Raiko Kikkase kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.01.2018 otsuse nr 9 VH-2/387 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Raiko Kikkas esindajad Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Raiko Kikkase kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. augustil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 28.06.2017 otsusega nr 1 (toimik V3341) Raiko Kikkasele tema lapse M.-L.K. kasvatamiseks vanemahüvitise ajavahemikuks 03.07.2017– 10.09.2018 igakuiselt summas 2907,15 eurot. Vanemahüvitise suuruse arvutamisel võeti aluseks R. Kikkase 2016. aasta isikustatud sotsiaalmaks summas 17 116,18 eurot. SKA tunnistas 05.10.2017 otsusega nr 9.VH-2/13145-2 andmise hetkest alates kehtetuks SKA 28.06.2017 otsuse nr 1. Vanemahüvitis arvutati ümber ja tehti otsus nr 2, mille kohaselt oleks
3-18-690
R. Kikkasele määratud vanemahüvitis pidanud olema igakuiselt 430 eurot. Vanemahüvitise arvutamise aluseks oli 2016. aasta (maksuotsuse alusel muudetud) isikustatud sotsiaalmaks (0 eurot). SKA rahuldas 03.01.2018 vaideotsusega nr 1.1-10/46489-3 R. Kikkase vaide ning tunnisats 05.10.2017 otsuse nr 9.VH-2/13145-2 kehtetuks. SKA leidis vaideotsuses, et 05.10.2017 otsus on oma olemuselt õige, kuid ei ole õiguslike aluste osas kooskõlas kehtiva õigusega (tl 26-27p).
2.SKA tegi 05.01.2018 uue otsuse nr 9.VH-2/387, millega tunnistas andmise hetkest kehtetuks 28.06.2017 otsuse nr 1 vanemahüvitise määramise kohta ning jättis jõusse 05.10.2017 otsuse nr 2 vanemahüvitise määramise kohta. SKA leidis, et sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on R. Kikkase vanemahüvitise määramisel aluseks olnud 2016. aasta andmed 21.09.2017 muudetud ja Swerk Rent OÜ poolt deklareeritud sotsiaalmaks summas 17116,18 eurot on tühistatud. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on vanemahüvitise määramisel aluseks võetav 2016. aasta sotsiaalmaksu summa 0. R. Kikkas esitas SKA 05.01.2018 otsuse peale vaide, mille SKA jättis 07.03.2018 vaideotsusega nr 1.1-10/5179 rahuldamata.
3.R. Kikkas esitas 06.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 05.01.2018 otsuse nr 9 VH-2/387 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 06.04.2018 määrusega menetlusse. Vastustaja on esitanud vastuse kaebusele (tl 21-22) ja täiendava kirjaliku seisukoha tunnistaja ülekuulamise taotluse kohta 07.05.2018 (67-68). Kaebaja on esitanud täiendavad kirjalikud seisukohad 30.04.2018 (tl 59-60) ja 05.06.2018 (tl 73-75)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, väites järgmist.
4.1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt kaebaja tööandja Swerk Rent OÜ suhtes tehtud maksuotsus, mille alusel on tehtud muudatus sotsiaalkaitse infosüsteemis, ei ole kaebajale siduv ega saa olla vanemahüvitise määramise otsuse tühistamise aluseks.
4.2.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 46 lõige 1 punktist 1 tulenevalt nõutakse vanemahüvitis tagasi, kui ilmneb, et hüvitise saajale makstud tulu oli väiksem kui hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või tulu pealt makstud sotsiaalmaks. Sotsiaalkindlusametile on seega pandud seadusest tulenevalt kohustus tuvastada, kas vanemahüvitise saaja on saanud tulu ja kas see tulu on vastavuses arvutatud või makstud sotsiaalmaksuga. Vanemahüvitis nõutakse tagasi, kui tuvastatakse, et isik on saanud tulu vähem, kui oli hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või tulu pealt makstud sotsiaalmaks. Otsusest ei nähtu, et amet oleks kaebaja 2016. a saadud tulu suuruse välja selgitanud või üldse üritanud välja selgitada. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed on üheks võimalikuks tõendiks tulu väljaselgitamisel, kuid ei saa olla ainukeseks ja määravaks tõendiks. Vastustaja pidanuks vähemalt selgitama kaebajale, et ta peab tõendama tulu saamist.
4.3.Perehüvitiste seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub § 46 osas, et seadusandja tahe oli anda Sotsiaalkindlusametile võimalus hinnata vanemahüvitise suuruse õigsust sõltumata MTA poolt deklareeritud andmetest (seletuskirja lk 31-32). Kaebajale teadaolevalt tehti tema tööandja Swerk Rent OÜ suhtes maksuotsus, kuna tööandja ei esitanud maksuhaldurile tõendeid, soovides, et maksuhaldur tagaks talle võimaluse selgitusi anda ja tõendeid esitada kaitsja vahendusel. Tööandja selgitas kaebajale, et maksuhaldur tööandjale taolist võimalust ei andnud
2(8)
3-18-690
ja ta ei tea, et kaitsja käest oleks dokumente küsitud. Tööandja soovis tugineda Euroopa Liidu õigusele (raamatupidamisdirektiiv), kuid maksuhaldur seda ei võimaldanud.
4.4.Kaebajal puudub võimalus kohustada tööandjat dokumente esitama. Tööandja ei ole kaebajale väljastanud PHS § 36 lg-s 1 sätestatud tõendit sotsiaalmaksuga maksustatava tulu väljamaksmise kohta. Selle üheks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et tööandjal puudub tänase seisuga juhatuse liige. Kaebaja tööandja Swerk Rent OÜ tulnuks menetlusse kaasata kolmanda isikuna, et kogutud saaks kõik asjas vajalikud tõendid. Kaebaja kinnitab, et ta töötas ja töötab jätkuvalt Swerk Rent OÜ-s ja on saanud ka oma töö eest tasu.
4.5.Tööandja ja riigi vaheline vaidlus ei tohi kuidagi mõjutada kaebaja kui töötaja sotsiaalseid tagatisi põhjusel, et tööandja on kasutanud oma põhiseaduslikku õigust dokumentide ja selgituste esitamisest keeldumiseks.
4.6.Vastustaja on seadust ebaõigesti kohaldanud, väites, et tal puudub pädevus MTA esitatud andmete muutmiseks. Vastustaja on ka ise sellest aru saanud, sest on vaideotsuses pikalt selgitanud ja põhjendanud, miks ta ei ole saanud MTA poolt esitatud andmeid muuta.
4.7.Kaebajale ei ole esitatud tutvumiseks maksumenetluses kogutud materjale ega ole esitatud tutvumiseks kontrollakti, samuti ei ole ta saanud maksuotsust. Kuna maksuotsusega on vähendatud tööandja maksukohustust on mõistetav, et tööandja ei soovi talle soodsat maksuotsust vaidlustada.
4.8.Maksuhaldur on ülemääraselt sekkunud töötaja ja tööandja vahelisse tsiviilõigussuhtesse.
4.9.Otsusest ei nähtu, et selle tegemisel oleks ühtegi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lgs 3 sätestatud asjaolu kaalutud,
4.10.Täiendavas kirjalikus seisukohas märgib kaebaja järgmist. Swerk Rent OÜ endine juhatuse liige Raivo Paala on kaebajale kinnitanud, et Swerk Rent OÜ on kaebajale töötasu maksnud. Kuna R. Paala suhtes kehtib siseriikliku kohtu poolt määratud ettevõtluskeeld, ei saa ta esitada Swerk Rent OÜ nimel tõendeid ega seisukohti. Kui kohus leiab, et Swerk Rent OÜ on kohtu korraldust rikkunud, siis peaks kohus Swerk Rent OÜ-d trahvima. Kaebaja on kinnitanud, et Swerk Rent OÜ on töötasu makse teostanud ja tööandja pole ka öelnud, et pole väljamakset teinud. Kaebaja on aru saanud, et Swerk Rent OÜ pole jätnud tema töötasult tööjõumakse maksmata, vaid MTA ei ole teinud tasaarvestust. Tegemist on Euroopa Liidu õiguse ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 ja 8 rikkumisega, sest kaebaja ei saa pühenduda oma lapse kasvatamisele, vaid peab aktiivselt tegelema oma õiguste kaitsmisega ebainimliku ja alandava kohtlemise eest.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
5.1.Vastustaja lähtub vanemahüvitise määramisel, maksmisel ja ümberarvutamisel perehüvitiste seaduses sätestatust. PHS § 37 lg 1 kohaselt arvutatakse ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel (PHS § 37 lg 2).
5.2.SKA-l on PHS § 46 lg-test 2 ja 3 tulenevalt kohustus isikustatud sotsiaalmaksu andmeid kontrollida ja andmete muutumisel vanemahüvitis ümber arvutada. Seejuures ei ole SKA-le jäetud kaalutlusõigust.
5.3.Tulenevalt PHS § 37 lg-st 1 arvutatakse vanemahüvitise suurus tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Kaebaja vanemahüvitise suuruse arvutamisel võeti aluseks 2016. aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmed. Kui 28.06.2017 vanemahüvitise määramise otsuse nr 1 tegemisel oli sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel kaebaja 2016. aasta isikustatud sotsiaalmaks 3(8)
3-18-690
17116,18 eurot, siis 05.10.2017 oli sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel tema isikustatud sotsiaalmaks 0 eurot (lisa 4). Vastustajale ei ole teada muid kaebaja 2016. aasta isikustatud sotsiaalmaksu tõendatud andmeid, samuti puuduvad tõendid või dokumendid kaebajale sellel aastal makstud tulu kohta.
5.4.Tulenevalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg-st 2 on isikul kohustus igakülgselt kaasa aidata eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele. Kaebajale on haldus- ja vaidemenetluses antud korduvalt võimalus esitada tõendeid ja seisukohti tõendamaks töötamist ja töötasu saamist Swerk Rent OÜ-lt, kuid kaebaja ei ole neid esitanud.
5.5.MTA 27.06.2017 kontrollakti nr 12.2-3/039169-14 p 1.1.2 alapunkti 5 kohaselt on MTA 20.02.2017 väljastanud kaebajale korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, kuid kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti ega lepingut, mis tõendaksid tema töötamist ja töötasu saamist. Samuti selgub kontrollaktist, et MTA on kaebajat 08.03.2017 teavitanud võimalusest tutvuda menetluse käigus kogutud andmetega, kuid kaebaja ei avaldanud selleks enam soovi.
5.6.Sotsiaalkaitse infosüsteemis kajastatud andmed isiku arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa ning maksu tasumise kuu, aasta ja maksustamisperioodi kohta pärinevad maksukohustuslaste registrist. Maksukohustuslaste registri vastutav töötleja on MTA. Vastutaja saab isiku sotsiaalmaksu andmed vastavast registris ja talle ei ole antud pädevust neid andmeid täiendavalt uurida või neis muudatusi teha. Vastustajale ei ole alust seada neid andmeid kahtluse alla.
5.7.Vastuseks tunnistaja ülekuulamise taotlusele märkis vastustaja, et ei saa võtta vanemahüvitise suuruse arvutamisel aluseks tulu, millelt ei ole tasutud sotsiaalmaksu, isegi kui pärast tunnistaja üle kuulamist leiaks tõendamist, et kaebaja on osaühingust tulu saanud. MTA on tuvastanud, et kaebaja nimele deklareeriti 2016. aasta novembrikuus olematuid väljamakseid ning Swerk Rent OÜ on jätnud sotsiaalmaksu tasumata
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Asjas on vaidlus kaebajale määratud vanemahüvitise suuruse üle. Vastustaja on kehtetuks tunnistanud esialgse vanaemahüvitise määramise otsuse (28.06.2017 otsus nr 1, toimik nr V3341; tl 24) ning on määranud vaidlustatud otsusega vanemahüvitise suuruse korrigeeritud sotsiaalmaksu andmetel põhinevas ulatuses. Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses (tl 6-6p), et sotsiaalkaitse infosüsteemi kohaselt on kaebaja vanemahüvitise määramisel aluseks olnud 2016. aasta andmed 21.09.2017 muudetud ja Swerk Rent OÜ poolt deklareeritud sotsiaalmaks summas 17116,18 eurot on tühistatud. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on vanemahüvitise määramisel aluseks võetava 2016. aasta sotsiaalmaksu summa 0. Vaidlustatud otsuse õiguslike alustena on märgitud PHS § 37 lg-d 1 ja 2 ja § 46 lg-d 2 ja 3, SÜS § 38 lg 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) 66 lg 1, § 67 lg 4 p 2 ja § 68 lg 2.
7.PHS § 37 lg 1 kohaselt arvutatakse ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel (PHS § 37 lg 2). Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud PHS § 37 lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga (PHS § 39 lg 2). Vanemahüvitise määr on PHS § 39 lg 1 järgi eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril
4(8)
3-18-690
kehtinud töötasu alammäär ning hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
8.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 38 lg 1 kohaselt on sotsiaalkaitse infosüsteem riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse muuhulgas seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal on seadusest tulenev kohustus isikustatud sotsiaalmaksu andmeid kontrollida ja andmete muutumisel vanemahüvitis ümber arvutada (PHS § 46 lg-d 2 ja 3). PHS § 46 lg 2 kohaselt kontrollib SKA isikustatud sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise maksmise kalendrikuude kohta hüvitise maksmise perioodil ning pärast nelja kalendrikuu möödumist hüvitise saamise õiguse lõppemisest. Kui selgub, et vanemahüvitise arvutamise aluseks olevad isikustatud sotsiaalmaksu andmed on muutunud, arvutatakse hüvitis ümber ja enammakstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi (PHS § 46 lg 3). Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et vastustajal puudub seejuures kaalumisruum – seadusandja seob hüvitise suuruse ja selle ümberarvutamise sotsiaalmaksu tasumise ja andmete muutumisega.
10.Sotsiaalkaitse infosüsteemis kajastatud andmed isiku arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa ning maksu tasumise kuu, aasta ja maksustamisperioodi kohta pärinevad maksukohustuslaste registrist (Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 17 lg 2). Maksukohustuslaste registri vastutav töötleja on Maksuja Tolliamet (Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrus nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus § 2 lg 1).
11.Praegusel juhul vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks võetud sotsiaalmaksu andmete muutumine on tingitud MTA 14.08.2017 maksuotsusest nr 12.2-3/039169-7 (tl 40-42p). Maksuotsusega vähendas MTA Swerk Rent OÜ (registrikood 12449834) esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis näidatud maksusummat 29 398,34 euro võrra (resolutsiooni p 1). Sama maksuotsuse resolutsiooni p-ga 2 tühistas MTA töötamise registris vormistatud registrikande kaebaja töötamise kohta Swerk Rent OÜ-s. Maksuotsuse aluseks olnud 27.06.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/039169-14 ( tl 31-35) tuvastas maksuhaldur, et Swerk Rent OÜ nimel on alusetult deklareeritud palgaväljamakseid kaebajale 51 867,22 eurot. Maksuhaldur on leidnud, et nimetatud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumakseid ei ole kaebaja väidetavaks tööandjaks olnud äriühing riigieelarvesse tasunud. Eelnevat arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et viidatud maksuotsus, mille adressaadiks on Swerk Rent OÜ, ei saa mõjutada kaebaja õigusi. Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega nagu sekkunuks MTA lubamatult töötaja ja tööandja vahelisse eraõiguslikku suhtesse. MTA, kes on sotsiaalmaksu kui riikliku maksu maksuhalduriks, ülesandeks on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, määrata tasumisele kuuluv maksusumma ja nõuda sisse maksuvõlad (vt maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 lg 2 p 2 ja § 5 lg 1 ning § 10 lg 2 pd 1–3). Seejuures on MTA-l õigus ka vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Maksuhalduri ülesandeks on ka teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle (MKS § 10 lg p 5). SKA-le ei tulene viidatud sätetest õigust ega kohustust asuda ise kontrollima registriandmete või nende muutmise õigsust ega keeldu lähtuda registrisse kantud andmetest. Kuna seadusest tuleneb nii tööandja kohustus deklareerida ja tasuda töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ettenähtud suuruses ja tähtaegadel ning MTA-le pädevus kontrollida tööandja tegevuse õigsuspärasust ja nõuda täitmata maksukohustuste täitmist, siis võib SKA eeldada
5(8)
3-18-690
registriandmete ja nende parandamise õigsust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-492, p 13).
12.Ka perehüvitiste seaduse eelnõu seletuskirja järgi on isikustatud sotsiaalmaks hüvitise arvutamise alus1. Samas on märgitud, et kuigi reeglina lähtub Sotsiaalkindlustusamet deklareeritud sotsiaalmaksu andmetest, ei ole välistatud juhud, kui andmed ei ole reaalsed. Seega on Sotsiaalkindlustusametil õigus võtta aluseks isiku tegelik tulu, kui ilmneb, et deklareeritud sotsiaalmaks tegelikule tulule ei vasta2. Kui selgub, et deklareeritud sotsiaalmaksuga ei kaasnenud töist tulu või tegelikku töötamist, ei ole alust sotsiaalmaksu andmete põhjal hüvitist määrata ja maksta. Sõltumata asjaolust, et tööandja deklareerib sotsiaalmaksu, ei ole hüvitise saaja õigustatud saama hüvitist, kui tema tegelik tulu ei ole olnud vastavuses sotsiaalmaksu andmetega ning deklaratsioonis märgitust hoolimata ei ole sotsiaalmaksu tegelikult makstud.3 Nii maksuotsus kui ka sellele tuginevad registrikanded on üheks tõendiks vanemahüvitise määramise ja ümberarvutamise menetluses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-495, p 9) ning kehtiva õiguse ega kohtupraktika järgi ei ole SKA-l takistust koguda ja arvestada otsustamisel ka muid asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, sh neid, millest nähtub, et isiku tegelik tulu ja deklareeritud sotsiaalmaks pole vastavuses. Nagu ilmneb aga ka eelnevalt refereeritud perehüvitiste seaduse eelnõu seletuskirjast, ei saa algselt ebaõigesti deklareeritud sotsiaalmaks, mida pole reaalselt riigile makstud, ja millele vastavat töötasu pole isikule samuti tegelikult välja makstud, luua alust vanemahüvitise arvutamisele.
13.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja pole püüdnudki välja selgitada, kas kaebaja sai tegelikkuses tööandjalt (Swerk Rent OÜ) töötasu. Kohus nõustub kaebajaga põhimõtteliselt selles, et töötajal töösuhte nõrgema poolena ei pruugi olla võimalik alati saada tööandja käest tõendeid või dokumente töösuhte olemasolu või töötasu maksmise kohta. Samuti puudub töötajal võimalus mõjutada tööandja käitumist töötasult makstavate nn tööjõumaksude deklareerimisel ja tasumisel.
14.Samas märgib vastustaja põhjendatult, et kaebajal on olnud korduvalt võimalus esitada tema väidetavat töötamist ja töötasu saamist kinnitavaid tõendeid.
14.1.Praegusel juhul on maksumenetluse tulemusena (MTA 27.06. 2017 kontrollakti nr 12.23/039169-14 (tl 31-35) ja maksuotsus tl 40-42p) ilmnenud, et kaebaja väidetav tööandja on deklareerinud kaebaja osas töötasu maksmisega seonduvaid makse, sh vanemahüvitise arvutamise seisukohast olulist sotsiaalmaksu, mida tegelikkuses tasutud pole. Maksuotsuse järelduste kohaselt ei ole Swerk Rent OÜ poolt kaebajale väidetavalt tehtud väljamaksed tõendamist leidnud. Ka kaebaja ise ei olnud täitnud MTA korraldust ega esitanud dokumente, mis tõendaksid väljamaksete tegemist (maksuotsuse p 2.1.2. 4)). Kontrollakti kohaselt on MTA väljastanud 20.02.2017 R. Kikkasele korralduse nr 12.2-3/039169-7 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks seoses Swerk Rent OÜ poolt talle deklareeritud väljamaksetega ja töötamise registris (edaspidi TÖR) registreerimisega. Kontrollakti p-st 1.1.2 5) (tl 33p) ilmneb, et kaebaja on korralduse kätte saanud ning on vastuseks korraldusele teatanud, et talle teadaolevalt on Swerk Rent OÜ korralduse täitnud ning talle kinnitanud, et soovib korralduse vaidlustada. R. Kikkas teatas, et soovib samuti korralduse vaidlustad ning enne teabe andmist tutvuda menetluses kogutud materjalidega. On ilmnenud, et R. Kikkas ei ole MTA korraldust
täitnud ega vaidlustanud, samuti ei ole ta hiljem avaldanud soovi tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega.
14.2.Haldusmenetluses on SKA vähemalt vaidemenetluses detsembris 2012 selgitanud kirjas nr 1.1-10/46489 (tl 53) kaebajale õigust jätkuvalt esitada oma arvamus, seisukoht ja kõik dokumendid või muud tõendid, mida vaide esitaja vajalikuks peab. Dokumentide esitamise võimalust on SKA muuhulgas selgitanud ka 03.01.2018 vaideotsuses nr 1.1-10/46489-3 (tl 2628). Vastustaja viitas seejuures ka HMS 76 lg-le 2, millest tuleneb vaide esitajale nii õigus kui ka kohustus nimetada vaide esitamise põhjused ja lisada kõik dokumendid. Haldusmenetluses asjakohaste tõendite ja asjaolude esitamise kohustuse näevad ette ka HMS § 38 lg 3 („Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.“) ning SÜS § 5 lg 2 paneb isikule kaasaaitamiskohustuse. Kaasaaitamiskohustuse sisuks on ka hüvitist taotleva isiku kohustus esitada talle teadaolevad asjaolud ja tal olemas olevad tõendid.
14.3.Ka kohtumenetluses on HKMS § 59 lg 1 järgi eelkõige kaebajal endal kohustus esitada tõendid oma väidete kinnituseks. Kaebajat ei ole põhjust pidada isikuks, kes ei mõistaks, et SKA poolt hüvitise vähendamiseks läbi viidavas haldusmenetluses olnuks tema enda huvides esitada tema töötamist ja töötasu saamist kinnitavad tõendid, kui need on olemas. Kaebaja ei ole ei haldus- ega ka kohtumenetluse esitanud mingeidki tõendeid ei töötasu saamise kohta Swerk Rent OÜ-lt ega ka selles äriühingus töötamise kohta üldse. Kaebaja väited haldusmenetluses ja kohtumenetluses (vt ka kaebuses tl 3) tema jätkuvast töötamisest ja Swerk Rent OÜ-lt töötasu saamisest on jäänud paljasõnaliseks. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei ole esitanud tõendit, mille olemasolu ta on väitnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses ja mis võiks kinnitada tema väidet, et vastustaja tuginemine sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetele oli ebapiisav.
14.4.Isegi kui väidetavalt saadud töötasu on makstud sularahas ja kaebajal ei ole selle saamise kohta ühtegi dokumentaalselt tõendit, ei ole kohtu jaoks usutav, et tegeliku töötamise korral, mille puhul võiks mõistlikult eeldada ka töötasu maksmist, ei suudaks kaebaja oma töötamise kohta esitada ühtegi tõendit. Praegusel juhul kaebaja seda aga teinud ei ole.
15.Kohus on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kuulata tunnistajana üle Swerk Rent OÜ juhatuse (endine) liige Raivo Paala. Eelnevalt on Swerk Rent OÜ jätnud täitmata kohtunõude kaebaja töötamist ja töötasu saamist kinnitavate tõendite esitamiseks. HKMS § 58, millele kohus kohtunõuet esitades tugines, võimaldab kohtunõude täitmise tagamiseks määrata trahvi ning kohus on trahvihoiatuse kohtunõudes ka märkinud. Kaebaja märgib 05.06.2018 kirjalikus seisukohas, et äriühingut peaks tema kohustuse täitmata jätmise korral trahvima. Trahvi määramine on kohtu kaalutlusotsus eelkõige kohtu määratud kohustuse täitmiseks, aga ka karistuslikul eesmärgil kohtumenetluse sujuvuse ja kiiruse huvides. Trahv ei laeku kaebajale, vaid riigieelarvesse. Kohus leiab, olles tutvunud vastustaja esitatud tõenditega (sh maksumenetluse kontrollakt ja maksuotsus), et trahvimine kohustuse täitmise tagamiseks ei pruugi praegusel juhul olla eesmärgipärane. Kuna MTA dokumentidest ilmneb järeldus, et tegelikku töösuhete ja töö eest tasumist ei toimunud, ning ei kaebaja ega Swerk Rent OÜ pole maksumenetluses vastavaid tõendeid esitanud, ei ole kohtu hinnangul tõenäoline saada ka trahvi tulemusel usaldusväärseid tõendeid, mis maksuhalduri järeldusi ümber lükkaks, ka halduskohtumenetluses. Seda veendumust toetavad ka järgmised MTA poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolud: Swerk Rent OÜ liige Raivo Paala ja kaebaja on omavahel seotud isikud (rahvastikuregistri andmetel on juhatuse liige Raivo Paala ning kaebaja ema omavahel õde ja vend) ning äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ning tal puudub reaalne majandustegevus. Tõendite esitamata jätmise veenvateks põhjendusteks ei saa pidada ka kaebaja väiteid nagu takistaks Swerk Rent OÜ-l tõendite esitamist asjaolu, et selle 7(8)
3-18-690
juhatuse liikme R. Paala suhtes on kohaldatud ärikeeldu või et tõendite esitamine on põhjendatav R. Paala inimõiguste kaitse vajadusega (kaebaja täiendav seisukoht, tl 73-75). Kui ka tõele vastavad kaebaja väited, et talle ei ole teatavaks tehtud MTA kontrollakti ega maksuotsust, on vastustaja need dokumendid tõenditena esitanud kohtumenetluses ning kaebajal on olnud võimalus esitada kohtumenetluses omapoolseid tõendeid töötamise ja töötasu kohta. Nii on kaebajal olnud võimalik esitada tõendeid, mis lükkaks ümber MTA järelduse, et kaebaja ei ole Swerk Rent OÜ-s töötanud ja Swerk Rent OÜ ei ole kaebajale palgaväljamakseid teinud.
16.Eelnevat arvestades ei pea kohus tõendatuks kaebaja töötamist ja töötasu saamist, mis võiks kahtluse alla seada vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks võetud sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed või saaks viia vaidlustatud otsusest erinevale järeldusele.
17.Kaebaja väidab HMS § 64 lg-s 3 sätestatu arvestamata jätmist. See säte näeb ette asjaolud, mida tuleb arvestada kaalutlusõiguse alusel haldusakti kehtetuks tunnistamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et vanemahüvitise ümberarvutamine PHS § 46 lg 3 järgi ei toimu kaalutlusõiguse alusel, vaid põhineb isikustatud sotsiaalmaksu muutunud andmetel. Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendatult tuginenud HMS § 67 lg 4 p-le 2, mille kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses.
18.Kohus on seisukohal, et vastustaja on kohaldanud õigesti viidatud õigusnorme ning põhjendatult tuginenud sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetele. Vaidlustatud otsus vastab ka muus osas õiguspärase haldusakti tunnustele HMS § 54 tähenduses, sisaldades muuhulgas faktilise ja õigusliku põhjenduse. Vaideotsuses (tl 9-10p) on vastustaja põhjalikumalt kirjeldanud varasemate haldusmenetluste käiku, välja tuues, et kaebajal on olnud võimalus ka esitada oma poolseid seisukohti ning tõendeid töötamise ja tulu saamise kohta. Kaebus tuleb eeltoodut arvesse võttes jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
19.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja haldusasja toimikust ei ilmne menetluskulude olemasolu. Kui pooltel on siiski kulusid tekkinud, jäävad need nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1, § 109 lg 1 ls 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.