1.M.M. esitas 17.04.2018 Viru Vanglale selgitustaotluse nr 6-10/15316-1 (tl 29), milles palus teatada, kuidas lahendatakse tema toitlustamine ramadani ajal, kuna ta ei saa süüa kuu aja jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni, kas talle antakse kambrisse pliit ja nõud söögi valmistamiseks, kas vangla hakkab talle öösel sooja sööki serveerima. Viru Vangla selgitas 23.05.2018.a vastuses nr 6-10/15316-3 (tl 30-31), et kinnipeetavate toitlustamine vanglas toimub vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ning kinnipeetav ei saa nõuda, et vangla kalduks neist nõuetest kõrvale ja tagaks toitlustamise teistel kellaaegadel, kuna usulistel põhjustel päevakavas sätestatud kellaajad ei sobi. Südaööni on tagatud elektri kasutamise võimalus, mis tähendab, et vee keetmise võimalus on tagatud ka peale päikeseloojangut. Vangla vabandas vastuse viibimise eest.
2.M.M. esitas 13.06.2018 Viru Vanglale vaide nr 6-12/338-1 (tl 32), milles ta vaidlustab määruse punktis 1 märgitud vangla vastuse. Vaide kohaselt vangla rikkus vastamistähtaega, ei
võimalda sooja söögi söömist, arusaamatu on elektri kasutamise võimalus südaööni, kui kaebajal ei ole pliiti, potte jne. Kartseris viibides puudub vee keetmise võimalus. Vangla ei taga usuliste vajaduste rahuldamist. Viru Vangla jättis 06.07.2018.a otsusega nr 6-12/338-2 (tl 33) vaide läbi vaatamata ja tagastas selle. Vangla leidis, et selgitustaotluse või märgukirja vastusele ei saa vaiet esitada, viivituse selgitustaotlusele vastamisel saab aga vaidlustada ainult seni, kuni viivitus kestab.
3.M.M. esitas 13.06.2018 vaide nr 6-12/339-1 (tl 34), milles ta vaidlustab vangla tegevust, kuna võeti ära tema käekell kartserisse paigutamise ajaks ja vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 60, mis keelab kartseris käekella omada. Vaide kohaselt peab ta viis korda päevas kellaajaliselt palvetama, mis on ilma kellata võimatu. Samuti ei ole ilma kellata talle teada, mis ajast võib süüa ning millal söömine lõpetada. Vangla rikub tema usuvabadust. Viru Vangla tagastas 12.07.2018 otsusega nr 6-12/339-2 (tl 35) vaide põhjendusel, et esitatud vaidega ei ole võimalik isiku õigusi kaitsta, sest vaide esitaja ei viibi enam kartserirežiimil. Samuti tagastati vaie VsKE § 60 vaidlustamise osas.
4.M.M. esitas 11.06.2018 Viru Vanglale taotluse nr 6-10/22990-1 (tl 7), milles palus talle väljastada kartserisse päevaseks ajaks kaks madratsit, kuna kirurgi otsusega on talle määratud topelt madratsid seoses seljavigastusega. Lisaks soovis kaebaja võimlemismatti, mis on määratud talle neuroloogi otsusega. Viru Vangla selgitas 12.07.2018.a vastuses nr 6-10/22990-2 (tl 8), et kaebajale väljastati võimlemismatt 2 tunniks päevas ning 13.06.2018 arst R. Aadamsoo väljastatud tõendi kohaselt esinevad kaebajal minimaalsed lülisamba muutused, mis ei nõua madratsite väljastamist kartserikaristuse ajal.
5.M.M. esitas 13.06.2018 Viru Vanglale vaide nr 6-12/340-1 (tl 11), milles ta vaidlustas vangla tegevuse mitte anda talle kartserisse võimlemismatti. Kaebaja esitas ka uue taotluse võimlemismati saamiseks (tl 10), mille vangla luges vaide lisaks. Viru Vangla tagastas selle vaide 13.07.2018.a vaideotsusega nr 6-12/340-2 (tl 12), kuna kaebaja ei viibi enam kartserirežiimil ja vaidega ei ole võimalik kaebaja õigusi kaitsta.
6.M.M. esitas 13.06.2018 Viru Vanglale vaide nr 6-12/341-1 (tl 15), milles ta vaidlustas vangla tegevuse mitte anda talle kartserisse päevasel ajal topelt madratsit ja VsKE § 60, mis keelab madratsit ja muud voodivarustust kartseris omada. Kaebaja esitas ka uue taotluse madratsite saamiseks (tl 14), mille vangla luges vaide lisaks. Viru Vangla tagastas selle vaide 12.07.2018.a vaideotsusega nr 6-12/341-2 (tl 16), kuna kaebaja ei viibi enam kartserirežiimil ja vaidega ei ole võimalik kaebaja õigusi kaitsta. Vangla tagastas vaide ka VsKE § 60 vaidlustamise osas.
7.M.M. esitas 25.06.2018 Viru Vanglale selgitustaotluse nr 6-10/25041-1 (tl 18). Kaebaja palus selgitada, miks talle väljastati võimlemismatt vaid kahel päeval s.o 13.06.2018 ja 15.06.2018. Miks ei toodud talle madratsit tagasi ja ta oli sunnitud ise neid vedama, samal ajal tugevat valu tundes. Miks ta pidi magama 16.06 öösel ilma madratsita. M.M. esitas 09.07.2018 Viru Vanglale selgitustaotluse reg nr 6-10/27089-1 (tl 19), milles palus
selgitada, miks talle otsustai väljastada võimlemismatt just kell 6.00-8.00, miks määrati võimlemismatt kaks tundi järjest. Viru Vangla vastas 23.07.2018.a vastusega (tl 20-21) mõlemale eeltoodud avaldusele. Vangla selgitas, et ei suutnud tuvastada täpseid asjaolusid, kas ja mis põhjusel väljastati kaebajale võimlemismatt vaid kahel päeval. Vanglale jääb arusaamatuks, kes oleks pidanud madratsid tagasi tooma, kuivõrd kinnipeetava voodivarustuse vedamine ei kuulu vanglaametniku tööülesannete hulka. Kinnipeetav on kartserirežiimil kohustatud ise oma voodivarustust vedama. 16.06.2018 ei läinud kinnipeetav ise oma voodivarustusele järele. Päevakava kohaselt algab hommikuvõimlemine kell 6.00, seega on igati loogiline, et võimlemismatt otsustati väljastada kell 6.00. seejuures tuli arvestada võimalikult efektiivset töökorraldust valvemeeskonna jaoks.
8.M.M. esitas 13.08.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja palus 1) kohustada vanglat andma kaebajale kartserisse päevaseks ajaks kell, võimlemismatt ja madratsid; 2) tuvastada, et Viru Vangla - diskrimineeris kaebajat, kui ei andnud talle kartserisse madratseid, võimlemismatti ja käekella, - rikkus ramadani ajal kaebajat külma sööki sööma sundides õigust usuvabadusele, - seadis võimlemismati ja madratsite mitte väljastamisega kartserisse ohtu kaebaja tervise, - rikkus käekella mitte väljastamisega kaebaja usuvabadust, - rikkus taotlusele nr 6-10/22990-1 vastamise tähtaega, - rikkus taotlusele nr 6-10/22990-1 hiljem vastamisega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 ja Viru Vangla kodukorra punkti 1.2, - diskrimineeris ja seadis ohtu kaebaja tervise, kui kaebaja pidi kuni 23.03.2018 magama nõuetele mitte vastaval madratsil, - ei teavitanud kaebajat seitsme päeva jooksul vaiete tagastamisest nr 6-12/340-2, 612/341-2, 6-12/338-2, 6-12/339-2 ja seega rikkus HMS § 79 lg 3, - rikkus kõigi eelneva nelja vaide tagastamise puhul ka Viru Vangla kodukorra punkti 1.2, - ületas õigusvastaselt taotlustele, mille vastustaja luges vastavalt vaiete nr 6-12/340-1 ja 6-12/341-1 lisadeks, vastamise tähtaega, - rikkus selgitustaotlusele nr 6-10/15316-1 vastamise tähtaega, - jättis kaebaja taotlused nr 6-10/22990-1 ja taotlused mille vastustaja luges vastavalt vaiete nr 6-12/340-1 ja 6-12/341-1 lisadeks, sisuliselt menetlemata ja asetas kaebaja iniväärikust alandavasse olukorda, - hoidis kaebajat viis päeva nõuetele mittevastavas kambris, kuna päevaks ning 16.06 ka ööseks võeti ära vangla antud magamistarbed. Kaebaja põhjendas tuvastamisnõuete esitamist preventiivse huvi ja kahjunõude esitamise kavatsusega. Kaebaja palus tunnistada VsKE § 60 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja palus anda talle kaebuse ärakirja.
Kohtu seisukoht
9.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõuetes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alusel on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktikas mõistetakse eeltoodut nii, et kaebeõigus tekib kinnipeetaval ainult siis, kui vaie tagastati õigusvastaselt.
10.Asja materjalidest nähtuvalt karistati kaebajat Viru Vangla 07.06.2018 käskkirja nr 63/477-1 alusel 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Karistus pöörati täitmisele 12.06.2018. Kaebaja on kinnitanud, et viibis kartseris 12.-17.06.2018 (tl 18). Kaebaja soovis vaiete esitamisega saavutada seda, et vangla teeks otsustuse lubada kaebajale kartserisse käekell, võimlemismatt ja madratsid, s.t esitas kohustamisvaide. HMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Viru Vangla tagastas vaided põhjendusel, et kaebaja ei viibi enam kartseris ja esitatud vaietega ei ole võimalik tema õigusi kaitsta. Seega on Viru Vangla õigesti kaebaja vaided 6-12/340-1, nr 6-12/341-1 ja nr 6-12/339-1 tagastanud ning kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa kohustamisnõude osas läbituks lugeda. Kui kaebaja paigutatakse uuesti kartserisse, siis on kaebajal võimalik esitada vastustajale taotlus ja vaie uuesti.
11.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotleb järgmiste Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist: - kaebajale kartserisse madratsite andmata jätmine; - kaebajale kartserisse võimlemismati osaline andmata jätmine; - kuni 23.03.2018 nõuetele mitte vastava madratsi andmine; - kaebajale kartserisse kella andmata jätmine; - kaebajale sobival ajal sooja toidu võimaldamata jätmine; - mitmetele kaebaja avaldustele vastamisega hilinemine. Erinevad kaebaja välja toodud aspektid, miks ta peab neid toiminguid õigusvastaseks, ei ole käsitletavad iseseisvate nõuetena. Tegemist on vaidlustatud toimingute õigusvastasuse põhjendustega.
12.Alates 01.01.2018 kehtiv HKMS § 45 lg 2 näeb ette, et tuvastamiskaebuse võib kohtule esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega puudub kaebajal õigus esitada tuvastamisnõudeid tuginedes sellele, et tal on kavas esitada kahju hüvitamise nõue. Kui kaebaja hinnangul on vangla talle kahju tekitanud, siis tuleb kaebajal esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus, läbida VangS § 11 lg 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning vangla otsusega mittenõustumisel esitada kohtule hüvitamiskaebus.
13.Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõuete esitamise õigus ka preventiivsel eesmärgil. Kohtupraktikas leitakse, et preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Lisaks eeldab preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine, et esineks reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahendid asjades 3-3-1-61-13, 3-3-1-22-15 ja 3-3-1-75-16). Kaebaja tervislikust seisundist lähtuvate tuvastamisnõuete osas ei saa kaebajal olla preventiivset huvi, kuna kaebaja tervislik seisund on ajas muutuv ja sellest lähtuvad otsustused tuleb teha iga kord värske arstliku hinnangu alusel. Mittenõuetekohase madratsi osas puudub alus arvata, et vangla rikub kaebaja õigusi sarnasel viisil ka tulevikus. Nagu kaebaja ise ütleb, lõppes sellise madratsi kasutamine 23.03.2018.
14.Kaebaja avalduste lahendamisega hilinemise osas ei nõustu kohus enamuse kaebaja etteheidete puhul sellega, et vastustaja on hilinenud. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei järginud nelja vaide tagastamisel HMS § 79 lg 3 sätestatud tähtaega, mis on seitse päeva vaide esitamisest. Samas esitas kaebaja kõik neli vaiet 13.06.2018. Kaebaja viibis kartseris 12.-17.06.2018. See tähendab, et vaiete esitamise ajal oli kaebajal vaiete esitamise õigus olemas. HMS § 79 lg 3 toodud tähtaeg ei ole kohaldatav, kui vaide esitamise ajal puudub alus vaiet tagastada. Kui olukord muutub pärast vaide esitamist nii, et vaide esitaja õiguste rikkumine langeb ära, siis kohaldub kohtu hinnangul juba VangS § 11 lg 7 sätestatud 30-päevane tähtaeg. Vaide lahendajalt ei saa oodata seda, et ta hindaks pärast vaide esmast lubatavaks tunnistamist igapäevaselt, kas vaide esitamise õigus on endiselt säilinud. Vaideõiguse äralangemine võib ilmneda alles siis, kui vaiet hakatakse sisuliselt lahendama. 30-päevast tähtaega ei ole vastustaja rikkunud. Kaks kaebaja taotlust, mille lahendamisega hilinemist (lahendamata jätmist) kaebaja vastustajale ette heidab, on vastustaja lugenud vaiete lisadeks. Kohtu hinnangul oli see õiguspärane, kui kaebaja esitas vaide seoses samasisulise taotluse varasema rahuldamata jätmisega. Vaide eesmärgiks ongi sel juhul saavutada taotluse rahuldamine. Kui avaldused olid osaks vaidest, siis langeb ära ka küsimus nendele avaldustele kui iseseisvatele taotlustele vastamise tähtajast.
15.17.04.2018.a selgitustaotlusele nr 6-10/15316-1 vastamise osas ei saa kaebajal olla preventiivset huvi, kuna Viru Vangla on 23.05.2018.a vastuses selgitustaotlusele (tl 30-31) viivitust möönnud ja kaebaja ees vabandanud. Eeltoodu ühtlasi näitab, et kui vastustaja tegelikult vastusega hilineb, siis ei vaja ta hilinemisest arusaamiseks kohtu abi. Ainsana jääks arutuse alla taotluse nr 6-10/22990 lahendamine 31 päeva jooksul selle esitamisest, s.t vastustaja ületas Viru Vangla kodukorra p 11.1.5 ette nähtud tähtaega ühe päeva võrra. Selline hilinemine ei ole kohtu hinnangul piisvalt oluline selleks, et omistada kaebajale kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivsel eesmärgil.
16.Nende nõuete osas, mis tuginevad kaebaja soovile täita usutalitusi (kartserisse kella andmata jätmine, kaebajale sobival ajal sooja toidu võimaldamata jätmine) puudub kaebajal kaebeõigus, kuna õigusaktid ei näe kaebajale ette subjektiivset õigust täita usutalitusi tema soovitud viisil. Kirikute ja koguduste seaduse § 9 lg 1 kohaselt on kinnipidamisasutustes viibijal õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta muuhulgas avalikku korda või nendes asutustes kehtestatud korda. Kohus soovitab kaebajal pidada nõu vaimulikuga, kes kindlasti oskab anda kaebajale soovitusi, kuidas täita usukombeid kartseri tingimustes.
17.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus VSKE § 60 osas, kuna sellise taotluse saab kohus lahendada asjakohase õigusküsimuse lõplikul otsustamisel (Riigikohtu lahend 5-17-33 p 10). Seega ei lahenda kohus neid taotlusi kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel.
19.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse saada kaebuse ärakiri. Kaebaja on selle dokumendi ise koostanud, selle sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha sellest endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus kaebusest ärakirja saada. Kohus jätab kaebaja taotluse ärakirja saamiseks HKMS § 28 lg 1 ja 2 alusel rahuldamata.
20.Kaebaja 05.09.2018.a taotluse ja HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse määruse avaldamisel kaebaja ees- ja perekonnanimi initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.