (MTA 19.11.2018 vastuse lisa 26) kinnitavad samas järeldust, et apellant on püüdnud näidata enda ja MM suhte algusaega tegelikust hilisemana.
11(12)
3-18-1876 Väidetavalt algas suhe 20.10.2016, kuid suhtlusportaali piltide kohaselt kolisid XX ja MM koos uude korterisse juba 05.09.2016.
24.Apellandi sõnul sai ta oma töötasude AKE Grupp OÜ poolt deklareerimata jätmisest teada alles siis, kui pöördus 2017. a algul erinevate pankade poole eluasemelaenu saamiseks. Apellandi versiooni toetavad iseenesest nii Luminor Bank AS 01.02.2017 e-kiri kui ka apellanti esindanud juristi 16.02.2017 kiri YY-le nõudega töötasud deklareerida. See küsimus ei ole samas asja lahendamisel määrav, sest ei saa eraldiseisvalt kinnitada töösuhte olemasolu, vaid viitab pigem sellele, et hiljemalt 2017. a alguses oli apellandile selgunud, et soodustuste saamiseks on oluline, et tema pangakontole kantud summad oleksid ka töötasuna deklareeritud. Ehkki Rimi Eesti Food AS-s töötamise jätkamisest ka pärast väidetavalt AKE Grupp OÜ-sse kõrgepalgalisele kohale tööle asumist ei saa eraldivõetuna teha kaugeleulatuvaid järeldusi, on iseenesest usutav MTA hinnang, et selle eesmärk võis olla ravikindlustuskaitse säilitamine raseduse ajaks, olles teadlik, et AKE Grupp OÜ ei ole temale makstud tasudelt tööjõumakse deklareerinud. III
25.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.02.2019 otsus muutmata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et XX on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 373,02 eurot ja kandnud esindajakulusid 1641,98 eurot. Menetluskulude kandmine seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.