Zinaida Jungholzi kaebus Mustvee Vallavalitsuse 11. oktoobri 2018 korralduse nr 2-3/477 p 2.1 tühistamiseks ning Mustvee valla kohustamiseks lahendada 1994., 1997. ja 1999. aastal esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlused
Menetlusosalised
Kaebaja – Zinaida Jungholz Vastustaja – Mustvee vald
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Zinaida Jungholzi kaebus.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses oli Zinaida Jungholzi 30. oktoobril 2018 esitatud kaebus (registreeriti haldusasjana nr 3-18-2052) Mustvee Vallavalitsuse kohustamiseks algatada kaebaja 1994., 1997. ja 1999. avalduste alusel 40 hektari ulatuses tervikuna talumaa ostueesõigusega erastamise menetlus Kõveriku külas Mustvee vallas ja tühistada kõik Avinurme Vallavalitsuse ja Mustvee Vallavalitsuse õigusvastased tehingud, mis on tehtud tema ostueesõigusega erastatava talumaaga 40 ha ulatuses. Z. Jungholz taotles ka kohest keelumärke seadmist Kingsepa kinnistule (katastritunnusega 16401:002:0300) ning peatada ja keelata toimingud nimetatud kinnistul ja kinnistuga, kuna see on osa 40 ha suurusest talumaast Kõveriku külas Mustvee vallas, mille ostueesõigusega erastamist kaebaja soovib.
2.Tartu Halduskohus tagastas 15. novembri 2018 määrusega Z. Jungholzi kaebuse haldusasjas nr 3-18-2052 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel
kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebaja sai halduskohtu 15. novembri 2018 määruse kätte 19. novembril 2018. Z. Jungholz esitas 03. detsembril 2018 Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu 15.11.2018 määruse peale määruskaebuse.
3.Maa-amet teavitas Mustvee Vallavalitsust 03. augusti 2018 kirjaga nr 6-5/18/12003, et on alustanud Mustvee vallas asuvate reformimata maade riigi omandisse jätmise menetlust.
4.Mustvee Vallavalitsus andis 11. oktoobril 2018 korralduse nr 2-3/477, mille punktis 2.1 ei nõustunud Avinurme alevikus asuva 3,7 ha suuruse maaüksuse (piiriettepanek AT0802250310) riigi omandisse jätmisega ning määras maaüksuse lähiaadressiks Jõeääre ning sihtotstarbeks 100% sihtotstarbeta maa. Vald leidis, et antud maa-ala on Mustvee vallale vajalik Avijõe äärse puhke- ja virgestusalana.
5.Tartu Halduskohtule saabus 01. detsembril 2018 Zinaida Jungholz ́i kaebus Mustvee Vallavalitsuse 11. oktoobri 2018 korralduse nr 2-3/477 osaliseks tühistamiseks. Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja korralduse punkti 2.1. Täiendavalt on kaebaja märkinud, et jääb oma kõikide maa ostueesõigusega erastamise avalduste juurde ega tagane nendest, paludes kohtul kohustada Mustvee Vallavalitsust viivitamatult algatama maa ostueesõigusega erastamise menetlus tema 1994., 1997. ja 1999. a avalduste alusel 40 ha ulatuses. Kaebaja palub riigi õigusabi ja kaitsjat ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kaebaja märgib, et Mustvee vald edastas vaidlusaluse korralduse talle 02. novembril 2018.
6.Kohus palus 03. detsembri 2018 kohtunõudega Mustvee vallal teatada, kas vaidlusaluse Mustvee Vallavalitsuse 11. oktoobri 2018 korralduse nr 2-3/477 p-s 2.1 nimetatud 3,47 ha suuruse maaüksusega (Jõeääre) seoses on varasemalt välja antud haldusakte või tehtud toiminguid. Samuti palus kohus Mustvee vallal esitada omapoolne seisukoht Zinaida Jungholz ́i kaebusele, sh anda hinnang kaebaja kaebeõiguse osas.
7.Mustvee vald edastas 07. detsembril 2018 vastuse 03. detsembri 2018 kohtunõudele. Vastuse kohaselt on Mustvee Vallavalitsuse 11. oktoobri 2018 korralduse nr 2-3/477 aluseks Maa-ameti 03.08.2018 teade nr 6-5/18/12003 riigi omandisse jätmise menetluse alustamisest. Vaidlusaluse 3,7 ha suuruse maaüksuse (Jõeääre) kohta ei ole varem välja antud haldusakte ega tehtud toiminguid. Mustvee vald leiab, et valla mittenõustumine Jõeääre maaüksuse riigi omandisse andmisega ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning sisuline vaidlus kaebuses välja toodud õiguste üle on korduv vaidlus. Zinaida Jungholzi kaebus tuleks vastustaja arvates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 ja § 121 lg 2 punkt 1 alusel tagastada. Täiendavalt selgitas Mustvee vald, et 1994. a ja 1997. a Avinurme Vallavalitsusele esitatud avalduste alusel puudub Zinaida Jungholzil õigus taotleda maa ostueesõigusega erastamist kuna ta polnud sel ajal ehitiste omanik. Zinaida Jungholz omandas Kõveriku külas ehitised alles 12. jaanuaril 1999 ja esitas 16. veebruaril 1999 avalduse ehitiste juurde 30-40 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks. Avinurme Vallavalitsus võttis 03. jaanuaril 2006 vastu korralduse nr 6, milles esitas Z. Jungholzile ligikaudselt 20 ha suuruse ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku, määras maakasutuse sihtotstarbe, teatas vastuväidete esitamise ja katastriüksuse moodustamise tööde tellimise tähtaja ning hoiatas, et erastamise õigus kaob, kui tellimuse esitamise tähtaega mõjuval põhjusel ei järgita.
Avinurme Vallavalitsus lõpetas 22. mai 2006 korraldusega nr 94 Zinaida Jungholzile kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetluse. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-06-976 jäeti rahuldamata Zinaida Jungholzi kaebus Avinurme Vallavalitsuse 22. mai 2006 korralduse nr 94 tühistamiseks.
8.Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 2017 määrusega nr 23 „Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 järgi moodustati haldusreformi käigus Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla ühinemise teel uus haldusüksus Mustvee vald.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine tühistamisnõude osas
9.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuse saanud halduskohus peab kaebuse lubatavuse üle otsustamisel kindlaks tegema, kas kaebajal on kohtusse pöördumiseks kaebeõigus. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebeõiguse sisustamisel lähtutakse subjektiivse õiguskaitse põhimõttest, seega on kaebeõiguse eelduseks kaebaja subjektiivsete õiguste riive võimalikkus. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
10.Kaebaja taotleb Mustvee Vallavalitsuse 11. oktoobri 2018 korralduse nr 2-3/477 p 2.1 tühistamist põhjusel, et ta ei nõustu korralduse p-s 2.1 nimetatud Jõeääre maaüksuse Mustvee valla omandisse ega riigi omandisse jätmisega. Kaebaja hinnangul seisneb tema õiguste rikkumine selles, et vaidlusaluses korralduses p-s 2.1 nimetatud Jõeääre maaüksuse puhul on tegemist tema 1994. a, 1997. a ja 1999. a ostueesõigusega erastamise avalduste alusel taotletava talumaaga. Mustvee vald on kaebaja arvates ilmselgelt sihilikult andnud Maa-ametile väärinfot, teatades et Jõeääre maaüksuse kohta puuduvad õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja ostueesõigusega erastamise taotlused. Seega on kaebaja oma kaebeõiguse sidunud väidetavalt pooleli oleva Jõeääre maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetlusega. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kaebaja 1994. a, 1997. a ja 1999. aastal esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduste menetlemine on lõppenud ja kaebajal ei ole ostueesõigusega maade, sh Jõeääre maaüksuse erastamise õigust. Avinurme Vallavalitsuse 22. mai 2006 korraldusega nr 94 lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-06-976 Avinurme Vallavalitsuse 22. mai 2006 korralduse nr 94 tühistamist, kuid Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2007. a kohtuotsusega jäi kaebus korralduse tühistamise nõude osas rahuldamata. Riigikohtu 27. juuni 2007 kohtumäärusega asjas nr 3-7-1-3-221 jäeti kaebaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Seega on Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2007 kohtuotsus jõustunud. Kuna Avinurme Vallavalitsuse 22. mai 2006 korraldus nr 94 kehtib ja selle vaidlustamise võimalused on ammendatud, tuleb lugeda maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõppenuks. Tallinna
Ringkonnakohus on 20. juuni 2018 määruses haldusasjas nr 3-18-624 (põhjenduste p 23) tuvastanud, et Avinurme Vallavalitsuse 01. detsembri 2010 korraldusega nr 118 on otsustatud kaebaja ehitiste alusele ning neid teenindavale riigimaale hoonestusõiguse seadmine. Maa ostuõigusega erastamise menetluse toimingud või haldusaktid saanuks riivata isiku õigusi vaid poolelioleva maa ostueesõigusega erastamise menetluse puhul (Riigikohtu 17. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-39-08, p 9). Mustvee vald ei ole praegusel juhul ka nõustunud kõnealuse maa riigi omandisse jätmisega ning vaidlustatud korralduses seisukoha esitamine maaüksuse vajalikkuse kohta vallale ei ole ka osaks maa munitsipaalomandisse andmise menetlusest maareformi seaduse § 28 lg 3 tähenduses. Kuna kaebajal ei ole 22. mai 2006 korraldusest nr 94 tulenevalt Jõeääre maaüksuse ostueesõigusega erastamise õigust, ei saa tal olla ka subjektiivset õigust vaidlustada nimetatud maaüksusega seotud toiminguid või haldusakte, sh võimalikku maaüksuse omandiõiguse muutumist.
11.Kaebaja ei ole toonud välja ka muid asjaolusid, mille tõttu riivaks Jõeääre maaüksuse Mustvee valla või riigi omandisse jätmine tema subjektiivseid õigusi.
12.Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik kaebaja õiguste riive Jõeääre maaüksusega seotud toimingute või haldusaktidega, sh nimetatud maaüksust puudutava Mustvee Vallavalitsuse 11. oktoobri 2018 korraldusega nr 2-3/477. Kaebus tuleb osas, milles kaebaja taotleb selle korralduse tühistamist, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamine kohustamisnõude osas
13.HKMS § 43 lg 1 p-st 3 tulenevalt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
14.Kaebaja esitas 30.10.2018 (haldusasi 3-18-2052) kaebuse, mille nõue ja alus kattuvad praeguses kohtuasjas esitatud kaebusega osas, milles kaebaja taotleb Mustvee valla kohustamist. Kaebaja taotleb mõlemas kaebuses Mustvee Vallavalitsuse kohustamist algatada tema 1994., 1997. ja 1999. esitatud avalduste alusel 40 hektari ulatuses tervikuna talumaa ostueesõigusega erastamise menetlus. Ka kaebuse sõnastusest tuleneb, et kaebaja jääb kõikide oma ostueesõigusega erastamise avalduste juurde ning nõuab jätkuvalt Mustvee valla kohustamist algatada 1994., 1997. ja 1999. esitatud avalduste alusel 40 hektari ulatuses tervikuna talumaa ostueesõigusega erastamise menetlus. Halduskohus on haldusasjas 3-18-2052 kaebuse tagastanud 16.11.2018 määrusega. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud 03.12.2018 Tartu Ringkonnakohtule kaebuse tagastamise määruse peale määruskaebuse. Kuigi kaebaja on halduskohtu kaebuse tagastamise määruse edasi kaevanud ringkonnakohtusse, kus asja menetlusse võtmist ei ole käesoleva aja seisuga veel otsustatud, leiab kohus, et selles kohtuasjas esitatud kaebus tuleb lugeda kohtu menetluses olevaks HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses. Haldusasja nr 3-18-2052 ja käesoleva kaebusega (kohustamisnõude osas) puhul on seega tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 3 mõttes. Üksteist dubleerivad menetlused ei ole lubatud, need ei ole ka kaebaja õiguste kaitseks vajalikud.
15.Eelnevat arvestades tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel kaebuse osas, milles kaebaja taotleb Mustvee valla kohustamist.
16.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulud ja muud menetluslikud otsustused
17.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse tagastamise korral menetluskulud. Kohus ei pea põhjendatuks küsida vastustajalt täiendavat teavet menetluskulude kandmise kohta, kuna väljakujunenud kohtupraktikat arvestades ei ole tõenäoline haldusorgani kulude väljamõistmine kaebaja kasuks (Riigikohtu 30.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32; 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja viidatud praktika). Poolte võimalikud menetluskulud jäävad seega nende enda kanda.
18.Seonduvalt kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus tuleb tagastada, jätab kohus taotluse sisuliselt läbi vaatamata. Samuti puudub alus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.