Suurmõmmik OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.05.2018 otsuse nr 12-6/18/466 osaliseks tühistamiseks ning taotluse rahuldamiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Suurmõmmik OÜ, volitatud esindaja Henno Nurmsalu; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 28.12.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
22.05.2017 esitas Suurmõmmik OÜ Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110171111573, millel taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust muuhulgas põldudele nr-tega 310, 315 ja 315-1. Nimetatud põldudel deklareeris kaebaja kasvatatava põllumajanduskultuurina „muu köögivili: sigur, valge ristiku allakülviga“.
2.19.07.2017-21.07.2017 viis PRIA kaebaja põllumajanduslikus majapidamises läbi kohapealse kontrolli, mille tulemused on vormistatud kontrollaruandel nr 170094. Muuhulgas tuvastati nimetatud kontrolli raames, et põldude nr-d 310, 315 ja 315-1 osas, millele oli taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust, ei vastanud taotlusandmetest tulenev toetusmääragrupp eestleitud toetusmääragrupile.
3.07.09.2017 viis kaebaja põllumajanduslikus majapidamises kohapealse kontrolli läbi ka Põllumajandusamet (PMA), mille tulemused vormistati mahepõllumajandusliku kontrolli protokollis nr KP-179290. Nimetatud protokollist nähtub samuti, et põldudel, millel on kasvatatavaks kultuuriks märgitud sigur, on tuvastatud hariliku siguri kasvatamine.
4.19.02.2018 otsusega nr 12-6/18/314 määras PRIA toetuse osaliselt. Toetuse vähendamise põhjendusena toodi otsuses välja, et toetust ei arvestata põllu või selle osa kohta, kuna kohapealse kontrolli käigus eestleitud kultuur ei ole mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks toetusõiguslik. Toetust vähendati taotletud ja kindlaksmääratud pinna erisuse tõttu ning kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus kultuurigrupis oli suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast, siis jäeti taotlus kultuurigrupis rahuldamata. Lisaks kohaldati toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele. 21.03.2018 esitas Suurmõmmik OÜ vaide, mille otsuse tegemise tähtaega pikendas PRIA kuni 21.05.2018.
5.14.05.2018 tegi PRIA otsuse nr 12-6/18/466, mille sisulised põhjendused olid samad. Samuti tegi PRIA 21.05.2018 vaideotsuse nr 12-4/18/84-1, millega jättis vaide rahuldamata. 24.05.2018 esitas Suurmõmmik OÜ uue vaide samade põhjendustega. 11.06.2018 jättis PRIA vaideotsusega nr 12-4/18/109-1 vaide rahuldamata.
6.26.06.2018 saabus Tartu Halduskohtusse Suurmõmmik OÜ kaebus PRIA 14.05.2018 otsuse nr 12-6/18/466 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ning PRIA kohustamiseks anda uus haldusakt ja rahuldada kaebaja taotlus. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse vastaseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse
(ELÜPS) § 114.
7.Tartu Halduskohus võttis 27.06.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 14.08.2018 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.
KAEBAJA VÄITED
8.Kaebaja leiab, et kuigi otsuses on kirjas, et eestleitud kultuur ei ole toetusõiguslik, siis toetusõiguslik ei ole eestleitud kultuur – sigur üksnes ravim- ja maitsetaimena, mille vastav loetelu on määruse lisana kinnitatud. Kuna köögiviljade loetelu määrusega kehtestatud ei ole, tuleb lähtuda taimede üldtunnustatud omadustest. Kaebaja on seisukohal, et kuna köögiviljana on toetusõiguslik igasuguse siguri kasvatamine, siis ei oma sisulist tähendust ka siguri alaliigi tuvastamine toetusõiguslikkuse seisukohalt. Kaebaja leiab, et kontrolli käigus PMA poolt kasvava kultuuri muutmise alused ei ole tuvastatud, kultuur on muudetud põhjendamatult ja seetõttu on kultuuri ümberklassifitseerimine ebaõige ja põhjendamatu, sest kogu perekond sigur koos kõigi (ala)liikidega on toetusõiguslik köögiviljana.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9.Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole nimetatud kultuur abikõlbulik ja toetatav köögiviljade toetusgrupis maaeluministri 30.04.2015 määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määruse nr 53) mõttes.
Vastustaja seletuse kohaselt kui kaebaja deklareerib köögivilja kasvatamist, kuid kohapealses kontrollis ei tuvastata nimetatud põllumajanduskultuuri, siis tulebki kontrollaruandes fikseerida kultuur, mis kohapealses kontrollis eest leiti. Kontrollaruandes esitatud maakasutuse faktilise kirjeldusega on taotleja tutvunud (nii PMA kui ka PRIA aruannetega) ja kinnitanud, et märkusi ei ole. Juhtumiks, kui kohapealses kontrollis kindlaks määratud asjaolud ei vasta osaliselt või täielikult taotleja tegelikule maakasutusele või erinevad muul viisil tegelikest asjaoludest, on taotlejatele ette nähtud kontrollitulemuste osas pretensiooni esitamise võimalus kontrollaruande kättesaamisest 15 kalendripäeva jooksul. Ka kontrollaruande kättesaamise järgselt pretensiooni selle kohta, et vaidlusaluste põldude osas on kohapealses kontrollis võinud esineda maakasutuse iseloomu ebaõige tuvastus, kaebaja esitanud ei ole. Kontrollaruandes fikseeritud faktiliste asjaolude vaidlustamise võimalust, millele on kontrollaruandes täpselt osundatud, tuleb taotlejal ka kasutada, kui ta soovib toetuda hilisemas vaidluses väitele, et tegelikud asjaolud olid erinevad kontrollaruandes fikseeritust. Antud juhul selline vaidlustus puudub.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Vaidlus on selles, kas kaebaja kasvatas vaidlusalustel põldudel sigurit köögiviljana, millisel juhul on kaebaja õigustatud mahepõllumajandusega jätkamise toetust saama köögiviljade kasvatamise ühikumääragrupis, s.o 600 eurot hektari kohta, või mitte.
12.Asja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja 22.05.2017 allkirjastatud taotlusel (tl 50-56) toetust „muu köögivili: sigur, valge ristiku allakülviga“ (s.o köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede toetusmääragrupis), ent nii 19.07.2017-21.07 2017 toimunud PRIA kohapealne kontroll kui ka 07.09.2017 toimunud PMA kohapealne kontroll leidsid eest hariliku siguri, mis põlluraamatu kannete kohaselt oli külvatud 07.06.2016 ja mis on maaeluministri poolt 19.04.2017 vastu võetud määruse nr 35 „Maaeluministri määruste muutmine“, millega on kehtestatud määruse nr 53 lisa „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ uues sõnastuses, loetelust üldse välja jäetud. Seega harilik sigur ei ole toetatav köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede toetusmääragrupis.
13.1.Määruse nr 53 § 4 lg 1 kohaselt eristatakse mahepõllumajandusega jätkamise toetuse raames järgmisi kasvatatavaid kultuure ja ühikumääragruppe: 1) rühvelkultuuri kasvatamise korral 210 eurot; 2) puuvilja- ja marjakultuuri, välja arvatud maasikas, kasvatamise korral 300 eurot; 3) köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral 600 eurot; 4) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral 125 eurot; 5) põllumajandusministri 24.04.2006 määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaimede kasvatamise korral 125 eurot; 6) kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa puhul 80 eurot; 7) punktides 5 ja 6 nimetamata rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mahepõllumajanduslikult peetav mesilaspere, puhul 25 eurot.
13.2.Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse arvutamine põhineb põllumajanduskultuuri rühma kontseptsioonil (Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 17 lg 1 p e). See tähendab, et taotleja poolt taotlusel deklareeritud põllud tuleb jagada vastavalt taotlusel toodud andmetele määruse nr 53 § 4 lg-s 1 toodud ühikumääragruppide alusel vastavatesse rühmadesse, mille põhjal tehakse kindlaks iga rühma puhul taotleja poolt selles rühmas taotletud pindala. Samadest normidest lähtuvalt jagatakse ka kohapealses kontrollis tuvastatud asjaolude pinnalt põllud maakasutuse alusel eri põllukultuurirühmadesse / ühikumääragruppidesse.
13.3.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust järgmiselt: 1) köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise ühikumääragrupis 13,12 ha-le; 2) rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mahepõllumajanduslikult peetav mesilaspere, ühikumääragrupis 0,75 ha-le.
14.Kohus nõustub vastustajaga, et põldude nr-d 310, 315 ja 315-1 näol ei ole tegemist „köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede” toetusmääragrupi jaoks toetusõiguslike põldudega, mistõttu on PRIA õiguspäraselt teinud nimetatud toetusmääragrupis kindlaks 0 hektarit ja jätnud taotluse rahuldamata.
15.Kaebaja väide, et kuna köögiviljade loetelu määrusega nr 53 kehtestatud ei ole, tuleb lähtuda taimede üldtunnustatud omadustest ja seega on köögiviljana toetusõiguslik igasuguse siguri kasvatamine, on kohtu arvates väär. Pindalatoetuste taotlusele ja maksetaotlusele, mis on maaeluministri 17.04.2015 määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ lisa 1, tuleb kasvatatav põllumajanduskultuur märkida vastavalt põllumajanduskultuuride loetelule. Seda, et kasvatatav põllumajanduskultuur tuleb taotlusel märkida vastavalt põllumajanduskultuuride loetelule, on selgitatud taotluse põldude loetelu vormil PT50A, mille kohaselt tuleb veergu nr 9 märkida kasvatatav põllumajanduskultuur „Abiks taotlejale“ lisas 1 toodud põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt. Et kasvatatav põllumajanduskultuur tuleb taotlusele märkida lähtuvalt põllumajanduskultuuride loetelust, kusjuures kõnesoleva loetelu kohaselt on köögiviljana kvalifitseeritav üksnes salatisigur, mida kaebaja ei kasvata, ei oma kaebaja väited siguri kvalifitseerimise kohta läbi erinevate internetilehekülgede mingisugust tähendust, mistõttu on tegemist asjakohatute väietega, millised tuleb jätta kohtu arvates tähelepanuta.
16.Samuti on väär kaebaja väide, mille kohaselt „varasematel aastatel on kaebaja märkinud taotlusel kasvatatava kultuurina sigur“, kuivõrd kaebaja on 2016. aastal esitatud pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareerinud samadel vaidlusalustel põldudel kasvatatava põllumajanduskultuurina „hariliku siguri“ (tl 61-66), mis on ravim- ja maitsetaim, ent mis on määruse nr 53 lisas olevast ravim- ja maitsetaimede loetelust alates 2017. aastast üldse välja jäetud.
17.Kohapealses kontrollis kontrollitud kaebaja põlluraamatu kannete kohaselt on vaidlusalustele põldudele harilik sigur külvatud 07.06.2016, kandeid salatisiguri külvamise kohta põlluraamat ei sisaldanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja on vaidlusalustele põldudele 2016. aastal külvanud hariliku siguri ja 2017. aastal uut seemet külvanud ei ole, ei saa harilik sigur iseenesest muutuda salatisiguriks. Seda, et vaidlusalustel põldudel kasvas harilik sigur ja sama maakasutus, mis oli neil põldudel 2016. aastal, toimus ka 2017. aastal, on kaebaja kinnitanud ka kaebuses, märkides „kuna sigur on mitmeaastane taim, siis järelikult kasvas ka varasemate kontrollide ajal seal kultuurina „sigur“ ja seetõttu on arusaamatu 2017. aasta kontrolli ajal kultuuri täpsustamine
nii PRIA kui PMA poolt.“ Seega vaidlust selle üle, et 2017. aastal kasvas vaidlusalustel põldudel 2016. aastal külvatud kultuur, kohtu arvates ei ole. Nii PMA kui PRIA ongi tuvastanud kohapealses kontrollis kultuuri, mis kasvas vaidlusalustel põldudel eelmisel, s.o 2016. aastal, ehk hariliku siguri.
18.Asjaolu, et kaebaja märkis põldude loetelu veerus nr 9 kasvatatava kultuurina „muu köögivili, sigur, valge ristiku allakülviga“ (tl 52p) ning paljasõnalised väited deklareeritud kultuuri köögiviljana kasvatamise kohta, ei tõenda kohtu arvates seda, et ka tegelikkuses põldudel sigurit köögiviljana kasvatati. Kohu märgib, et põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt on köögiviljana kvalifitseeritav salatisigur, mille kasvatamist ei ole kaebaja taotlusel deklareerinud ja selle kasvatamist ei ole kohapealsetes kontrollides ka tuvastatud. Järelikult ei ole kaebaja õigustatud määruse nr 53 § 4 lg 1 p-s 3 toodud ühikumääras toetust saama.
19.Kohus selgitab, et toetuse arvutamine toimub rangelt põllukultuurirühmade siseselt. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1 kohaselt juhul, kui pindalatoetuskava või –meetme alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab art 17 lg-s 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul art 18 kohaselt kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui kõnealune erinevus on suurem kui 3% või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. Asjaomasele põllukultuurirühmale ei anta toetust, kui erinevus on üle 50% kindlaksmääratud pindalast. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et PRIA on õigustatult jätnud vaidlusaluste põldude eest kaebajale toetuse maksmata, kuna PRIA ja PMA kohapealses kontrollis kindlaks tehtud kasvatatav põllumajanduskultuur ja kultuurigrupp erineb 2017. aasta pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusele märgitud kultuurist ja kultuurigrupist. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pinna erinevus on toetusmääragrupis olnud suurem kui 50% kindlaksmääratud pinnast, siis jäeti taotlus kõnesolevas kultuurigrupis kohtu arvates õiguspäraselt rahuldamata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-le 2 ja kohaldati lisakaristust sama määruse art 19 lg-le 3 seaduslikult.
20.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajalt alusetult saadud toetus ELÜPS § 111 lg 1 alusel tagasi nõutud. ELÜPS § 114 lg 1 alusel arvestatakse tähtajaks tagasi maksmata toetussummalt viivist 0,1% iga viivitatud kalendripäeva eest. Kuigi viivisemäär tuleneb seadusest, siis tuleks seda kaebaja hinnangul kaebuse mitterahuldamise korral koheselt vähendada ja ELÜPS § 114 tunnistada põhiseadusevastaseks. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ebamõistlikult kõrge viivisemääraga, mistõttu põhiseaduslikkuse algatamise menetlus ei ole põhjendatud.
21.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, tehtud kehtiva õiguse alusel, motiveeritud ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
22.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.